Sa oled siin

Valitsuse 29.3.2018 istungi kommenteeritud päevakord

28. märts 2018 - 17:51

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja rahandusminister Toomas Tõniste.

 

1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 koostamise ettepaneku heakskiitmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tervise- ja tööminister teeb valitsusele ettepaneku asuda koostama rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030, mis on jätkuks rahvastiku tervise arengukavale 2009–2020 ja katab terviklikult riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „tervis“.

Arengukava koostamise käigus luuakse koostöös teiste ministeeriumide, koostööpartnerite ja huvirühmadega strateegiline lähenemisviis, mis aitab hoida ja parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist, pikendades eeldatavat ja tervena elatud eluiga enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu, rakendades seejuures meetmeid, mis aitavad vähendada ebavõrdust erinevate rahvastikugruppide vahel.

 

2. Aruanne „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ rakendusplaani 2013–2016 täitmisest perioodil 2015–2016 ning selle lisade täitmisest perioodil 2015–2016
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Aruanne

 

Sotsiaalministeerium kui rahvastiku tervise arengukava juhtkomiteed teenindav ministeerium esitab igal aastal valitsusele rahvastiku tervise arengukava (RTA) täitmise tegevusaruande. RTA tegevusaruandes antakse ülevaade RTA olulisematest tegevustest perioodil 2015–2016 ja eesmärkide täitmist mõõtvate indikaatorite dünaamikast. Aruande tabelivorm on tegevusaruande ametlik lisa, selles antakse ülevaade tegevustest ja rahaliste vahendite kasutamisest perioodil 2015–2016 partnerite lõikes.

 

3. Kaitsealade kaitse-eeskirjad
1) Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskiri

Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva looduskaitseala piire, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kaitseala laiendatakse merealal, et tagada parem kaitse ainukesele Soome lahe Eesti vetes olevale hüljeste puhkealale ning vajalik puhver mereelupaigatüüpidele.

Võrreldes kehtiva kaitsekorraga tuuakse sihtkaitsevööndi liikumispiirangu algust kahe nädala võrra ettepoole. Liikumispiirang kehtestatakse 1. aprillist kuni 15. juulini. Samuti muutub kaitsekord rangemaks piiranguvööndis, kus keelatakse maavarade kaevandamine. Edaspidi ei ole väikekiskjate arvukuse reguleerimine ajaliselt piiratud.

Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Toolse külas. Kaitsealal kaitstakse mere- ja rannikuelupaiku, elupaigatüüpe karid ning väikesaared ja laiud, samuti ka olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku ning viiger- ja hallhüljest, alki ja nende elupaiku. Eelnõu kohaselt suureneb kaitseala pindala 2955,8 hektarini. Lisandub 512,5 ha mereala, mis läheb piiranguvööndisse.

Uhtju on osaliselt kaitse all olnud juba 1938. aastast, kui taimede ja lindude kaitseks võeti üks Uhtju saartest (Lõuna-Uhtju) looduskaitse alla. Kehtiv kaitse-eeskiri on aastast 2001.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a673c935-8ef0-45e7-92b6-4...



2) Tuhu looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse olemasolev maastikukaitseala looduskaitsealaks, laiendatakse kaitseala piirneva hoiuala baasil ja muudetakse kehtivat kaitsekorda. Uus kaitsekord tagab terviklike metsamassiivide kaitse ja seeläbi ka elupaikade pikaajalise säilimise.

Kaitsealaga liidetakse Tuhu hoiualale jäävad metsa- ja sookooslused ja korrigeeritakse piire. Võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga muutub liikumispiirangutega ala, kuna kaljukotka pesakoht on muutunud. Rahvaüritustel osalejate piirarv ettevalmistatud kohas muutub 25-lt 50-le.
Niiduelupaigad jäävad endiselt hoiualale. Kaitseala kogupindala on 3927,2 ha. Piiri korrigeerimise tulemusena suureneb kaitstava ala pindala kokku 1,8 ha võrra.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/efc11de7-76ac-4cc2-9ee3-f...

