Sa oled siin

Valitsuse 29.08.2000 istungi info ja päevakord

29. august 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 29. augustil 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. "Rahvusvahelise laevade arestimise konventsiooni ratifitseerimise ja sellega seotud seaduste muutmise ja täiendamise seaduse" eelnõu

Esitajad: Välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks rahvusvahelise laevade arestimise konventsiooni ratifitseerimise ja sellega seotud seaduste muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Eesti Vabariik kirjutas Genfi 1999.a konventsioonile alla 12. märtsil 1999. Konventsiooni eesmärk on laeva aresti normide ühtlustamine läbi moodsaimate õiguspõhimõtete ning see läbi harmoniseerida ja arendada maailma merekaubandust. Konventsiooniga ühinedes annab Eesti Vabariik oma laevaomanikele ja meresõitjatele kindluse selle suhtes, et nende laevu ei ole võimalik arestida iga välismaal tekkiva nõude, vaid ainult konventsioonis toodud nõuete tagamiseks. Vastavalt konventsiooni artiklile 14 jõustub konventsioon riigi suhtes 6 kuud pärast seda, kui 10 riiki on väljendanud soovi olla selle osaliseks.

 

2. Seisukoha andmine seaduseelnõude (490 SE ja 491 SE) kohta
1) Seisukoha andmine Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud "Vabariigi Presidendi seaduse" eelnõu (490 SE) kohta

Esitajad: Justiitsminister Märt Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

2) Seisukoha andmine Riigikogu liikmete Arvo Jaaksoni, Urmas Lahti, Mihhail Stalnuhhini ja Toomas Vareki algatatud ""Jäätmeseaduse" ja "Kriminaalkoodeksi" muutmise seaduse" eelnõu (491 SE) kohta
Esitajad: Keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

3. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise kord

Esitajad: Sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Töötervishoiu ja tööohutuse seadusealusel esitab sotsiaalministeerium valitsusele määruse Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise kord. Eelnõus täpsustatakse tööandja kohustusi tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel ja registreerimisel. Samuti sätestatakse Tööinspektsiooni ülesanded tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolude uurimisel ning järelevalve teostamisel. Vabariigi Valitsuse 11.07.2000 istungi päevakorras oli küsimus "Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise korra" kohta. Protokolli märgitud otsuse kohaselt otsustati majandusministri seisukohta arvesse võttes valitsuse istungil küsimust mitte arutada. Sotsiaalministrile tehti ülesandeks esitada määruse Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise kord eelnõu 3 nädala pärast uuesti valitsuse istungile.

 

4. Ajateenija toetuse ulatus ja maksmise kord

Esitajad: Kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt ajateenija igakuise toetuse ning kadeti igakuise stipendiumi ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Nimetatud seadusesätte alusel esitab kaitseministeerium valitsusele arutamiseks määruse eelnõu Ajateenija toetuse ulatus ja maksmise kord. Esitatud eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997 määrus nr 54 Kaitsejõudude ajateenijate töö tasustamise korra kinnitamine. Eelnõu kohaselt makstakse ajateenijale kuni tema sõduri ametikohale määramiseni s.o. "noore" staatuses väljaõppe aja eest toetust 150 krooni kuus. Alates sõduri , vanemsõduri, jaoülema või rühmavanema ametikohale nimetamisest suureneb toetus sõduril 160 kroonini, vanemsõduril 180 kroonini, jaoülemal 200 kroonini ja rühmavanemal 250 kroonini. Vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on ajateenija teenistuskohuste täitmisel ajateenistuse algusest kuni ajateenistusest vabastamiseni, välja arvatud ajal, mida ei arvata ajateenistuse kestuse hulka. Aega, mida ei arvata ajateenistuse kestuse hulka, näeb ette kaitseväeteenistuse seaduse § 62, milles loetletud aluseid on arvestatud eelnõu § 5 alustena, ajateenija toetuse mittemaksmise juhtumiteks.

