Sa oled siin

Valitsuse 30.05.2000 istungi info ja päevakord

30. mai 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Toompeal 30. mail 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Väärteomenetluse seadustiku eelnõu

Esitaja: M. Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks väärteomenetluse seadustiku eelnõu. Väärteomenetluse seadustiku eelnõu on üks karistusõiguse reformi raames kavandatud eelnõudest. Eelnõu koostamisel on seletuskirja kohaselt lähtutud karistusseadustiku eelnõu üldosast ja väärtegude kohtumenetluse andmisest maa- ja linnakohtute pädevusse. Seletuskirja kohaselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat väärteomenetluse seadustiku eelnõus reguleeritud ei ole. Nimetatud seadustiku eelnõus on arvestatud "Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni" sätteid. Väärteomenetluse seadustiku rakenduskulud on seotud menetlejate täiendõppega. Koolitust finantseeritakse PHARE rahadest ja need kulud kokku moodustavad 210800 krooni

 

2. Kohtuekspertiisiseaduse eelnõu

Esitaja: M. Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks kohtuekspertiisiseaduse eelnõu. Kohtuekspertiisiseaduse eesmärgiks on korrastada riiklike ekspertiisiasutuste süsteemi, sätestada kohtueksperdi staatus ja tagada erialaspetsialistide kättesaadavus riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja koostamise abil. Seaduse eesmärgiks on samuti tagada kohtuekspertiiside korraldamist reguleerivate õigusnormide efektiivne toime ja rakendatavus. Seletuskirja kohaselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat kohtuekspertiisiseaduse eelnõus reguleeritud ei ole. Seaduse rakendamise kulud on seotud kohtuekspertide ametipalgaga ja praegu töötavate ekspertide palgatõusuga, samuti riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja pidamise kuludest. Rakenduskulud kokku on seletuskirja kohaselt 3002555 krooni

 

3. Kohtuekspertiisiseadusega seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu

Esitaja: M. Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks kohtuekspertiisiseadusega seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu koos kohtuekspertiisiseaduse eelnõuga. Kohtuekspertiisiseadusega seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seaduse eelnõuga tehakse ettepanek muuta kriminaalmenetluse koodeksit, tsiviilkohtumenetluse seadustikku, haldusõiguserikkumiste seadustikku, halduskohtumenetluse seadustikku, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikku ning kriminaalkoodeksit. Seaduseelnõu eesmärgiks on ühtlustada ekspertiiside korraldamist kohtueelses- ja kohtumenetluses nii kriminaal-, tsiviil-, kui ka haldusõiguserikkumiste asjades, lähtudes kohtuekspertiisi teooriast ja praktikast. Seletuskirja kohaselt seaduse rakendamisega ei kaasne rahalisi kulutusi

 

4. Avaliku teabe seaduse eelnõu

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks avaliku teabe seaduse eelnõu. Avaliku teabe seaduse eelnõu väljatöötamise on tinginud põhiseaduse paragrahvis 44 sätestatud igaühe õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning nende ametiisikute kohustuse anda seaduses sätestatud korras Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. Eelnõu sätestab avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid, juurdepääsust keeldumise ja juurdepääsu piiramise alused, samuti järelevalve juurdepääsu võimaldamise üle.

 

5. Riigipiiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu

Esitaja: T. H. Ilves, H. Kranich

Tüüp: protokolli märgitav otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks riigipiiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni riigipiiriülese keskkonnamõju hindamise ehk Espoo konventsioon sõlmiti Soome Vabariigis Espoos 25. veebruaril 1991. a. Konventsioon reguleerib kavandatavast kahjuliku keskkonnamõjuga tegevusest, mis võib ületada riigipiire, informeerimist ning enne taolise tegevuse elluviimist selle mõju hindamise ja leevendusabinõude väljatöötamisel osalemise võimaldamist naaberriikidele. Konventsioon sätestab üldised reeglid eeldatavast riigipiiriülesest keskkonda kahjustavast tegevusest teistele pooltele teatamise konsultatsioonidele. Seletuskirja kohaselt ei nõua konventsiooniga ühinemine täiendavaid kulutusi riigieelarvest. Konventsioonil puudub liikmemaks.