 

3) Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva Jalase maastikukaitseala kaitsekorda ja piiri eesmärgiga tagada loodusväärtustele vajalik kaitse. Muutmise vajadus tuleneb ka asjaolust, et alal puudus looduskaitseseaduse alusel kinnitatud kaitse-eeskiri.

Alal kaitstakse huumustoitelisi järvi ja järvikuid, erinevaid niidukooslusi, soo- ja rabaelupaikasid, vanu loodusmetsi, vanu laialehiseid metsi, rohunditerikkaid kuusikuid, soostuvaid ja soo-lehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Moodustatav kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustiku Jalase loodusala.
Olulisemate muudatustena kaitsekorras suurendatakse ajutise liikumispiiranguga ala 212 ha võrra, et hõlmata kaitsealal paiknevaid metsisemängualasid. Kaitseala valitseja nõusolekul võimaldatakse sihtkaitsevööndis olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja loodusliku veerežiimi taastamist ning keelatakse piiranguvööndis uute maaparandussüsteemide rajamine.

Piiranguvööndis lubatakse lageraiet hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar, varem oli lageraie keelatud. Turberaiele seatakse pindalaline piirang kaks hektarit. Laialehistes puistutes, kus laialehiste puude osakaal on vähemalt 50%, turberaiet ei lubata. Kaitseala pindala on 2728,3 ha.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e964c66d-a310-477b-87a7-a...

 

4) Tonja-Karisilla-Värska looduspargi kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu


Eelnõu kohaselt arvatakse looduskaitseliste väärtuste puudumise tõttu kaitse alt välja Tonja-Karisilla-Värska looduspark, mis asub Võrumaal Setomaa vallas ja tunnistatakse kehtetuks otsus, millega võeti ala kaitse alla.

Ala riikliku kaitse alla jätmine ei ole otstarbekas, kuna alal puuduvad sellised looduskaitselised väärtused, mille tõttu oleks riiklik kaitse põhjendatud. Kaitseala moodustamisel oli suurimaks väärtuseks seto külaarhitektuur ja seda ümbritsev loodusmaastik.

Kaitseala piirkond on kehtivas Põlva maakonna planeeringus märgitud rohealana ja maakondlikult tähtsa maastikuna, mille kaitseks ja säilitamiseks on planeeringus esitatud mitmed soovitused ehitustegevusele, põllumajandusele, maavarade kaevandamisele jne.

Setomaale omaseid väärtusi kaitstakse lisaks Setomaa Valdade Liidu ühenduse kaudu ja seda oluliselt laiemalt kui kõnealusel 437,7 hektarit. Looduspargi eripärana nimetatud Setumaa omapära tutvustamine ja säilitamine (sh traditsiooniline külaarhitektuur) on looduskaitseseaduse alusel võimalik vaid rahvusparkides, kus üks eesmärk on kultuuripärandi säilitamine, uurimine ja tutvustamine.

Kaitse jätkamise otstarbekuse hindamisel võeti arvesse, kas on olemas alternatiivseid meetmeid, mis aitaksid ala väärtuseid ohustavaid tegureid vähendada või vältida, ning seda, kas kaitse on vajalik, arvestades selle väärtuste seisundit.

Alal leiduvate II ja III kaitsekategooria liikide puhul ei ole vajalik kaitseala olemasolu, vaid piisab isendite kaitsest looduskaitseseaduse alusel. Nende liikide üldine seisund on soodne või ei ole alal tegemist esindusliku elupaigaga, mis aitaks kaasa nende liikide soodsas seisundis hoidmisele.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c827c00-aeb3-4bcd-b018-c...