 

5. Kaitseväe, piirivalve ja päästemeeskondade veokite, kauba ja isikkoosseisu asjade tollivormistuse kord

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse, millega sätestatakse kaitseväe, piirivalve ja päästemeeskondade veokite, kauba ja isikkoosseisu asjade tollivormistuse kord. Määrusega reguleeritakse Eesti kaitseväe, Kaitseliidu, piirivalve ja päästemeeskondade veokite, kauba ja isikkoosseisu asjade impordi- ja ekspordimaksudest vabastamist ning sellega seonduvat tollivormistust. Samuti kohaldatakse lihtsustatud korda kaitseministeeriumi poolt kaitseväele ja Kaitseliidule hangitava kauba üle tollipiiri toimetamisel. Lihtsustatud tollivormistuse läbiviimine seisneb kaubadeklaratsiooni asendamises nimekirjaga, kuhu kantakse eraldi ühikutena üksusega kaasas olev varustus. Määruse vastuvõtmisega lihtsustuks tunduvalt kõigi määrusega seotud üksuste tollivormistus ning sellest tulenevalt lüheneks tollivormistusele kuluv aeg, mis teatud kriisisituatsioonides võib väga oluline olla.

 

6. Euroopa Liidu Nõukogu 22. oktoobri 1999.a ühisseisukoha nr 1999/691/ÜVJP heakskiitmine Jugoslaavia Liitvabariigi vastu suunatud meetmete peatamiseks nafta ja naftasaaduste tarnimise ja müümise keelustamise osas

Esitajad: Välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Välissuhtlemisseaduse alusel kiidab valitsus heaks korralduse "Euroopa Liidu Nõukogu 22. oktoobri 1999.a ühisseisukoha nr 1999/691/ÜVJP heakskiitmine Jugoslaavia Liitvabariigi vastu suunatud meetmete peatamiseks nafta ja naftasaaduste tarnimise ja müümise keelustamise osas". Eesti ühines Euroopa Liidu Nõukogu 23.04.99.a ühisseisukohaga nr 1999/273/ÜVJP (Vabariigi Valitsuse 30.04.99.a korraldus nr 508-k), millega keelustati nafta ja naftasaaduste tarnimine ja müük Jugoslaavia Liitvabariigile. Euroopa Liidu Nõukogu 22.10.99.a ühisseisukohaga nr 1999/691/ÜVJP tühistati nafta ja naftasaaduste tarnimise ja müügi keeld Nidi ja Piroti linnade suhtes, et avaldada toetust neis linnades võimul olevale Serbia demokraatlikule opositsioonile. Samal põhjusel otsustati Euroopa Liidu Nõukogu otsusega nr 2000/82/ÜVJP 1. veebruarist 2000 loobuda sellest keelust ka Sombori, Subotica, Kragujevaci, Kralievo ja Novi Sadi munitsipaliteedi suhtes. Kuivõrd Euroopa Liit on tühistanud naftasaadusi puudutava sanktsiooni eelnimetatud Serbia linnade ja munitsipaliteetide suhtes, on välisministeeriumi arvamuse kohaselt põhjendatud, et sama teeks ka Eesti.

 

7. "Slovaki Vabariigi valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse vahelise lepingu vastastikusest abistamisest tolliasjades" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine

Esitajad: Välisminister Toomas Hendrik Ilves, rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Välissuhtlemisseaduse alusel otsustab valitsus korralduse "Slovaki Vabariigi valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse vahelise lepingu vastastikusest abistamisest tolliasjades" heakskiitmise ja volituste andmise. Lepingu eesmärk on vältida tolliteenustealase koostöö tulemusena lepinguosaliste majanduslike, fiskaalsete ja sotsiaalsete huvide kahjustamist tolliseaduste rikkumiste läbi. Lepinguosalised kohustuvad vastastikku andma informatsiooni kehtiva tolliseadusandluse, seaduserikkumiste ja -rikkujate, salakaubanduse objektiks olevate kaupade jms kohta.

