Sa oled siin

Valitsuse 29.11.2018 istungi kommenteeritud päevakord

28. november 2018 - 19:20

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaministrit asendav kultuuriminister Indrek Saar, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, tervise- ja tööminister Riina Sikkut ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572


1. Kindlustustegevuse seaduse muutmise ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: seaduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku muuta kindlustustegevuse seadust.

Eelnõu eesmärk on lubada ka tulundusühistul tegutseda kindlustusühistuna. Kehtiva õiguse kohaselt võivad kindlustust pakkuda üksnes aktsiaseltsid ja Euroopa äriühingud.

Kindlustusühistule kohalduvad samad reeglid, mis aktsiaseltsi vormis tegutsevale kindlustusandjale. Kindlustusühistu peab taotlema kindlustustegevuseks loa Finantsinspektsioonilt. Samuti peab kindlustusühistu osakapital olema sama suur kui aktsiaseltsist kindlustusandjal. Kui kindlustusühistu pakub näiteks elu-, vastutus-, krediidi või garantiikindlustust, peab ühistu osakapital olema vähemalt 3 miljonit eurot. Muu kahjukindlustuse pakkumisel peab osakapital olema vähemalt 2 miljonit eurot.

Kindlustusühistute eripäraks on see, et ühistute tegevus põhineb liikmelisusel ning nad peavad oma tegevuses lähtuma tulundusühistu regulatsioonist. Tulundusühistu on ühistu, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Võrreldes tavalise tulundusühistuga on kindlustusühistule ette nähtud mõned erisused. Näiteks saab kindlustusühistu asutada vaid tähtajatult, sest kindlustusandja tegutsemise luba on tähtajatu. Samuti on eelnõus ette nähtud erand seoses ühistust lahkumisel saadava hüvitise maksmisega. Kui ühistul pole piisavalt vahendeid hüvitise maksmiseks, siis võib põhikirjaga ette näha, et hüvitist ei maksta või pikendatakse väljamakse tegemise tähtaega. Ka kasumi väljamakseid ei tohi teha, kui ühistu omavahendite suurus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Eelnõu kohaselt ei piirata ühistu liikmelisusega seonduvat. Kõigil on põhikirjas kokkulepitud tingimustel võimalik kindlustusühistu liikmeks astuda, samuti liikmelisus lõpetada. Ühistud saavad ise otsustada, kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi, välja arvatud kohustusliku vastutuskindlustuse korral. Siis ei tohi kindlustusühistu ette näha tingimusi, mis piiravad kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusühistuga kindlustusleping.

Seadus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3a78eb2a-8bd6-4c8c-a9bb-4...

2. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: seaduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku muuta tulumaksuseadust, mis toob kaasa tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise muutuse.

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja peab Maksu- ja Tolliamet. Nimekirja kantakse vähemalt kuus kuud tegutsenud mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus, kes tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult.

Nimekirja kuulumine toob kaasa soodustusi nii nimekirja kantud ühingutele kui nende ühingutele annetajatele. Ühing saab anda oma vara maksuvabalt üle teisele isikule, kui teeb seda oma heategevuslike eesmärkide saavutamiseks. Samuti on maksuvabad teisele nimekirjas olevale ühingule tehtud annetused, külaliste vastuvõtmisel tehtud kulud ja teatud tingimustel stipendiumide maksmine. Füüsiline isik saab ühingutele tehtud annetused maha arvata oma maksustatavast tulust (kuni 1200 eurot koos kõigi mahaarvamistega kokku ja mitte rohkem kui 50% kõigist maksustatavatest tuludest) ja juriidilistel isikutel on võimalik teha ühingutele annetusi maksuvabalt (kuni 3% sama aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või kuni 10% eelmise aasta kasumist).

Eelnõu kohaselt hakkab ühingute nimekirja uuendamine toimuma kalendrikuu esimesel kuupäeval, mis võimaldab teha otsuse nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Kehtiva õiguse järgi uuendatakse nimekirja kaks korda aastas – 1. jaanuaril ja 1. juulil ning taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks või 1. septembriks. Seega võtab nimekirja pääsemine praeguse seaduse kohaselt aega minimaalselt 4 kuud.