 

6. Seisukoha andmine:

1) Riigikogu liikmete Tiit Toomsalu ja Endel Paapi algatatud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu (389 SE) kohta

Esitaja: E. Nestor, T. Asmer

2) Riigikogu liikmete Tiit Toomsalu ja Endel Paapi algatatud ühistuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (394 SE) kohta

Esitaja: M. Rask

3) Riigikogu liikmete Mart Nuti, Ivar Tallo ja Maret Maripuu algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 721 muutmise seaduse eelnõu (399 SE) kohta

Esitaja: T. Loodus, T. Asmer

4) Riigikogu rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse paragrahvi 373 muutmise seaduse eelnõu (400 SE) kohta

Esitaja: S. Kallas

 

7. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami läbiviimise kord

Esitaja: T. Loodus, K. Saks

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kodakondsuse seaduse alusel otsustab valitsus määruse, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami läbiviimise korra kinnitamise, heakskiitmise. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 20. juuni 1995.a määrus nr 250 "Eesti keele oskuse eksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami läbiviimise korra kinnitamine". Eelnõu koostamise aluseks on vajadus ümber korraldada Eesti kodakondsuse saamise eeltingimuseks olnud eksamite läbiviimise kord. Esitatud määruse eelnõu kohaselt jääks Kodakondsus- ja Migratsiooniameti pädevusse seaduste tundmise eksami korraldamine.

 

8. Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused ja läbiviimise kord

Esitaja: T. Lukas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Keeleseaduse ja Kodakondsuse seaduse alusel määruse "Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimuste ja läbiviimise kord". Eelnõu vastuvõtmisega koondub kodakondsuse taotleja eesti keele eksamite ja eesti keele tasemeeksamite korraldamine ühte asutusse, Haridusministeeriumi hallatavasse Riiklikku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusse, kus on olemas vastavate kogemustega spetsialistid. Määruse kehtestamine võimaldab ühitada ka muukeelse kooli eesti keele lõpueksami kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksamiga. Seega ei ole vajalik enam kolme eraldi eksami tegemine

 

9. Geneetiliselt muundatud sojaubadest või maisist saadud toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks toiduseaduse alusel määruse geneetiliselt muundatud sojaubadest või maisist saadud toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded. Eelnõu väljatöötamisel lähtuti Euroopa Liidu Nõukogu määrusest 98/1139/EÜ ja Euroopa Komisjoni määrusest 49/2000/EÜ. Määruse eelnõus sätestatakse geneetiliselt muundatud sojaubadest või maisist saadud toidu (näiteks sojajahu, sojaõli sisaldav majonees, maisitärklis) märgistamise erinõuded. Geneetiliselt muundatud sojaubadest või maisist saadud toidu puhul tuleb lisaks üldisele korrale, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määrusega nr 390 "Toidu märgistusele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra kinnitamine," järgida määruse eelnõuga kehtestatavaid erinõudeid. Eelnõu kohaselt peavad olema märgistatud tooted, millest on võimalik avastada uut geneetilist informatsiooni ehk uut DNA-d või uut valku. Seletuskirja kohaselt toob määrusega kehtestavate nõuete täitmise kontrollimine kaasa vajaduse laboratoorsete analüüside teostamiseks, mistõttu on vaja järgmise aasta riigieelarves eraldada vajalikud eelarvelised vahendid Tarbijakaitseametile.

 

10. Taimses toidus ja selle pinnal lubatud keemiliste taimekaitsevahendite jääkide loetelu ja piirnormid ning taimsest toidust ja selle pinnalt kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks toiduseaduse alusel määruse Taimses toidus ja selle pinnal lubatud keemiliste taimekaitsevahendite jääkide loetelu ja piirnormid ning taimsest toidust ja selle pinnalt kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid. Määruse eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks senikehtiv Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1998. a määrus nr 41 "Keemiliste taimekaitsevahendite jääkide piirnormid taimse päritoluga toodetes ja nende pinnal ning nendest toodetest ja nende pinnalt proovide võtmise meetodite kinnitamine," mis eelnõu paragrahvi 19 kohaselt tunnistatakse kehtetuks. Seni kehtivasse määrusesse on sisse viidud muudatused arvestades muudatustega toidualastes õigusaktides ja uute taimekaitsevahendite jääkide lubatud piirnormidega Euroopa Liidus. Sätestatakse taimses toidus taimekaitsevahendite jääkide analüüsimiseks proovide võtmise kord, mis täiendab Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määrust nr 330 "Järelevalve käigus kontrollproovide võtmise ja analüüsimise kord". Viiakse sisse taimekaitsevahendi "asoksüstrobiin" jäägi lubatud sisalduse piirnorm nii puu-, köögiviljades kui ka teraviljades ning muudetakse taimekaitsevahendite jääkide lubatud sisaldusi vastavalt Euroopa Ühenduse direktiividele 99/71/EMÜ ja 98/82/EMÜ.