 

8. Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998.a korralduse nr 405-k "Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni Eesti-poolse koosseisu kinnitamine" muutmine

Esitajad: Välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Välissuhtlemisseaduse alusel ja kooskõlas Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppega muudetakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998.a korraldusega nr 405-k kinnitatud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni Eesti-poolset koosseisu, arvates komisjoni koosseisust välja Evelin Lomani ja Jüri Kreegi ning nimetades nende asemel komisjoni liikmeteks Peipsi Piirivalvepiirkonna ülema Mati Pokkineni ja välisministeeriumi poliitikaosakonna 5. büroo III sekretäri Ahti Raidali. Samuti muudetakse komisjoni liikmete Allan Gromovi, Harry Liivi ja Jalmar Mandeli ametinimetusi.

 

9. Eesti kodakondsuse andmine

Esitajad: Siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Valitsus annab126 isikule naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. 110 isikut on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamid ning taotlevad Eesti kodakondsust Kodakondsuse seaduse paragrahvides 6 ja 33 sätestatud korras. 11 isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle kodakondsustaotlused on võetud menetlusse koos Eesti kodakondsust taotleva vanema taotlusega. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud kodakondsuse seaduse paragrahvis 14 sätestatud korras. 4 isikut on saanud Eesti kodaniku passi kui sünnijärgsed kodanikud. Passide väljavahetamise menetlemisel ilmnes, et nad ei ole omandanud Eesti kodakondsust sünniga ega saanud seda ka naturalisatsiooni korras. Seega on nad saanud passid alusetult. Vastavalt kodakondsuse seaduse paragrahvi 32 lõikele 2 loetakse enne 1. aprilli 1995.a alusetult passi saanud isiku passi saamiseks esitatud avaldus Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseks, kui ta esitab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kirjaliku taotluse. Vabariigi Valitsuse 29.12.99.a määrusega nr 434 kehtestatud korra kohaselt saab alusetult Eesti kodaniku passi saanud isik Eesti kodakondsuse varem kehtinud kodakondsuse seaduse paragrahvi 6 või paragrahvi 7 punkti 1 alusel.

 

10. Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 1993. a määruse nr 110 "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine" muutmine

Esitajad: Siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Kodakondsuse seaduse paragrahvi 20 lõike 1 alusel teeb muudab valitsus oma 20. aprilli 1993.a määrust nr 110 "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine", arvates lisa 2 punktis 372 nimetatud Ellen Rand loetelust välja, kuna ta on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. E. Rand esitas sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras 12.02.1993.a ja sai Eesti kodakondsuse varem kehtinud "Kodakondsuse seaduse" paragrahvi 7 punkti 1 alusel eesti soost isikuna. Käesoleval aastal pöördus E. Rand Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poole avaldusega, milles soovib muuta oma Eesti kodakondsusesse kuulumise alust. Koos avaldusega esitas ta dokumendid, millest nähtub, et E. Rand on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Sellest tulenevalt oli ebaõige anda Ellen Rannale Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras.

 

11. Riigivara tasuta üleandmine Pärnus Rannametsa tee 1

Esitajad: Keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Riigivaraseaduse kohaselt võib riigivara valitseja valitsemisalas olevat kinnisvara vajadusel tasuta üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele. Kui kinnisvara üleandjaks ja saajaks on valitsusasutused, toimub kinnisvara üleandmine Vabariigi Valitsuse otsusel. Riigivara tasuta üleandmine ja vastuvõtmine toimub nimetatud seaduse paragrahvi 11 lõigetes 1-3 sätestatud korras. Valitsus kiidab heaks korralduse, mille alusel antakse keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev Pärnus Rannametsa tee 1 asuv kontorihoone, kontorihoone abihoone ja tuletõrjetehnika garaath tasuta üle kaitseministeeriumi valitsemisele. Kuna Metsaameti maakondades asuvad kohalikud asutused korraldati ümber keskkonnaministeeriumi struktuuris olevateks maakondades asuvateks keskkonnateenistusteks, siis keskkonnaministeerium ei vaja Pärnus Rannametsa tee 1 asuvaid hooneid. Nimetatud riigivara kohta teatas kaitseministeerium keskkonnaministeeriumile, et soovib Pärnus asuva riigivara üleandmist kaitseministeeriumile. Küsimust arutati valitsuse 20.06.2000 istungil, kus otsust riigivara tasuta üleandmise kohta vastu ei võetud ning tehti kaitseministeeriumile ülesandeks täpsustada esitatud taotlust.