 

5) Saunaküla maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse 1973. aastal kaitse alla võetud Hageri-Sutlema rannamoodustiste kaitseala nime, piire ja kaitsekorda. Muutmise eesmärgiks on tagada paremini väärtusliku pinnavormi (rannavalli) ning sellel kasvavate metsaelupaikade kaitse. Muutmise vajadus tuleneb ka asjaolust, et alal puudus looduskaitseseaduse alusel kinnitatud kaitse-eeskiri.

Kaitsealal kaitstakse Liivamäe rannavalli ja sellel kasvavaid looduslikke metsakooslusi – elupaigatüüpe vanad loodusmetsad ning okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel. Moodustatav kaitseala hõlmab osaliselt Natura võrgustikku kuuluva Kurtna-Vilivere loodusala.
Kaitse-eeskirja kinnitamisega muutub ala kaitsekord rangemaks, kuna senise piiranguvööndi režiimi asemel kehtestatakse metsaelupaikade kaitseks sihtkaitsevööndi režiim.

Planeeritava kaitseala pindala on 26,4 ha.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c827c00-aeb3-4bcd-b018-c...

 

4. Aktsiaseltsi Tallinna Sadam aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine
1) Aktsiaseltsi Tallinna Sadam aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Tallinnas Nõlva tn 7 asuv kinnistu)

Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse ASile Tallinna Sadam üle mitterahalise sissemakse objektina kinnistu Harju maakonnas Tallinna linnas Paljassaare sadama arenguks vajaliku maana.

 

2) Aktsiaseltsi Tallinna Sadam aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Tallinnas, Paldiskis, Jõelähtme vallas ja Saaremaal Mustjala vallas asuvad 7 kinnistut)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse ASile Tallinna Sadam üle mitterahalise sissemakse objektidena kokku seitse kinnistut Tallinnas, Paldiskis, Jõelähtme vallas ja Saare maakonnas Mustjala vallas. AS Tallinna Sadam vajab kinnistuid ASi Tallinna Sadama hallata olevate Vanasadama, Muuga sadama, Paldiski Lõunasadama ja Saaremaa sadama arenguks.


5. Aktsiaseltsi Tallinna Sadam aktsiate avaliku enampakkumise korraldamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus annab majandus- ja taristuministrile Aktsiaseltsi Tallinna Sadam aktsiate avaliku enampakkumise korraldamiseks vajalikud volitused ja nõusolekud.

 

6. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile erakorralise toetuse maksmiseks kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele ning erakorraliste toetusmeetmete rakendamiskuludeks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt eraldatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile vahendid erakorraliste toetuste maksmiseks kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele ning sellega seotud rakendamiskuludeks.

2018. aastal on planeeritud rakendada kolme meedet, mis kõik on seotud erakorraliselt suure sademete hulgaga saagikoristusperioodil 2017. aastal: erakorraline toetus teraviljakasvatajatele, erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele ning põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõude erisuse rakendamine.

 

7. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)

Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus vanemale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et vanem vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

3) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Armeenia Vabariigi kodanikud.

 

8. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (H.K.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on viiel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes toime pannud 16 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (J.Z.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta. Isiku karistatus ei ole kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (S. G.)

Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest. Karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

Siseminister teeb ettepaneku keelduda isikule kodakondsuse andmisest, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning tema karistatuse kustumisest on möödunud liialt vähe aega.

 

9. Rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Välisminister teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel sissesõidukeeld isikutele, kes on seotud ränkade inimõiguste rikkumisega, sealhulgas Sergei Magnitski surmaga.

Rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ning Euroopa Parlament, on riike üles kutsunud rakendama sanktsioone Sergei Magnitski juhtumi ja samalaadsete juhtumitega seotud isikute suhtes. Inimõiguste rikkujate suhtes on riigisiseseid meetmeid, sealhulgas sissesõidukeelu, kehtestanud USA, Kanada, Ühendkuningriik, Läti ja Leedu.

 

10. Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Majanduspiirkonna Kohtu (EFTA Kohtu) menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ja projekti „EU Pilot“ päringutest aastal 2017
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Ülevaade

 

Ülevaade käsitleb Eesti seisukohtade kaitsmist Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa Majanduspiirkonna Kohtus ja Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustes, samuti projekti "EU Pilot" päringuid ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.