Eelnõu kohaselt kaotatakse komisjon, kelle ülesanne on olnud Maksu- ja Tolliametile soovituslike ettepanekute tegemine ühenduste nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta. Komisjoni kaotamise initsiatiiv on tulnud Vabaühenduste Liidult ning selle eesmärgiks on nimekirja senisest kiirem uuendamine. Edaspidi teeb maksuhaldur kolmanda sektoriga koostööd paindlikuma töövormi abil, pöördudes valdkondlike esindusühingute poole.

Eelnõu on seotud valitsuse tegevusprogrammi punktiga, mis näeb ette vabaühenduste rahastamise korrastamise.

Eelnõu muudatused kiideti heaks 28.12.2017 valitsuskabineti koosolekul.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2020.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4c8ab428-dbc4-45cb-998c-0...

3. Audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused, vara legaalse päritolu pööratud tõendamiskoormus) eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: seaduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku muuta audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust. Eelnõu eesmärk on viia finantssektori karistuste ülemmäärad kooskõlla EL-i õigusega.

Eelnõu kohaselt muudetakse finantssektori kehtivate rahatrahvide ülemmäärasid ja nende arvutamise aluseid. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise eelnõuga (568 SE), mis loob aluse kõrgema määraga väärteokoosseisude sätestamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt on finantsasutusele võimalik enamasti määrata rahatrahvi kuni 32 000 eurot, teatud juhtudel kuni 400 000 eurot ja füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut (1200 eurot). Tänased rahatrahvide ülemmäärad ei täida EL-i õiguses sätestatud eesmärke.

Eelnõu kohaselt tõstetakse nii füüsilisele kui juriidilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäära (enamikel juhtudel kuni 5 miljonit eurot). Samuti saab määrata rahatrahviks kuni 10% juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest või rahatrahvi, mis vastab kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tagajärjel saadud kasule või ära hoitud kahjule. Näiteks suureneb panga poolt Finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär 32 000 eurolt 5 miljonile.

Lisaks muudetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust. Valitsuskabineti 23.08.2018 nõupidamisel võeti vastu otsus töötada välja vara legaalse päritolu tõendamist ja vara riigi omandisse kandmist puudutavad muudatused finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamise tugevdamiseks. Eelnõus sätestatakse, et kui rahapesu kahtluse korral ei ole vara omanik või valdaja tõendanud vara legaalset päritolu, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult loa vara käsutamiseks üheks aastaks. Sel ajal on vara omanikul või valdajal kohustus tõendada vara legaalset päritolu. Kui seda ei õnnestu kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Kehtiva õiguse kohaselt võib käsutamispiirangu seada kuni üheks aastaks siis, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole isikul kohustust tõendeid esitada.

Samuti karmistatakse rahapesu andmebüroo poolt antava tegevusloa nõudeid. Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi kontrollida ka juhatuse liikme mainet ja sobivust. Samuti peab edaspidi äriühingu registrijärgne asukoht, peakontor või filiaal asuma Eestis. Eelnõu kohaselt tõstetakse finantseerimisasutuse, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 1300 eurole.

4. Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: seaduse eelnõu

Siseminister Katri Raik esitab valitsusele heakskiitmiseks politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest korraldada senisest paindlikumalt politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja teenistusse võtmine ning politseiametnike teenistusastmete ülendamine. Samuti soovitakse anda PPA peadirektorile õigus volitada määrama kaitsealused isikud ja nende kaitse teostamise viisid, muuta politseipensioni  arvestamise ja väljamaksmise eest vastutavat asutust ning tagada päästeteenistujatele valveaja kohaldamine. Õigusselguse huvides täiendatakse päästeteenistujate pensioni suurendamise rakendussätet.

Päästeteenistuse seaduses täpsustatakse päästeteenistuja riikliku vanaduspensioni määramise reegleid, mis kehtivad 1. märtsini 2023. Kehtiva korra kohaselt määratakse päästeteenistujale vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Lisaks näeb päästeteenistuse seadus ette vanaduspensioni suurenduse 10-50% olenevalt päästeteenistuja staaži pikkusest (alates 10. aastast). Praktikas on tekkinud küsimus, kas inimene, kellel on nõutav päästeteenistuse staaž olemas, kuid kelle pensioniiga saabub pärast 1. märtsi 2023, jääb pensioni suurendusest ilma. Eelnõu kohaselt säiliks isikul õigus saada vanaduspensioni suurendust.

