Sa oled siin

Valitsuse 30.11.17 istungi kommenteeritud päevakord

29. november 2017 - 16:48

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil kell 12 peaministri ülesannetes Jevgeni Ossinovski, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja riigihalduse minister Jaak Aab.

Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võimaldatakse KOV-il pakkuda 16–26-aastastele potentsiaalselt abivajavatele noortele proaktiivset tuge tööturule ja haridusellu naasmiseks. Need on noored, kes ei õpi, ei tööta, ei otsi tööd ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks riigi aktiivset tuge, ent kes ise vajalike teenusteni, näiteks Töötukassa, Rajaleidja, KOV-i teenused, ei jõua.

Eelnõu võimaldab KOV-il saada sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest. KOV-il võimaldatakse leida sellised noored üles, et nendega olukorra selgitamiseks ühendust võtta ning noore inimese soovil ja vajadusel talle abi pakkuda.

Selleks luuakse STAR-i andmeregistrile lisafunktsioon, mis töötleb andmeid erinevatest riiklikest registritest X-tee kaudu ja kuvab KOV-ile andmed tema piirkonnas elavatest noortest, kelle kohta puudub üleriigilistes registrites info.

Praeguseks on avaldanud valmisolekut loodava tugisüsteemi kasutamiseks viis kohalikku omavalitsust: Tartu, Raasiku, Võru, Kuressaare ja Kohtla-Järve.

Noortegarantii tugisüsteemi loomine aitab kaasa valitsuse eesmärgile vähendada madala haridustasemega noorte arvu. Samuti aitab seadusemuudatus Eestil täita Euroopa Liidu noortegarantii raames võetud kohustusi.

STAR-i lisafunktsiooni ning juhtumikorraldusmudeli arendamiseks ja testimiseks KOV-des koostatakse KOV-idele toetuse andmise tingimused, mida rahastatakse kuni 2020. aastani Euroopa Sotsiaalfondist. Sellega kaasneb lisaraha vajadus riiklikuks kaasfinantseerimiseks summas 99 000 eurot. Eelnõu on kavandatud jõustuma 15. aprillil 2018.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3688d09e-bfbe-44ae-b4bd-e1738fb5e5ce#oaG4gc2L

 

2. „Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020“ elluviimise lõpetamine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku lõpetada ehitusmaavarade kasutamise arengukava elluviimine, kuna arengukava eesmärkide saavutamine on tagatud strateegiadokumendi "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" kaudu.

Arengukava üldeesmärk oli ehitusmaavaradega varustatuse tagamine arvestades kolme strateegilise eesmärgiga: 1) Tagada riigi infrastruktuuri ehitusobjektide ning tarbijate varustamine ehitusmaavaradega. 2) Suurendada ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise efektiivsust ning võimalike alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutamist. 3) Vähendada ehitusmaavarade kaevandamisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõju.

Arengukava elluviimise üheks olulisemaks tulemuseks on varustuskindluse mudeli väljatöötamine ja selle sidumine maardlate nimistu andmetega. Selle tulemusel on võrreldes 2008. aastaga paranenud ehitusmaavarade varustuskindlus. Suureks edasiminekuks oli ka kohalike omavalitsuste nõusolekute kasv kaevandamisloa andmisel: kui arengukava koostamise ajal 2009. aastal andsid kohalikud omavalitsused nõusoleku kaevandamisloa andmiseks ligi 30% juhtudest, siis 2016. aastal oli see näitaja 93%.

Suurenenud on alternatiivsete ehitusmaterjalide taaskasutuse osakaal võrreldes 2008. aasta baastasemega põlevkivi aheraine (7,6%) ja ehitiste lammutusjäätmete (51%) puhul.

Samuti on oluliseks tulemuseks järelevalve paranemine kaevandamistegevuse üle: kuigi keskkonnakaitseinspektsioon kontrollis aastatel 2012-2016 võrreldes 2008. aasta baastasemega keskmiselt ligi kaks korda rohkem mäeeraldisi, siis õigusrikkumiste protsent kontrollimiste arvu suhtes on võrreldes 2008. aasta baastasemega langenud 8%. Samuti korraldab Maa-amet iga-aastaselt ehitusmaavarade karjääride aerokontrolli, mille tulemused on sisendiks kontrollkäikude planeerimisel ja keskkonnatasu deklaratsioonide kontrollimisel. Lisaks töötati keskkonnatasude mõjuanalüüsi ja täiendavate Keskkonnaministeeriumi tehtud hinnangute abil välja tasumäärad perioodiks 2016-2025.