 

11. Tollilipu, tollivapi ja tolliembleemi kirjeldus

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Tolliseaduse alusel ja kooskõlas Riigilipu seadusega kinnitatakse tollilipu, tollivapi ja tolliembleemi kirjeldus. Kehtetuks tunnistatakse Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1994.a määrus nr 389 "Tollilipu erimärgi kujutise kinnitamine", mis siiani seda valdkonda osaliselt reguleeris.

 

12. Alalise elamisloa andmisest keeldumine (8 korralduse eelnõu)

Esitaja: J. Luik

Tüüp: 8 korralduse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse reglemendi punkti 16 kohaselt valitsuskomisjonide poolt koostatud ettepanekud ja materjalid esitab Vabariigi Valitsusele komisjoni esimees või komisjoni töö eest vastutav minister. Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a korraldusega nr 452-k "Valitsuskomisjoni moodustamine" moodustati välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks asjatundjate komisjon. "Välismaalaste seaduse"  paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määruse nr 362 punktiga 1 kinnitatud "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra" punktiga 108 esitab valitsuskomisjoni esimees, kaitseminister J. Luik korralduse eelnõu "Natalia Selivertsovale alalise elamisloa andmisest keeldumine." Natalia Selivertsova on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Nikolai Selivertsovi abikaasa. Natalia Selivertsova on kantud 26. juulil 1994.a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmele. Seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Natalia Selivertsovale anda alalist elamisluba. Komisjon, läbi vaadanud Natalia Selivertsova alalise elamisloa taotluse, otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Natalia Selivertsovale.

 

Kaitseminister J. Luik esitab korralduse eelnõu "Alexandre Baranovile alalise elamisloa andmisest keeldumine." Alexandre Baranov on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja on sealt erru arvatud majori auastmes. Alexandre Baranov on kantud 26. juulil 1994.a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. "Välismaalaste seaduse"  paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud.  Seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Alexandre Baranovile anda alalist elamisluba. Komisjon, läbi vaadanud Alexandre Baranovi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Alexandre Baranovile.

 

Kaitseminister J. Luik esitab korralduse eelnõu "Andrei Komaldinovile alalise elamisloa andmisest keeldumine." Andrei Komaldinov on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja on sealt erru arvatud alampolkovniku auastmes. Andrei Komaldinov on kantud 26. juulil 1994.a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. "Välismaalaste seaduse"  paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Andrei Komaldinovile anda alalist elamisluba. Komisjon, läbi vaadanud Andrei Komaldinovi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Andrei Komaldinovile.

 

Kaitseminister J. Luik esitab korralduse eelnõu "Maria Irkhinale alalise elamisloa andmisest keeldumine." Maria Irkhina on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Nikolai Irkhine´i abikaasa. Maria Irkhina on kantud 26. juulil 1994.a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. "Välismaalaste seaduse"  paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmele. Seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Maria Irkhinale anda alalist elamisluba. Komisjon, läbi vaadanud Maria Irkhina alalise elamisloa taotluse, otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Maria Irkhinale.

 

Kaitseminister J. Luik esitab korralduse eelnõu "Anastassia Elokhinale alalise elamisloa andmisest keeldumine." Anastassia Elokhina on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Vassili Jelohhini abikaasa. Anastassia Elokhina on kantud 26. juulil 1994.a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. "Välismaalaste seaduse"  paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmele. Seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Anastassia Elokhinale anda alalist elamisluba. Komisjon, läbi vaadanud Anastassia Elokhina alalise elamisloa taotluse, otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Anastassia Elokhinale.

 

Kaitseminister J. Luik esitab korralduse eelnõu "Alina Ipatovale alalise elamisloa andmisest keeldumine." Alina Ipatova on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Vladimir Ipatovi abikaasa. Alina Ipatova on kantud 26. juulil 1994.a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. "Välismaalaste seaduse"  paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14  kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmele. Seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Alina Ipatovale anda alalist elamisluba. Komisjon, läbi vaadanud Alina Ipatova alalise elamisloa taotluse, otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Alina Ipatovale.

 

Kaitseminister J. Luik esitab korralduse eelnõu "Vladimir Ipatovile alalise elamisloa andmisest keeldumine." Vladimir Ipatov on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja on sealt erru arvatud majori auastmes. Vladimir Ipatov on kantud 26. juulil 1994.a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. "Välismaalaste seaduse"  paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Vladimir Ipatovile anda alalist elamisluba. Komisjon, läbi vaadanud Vladimir Ipatovi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Vladimir Ipatovile.