Samuti nähakse eelnõuga ette õigus saada päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka inimestel, kes olid seaduse jõustumise ajal (1. märtsil 2008) päästeteenistuses, kuid kes on pärast seda teenistusest lahkunud ja ei lähe pensionile päästeteenistusest. Kehtiva korra kohaselt määratakse ja makstakse päästeteenistuja riiklikku vanaduspensioni pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal. Kuni 2017. aasta lõpuni tõlgendati seadust selliselt, et päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust saab ainult see päästeteenistuja, kes läheb pensionile vahetult päästeteenistusest. Eelnõu kohaselt saavad päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka need päästeteenistujad, kes ei jää pensionile vahetult päästeteenistusest, kui pensioni saamise tingimused on täidetud (kes olid seaduse jõustumise ajal päästeteenistuses ja kellel on vanaduspensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuse staaž). Suurendust makstakse tagasiulatuvalt ka neile, kellele seni vanaduspensioni suurendust ei arvutatud.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/766d9d20-2126-4935-8f95-5...

5. Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku suurendada Eesti osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (The International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) 202 aktsia võrra.

Eesti sissemakstav osa on 3 370 542 USD (ligi 2,97 miljonit eurot). Osaluse suurendamise sissemakseid tehakse alates 2020. aastast kuni 5 aasta jooksul (ligi 594 190 eurot aastas). Osaluse suurendamisega on arvestatud riigi 2019-2022 eelarvestrateegias. Hetkeseisuga on Eesti osaluse suuruseks 1170 aktsiat, mille väärtuseks on 141 142 950,02 USD ja mille sissemaksete summaks oli ligi 5,2 miljonit eurot.

Kapitali suurendamise eesmärk on reageerida panga klientide kasvavatele vajadustele. Eesti osaluse suurendamine aitab kaasa Eesti püüdlusele suurendada ametliku arenguabi rahastamist. Panga kaudu on Eestil võimalik mõjutada ka neid riike ja piirkondi, kus Eesti kahepoolse arengukoostöö osakaal on väike või olematu.

Panga eesmärk on vaesuse vähendamine ning inimeste elustandardi parandamine oma liikmesriikides ja selle saavutamiseks pakutakse finants- ja nõustamisteenuseid. Eesti astus panga liikmeks 22. aprillil 1992.

Valitsuse otsuse peab heaks kiitma ka Riigikogu.

6. Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2016–2018 täitmise lõpparuanne
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: aruanne

Riigisekretär teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2016-2018 täitmise lõpparuanne.

Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. Avatud valitsemise partnerluse eesmärk on soodustada võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus partnerlusega 2012. aastal ning sellega on ühinenud 76 riiki.

Partnerluse põhimõtete elluviimiseks koostatakse kaheaastane tegevuskava. 2016–2018 tegevuskava oli Eesti jaoks kolmas ning selle koostamist ja elluviimist juhtis valitsusasutuste, riigikogu, kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste esindajate kogu. Tegevuskava keskendus kodanikukesksetele avalikele teenustele ning avatud ja kaasavale poliitikakujundamisele.

Nende prioriteetide elluviimiseks kavandati üheksa tegevust, mille täitmise eest vastutasid seitse riigiasutust koos vabaühendustega.

Uue AVP tegevuskava aastateks 2018-2020 kiitis valitsus heaks tänavu 30. augustil.

7. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade 01.09.2017–31.08.2018
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Aastatel 2017–2018 on spordipoliitika elluviimisel lähtutud dokumendis kehtestatud eesmärkidest ja tegevustest. Oluline osa dokumendis kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa.

Esitatud ülevaade toob esile eelkõige need tegevused, mis on ellu viidud perioodil 1. september 2017 kuni 31. august 2018 või milles toimus võrreldes varasemaga oluline edasiminek. Ülevaade koosneb neljast osast: hetkeolukord ja olulised statistilised näitajad; olulisemad muudatused aastatel 2017– 2018; ülevaade toimunud tegevustest ning järgmiste aastate prioriteedid.

Kultuuriminister Indrek Saar teeb valitsusele ettepaneku ülevaade heaks kiita.