Oluliseks tulemuseks on ka riigimaal asuvate kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride kaardistamine. Vooreküla, Linte ja Sõmerpalu aleviku karjääridele on koostatud korrastamisprojektid, mis viiakse ellu 2017.-2019. aastal.

Arengukava elluviimise oluliseks saavutuseks on ka see, et olemasolevate mäeeraldiste korrastamistööde tähtaegadest peetakse rohkem kinni. Keskkonnaamet on koostanud kaevandamislubade põhjal ülevaate mäeeraldiste korrastatuse seisust ning edastanud kaevandamislubade omanikele, kes ei ole korrastamistegevusega alustanud, meeldetuletused ja ettekirjutused. Meeldetuletuste ja ettekirjutuste tulemusena on suurenenud hüppeliselt korrastamistingimuste küsimine ja korrastamisprojektide esitamine.

Aastatel 2012-2016 eraldati ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava rakendusplaani elluviimiseks 607,1 tuhat eurot - 409,8 tuhat eurot SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahenditest, 152,3 tuhat eurot riigieelarvest, sh 146 tuhat eurot maanteeameti eelarvest ja 6,3 tuhat eurot keskkonnaministeeriumi eelarvest ning 45 tuhat eurot Tarkade Otsuste Fondist.

 

3. Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 2014. a määruse nr 50 "Laenu ja riigigarantii taotlemise ja andmise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrus viiakse kooskõlla 1. jaanuaril 2018 jõustuvate riigieelarve seaduse muudatustega. Määrus reguleerib laenu ja riigigarantii taotlemise ning andmise tingimusi ja korda.

Valitsuse pädevusest viiakse rahandusministri pädevusse riigi asutatud sihtasutustele arvelduskrediidi vormis laenu andmise otsustamine. Arvelduskrediit võimaldab kokkulepitud krediidilimiidi ulatuses arvelduskontoga miinusesse minna. Riigi sihtasutused kasutavad arvelduskrediiti rahavoo juhtimise, tõrgeteta majandustegevuse ja vajalike käibevahendite tagamiseks.

Minister saab anda arvelduskrediiti kuni kolmeks aastaks iga-aastases riigieelarves Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide limiidi raames eraldi kehtestatud piirmäärade ulatuses. 2018. a riigieelarve eelnõu kohaselt on rahandusministri antavate laenude suurim lubatud jääk 5 mln eurot ja maksimaalne laenusumma 500 000 eurot.

E-riigikassa kaudu arveldab 59 riigi asutatud sihtasutust, kellest kehtivad arvelduskrediidi lepingud on neljal riigi asutatud sihtasutusel: SA Saaremaa Arenduskeskus 15 000 eurot kuni 31.12.2017, SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 20 000 eurot kuni 30.03.2018, Jõgeva Haigla 100 000 eurot kuni 30.09.2019 ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla 10 mln eurot kuni 04.03.2020.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9ec0b9d4-0275-4eb1-84a9-a4...

 

4. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt maavalitsuste tegevuse lõpetamisest
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse 34 valitsuse määrust tulenevalt maavalitsuste tegevuse lõpetamisest 1. Jaanuarist 2018. Kolm valitsuse määrust tunnistatakse kehtetuks.

Muudetavad valitsuse määrused viiakse kooskõlla maavalitsuste tegevuse lõpetamist puudutavate seadustega, mille kohaselt täidavad maavanema või maavalitsuse ülesandeid ministeeriumid või nende valitsemisala asutused või kohalikud omavalitsused.

Enamus muudetavatest määrustest puudutab õigusvastaselt võõrandatud maa ja vara tagastamist, samuti maareformiga seotud maatoiminguid. Seniseid maavanema või maavalitsuse ülesandeid õigusvastaselt võõrandatud omandi küsimustes täidavad peamiselt maa-amet, rahandusministeerium ning kohalikud omavalitsused. Omandireformi valdkonnas on lõpetamata ligikaudu 200 toimikut. Maareformi läbiviimise ülesanded antakse põhiliselt maa-ametile. 2017. a 1. jaanuari seisuga on läbi vaja viia ligikaudu 3000 maa ostueesõigusega erastamise menetlust, 2500 hoonestusõiguse seadmise menetlust, 75 põllumajandusmaale kasutusvalduse seadmise menetlust ja 90 vaba metsamaa erastamise menetlust. Lisaks on kohaliku omavalitsuse üksustel vähemalt 4000 maaüksuse puhul vaja läbi viia maa munitsipaalomandisse andmine. Kõik need menetlused tuleb läbi viia maa-ametil.