 

Kaitseminister J. Luik esitab korralduse eelnõu "Mikhail Mechkovile alalise elamisloa andmisest keeldumine." Mikhail Mechkov on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja on sealt erru arvatud kapteni auastmes. Mikhail Mechkov on kantud 26. juulil 1994.a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. "Välismaalaste seaduse"  paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Mikhail Mechkovile anda alalist elamisluba. Komisjon, läbi vaadanud Mikhail Mechkovi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Mikhail Mechkovile.

 

13. Vabariigi Valitsuse 8. juuni 1999. a korralduse nr 680-k "Viktor Denidtdikule elamisloa andmisest keeldumine" kehtetuks tunnistamine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus tunnistab kehtetuks Välismaalaste seaduse alusel ning tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu poolt 3. märtsil 2000. a haldusasjas nr II-3-88/2000 tehtud otsusest

oma varajasema korralduse nr 680-k 8. juunist 1999.a"Viktor Denidtdikule elamisloa andmisest keeldumine". Nimetatud korraldusega otsustati mitte teha erandit "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punktidest 5 ja 7 ja mitte anda elamisluba Viktor Denidtdikule. Viktor Denidtdikule vaidlustas nimetatud korralduse Tallinna Halduskohtus. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Viktor Denidtdikule vaidlustas Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 1999. a otsuse. Tallinna Ringkonnakohtu  3. märtsi 2000. a haldusasjas nr II-3-88/2000 tehtud otsusega otsustati tunnistada Vabariigi Valitsuse 8. juuni 1999.a korraldus nr 680-k täielikult  seadusevastaseks ning teha Vabariigi Valitsusele ettepanek vaadata Viktor Denidtdikule elamisloa taotlus uuesti läbi ja teha uus korraldus

 

14. Riigireservialase tegevuse ümberkorraldamine

Esitaja: M. Pärnoja, T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a korralduse nr 1231-k "Ministrite komisjoni moodustamine riigireservialase tegevuse ümberkorraldamiseks" kohaselt tehti moodustatud komisjonile ülesandeks esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekud riigireservi moodustamise, haldamise ja finantseerimise tsentraliseerimiseks ning riigireservi edaspidiseks korraldamiseks. Komisjon arutas oma istungitel riigireservi hetkeolukorda, riigireservi haldamist, sellealase töö tsentraliseerimist, juhtimist ning koordineerimist. Ettepanekute kohaselt on kavas moodustada siseministeeriumi haldusalas struktuuriüksus riigireservialase tegevuse koordineerimiseks, julgeolekuvaru ja ettevõtja tegevusvaru haldamise, finantseerimise ning kasutamise korraldamiseks. Lähtudes riigireservi seadusest  on ministrite komisjoni ettepanekute alusel esitatud Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu riigireservialase töö ümberkorraldamiseks. Riigireservi seaduses on sätestatud: riigireservialast tegevust koordineerib ja kontrollib Vabariigi Valitsus

 

15. Riigivara tasuta üleandmine:

1) Kärdla linnas Kõrgessaare mnt 18a

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Riigivaraseaduse kohaselt võib riigivara valitseja valitsemisalas olevat kinnisvara vajadusel tasuta üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele. Kui kinnisvara üleandjaks ja saajaks on valitsusasutused, toimub kinnisvara üleandmine Vabariigi Valitsuse otsusel. Riigivara tasuta üleandmine ja vastuvõtmine toimub nimetatud seaduse paragrahvi 11 lõigetes 1-3 sätestatud korras. Rahandusministeerium esitab korralduse eelnõu, mille kohaselt antakse Hiiu Maavalitsuse valitsemisel olev Kärdlas Kõrgessaare mnt 18a asuv kontorihoone tasuta üle keskkonnaministeeriumi valitsemisele. Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 42 alusel kuuluvad maakondades asuvad keskkonnateenistused alates 1. jaanuarist 2000. a keskkonnaministeeriumi struktuuri ning nimetatud hoonet kasutab Hiiu maakonnas asuv keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistus kontoriruumidena.