8. Tagamõisa looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler on esitanud valitsusele heaks kiitmiseks eelnõu, millega soovitakse  muuta olemasoleva uuendamata kaitsekorraga ala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning laiendatakse kaitseala. Kaitseala asub Saare maakonnas Tagamõisa külas. Muudatuse eesmärk on kaitsta metsakooslusi ning Saaremaale tüüpilisi ja hästi säilinud liigirikkaid puisniite ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.

Tagamõisa looduskaitseala pindala on 182,3 ha. Sihtkaitsevööndi pindala on 167,7 ha (sellest eramaad 32,6 ha). Varem seal sihtkaitsevööndit ei olnud. Kaitseala pindala suureneb Tagamõisa hoiuala arvelt 48,8 ha. Piiranguvööndis olnud väärtuslikud metsakooslused ning esimese kategooria kaitsealune liik arvatakse sihtkaitsevööndisse, mis tähendab varasemaga võrreldes majandustegevuse ja loodusvara kasutamise keeldu. Samuti tähendab see piirangute suurenemist ehitustegevuses. Sihtkaitsevööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul vaid tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks. Lubatakse aga jahipidamist, mida vana kaitsekord keelas.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e2b45d54-2979-4049-85f0-2...

9. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste tõttu
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut teeb valitsusele ettepaneku viia Vabariigi Valitsuse määrus kooskõlla 1. jaanuaril 2019 jõustuvate töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega.

Muudatused on eeskätt tehnilised. Eelnõuga viiakse määrused kooskõlla seaduse põhimõttega korraldada töötajate tervisekontrolli lähtuvalt töökeskkonna riskide hindamise tulemustest. Tööandjal on kohustus korraldada tervisekontroll töötajale, kelle tervist võib riskide hindamise tulemusena mõjutada töökeskkonna ohutegur, näiteks müra või vibratsioon. Seni on töötajad läbinud tervisekontrolli ühetaoliselt, hoolimata neile reaalselt mõjuvate riskide suurusest.

Lisaks nähakse ette tööandja kohustus korraldada maavarade kaevandamisega seotud töötajatele tervisekontroll enne tööle asumist. Nõue tuleb Euroopa Liidu direktiivist. Seni on maavarade kaevandamisega seotud töötajad läbinud tervisekontrolli ühe kuu jooksul tööle asumisest.

Kehtiva seaduse kohaselt peab tööandja uurima kõiki tööõnnetusi ning koostama uurimistulemuste kohta vormikohase raporti ja esitama selle Tööinspektsioonile. Alates 1. jaanuarist ei pea tööandja koostama raportit sel juhul, kui kerge tööõnnetuse korral ei määratud töötajale ajutist töövõimetust. Eelnõu kohaselt võib tööandja edaspidi ise otsustada, millisel kujul ta kerge tööõnnetuse uurimise tulemused vormistab.

Määrus on jõustub 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b092e3e-c073-49b9-829d-0...

10. Eesti Maaülikooli kuratooriumi liikmete nimetamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku kinnitada Eesti Maaülikooli (EMÜ) kuratooriumi koosseis kolmeks aastaks. Uude koosseisu kuuluvad Tanel-Taavi Bulitko, Helir-Valdor Seeder, Toomas Kevvai, Veljo Ipits, Tiina Toomet, Madis Ajaots, Margus Ameerikas, Lembit Lump, Jaan Õunapuu, Margo Külaots, Reno Laidre, Tiina Saron. Muudatuse järel ei osale kuratooriumi töös Toomas Lepp, Andres Onemar ja Ivari Padar.

Kuratoorium on nõuandev kogu, mis seob ülikooli ja ühiskonda. Kuratoorium teeb ettepanekuid valdkonna eest vastutavale ministrile ja ülikooli nõukogule ülikooli arengut puudutavates küsimustes ning annab vähemalt kord aastas oma hinnangu ülikooli tegevuse kohta.

11. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Lääne-Harju vallale (Karjaküla kergliiklustee L4 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada tasuta otsustuskorras Lääne-Harju vallale Karjaküla alevikus asuv Karjaküla kergliiklustee. Tee-ehitus algab 2019. aasta märtsis ja seda finantseeritakse EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist.