Eelnõuga väheneb kohalike omavalitsuste menetluskoormus. Näiteks pole maa munitsipaalomandisse andmisel KOV-il enam vajalik tingimata võtta vastu volikogu otsust ja õigusvastaselt võõrandatud omandi küsimustes ei ole vajalik enam esitada vahearuandeid.

Lisaks tehakse eelnõuga muudatusi ka teiste ministeeriumide valdkonda kuuluvates määrustes, kus on nimetatud maavanema või maavalitsuse ülesandeid. Muudatused on tehtud vastava valdkonna ministeeriumi ettepanekul.

Kehtetuks tunnistatakse valitsuse 1991. aasta määrus nr 202 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- ja linnakomisjonide moodustamise kohta“; 1996. aasta määrus nr 268 „Maa enampakkumisega erastamise korra kinnitamine“ ja valitsuse 2007. aasta määrus nr 169 „„Maareformi seaduse” § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord“.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/01e79b1e-751d-4ecc-9a48-6c086f16162d#Uyl9PtM1

 

5. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava 2018. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku suuruse kinnitamine on iga-aastane otsus, mida on vaja pensioni kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.

Eelnõu kohaselt on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 2829,79 eurot ja seda rakendatakse vanaduspensioni kindlustusosaku suuruse arvutamiseks 1. jaanuarist 2018. a kuni 31. märtsini 2019.

Kuna pole teada 2018. aasta sotsiaalmaksu tegelik laekumine, ei ole ette teada ka isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust. Seetõttu kasutatakse kindlustusosaku suuruse leidmiseks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku suurust. Näiteks, kui töötaja eest on kuni 31. oktoobrini 2018 makstud sotsiaalmaksu 1414,90 eurot, on tema kindlustusosak 0,5 (1414,90 : 2829,79 = 0,5). Kui töötaja eest on kuni 30. septembrini 2018 makstud sotsiaalmaksu 2829,79 eurot, on tema kindlustusosak 1,0 (2829,79 : 2829,79=1,0). 1. aprillil 2019. a arvutatakse pensioniosakute väärtus ümber 2018. a tegeliku pensionikindlustuse osa keskmise suuruse järgi.

Arvestusliku keskmise suuruse arvutamiseks lähtutakse 2016. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tegelikust keskmisest suurusest (2471,65 eurot), mis korrutatakse läbi koefitsientidega, mille suurus sõltub rahandusministeeriumi 2017. ja 2018. a prognoosist isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu kohta. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kasvaks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 7,1 protsenti ja 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 6,9 protsenti. Vastavate koefitsientide väärtuseks on seega 1,071 ja 1,069.

Eelnõu ei too kaasa üldist pensionitõusu, arvestuslikku keskmist suurust kasutatakse uute pensionide määramisel ja ümberarvutamisel pensionäridel, kes on rakendusperioodil töötanud ning kelle eest on makstud sotsiaalmaksu.

Valitsus kinnitab isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt kümme kalendripäeva enne uue kalendriaasta algust.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/175b1f12-0a97-4b67-b398-60...

 

6. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saku vallale (Spordikompleksi kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Saku vallale põhikooli ehitamiseks tasuta üle Saku alevikus asuv Spordikompleksi kinnistu.

Valitsuse 2. juuli 2015. a korraldusega anti keskkonnaministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva Harjumaal Saku alevikus asuva Tallinna mnt 10b kinnistu tasuta võõrandamiseks Saku vallale Saku Gümnaasiumi koolihoone laiendamiseks ja spordihoone rajamiseks.

 

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Nõo vallale (Aiamaa-Nõo jalgtee kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Nõo vallale tasuta üle Nõo-Elva jalg- ja jalgrattatee rajamiseks Järiste külas asuv Aiamaa-Nõo jalgtee kinnistu. Kavandatav tee on 8 km pikk ja selle ehitusega alustatakse 2018. aasta lõpus. Tee-ehitust rahastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest.

