Sa oled siin

Valitsuse 29.8.2019 istungi kommenteeritud päevakord

28. august 2019 - 14:06

Homme kell 15 toimub valitsuse väljasõiduistung ning kabinetinõupidamine Võrumaal, Piusa kordonis.

Valitsuse pressikonverents algab samas kell 18.00. Pressikonverentsil osalevad peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ning justiitsminister Raivo Aeg.

NB! Valitsuse pressikonverentsist ei toimu tavapärast otseülekannet.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572
https://www.valitsus.ee/et/uritus/valitsuse-valjasoiduistung-ja-pressiko...



1. Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: seaduse eelnõu

Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku muuta kaitseväeteenistuse seadust eesmärgiga korrastada eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitise riigieelarvelist planeerimist.

Praegu planeeritakse paljud eripensionid ja prokuröri töövõimehüvitis erinevate valitsemisalade eelarvetes ning nende väljamaksmine toimub keskselt sotsiaalkindlustusametis. Kehtiva õiguse järgi tegelevad eripensionide arvestusega erinevad ministeeriumid, lisaks riigikontroll ja õiguskantsleri kantselei ning praktikas on sellega seonduv personaliarvestus valdavalt koondatud juba riigi tugiteenuste keskusesse.

Muudatuse järel makstakse eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist riigieelarvest ning jäetakse ära viide konkreetse ministeeriumi valitsemisalale. Muudatuse kohaselt hakkab eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist edaspidi oma eelarves planeerima sotsiaalministeerium, kes kasutab selleks riigi tugiteenuste keskuse ettevalmistatud andmeid.

Muudatused ei mõjuta eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitiste suurust ega saajate õigusi.

Samuti ei toimu muudatusi väljamaksmises, see toimub jätkuvalt sotsiaalkindlustusameti kaudu.

2. Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise töötamisõigusega turismi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga soovitakse ratifitseerida Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vaheline töötamisõigusega turismi kokkulepe, mille valitsus tänavu 15. augusti istungil heaks kiitis.

Kokkuleppe alusel võivad Eesti ja Jaapan väljastada kahe riigi 18–30 aastastele kodanikele töötamisõigusega mitmekordse viisa kuni 12 kuuks.

Riikidevaheline kokkulepe annab õiguse töötada ilma viisa eelneva registreerimiseta politsei- ja piirivalveametis. Välismaalaste seaduse järgi võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane töötada siin ilma töötamist registreerimata, kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või riigikogu ratifitseeritud välislepingust.

Eesti on sarnase kokkuleppe sõlminud Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanadaga.

Valitsus esitab eelnõu heaks kiitmiseks riigikogule.

3. Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister teeb valitsusele ettepaneku muuta Pakri maastikukaitseala kaitsekorda, laiendada kaitseala ning kehtestada uus kaitse-eeskiri. Pakri maastikukaitseala kogupindala on 3164 hektarit ning kaitseala asub Harju maakonnas Paldiski linnas Pakri poolsaarel ja Pakri saartel.

Ala kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eesti klinti, sealhulgas Pakri saarte ja poolsaare aluspõhjakivimite paljandeid, kaitsealuseid liike ning ohustatud elupaigatüüpe. Samuti Pakri saarte ajaloolist asustusstruktuuri ning säilitada looduse mitmekesisust ja maastikuilmet.

Kaitseala piire ja kaitsekorda muudetakse selleks, et tagada Natura 2000 võrgustikku kuuluva loodusala eesmärkide, sealhulgas metsaelupaigatüüpide ning haruldaste ööliblikate elupaikade kaitse.

4. „Partnerlusleppe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014-2020“ eduaruanne
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: informatsioon

Rahandusminister esitab valitsusele aruande "Partnerlusleppe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014–2020“.

Partnerlusleppega lepiti Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel kokku viie fondi kasutamise raamistik. Nendeks on kolm ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondi – Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond (ÜF) – ning Euroopa maaelu arengu Euroopa põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa merendus- ja kalandusfond (EMKF).

Partnerlusleppe raames antav fondide EL-i poolne toetusmaht kokku on ligikaudu 4,42 miljardit eurot.

Eduaruanne toob välja, et Eesti arenguvajadused on alates partnerlusleppe vastuvõtmisest 2014. aastal läbivalt jäänud samaks ning seatud eesmärgid on asjakohased. Seda kinnitab ka 2019. aasta kevadel valminud ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide vahehindamine.

Lähiaastate fookuses on piirkondlike erinevuste vähendamine (Ida-Virumaa ja Kagu-Eestiga seotud meetmed); tegevused tootlikkuse kasvu tõstmiseks; hariduse- ja koolitussüsteemide suutlikkuse tõstmine vastamaks tööturu vajadustele ning ettevõtluse ja teaduse koostöö toetamine.

Riigipõhised soovitused ei ole leppe jõustumise ajast märkimisväärselt muutunud. Euroopa Liidu Nõukogu soovitas kevadel 2018 Eestil tagada, et valitsussektori kulude nominaalkasv ei ületaks 4,1%, lähtuvalt SKP kohandumisvajadusest 0,6% ulatuses; tõhustada sotsiaalkaitsesüsteemi, eriti vanemaealisi ja puuetega inimesi puudutavas osas; rakendada soolise palgalõhe vähendamisele suunatud meetmeid, kaasa arvatud läbipaistvuse tagamine erasektoris. Veel on soovituseks uurimis- ja innovatsioonitegevuse edendamine, pakkudes tõhusaid algatusi innovatsioonibaasi laiendamiseks.

On toimunud ka positiivsed arengud Eesti arenguvajaduste ja nendega seotud eesmärkide täitmisel. Näiteks hästi on edenenud tööhõivega, 30–34-aastaste kolmanda taseme hariduse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisega seotud eesmärkide saavutamine.