Sa oled siin

Valitsuse 30.1.2020 istungi kommenteeritud päevakord

29. jaanuar 2020 - 16:50

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratase kõrval maaeluminister Arvo Aller, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

 

1. Taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on viia seadused kooskõlla EL taimetervise määruse 2016/2031 ja ametliku kontrolli tegemist reguleeriva määrusega 2017/625, mida kohaldatakse 2019. aasta 14. detsembrist. Selleks ajakohastatakse või tunnistatakse kehtetuks mitmed taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse sätted. Lisaks muudetakse taimekaitseseadust tingituna direktiivi 2009/128/EÜ lisa IV muutmisest.

Taimekaitseseaduses on oluliseks muudatuseks majandustegevusteate esitamise kohustuse laiendamine pea kõigile taimse istutusmaterjali müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Tegevusloa nõue kehtestatakse ka neile ettevõtjatele, kes soovivad tegeleda näiteks puidust pakkematerjaliga  ettevõtjatele, kes soovivad väljastada taimepassi.

Muutuvad taimetervise järelkontrolli rahastamise põhimõtted. Esmane järelevalvetoiming rahastatakse endiselt riigieelarve vahenditest. Järelevalvetasu kehtestatakse kontrolli eest, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik ametliku kontrolli käigus avastatud rikkumise tõttu. Ajakohastatud on ka taimetervise valdkonna riigilõivud, et katta ametliku kontrolli kulud.

Mahepõllumajanduse seaduses kehtestatakse ametliku kontrolli tegemise üldised alused ning proovide võtmise ja analüüsimise nõuded. Muudatusena ei väljastata enam imporditud mahepõllumajandusliku toote turuleviimise lubasid, sest vastav EL impordisüsteem on muutunud. Ühtlasi ajakohastatakse mahepõllumajandusliku tootmise järelevalvetoimingute riigilõivud, et kompenseerida mahepõllumajanduse sektor kiirest arengust tulenev järelevalve kulude suurenemine.

Seaduse jõustumine on kavandatud 2020. aasta 1. mail. Seaduse jõustumise üldisest tähtpäevast erinev jõustumisaeg on kehtestatud osade riigilõivuseaduses tehtavate muudatuste kohta. Nimetatud sätted jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.

 

2. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piirava meetme rakendamine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Seoses 1. jaanuaril 2020 jõustunud uue rahvusvahelise sanktsiooni seadusega kehtestatakse uuesti regulatsioon Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) vastu suunatud piirava meetme rakendamiseks.

Määrusega rakendatakse Eestis ÜRO ja Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud keeldu anda KRDV kodanikele võimalus saada tuumaprogrammi arendamiseks vajalikke teadmisi.

EL-i liikmesriikidele on kehtestatud kohustus mitte võimaldada KRDV kodanikel omandada haridust ja läbida täiendkoolitust valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikule tuumaenergiaalasele KRDV tegevusele või tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele KRDVs.

Sarnaselt Euroopa kõrgkoolidele peavad ka Eesti kõrgkoolid tagama, et KRDV kodanikel pole võimalik omandada haridust ja läbida täiendkoolitust kõrgema füüsika, täiustatud arvutisimulatsioonide ja seotud informaatikateaduste, georuumilise navigeerimise, tuumatehnika, kosmosetehnika, lennundustehnika ja nendega seotud valdkondades ning täiustatud erialadel: materjaliteaduses, keemiatehnoloogias, masinaehituses, elektrotehnikas ja tööstustehnoloogias.

Seetõttu on keelatud Eesti kõrgkoolidel võimaldada KRDV kodanikel omandada haridust ja läbida täiendkoolitust valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikule tuumaenergiaalasele KRDV tegevusele või tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele KRDV-s.

Piirangu rakendamise eest jääb vastutama haridus- ja teadusministeerium.

 

3. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Ida-Virumaal Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldise territooriumil paiknevate kinnisasjade ja kasutusvalduste avalikes huvides omandamise täiendavate kulude katmiseks)

Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tulenevalt valitsuskabineti 24. oktoobri 2019 nõupidamisel otsustatust eraldatakse valitsuse reservist 2 954 943 eurot majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile põlevkivikarjääri maade omandamiseks Ida-Virumaal Lüganuse vallas.