12. Eesti kodakondsuse andmine (28 isikut)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus 28 eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

13. Eesti kodakondsusest vabastamine (34 isikut)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 34 isikut, kes on saanud elukohajärgse riigi kodakondsuse või otsustanud muul põhjusel Eesti kodakondsusest loobuda.

14. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (E.M.)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kelle karistatus ei ole kustunud.

15. Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016 korralduse nr 301 „Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused” investeeringute kava kinnitamine“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: korralduse eelnõu

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut teeb valitsusele ettepaneku kinnitada esmatasandi tervisekeskuste investeeringute kava muudatused, lisades sinna teisest taotlusvoorust tulnud kuue tervisekeskuse: Võru, Jõgeva, Hiiumaa, Maardu ja Keila esmatasandi tervisekeskuste projektid ning SA Viljandi Haigla taotluse maakondliku tervisekeskuse loomiseks.

Esmatasandi tervisekeskustesse on põhiteenustena koondunud perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemandaabi ja koduõenduse teenused ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teised spetsialistid. Toetust said taotleda kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukava haiglad, perearstid ning eriarstiabi osutajad.

2023. aastaks rajatakse üle Eesti 60 esmatasandi tervisekeskust ja Viljandisse maakondlik tervisekeskus. 61 projekti kogumaksumus on ca 100 miljonit eurot, millest struktuuritoetuse summa on ca 80 miljonit eurot.

16. Sotsiaalministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine uueks tähtajaks
Esitajad: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsusele tehakse ettepanek nimetada ametikohale Sotsiaalministeeriumi kantsler.

17. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

18. Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu esitab valitsusele heaks kiitmiseks õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, mille ülesandeks on seada hea õigusloome standard ja tuua välja suund, millest õigusloomes lähtuda.

Põhialustega lepitakse kokku Eesti õigusloomepoliitika pikaajalises visioonis ja hea õigusloome põhimõtetes, mis on aluseks seaduseelnõude menetlemisel, õiguskeele arendamisel ning koostöö ja arendustegevuse korraldamisel. Poliitikasuundade selge sõnastamine ja jõustamine on oluline ka huvirühmadele ja ühiskonnale laiemalt, tagamaks õiguspoliitika avatuse.

Võrreldes varasemaga, õiguspoliitika arengusuundadega aastani 2018, praegune suund ei muutu. Jätkuvalt on kesksel kohal kaasav ja tõendusel põhinev õigusloome. Varasemast selgemalt on rõhutatud põhimõtet, mille kohaselt õigusloome pole mitte esimene, vaid viimane abinõu probleemi lahendamisel. Samuti on uutes põhialustes erinevalt senistest seatud eesmärgiks, et õigusloome maht peab vähenema. Põhialused rõhutavad ka seda, et õigusloome ise peab kaasas käima tehnika arenguga.

Väljatöötamiskavatsus on seadusloome esimene etapp, millest erandite tegemine on lubatav üksnes avaliku huvi argumendil, mida kontrollib Riigikogu. Põhialuste eesmärk on senisest enam kaasata Riigikogu seadusloome varasesse etappi. Uuendusena teavitatakse edaspidi väljatöötamiskavatsuse avalikule arutelule esitamisest ka Riigikogu. Riigikogu omakorda otsustab seejärel, kas soovib kavandatavaid muudatusi valitsuse esindajatega arutada.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5003c485-6814-4d64-bfe2-1...

19. Eesti seisukohad Euroopa Kohtule liidetud eelotsusetaotluste C-511/18 ja C-512/18 (French Data Network) ja eelotsusetaotluse C-520/18 (Ordre des barreaux francophones et germanophone) kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad Euroopa Kohtu eelotsusetaotluste kohta.

Euroopa Kohtu tõlgendus mõjutab sideandmete säilitamist ning nendele juurdepääsu käsitlevaid Eesti õigusnorme ja praktikat. Hetkel kehtib Eesti õiguses sideandmete säilitamise üldine kohustus, mis on sätestatud elektroonilise side seaduses. Andmetele juurdepääsu reeglid on sätestatud erinevates seadustes, sh kriminaalmenetluse seadustikus, väärteomenetluse seadustikus, julgeolekuasutuste seaduses jt. Andmetele juurdepääsu reeglid vajavad küll teatud osas täpsustamist, kuid sideandmete säilitamise üldine kohustus peaks säilima ka tulevikus, sest tegemist on hädavajaliku abinõuga kuritegude uurimisel ja riigi julgeoleku tagamisel.