 

2) Tallinnas, Pärnumaal, Tartumaal ja Valgamaal

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Riigivaraseaduse kohaselt võib riigivara valitseja valitsemisalas olevat kinnisvara vajadusel tasuta üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele. Kui kinnisvara üleandjaks ja saajaks on valitsusasutused, toimub kinnisvara üleandmine Vabariigi Valitsuse otsusel. Riigivara tasuta üleandmine ja vastuvõtmine toimub nimetatud seaduse paragrahvi 11 lõigetes 1-3 sätestatud korras. Valitsus kiidab heaks korralduse, mille kohaselt antakse keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevad, Tallinnas Vabaõhumuuseumi tee 52a (pindala 98 m2), Pärnumaal Tootsi vallas Tootsi alevis Sõmera 3a (pindala 96 m2), Tartumaal Vara vallas Vara külas (70 m2) ja Valgamaal Otepääl Lipuväljak 24a (45 m2) asuvad maaüksused tasuta üle teede- ja sideministeeriumi valitsemisele. Seletuskirja kohaselt on nimetatud maaüksused jäetud riigi omandisse riigi maareservina hoonestusõiguse seadmise eesmärgil ning need on vajalikud ASi Eesti Telefon konteiner-telefonijaamade paigaldamiseks

 

16. Riigivara registrist väljaarvamine:

1) aktsiaseltsi Rahva Raamat aktsiad

Esitaja: S. Kivi

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Riigivaraseaduse alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 01.08 augusti 1995.a määrusega nr 284 kinnitatud  "Riigivara registrisse andmete esitamise, kannate muutmise või kustutamise, andmete väljastamise ja riigivara registrist väljaarvamise ajutise korra" punktiga 16 otsustab valitsus kiita heaks korralduse, millega 20400 riigile kuuluva kultuuriministeeriumi valitsemisel oleva aktsiaseltsi Rahva Raamat vabalt võõrandatava lihtaktsia väljaarvamiseks riigivara registrist. Kultuuriministeerium soovib aktsiate väljaarvamist riigivararegistrist seoses nimetatud riigivara kandmisega erastamisnimekirja

 

2) aktsiaseltsi Bituumen aktsiad

Esitaja: T. Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Riigivaraseaduse alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 01.08.95 määrusega nr 284 kinnitatud  "Riigivara registrisse andmete esitamise, kannete muutmise või kustutamise, andmete väljastamise ja riigivara registrist väljaarvamise ajutise korra" punktiga 16 otsustab valitsus kiita heaks korralduse "Riigivara registrist väljaarvamine". Teede- ja Sideministeerium teeb ettepaneku arvata riigivara registrist välja  ASi Bituumen 2094 nimelist A-aktsiat (ühe aktsia nimiväärtus 5000 krooni) nende erastamiseks erastamis-seaduses sätestatud korras

 

17. Raha eraldamine:

Vabariigi Valitsuse reservist

1) Kultuuriministeeriumile (Pärnu Teatri Endla poolt hangitud autobussi liisingumaksete katteks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise valitsuse reservist 74776 krooni suuruse summa eraldamine kultuuriministeeriumile Pärnu Teatri Endla poolt hangitud autobussi liisingumaksete katmiseks. Teater Endla müüs oma autobussi Mercedes Benz 208D (väljalaske aasta 1989, läbisõit 150000 km) vastavalt riigivara võõrandamise korrale avalikul enampakkumisel. Müügist laekunud 74776 krooni kandis teater riigituludesse. Teater taotleb kasutusrendi lepingu alusel saadud uue autobussi liisingumaksete tasumiseks 74776 krooni toetust.

 

2) Majandusministeeriumile (Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu täitmisega kaasnevate kulude katteks)

Esitaja: S. Kallas, M. Pärnoja

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise valitsuse reservist majandusministeeriumile 572750 krooni suuruses summas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu täitmisega kaasnevate kulude katteks. Seoses WTO liikmeks saamisega peab Eesti alustama tööd ekspertide tasemel WTO korraliste komiteede istungitel. Majandusministeerium esitas tulenevalt WTO asutamislepinguga ühinemise ratifitseerimise seadusest rahandusministeeriumile 2000. aasta lähetuskulude katmiseks taotluse 357750 krooni ulatuses. Majandusministeerium taotleb WTO alasel koolitusel osalemiseks täiendavalt 105000 krooni, lisaks lähetuskuludele ja koolituskuludele taotletakse 110000 krooni Eesti seaduste inglise keelde tõlkimise kuludeks.

 

Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist

3) Tartu linnale (õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest haruraamatukogu ümberasumisega seotud kulude katteks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel otsustab valitsus eraldada eelarvevälisest omandireformi reservfondist Tartu linnale tagastamatu toetusena 738500 krooni suuruse summa O. Lutsu nimelise Tartu Linna Keskraamatukogu Tähe 11/13 asuva haruraamatukogu õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest Tartus Tehase tänava 16 asuvasse hoonesse ümberasumisega seotud kulude katteks.