Riigi poolt maade omandamine loob kohapeal kaevandamisvõimaluse, mis tagab Ida-Viru maakonna sotsiaalmajandusliku stabiilsuse, Kiviõli linna soojavarustuse ja riigi maavarade heaperemeheliku kasutuse.

Omandatava kinnistu suurus on 287 hektarit ja kaevandatava põlevkivivaru maht on alal ligikaudu 8 miljonit tonni.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile (Rahvusvahelise Punase Risti Komitee tegevuse toetamiseks Austraalia võsapõlengute tagajärgede leevendamisel)
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse välisministeeriumile 50 000 eurot, et toetada Rahvusvahelise Punase Risti Komitee tegevust Austraalias võsapõlengute tagajärgede leevendamisel. Austraalia Punane Rist tegutseb võsapõlengutes kannatanud inimeste päästmise, neile peavarju-, toiduabi ja psühholoogilise abi pakkumise, kannatanute majapidamiste taastamistööde nõustamise  ja muuga, mis aitavad leevendada päästetute kannatusi.

Kuna Austraalia ei kuulu vähemarenenud riikide hulka, ei saa välisministeerium toetust maksta arengukoostöö ja humanitaarabi eelarvest. Sarnaselt toetas Eesti valitsuse reservfondist Ameerika Ühendriike 2017. aasta augustis Texase osariiki tabanud looduskatastroofi tagajärgede leevendamisel.

 

4. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31. detsember 2019. a
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Rahandusminister esitab valitsusele aruande stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. detsember 2019. Riigieelarve alusseaduse järgi tuleb seda teha kord kvartalis.

Stabiliseerimisreservi saab seaduse järgi kasutada üksnes riigikogu loal üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks, finantskriisi lahendamiseks, ennetamiseks või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks.

Stabiliseerimisreservi vara paigutamise peamine eesmärk on säilitada vara väärtust, mistõttu ei paigutata stabiliseerimisreservi vahendeid riskantsetesse varadesse. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta. Tulu teenimine on reservi vara paigutamise eesmärkidest alles kolmandal kohal.

 

5. „Partnerlusleppe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014‒2020“ kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kinnitatakse „Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014-2020“ uues sõnastuses.

Partnerluslepe viiakse kooskõlla 2019. aastal muudetud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“, „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ ja „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskavaga“. Kõik kolm muudetud rakenduskava on ametlikult Euroopa Komisjonile esitatud.

Partnerluslepe raames antavate fondide EL toetusmaht kokku Eestile on 4,42 miljardit eurot. Eesti panustatav kaasrahastamise maht EL fondide kasutamiseks kaetakse riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor) omafinantseeringust. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves.

 

6. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile (RASi Agrotarve aktsiate erastamisega seotud võla ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kulude katteks)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest eraldatakse rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 19 277,76 eurot RASi Agrotarve aktsiate erastamisega seotud võla katteks ja 179 158 eurot õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks.

RAS Agrotarve erastamisega seotud võlg on välja mõistetud rahandusministeeriumilt Tallinna Halduskohtu 27. septembri 2002. a otsusega tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks Agrotarve ASi kasuks.

 

7. Eesti kodakondsusest vabastamine (24 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 24 inimest. Eelnõus loetletud inimestest 23 elavad püsivalt välismaal ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 7 elavad Soomes, 7 Rootsis, 3 Venemaal, 3 Suurbritannias, 1 Saksamaal, 1 Ameerika Ühendriikides ja 1 Austrias. Üks isik elab Eestis ja ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik.

 

8. Rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamist käsitlevate Vabariigi Valitsuse korralduste kehtetuks tunnistamine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus tunnistab õiguse korrastamise käigus kehtetuks korraldused, mille järgi puudub muutunud regulatsiooni tõttu vajadus. Eelnõu ei mõjuta sissesõidukeelu kohaldamist. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks õigusaktid, millel puudub regulatiivne väärtus.

 

9. Diplomaatiliste suhete sõlmimine Eesti Vabariigi ja Malta ordu vahel
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korralduse eelnõu eesmärk on sõlmida diplomaatilised suhted Eesti Vabariigi ja Malta Ordu vahel.