 

11. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Ülevaade

 

Keskkonnaministeerium ei ole õigeaegselt üle võtnud nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013. Direktiiv võetakse Eesti õigusesse üle kiirgusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mis esitatakse eeldatavalt Vabariigi Valitsusele märtsi lõpuks.

 

12. Eesti seisukohad liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise lõpliku käibemaksusüsteemi kehtestamise ja teatavate eeskirjade ühtlustamise ja lihtsustamise paketi kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis on sätestatud, et liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise kord on ajutine ning see asendatakse lõpliku korraga, mis põhineb päritoluliikmesriigis maksustamisel. Kehtiv ajutine kord tähendab sellist süsteemi, et kui kaup liigub ühe EL riigi ettevõtjalt teise EL riigi ettevõtjale, on lähteriigis käibemaks 0% (ehk piiriülesed tehingud on käibemaksust vabastatud) ja käibemaksukohustus võetakse üles sihtriigis ehk selle tasub soetaja.

Komisjon teeb ettepaneku minna üle lõplikule käibemaksusüsteemile, kuid teha seda sihtriigis maksustamise põhimõttel, nagu on EL liikmesriigid juba 2016. aastal üksmeelselt soovinud. Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks sihtriigis maksustamise põhimõtet rakendama tarnija vastutuse meetodil ehk tulevikus peaks tarnija nõudma käibemaksu sisse ostjalt (nagu toimib süsteem riigisisese kaubanduse puhul) ja selle ise deklareerima nn ühe akna süsteemi kaudu. Ettepaneku põhjus on see, et praegune süsteem on osutunud pettusealtiks, mille tõttu jääb riikidel saamata maksutulu. Samas pole ettepanek terviklik, kuna üksikasjalised tehnilised sätted pakutud süsteemi toimimise suhtes avaldab komisjon eeldatavalt alles maikuus. Eesti toetab sihtriigis maksustamise põhimõtet, kuid selle rakendamise meetodi (nt tarnija vastutus) määratlemist peame ennatlikuks, kuna pole teada kõiki detaile. Seetõttu on võimatu hinnata, kas välja pakutud süsteem oleks kokkuvõttes lihtsam ja pettustekindlam kui senine.

Ettepanekus on ette nähtud ajutised lihtsustused neljas valdkonnas, mille puhul on käibemaksureeglite ühtlustamine ja lihtsustamine vajalik juba enne lõpliku käibemaksusüsteemi rakendumist. Kiirlahendusi on EL liikmesriigid samuti juba 2016. aastal üksmeelselt soovinud ning need peaksid kehtima enne lõpliku käibemaksusüsteemi rakendumist.

Lisaks pakub komisjon välja sertifitseeritud maksukohustuslase kontseptsiooni, mis peaks lihtsustama üleminekut lõplikule süsteemile. See tähendab, et teatud kriteeriumidele (rikkumiste puudumine, võime oma tegevust ja kaubavoogu kõrgetasemeliselt hallata, maksejõulisus) vastavad usaldusväärsed maksukohustuslased, keda on liikmesriigi maksuhaldur sertifitseerinud, saaksid õiguse ajutistele lihtsustustele käibemaksusüsteemis ning neile jääks üleminekuperioodil (kuni lõpliku süsteemiga hõlmatakse ka teenuste osutamine) kehtima praegu kehtiv piiriülese kaubanduse ajutine kord. See tähendab, et üleminekul lõplikule süsteemile tekiks kaks paralleelset maksukorda – üks sertifitseeritud maksukohustuslastele ja teine ülejäänud ettevõtjatele. Eesti eelistab süsteemi, kus kahte paralleelset maksukorda ei tekiks ning leiab, et võimalikud lihtsustused peaksid kehtima kõigile ettevõtjatele.