 

12. Riigivara valitseja määramine

Esitajad: Siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Riigivaraseaduse kohaselt riigi poolt omandatav vara loetakse selle riigivara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust riigivara valitsejat või asutust seadusest või tehingust otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsus. Valitsus kiidab heaks korralduse, mille alusel, mille määratakse Politseiameti valduses oleva, tema poolt aastail 1993-1997 hõivatud vallasvara valitsejaks siseministeerium. Küsimus puudutab politsei valdusse sattunud sõidukeid, mille omanikku pole võimalik tuvastada või mille vastu pole omanik enam huvi üles näidanud.

 

13. Loa andmine Kaitseliidule kinnisvara omandamiseks

Esitajad: Kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Korralduse eesmärk on anda Kaitseliidu seaduse alusel, mille kohaselt Kaitseliit omandab kinnisvara Kaitseliidu keskkogu otsusel ja Vabariigi Valitsuse loal, Kaitseliidule Vabariigi Valitsuse nõusolek tehinguteks, mille käigus Kaitseliit omandab 8 kinnistut (3 Harjumaal, 1 Viljandis, 1 Raplamaal, 1 Võrumaal, 1 Lääne-Virumaal ja 1 Põlvas). Vastavalt seletuskirjale on nimetatud kinnistud vajalikud Kaitseliidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks. Kaitseliidu keskkogu otsustas 28.05.2000 taotleda nimetatud kinnistud Kaitseliidu omandisse. "Kaitseliidu seaduse" § 40 lõike 1 järgi on Vabariigi Valitsusel kohustus anda Kaitseliidule ja tema malevatele tasuta üle enne 1940 aasta 16 juunit nende omandis olnud vara. "Kaitseliidu seaduse" § 40 lg 3 järgi on Vabariigi Valitsuse määratud riigivara valitsejal kohustus anda seaduse jõustumise ajal Kaitseliidu valduses ja kasutuses olev riigivara Kaitseliidu omandisse. Eelnõus nimetatud vara valitseja on kaitseministeerium. "Riigivaraseaduse" § 24 lõike 1 punkti 4 järgi võib riigivara võõrandada, kui see on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Lähtudes seaduse § 24 lõike 1 punktist 4 ja § 27 on Riigikogu majanduskomisjon 6.juunil 2000 teinud otsuse nr 20-RV eelnõus nimetatud varade riigilt Kaitseliidule tasuta võõrandamise kohta.

 

14. Loa andmine Tallinna Tehnikaülikoolile kinnisvara võõrandamiseks

Esitajad: Haridusminister Tõnis Lukas

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Vastavalt Ülikooliseadusele on ülikool õigustatud omama ainult sellist vara, mis on tarvilik tema ülesannete täitmiseks ning lõike 3 kohaselt on ülikoolil õigus võõrandada selline vara, mis ei ole tarvilik ülikooli eesmärgi saavutamiseks. Valitsus otsustab korralduse heakskiitmise Tallinna Tehnikaülikoolile loa andmiseks võõrandada kinnistud Tallinnas Kaevuri 1 (õppehoone) ja Harjumaal Padise vallas Keibu külas (Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi rannauurimise välibaas), kui vara, mis ei ole ülikoolile tarvilik ülikooli eesmärkide saavutamiseks. Tallinna Tehnikaülikoolil on kavas lähiaastail oma kinnisvara optimeerida, loobudes majanduslikult mittetasuvaist ja põhitegevuseks mittevajalikest kinnistutest ning koondada õppe- ja teadustöö valdavalt Mustamäele.