 

3) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Lääneranna vallale (Lihulas Oja tn 9 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Lääneranna vallale tasuta üle Lihulas Oja tn 9 asuv kinnistu, et vald saaks koostöös ASga Hoolekandeteenused rajada uusi erihoolekandeteenuse kohti.

Lihula vallavalitsus (praegune Lääneranna vallavalitsus) ja AS Hoolekandeteenused sõlmisid 2016. aastal lepingu, mille kohaselt vald osaleb partnerina ASi Hoolekandeteenused poolt korraldatava Erastvere Kodu tegevuse reorganiseerimisel ja uute erihoolekandeteenuse kohtade rajamisel. Lepingu kohaselt rajatakse Lihulasse ööpäevaringsel erihooldusel olevatele inimestele kolm peremaja. Teenuse osutajaks on kavandatud sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu- ja Sotsiaalhoolekande Keskus. Lihula valla arengukavas aastateks 2011-2021 on kavandatud sihtasutuse tegevuse laiendamine, mh ka ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamine ja Lihulasse erihooldekodu rajamine. Erihoolekodu rajamisega tuleb Lihulasse 10-15 uut töökohta.

 

7. Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kinnitatakse Eesti Kultuurkapitali nõukogu uus koosseis.

Vastavalt kultuurkapitali seadusele kinnitab valitsus selle nõukogu koosseisu kaheks aastaks. Nõukogu koosseisu kuuluvad esimehena ametikohajärgselt kultuuriminister, rahandusministri nimetatud esindaja, kultuuriministri nimetatud esindaja ning iga sihtkapitali poolt nimetatud esindaja. Sihtkapitalid on valinud oma esindajad Eesti Kultuurkapitali nõukogusse käesoleva aasta novembris.

 

8. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a korralduse nr 446 „2017. aasta riigieelarve täiendav liigendamine” muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kehtestatakse ministeeriumide ettepanekute alusel valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2017. aastaks määratud investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus uues sõnastuses.

 

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist siseturvalisuse tagamisega seotud ühekordsete kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse vahendid Vabariigi Presidendi Kantseleile, kaitseministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja siseministeeriumile siseturvalisuse tagamisega seotud ühekordsete kulude katteks.

 

10. Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2015. a korralduse nr 239 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Maanteeamet saab kasutada talle 2015. aastal omandireformi reservfondist eraldatud tagastamatut toetust summas 689 084 eurot 2019. aasta lõpuni. Toetus on mõeldud teeregistrisse kantavate kohalike teede andmete inventeerimiseks ja sellega kaasnevate kulude katmiseks. 2017. aasta seisuga on eraldatud vahenditest kasutatud ära 242 596 eurot ning vahendite jääk on 446 488 eurot.

Maanteeamet korraldab teede andmete inventeerimiseks, seisukorra andmete kogumiseks, liiklussageduse kirjeldamiseks ja panoraampildistamiseks riigihanke. Kirjeldatud tööde eeldatav maksumus on eelmise hanke põhjal ca 380 000 eurot ja maanteeameti tööjõukulud 60 000 eurot. Kõik tegevused võtavad hinnanguliselt ligikaudu aasta aega, kuid teatud toiminguid (nt pildimaterjali tegemine) on otstarbekas teha vaid varakevadel ja hilissügisel, kui rohi on madal ja seega tulemus täpsem. Lisaks tuleb arvestada võimalikke hankevaidlustusi ja potentsiaalsete tööde teostajate kitsast ringi. Sellest tulenevalt pikendatakse vahendite kasutamist kuni 2019. aasta lõpuni.

 

11. Volitus sihtasutuse Tartu Ärinõuandla ühendamiseks sihtasutusega Tartu Maakondlik Arenduskeskus
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tartu maavanemale antakse nõusolek ühendada sihtasutus Tartu Ärinõuandla sihtasutusega Tartu Maakondlik Arenduskeskus. Tartumaa Ärinõuandla tegevust korraldab edaspidi Tartumaa Omavalitsuste Liidu asutatud sihtasutus Tartu Maakondlik Arenduskeskus. Sellega annab riik kohaliku ettevõtluse arendamise ülesande üle kohalikele omavalitsustele.