 

4) Kultuuriministeeriumile (Viljandi linnale kuuluva spordihoone ehituse lõpetamise kaasfinantseerimiseks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel otsustab valitsus eraldada eelarvevälisest omandireformi reservfondist kultuuriministeeriumile tagastatava eraldisena 5000000 krooni suuruses summas Viljandi linnale kuuluva spordihoone ehituse lõpetamise kaasfinantseerimiseks. Nimetatud summa tuleb tagastada valitsuse eelarvevälisesse omandireformi reservfondi 1. augustiks 2001.

 

Vabariigi Valitsuse reservist

5) Rapla Maavalitsusele (riigilõivu tasumiseks apellatsioonikaebuse esitamisel Tallinna Ringkonnakohtule ASi Remok hagis Eesti Vabariigi vastu)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise valitsuse reservist Rapla Maavalitsusele 298000 krooni suuruses summas riigilõivu tasumiseks apellatsioonkaebuse esitamisel Tallinna Ringkonnakohtule ASi Remok hagis Eesti Vabariigi vastu. Rapla Maavalitsus ei nõustu Rapla Maakohtu 12. mai 2000 otsusega, millega mõisteti Eesti Vabariigilt välja põhivõlga 7851889,95 krooni ja viivist 7851889,95 krooni ASi Remok hagis Eesti Vabariigi vastu. Rapla Maavalitsus nõustub ASi Remok hagi summaga osaliselt, soovides vaidlustada Rapla Maakohtu otsust summas 8445494 krooni ja esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Vastavalt "Riigilõivuseaduse" paragrahvi 37 lõikele 1 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu summas 298000 krooni.

 

6) Riigikantseleile (minister Katrin Saksa büroo poolt väljaantavate integratsioonialaste trükiste kulude katteks)

Esitaja: S. Kallas, A. Lepik von Wirén

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise valitsuse reservist Riigikantseleile 100000 krooni suuruses summas minister Katrin Saksa büroo poolt väljaantavate integratsioonialaste trükiste kulude katteks. Vabariigi Valitsuse14. märtsi 2000 istungil kiideti heaks minister Katrin Saksa esitatud riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007"eelnõu ning peeti vajalikuks avaldada nimetatud programm Riigi Teatajas ja väljaandes Pravovõje aktõ Estonii. Minister K. Saksa büroo peab vajalikuks ja otstarbekaks anda nimetatud programm välja kolmes keeles ka esindusliku trükisena. Samuti on kavandatud avaldada trükisena Eesti raport integratsioonist Eesti ühiskonnas aastatel 1997-2000, mis valmib minister K. Saksa büroos 1.juuniks 2000. a. Nimetatud raport on kavas avaldada inglise keeles 300 eksemplaris. Riigikantselei ja minister K. Saksa büroo 2000. a eelarves vahendeid integratsioonialaste trükiste kuludeks ei ole ette nähtud

 

18. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:

1) siseministri taotlusel (OÜ Kagugrupp kaebuses)

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise politseipeadirektor Harry Tuulele (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki vastustajana kõigis kohtuinstantsides OÜ Kagugrupp kaebuses Keskkriminaalpolitsei Lõuna regionaalkeskuse toiminguga tekitatud 120678 krooni ja 88 sendi suuruse kahju hüvitamise nõudes. OÜ Kagugrupp esitas 14. aprillil 2000. a Tartu Halduskohtule kaebuse Keskkriminaalpolitsei poolt Tarmo Tootsi vahistamise järel OÜle Kagugrupp kuulunud sõiduki kadumajäämisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Sõiduauto oli liisitud kapitalirendi lepingu alusel T. Tootsile, kes arreteeriti 5. mail 1999. a Tartus. Arreteerimise käigus võeti T. Tootsilt ära tema kasutuses olnud auto võtmed. Hiljem nimetatud sõiduk kadus oma parkimiskohalt ja alates 14.05.1999 on auto Keskkriminaalpolitsei poolt tagaotsitav. Kaebuse esitajale, OÜle Kagugrupp on sõiduki kadumisega tekkinud materiaalne kahju auto väljaostusumma ulatuses ja ta palub mõista välja hüvitus 120678 krooni ja 88 senti kaebuse esitaja kasuks

 

2) rahandusministri taotlusel (Igor Bjakini hagis)

Esitaja: S. Kallas