20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete täitmise ja rahapesuvastase järelevalve raamistiku tugevdamise eelnõu ja teatise kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise õigusraamistikku on pidevalt tugevdatud, kuid liikmesriikide omavahelist koostööd tuleks tõhustada ja rahapesu tõkestamise reegleid rakendada eri riikides sarnasemalt. Seetõttu esitas Euroopa Komisjon 2018. aasta septembris ettepanekud tugevdada rahapesu tõkestamise raamistikku veelgi. Ettepanekute eesmärk on suurendada usaldust Euroopa Liidu finantssüsteemi vastu ja pakkuda kaitset finantskuritegude eest.

Eesti toetab Euroopa Komisjoni algatust muuta rahapesu tõkestamise järelevalve ja infovahetus asjassepuutuvate asutuste vahel tõhusamaks. Eestile on eriti oluline veelgi tihedam koostöö eri riikide järelevalveasutuste vahel ning ühetaoline riskide kaardistamine, järelevalve teostamine ja karistusmeetmete rakendamine kogu Euroopa Liidus.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku esitatud seisukohad heaks kiita.

2) Eesti seisukohad Euroopa küberturvalisuse pädevuse keskuse ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku loomise kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

EL-i küberturvalisuse pädevuskeskuse ja –võrgustiku määruse eelnõu avaldati septembris 2018. Määruse eelnõu eesmärgiks on luua Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike keskuste võrgustik sihiga töötada välja ja võtta kasutusele vahendeid ning tehnoloogiaid, mida on vaja pidevalt muutuvate küberohtudega sammu pidamiseks. Tehes tihedat koostööd riiklike pädevuskeskuste võrgustiku ja küberturvalisuse pädevuskogukonnaga (mis hõlmab teadusasutusi, tööstust ja avalikku sektorit), oleks keskne keskus kavandatavate digitaalse Euroopa programmi ja programmi „Euroopa horisont“ alusel küberturvalisuse jaoks eraldatavate ELi rahaliste vahendite peamine rakendusasutus. Lisaks sellele peaks pädevuskeskused püüdma suurendada ka koostoimet küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsemõõtme vahel.

Eesti näeb loodaval keskusel ning võrgustikul kasutegurit just Euroopa küberalaste eksperditeadmiste kasvatamisel ja paremal koostööl. Samuti küberpädevuse jaotusel Euroopa-üleselt.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist teeb valitsusele ettepaneku toetada komisjoni ettepanekut luua Euroopa Liidu ülene kübervaldkonnas tegutsev pädevuskeskuste võrgustik, mis on mõjus viis edendada küberturbe teadus- ja arendusvaldkonnaga seotud koostööd. Eesti ei toeta aga praegust Euroopa Komisjoni nägemust keskuse juhtimisstruktuurist, kus liikmesriikide hääleõigus sõltub nende rahalisest panusest pädevuskeskuse eelarvesse. Nii võib tekkida olukord, kus Eesti jääb oma ressursside piiratuse juures sisuliselt ilma hääletusõigusest. Seega pooldame situatsiooni, kus hääletamine oleks analoogne teiste EL algatustega, kus igal liikmesriigil on üks hääl, tagades ka väikeriikide huvide kaitse.

3) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse „Terroristliku veebisisu leviku tõkestamise kohta“
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Eelnõu eesmärk on parandada koostöös veebimajutusteenuse pakkujatega Euroopa Liidu üleselt terroristliku sisuga materjalide eemaldamist veebist.

Määruse kehtima hakkamisel saavad teenusepakkujad kohustuse tagada, et nende teenuseid ei kasutataks terroristliku sisuga materjalide (näiteks videoüleskutse terroristliku ühendusega ühinemiseks) levitamiseks ning kohaldada meetmeid taolise sisu kiireks eemaldamiseks. Liikmesriigid saavad kohustuse suurendada terroristliku sisu avastamiseks, kindlakstegemiseks ja kõrvaldamiseks vajalikke meetmeid ning tagama selle, et pädevatel asutustel (Eestis Kaitsepolitseiamet) on vajalik võimekus sekkuda, kui terroristlik veebisisu avastatakse.