Malta Ordu, täisnimega Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu (Sovereign Military Hospitaller Order of St. John of Jerusalem of Rhodes and of Malta), on suveräänne riikidega suhteid omav peamiselt humanitaartegevusele pühendunud institutsioon, olemuselt katoliiklik ordu, millel on praeguseks diplomaatilised suhted sõlmitud 109 riigiga ja Euroopa Liiduga. Tal on alalise vaatleja staatus ÜRO-s.

Malta Ordu võtab enda kanda rahvusvahelisi humanitaarülesandeid ja tegutseb vaatlejana mitme rahvusvahelise organisatsiooni juures, kuhu tal on akrediteeritud suursaadikud (sh UNESCO, UNHCR, WHO, FAO, IAEA, CTBTO). Koostööd tehakse Rahvusvahelise Punase Ristiga.

Diplomaatiliste suhete sõlmimist Malta Orduga on välisministeeriumis arutatud mitmel korral, viimati 2007. ja 2008. aastal, seda nii Malta Ordu ettepanekul kui ka rahvusvahelises suhtluses esile kerkinud võimalusena laiendada Eesti Vabariigi diplomaatilise suhtluse ringi.

Välisministeerium toetab diplomaatiliste suhete sõlmimist Malta Orduga. See looks tingimused koostööks nii kahepoolselt kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides ning aitaks kaasa üldisele suhete arendamisele katoliikliku maailmaga. See annaks ühtlasi võimaluse teha koostööd selle mõjuka heategevusliku organisatsiooniga humanitaarabi ning arengukoostöö vallas.

 

10. Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse asutamine
1) Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse asutamine

Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt asutatakse Eesti Vabariigi diplomaatiline esindus Lõuna-Koreas Soulis.

Saatkonna avamine Soulis on oluline nii kahepoolsetes suhetes Korea Vabariigiga kui ka Aasia piirkonnaga laiemalt. Kohalolu aitab suurendada meie teadlikkust piirkonnast, aga ka tutvustada Korea Vabariigile aktiivselt Eesti seisukohti ja meile olulisi teemasid. Saatkonna avamisel oluline äridiplomaatiline mõõde, saatkonna avamine aitab elavdada majandussuhteid ning toetada Eesti ettevõtjaid sisenemisel Korea turule.

Eesti ja Korea Vabariigi suhted on püsivalt head, vastastikune huvi on selgelt olemas ja kasvab. Viimase kolme aastaga on kahepoolsed suhted Souliga oluliselt tihenenud ning huvi vastastikuse koostöö vastu suurenenud. Tihenenud on ärisuhted, kaitse- ja küberkoostöö, samuti haridus- ja kultuurikoostöö. Eesti ettevõtetel on Soulis ka selged kaubandushuvid, eriti põllumajandustoodete ekspordi vallas.

 

2) Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse asutamine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt asutatakse Eesti Vabariigi diplomaatiline esindus Singapuris. Saatkonna avamise üks peamisi põhjuseid on elavdada majandussuhteid ning toetada eesti ettevõtjate sisenemist ASEANi piirkonna riikide turule, välisministeerium peab vajalikuks süvendada poliitilisi, diplomaatilisi ja valdkondlikke suhteid riigiga, mis on piirkonnas üks olulisemaid majanduslikke ja poliitilisi sõlmpunkte.

Saatkonna avamine Singapuris on oluline nii kahepoolsetes suhetes Singapuri Vabariigiga kui ka Kagu-Aasia piirkonnaga laiemalt, kus Eesti esindatus on senini olnud napp. Kohalolu aitab suurendada meie teadlikkust piirkonnast, aga ka tutvustada aktiivselt Eesti seisukohti ja meile olulisi teemasid.

Lisaks majandusdiplomaatia arendamisele saab tulevase saatkonna üheks oluliseks töövaldkonnaks Eesti kodanikele teenuste ja konsulaarabi pakkumine. Seda soodustab Singapuri paiknemine populaarsetete reisimarsruutide ristumiskohas ja head transpordiühendused teiste piirkonna riikidega.

Esinduse avamiseks vajalikud vahendid on kavandatud välisministeeriumi 2020. aasta ja sellele järgnevate aastate eelarvetesse.

 

11. Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi viisaküsimustes vastastikuse esindamise kokkuleppe muutmise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti ja Läti vabariigi viisaküsimustes vastastikuse esindamise kokkuleppe muutmine.