 

15. Raha eraldamine

1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Tartu Maavalitsusele likvideeritud Tartumaa Polikliiniku kohustuste katmiseks

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus otsustab oma reservist raha eraldamise Tartu Maavalitsusele 1350942 krooni 87 sendi suuruse summa likvideeritud Tartumaa Polikliiniku kohustuste katmiseks. Tartumaa Polikliinik oli Tartu Maavalitsuse poolt hallatav riigiasutus, mis osutas arstiabi vastavalt haigekassaga sõlmitud lepingule. Tartumaa Polikliiniku tegevus lõpetati Tartu maavanema 09. detsembri 1999.a korraldusega nr 4162 alates 11. veebruarist 2000.a. Seoses sellega, et likvideeritud Tartumaa Polikliinikul jäi kreeditoride ees katmata kohustusi, esitas Tartu Maavalitsus rahandusministeeriumile taotluse Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise kohta likvideeritud Tartumaa Polikliiniku kohustuste katmiseks.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Justiitsministeeriumile Feliks Luiksaarele Riigikohtu kohtuotsuse alusel tema koondamisega seotud hüvituse ja kohtukulude väljamaksmiseks

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus eraldab oma reservist raha eraldamise justiitsministeeriumile 126165 krooni suuruse summa Feliks Luiksaarele Riigikohtu kohtuotsuse alusel tema koondamisega seotud hüvituse ja kohtukulude väljamaksmiseks. Justiitsministri 26. juuni 1998. a käskkirjaga nr 279-k nimetati F. Luiksaar Võru Prokuratuuri vanemprokuröriks alates 20. maist 1998. a kuni ametisse nimetamiseni prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepaneku alusel. Komisjon ei teinud justiitsministrile ettepanekut F. Luiksaare ametisse nimetamiseks, kuna eelistas hääletamistulemuste põhjal teist kandidaati. F. Luiksaarele tehti ettepanek asuda ametisse vabale ametikohale Narva Prokuratuuris, mida F. Luiksaar ei soovinud. Justiitsministri 26. märtsi 1999. a käskkirjaga nr 138-k vabastati F. Luiksaar teenistusest koondamise tõttu ja talle määrati hüvituseks 12 kuu ametipalk. F. Luiksaar esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni 8. märtsi 1999. a ja 11. märtsi 1999. a otsuste kehtetuks tunnistamist kaebuse esitajat puudutavas osas, justiitsministri 26. märtsi 1999. a käskkirja nr 138-k seadusevastaseks tunnistamist ja ennistamist Võru Prokuratuuri vanemprokuröri ametikohale. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid F. Luiksaare kaebuse rahuldamata, mille järel F. Luiksaar esitas ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus rahuldas oma 22. mai 2000. a otsusega kassatsioonkaebuse osaliselt. Riigikohtu otsuse kohaselt peab justiitsministeerium maksma F. Luiksaarele hüvitusena tema kuue kuu ametipalga ja kohtukulud.

 

16. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine

1) Kohtus asjaajamiseks volituste andmine

Esitajad: Kaitseminister Jüri Luik

K: Valitsus volitab kaitseministeeriumi kantslerit Tarmo Mändi (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki tsiviilhagejana eeluurimisel ja kõigis kohtuinstantsides Mihkel Pipra kriminaalasjas. Mihkel Pipart süüdistatakse selles, et olles Kaitseliidu Rävala malevkonna Jõelähtme kompanii pealik, suhtus ta oma ametikohustusse hooletult, hõlbustades staapi tunginud tundmatutel isikutel toime panna röövi, mis tekitas Kaitseliidu Harju Malevale suure varalise kahju. Kuna enamus röövitud varast kuulus riigile, on vajalik riigi tunnistamine tsiviilhagejaks.

 

2) Kohtus asjaajamiseks volituste andmine

Esitajad: Sotsiaalminister Eiki Nestor

K: Valitsus volitab Sotsiaalkindlustusameti peadirektorit Külli Pedakut (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Zinaida Gopejenkova hagis Eesti Vabariigi vastu tööstaathi tunnustamiseks. Ida-Virumaa Maakohtu menetluses on Zinaida Gopejenkova hagi Eesti Vabariigi vastu tööstaathi tunnustamiseks. Hageja oli teise maailmasõja ajal alates 14.09.1943 kuni 27.12.1944 koos emaga Soomes vangis. Hiljem ta repatrieeriti Soomest Jaroslavi oblastisse, kus ta viibis 1946. aastani. Hageja taotleb vangis viibitud aja arvestamist tööstaathi hulka kolmekordses suuruses, millest Ida-Virumaa Pensioniamet keeldus.