Ühtlustatud arusaam terroristlikust sisust ja Euroopa Liidu ülestest reeglitest, kuidas käituda veebis leitud terroristliku sisu puhul, muudavad liikmesriikide vahelise koostöö veelgi tõhusamaks. Samas peab sisu hindamisel arvestama sõnavabaduse ja põhiõigustega ning info levitamist hariduslikul, ajakirjanduslikul või teaduslikul eesmärgil tuleb asjakohaselt kaitsta. Terroristlik sisu ei ole radikaalsete, poleemiliste või vastuoluliste seisukohtade väljendamine tundlike poliitiliste küsimuste üle peetavas avalikus mõttevahetuses.

Eestis on terrorismioht jätkuvalt madal, samas ei saa Eesti ega ükski teine riik lugeda ennast selle ohu eest päris kaitstuks. Terroristlikud ühendused kasutavad liikmete leidmiseks ja toetajatega suhtlemiseks interneti võimalusi. Terroristlik materjal levib internetis kõige kiiremini esimese tunni jooksul, mistõttu on oluline selle võimalikult kiire avastamine.

21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Seisukohad eurorühma 3. detsembri 2018. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 4. detsembri 2018 istungil

Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eurorühma ja Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite kohtumisel Brüsselis 3.–4. detsembril saavad Euroala rahandusministrid ülevaate Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) artikkel 4 euroala vahemissioonist. Ministritele tutvustatakse Hispaania ning Küprose programmijärgseid ülevaateid ning arutatakse Kreeka süvendatud järelevalve raportit. Ministrid annavad oma hinnangu euroala riikide eelarvekavadele ja kinnitavad eurorühma töökava 2019. aasta esimeseks poolaastaks.

Laiendatud eurorühmas jätkatakse arutelusid majandus- ja rahaliidu (EMU) süvendamise, eelkõige ühtse hoiusekindlustuse läbirääkimisteni jõudmise teekava ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi üle. Ettepanekud esitatakse heaks kiitmiseks 14. detsembril 2018 toimuvale euroala tippkohtumisel.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus püütakse kokku leppida digitaalsete teenuste maksustamise eelnõus. Eesistuja soovib saada ministrite kinnitust panganduspaketi Euroopa Parlamendiga läbirääkimiste tulemustele ning teavitab ühtse hoiusekindlustuse tehniliste arutelude seisust. Euroopa Komisjon tutvustab Euroopa poolaasta raames kasvuraportit, makromajanduse eelhoiatusmehhanismi aruannet ning euroala majanduspoliitilisi soovitusi, mille üle on ministritel võimalik arvamust vahetada. Veel tutvustab Euroopa Komisjon rahandusministritele viivislaenude vähendamise tegevuskava täitmisel saavutatud tulemusi ning järgmisi samme kava rakendamisel. Võetakse vastu rahapesu vastu võitlemise nõukogu järeldused.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad, millega me nõustume Euroopa Komisjoni hinnanguga euroala riikide eelarvekavadele, kuid ei nõustu aga eesistujariigi poolt ministritele esitatud digitaalsete teenuste maksu direktiivi kompromissettepanekuga ja peame vajalikuks läbirääkimiste jätkamist eelnõu üle vastavalt Vabariigi Valitsuse 3. mail 2018 vastu võetud seisukohtadele. Eesti jaoks on jätkuvalt oluline, et iga liikmesriik saaks määrata märkimisväärse digitaalse kohalolu lävendi, võttes arvesse nii potentsiaalseid tulusid kui maksu administreerimisega seotud kulusid.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 6. ja 7. detsembri 2018 istungil
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Sotsiaal- ja tööministrite kohtumisel soovib eesistuja kinnitada nõukogu soovituse, milles käsitletakse töötajate ja iseseisva töö tegijate juurdepääsu sotsiaalkaitsele ning, nõukogu järeldused soolise võrdõiguslikkuse, noorte ja digitaliseerumise kohta. Lisaks kinnitatakse eduaruanded Globaliseerumisega kohanemise Euroopa Fondi määruse ning võrdse kohtlemise direktiivi eelnõu kohta. Üldine lähenemisviis soovitakse kinnitada Euroopa Tööjõuameti määruse osas ning direktiivi kohta, mis puudutab töötajate kaitset tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. Euroopa Komisjoni kutsutakse ühisavaldusega üles senisest süsteemsemalt võrdse kohtlemise edendamisega tegelema. Ministrite arutelu toimub 2018. aasta Euroopa poolaasta ning lõunalauas EL järgmise eelarveperioodi teemadel. Terviseministrite päevakorras on arvamuste vahetus vaktsiinikõhklusega seotud väljakutsete teemal ja võetakse vastu nõukogu soovitused vaktsiinennetatavate haiguste tõrje koostöö tõhustamise kohta. Muude küsimuste all annab eesistuja infot tervisetehnoloogia hindamise määruse eelnõu läbirääkimiste seisust.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva teeb valitsusele ettepaneku heaks kiita Eesti seisukohad, millega toetame Euroopa tööjõuameti eesmärki toetada tööjõu liikumist puudutavate reeglite lihtsat, efektiivset ja ühetaolist jõustamist EL-i siseturul. Samuti nõustume, et ehkki Euroopa majandus on paremas vormis kui eales varem ning tööhõive määr on rekordkõrge, väheneb ebavõrdsus ja vaesus aeglaselt. Seetõttu peame kooskõlas majanduskasvu aruandega oluliseks suunata jõupingutusi aktiivsete tööturumeetmete ja töökeskkonna jätkuvasse parendamisse, integreerida paremini sotsiaal- ja tervisevaldkond, kasutada kiiremini ja tõhusamalt digitehnoloogiaid ning jätkata investeerimist teadusesse ja innovatsiooni.