Kokkulepet tuleb muuta, kuna Euroopa Liidu viisaeeskirja 1. veebruaril 2020. a jõustuvate muudatuste kohaselt peaks esindav liikmesriik vastutama viisamenetluse eest algusest lõpuni, ilma et esindatav liikmesriik oleks kaasatud.

Kehtiva lepingu kohaselt esindab Läti Eestit Ameerika Ühendriikides Washingtonis, Aserbaidžaanis Bakuus, Usbekistanis Taškendis ja Valgevenes Vitebskis.

Teise muudatuse kohaselt võetakse edaspidi Läti Konsulaadis Vitebskis vastu Eesti viisa taotlusi ainult diplomaatilise ja teenistuspassi omanikelt.

 

12. Eesti Vabariigi ja Taani Kuningriigi viisaküsimustes vastastikuse esindamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Taani Kuningriigi viisaküsimustes vastastikuse esindamise kokkuleppe eelnõu.

Kokkulepe asendab kehtivad Eesti Vabariigi ja Taani Kuningriigi viisaküsimustes esindamise kokkuleppe ning Eesti Vabariigi ja Taani Kuningriigi viisaküsimustes Gruusias esindamise kokkuleppe.

Kehtiva kokkuleppe kohaselt esindab Eesti viisaküsimustes Taanit Thbilisis Gruusias. Taani praegu Eestit enam üheski riigis ei esinda, kuid kokkulepet lõpetatud ei ole. Uue kokkuleppe alusel esindab Taani viisaküsimustes Eestit Manilas Filipiinidel ja Eesti Taanit jätkuvalt Tbilisis.

Kokkuleppe sõlmimine lihtsustab oluliselt Filipiinidel elavate kolmandate riikide kodanike Eesti viisa taotluste esitamist ning Gruusias elavate kolmandate riikide kodanike Taani viisa taotluste esitamist.

 

13. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine, Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamiseks, suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

14. Suursaadiku diplomaatilise auastme taotlemine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku anda kolmele inimesele suursaadiku diplomaatiline auaste.

 

15. Eesti seisukohad Euroopa tuleviku konverentsi kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Eesti seisukohad Euroopa tuleviku konverentsi kohta.

Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu kodanike aktiivset kaasamist Euroopa tuleviku konverentsi protsessi, et anda neile võimalus osaleda Euroopa Liidu poliitikavaldkondade kujundamises ning kaasa rääkida neile tähtsates küsimustes. Samuti on oluline riikide parlamentide kaasamine ja osalus.

Eesti toetab lähenemist, et konverents keskenduks prioriteetsetele teemadele, mida on käsitletud ka Euroopa Liidu strateegilises tegevuskavas 2019–2024. Eesti peab oluliseks, et konverentsi tulemusena pakutavad võimalikud lahendused leitakse Euroopa Liidu aluslepingute raames.

Eesti peab oluliseks, et konverentsi korralduses austatakse Euroopa Liidu institutsioonide Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud rollide vahelist tasakaalu.

Euroopa Parlament võttis oma resolutsiooni Euroopa tuleviku konverentsi kohta vastu 15. jaanuaril 2020. aastal. Parlament soovib konverentsi ülesanded, sisu ja struktuuri paika panna, et protsessi avalöök saaks toimuda Euroopa päeval 9. mail. Konverentsi näol oleks tegemist kaheaastase protsessiga, mis lõppeks 2022. aasta suvel. Euroopa Parlament soovib protsessis endale juhtrolli ning näeb konverentsis põhjalikumat protsessi, mille tulemusena ei välista ka aluslepingute muutmise algatamist.

Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi eesmärk on hõlmata Euroopa Liidu kõiki institutsioone ja kaasata kõiki kodanikke, üritused peaksid toimuma üle-Euroopa ja mitte üksnes pealinnades, vaid ka erinevates piirkondades. Komisjon soovib keskenduda kodanikele ja nende jaoks olulistele teemadele. Euroopa tuleviku konverents peab olema kaasav, hõlmama eri institutsioone ja huvigruppe. Komisjoni hinnangul peab arutelu keskmes olema 2019. aasta juulis kokku lepitud Euroopa Liidu strateegilise tegevuskava ja komisjoni prioriteedid.