 

3) Kohtus asjaajamiseks volituste andmine

Esitajad: Siseminister Tarmo Loodus

K: Valitsus volitab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektori kohusetäitjat Mari Pedakut (edasivolitamise õigusega) esindama Vabariigi Valitsust kõigis kohtuinstantsides Vassili Beskovi kaebuses Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2000. a korralduse nr 244-k "Vassili Beskovile elamisloa andmisest keeldumine" ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Pärnumaa osakonna juhataja Malle Perki 19. aprilli 2000. a ettekirjutuse tühistamiseks. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2000. a korraldusega nr 244-k keelduti Vassili Beskovile elamisloa andmisest. Vassili Beskov esitas Tallinna Halduskohtule 12. mail 2000. a kaebuse nimetatud korralduse ja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 19. aprilli 2000. a ettekirjutuse nr 450000005 õigusvastaseks tunnistamise ja tühistamiseks (haldusasi nr 3-1019/2000). Nimetatud ettekirjutuse kohaselt peaks V. Beskov lahkuma Eesti Vabariigist hiljemalt 18. oktoobril 2000. a.

 

4) Kohtus asjaajamiseks volituste andmine

Esitajad: Kaitseminister Jüri Luik

K: Valitsus volitab kaitseministeeriumi kantslerit Tarmo Mändi (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Paavo Miku hagis Eesti Vabariigi vastu tervisekahjustusega tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõudes.

 

5) Kohtus asjaajamiseks volituste andmine

Esitajad: Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

K: Valitsus volitab teede- ja sideministeeriumi asekantsleri kohusetäitjat Urmas Kukke (edasivolitamise õigusega) esindama Vabariigi Valitsust vastustajana kõigis kohtuinstantsides Ruth Martini kaebuses Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000.a korralduse nr 535-k "Teede- ja Sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini teenistusest vabastamine" täielikult õigusevastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks, kaebuse esitaja Teede-ja Sideministeeriumi kantsleri ametikohale ennistamiseks ja tema kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu ning kantud kohtukulude väljamõistmiseks. Tallinna Halduskohtu menetlusse on 15. augustil 2000.a võetud haldusasi nr 3-1211/2000 Ruth Martini kaebuses Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000.a korralduse nr 535-k "Teede- ja Sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini teenistusest vabastamine" täielikult õigusevastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks, kaebuse esitaja Teede- ja Sideministeeriumi kantsleri ametikohale ennistamiseks ja tema kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu ning kantud kohtukulude väljamõistmiseks. Kaebuse esitaja soovib halduskohtus nimetatud korralduse õigusvastasuse kindlakstegemist, kuna ta leiab, et Vabariigi Valitsuse korralduse kehtestamisega rikuti tema õigusi ja talle määrati seadusevastaselt distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine.

 

17. Ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede sisseveo ning sordiaretuses, katsetes ja muus teadustöös kasutamise nõuded

Esitajad: Põllumajandusminister Ivari Padar

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks taimekaitseseaduse alusel määruse, millega sätestatakse ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede sisseveo ning sordiaretuses, katsetes ja muus teadustöös kasutamise nõuded. Määrusega sätestatakse, et ohtlike taimekahjustajate, mida kasutatakse teaduslike uurimistööde või sordiaretuse eesmärkidel, Eesti Vabariiki sisseveoks peab olema vastutava järelevalveasutuse luba. Nimetatud asutus peab enne loa andmist kindlaks tegema, et sissetooja on suuteline täitma kehtestatud nõudeid ning tagama, et ohtlikud taimekahjustajad ei väljuks kontrolli alt nende kasutamise käigus.