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu telekommunikatsiooni-, transpordi- ja energeetikanõukogu transpordiministrite 3. detsembri 2018 kohtumisel
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Euroopa Liidu transpordiministrite kohtumisel Brüsselis soovib eesistujariik Austria kinnitada seadusandlike arutelude raames üldise lähenemisviisi esimese liikuvuse paketi, kombineeritud vedude direktiivi, maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise direktiivi ja meremeeste hariduse miinimumnõuete direktiivi kohta. Ühtlasi soovitakse üldine lähenemisviis saavutada Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonna määruse osas.

Merenduses planeeritakse lisaks vastu võtta Nõukogu järeldused siseveeteede kohta, mida Eesti toetab. Lisaks toimub arutelu Euroopa õhuruumi läbilaskevõime üle.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku toetada Eesti seisukohti, milles Eesti võib läbirääkimistel esimese liikuvuse paketi eelnõudele ja kombineeritud transpordi direktiivi eelnõule vastu hääletada. Seda juhul, kui transpordiministrite 3. detsembri kohtumise läbirääkimistel ei õnnestu saavutada praegusele seisukohale vastavaid tulemusi. Eelkõige kui sõiduki tagasipöördumise tähtaeg on tihedam kui tehnonõuetele vastavuse kontrolliga seonduv tähtaeg või kui muude autovedude korraldust puudutavate ettepanekute tulemusena kaasneks nõuete rakendumisel ebamõistlikud kitsendused Eesti ettevõtete juurdepääsul ühisturule.

4) Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite nõukogu 6. ja 7. detsembri 2018 istungil (siseküsimused)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Justiits- ja siseküsimuste nõukogus on eesmärk jõuda kokkuleppele Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti määruse muudatuseelnõus ning üldine lähenemisviis terroristliku veebisisu leviku tõkestamise määruse suhtes. Arutatakse justiits- ja sisevaldkonna rahastamise prioriteete järgmises Euroopa Liidu eelarveraamistikus. Heaks kiidetakse ka ettepanekud inimsmugeldamise tõkestamise operatiivsete meetmete kohta.

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seiskukohad, milles Eesti toetab osalise üldise lähenemisviisi kokkuleppimist Euroopa piiri ja rannikuvalve määruse eelnõu tagasisaatmisi ja kolmandate riikidega koostööd puudutavate artiklite suhtes. Samuti peab Eesti oluliseks justiits- ja sisevaldkonna ametite adekvaatset rahastamist EL eelarvest, et tagada liikmesriikidele vajalik tugi ühiste EL-i poliitikaeesmärkide saavutamisel. Eelarveline paindumatus ei tohiks kaasa tuua olukorda, kus Euroopa Liidu ametid ei saa justiits- ja sisevaldkonna prioriteetidesse vajalikul määral panustada.