Sa oled siin

Valitsuse 28.6.18 istungi kommenteeritud päevakord

27. juuni 2018 - 17:12

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaministrit asendav kultuuriminister Indrek Saar, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, justiitsminister Urmas Reinsalu ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.
 

1. Vangistusseaduse muutmise seaduse (kinnipeetavate ligipääs internetile) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga võimaldatakse kinnipeetavatele selleks kohandatud arvutites ning vanglateenistuse järelevalve all ligipääs Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehele.

Kehtiva seaduse kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti. Küll aga on kinnipeetavatel vanglateenistuse järelevalve all juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile.

Muudatus on tingitud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest Romeo Kalda kohtuasjas Eesti riigi vastu, millega tuvastati inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 rikkumine, kuna kinnipeetavale ei tagatud ligipääsu Riigikogu veebilehele, õiguskantsleri veebilehele ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehele (viimast enam ei eksisteeri).

Muudatustega tagatakse kinnipeetavatele juurdepääs Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Samas on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab kinnipeetaval elektroonilist suhtlemist.

Lisaks muudetakse vanglas hädaolukorra lahendamist puudutavaid sätteid ning vanglateenistuse pädevust vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisel.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c838d311-196d-4758-a88d-4...


2. „Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu“ muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Seaduse eelnõu

Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte.

Lisaks lõpetas Euroopa Kohtu 6. märtsi 2018. aasta otsus C-284/16 Achmea aastaid kestnud vaidluse selle üle, kas ELi liikmesriigid võivad omavahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu alusel pöörduda rikkumise tuvastamiseks vahekohtusse. Kohus leidis, et ELi-sisestes asjakohastes lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus ei ole ELi õigusega kooskõlas. Kohtuotsust arvestades on Euroopa Komisjon ja enamik liikmesriike nüüdseks valmis ELi-sisesed lepingud lõpetama.

Investoritel on oma õiguste kaitseks endiselt võimalus pöörduda riigisisesesse kohtusse. Seega korrastab seadus Eesti õiguskorda, lõpetades lepingu, milles sisalduv vahekohtuklausel on ELi õigusega vastuolus ning mille kohaldamine võib tuua kaasa rikkumismenetluse Eesti Vabariigi vastu.

Lepingu lõpetamine ei mõjuta Poola ettevõtjate investeerimisotsuseid. Pärast ühinemist ELiga reguleerib Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi investorite võrdset kohtlemist ja investeeringute kaitset ELi õigus.

Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil investeeringute kaitse lepingud sõlmitud Austria, Hispaania, Hollandi, Kreeka, Leedu, Läti, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Ühendkuningriigiga. Varem on Eesti lõpetanud sarnased lepingud Itaalia, Tšehhi ja Taaniga.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9b8866c5-ed12-4838-8448-5...
 

3. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ aruanne 2017. aasta kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsusele Eesti ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaani aastateks 2018–2020 ja aruande 2017. aasta kohta. Rakendusplaanis seatakse eesmärgid aastateks 2018–2020. Samuti esitatakse indikatiivne eelarve kuni aastani 2020, mis on strateegia rakendamise viimane aasta. Välja on toodud planeeritud tegevused ning oodatavad väljundid. Aruanne kajastab 2017. aastal toimunud olulisemaid tulemusi kasvustrateegia meetmetes.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/af35c7e6-eec5-42fc-b5af-c...
 

4. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a määruse nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga sätestatakse kahju hüvitamine isikule, kellele öeldakse enne tähtaega üles riigimaa kasutamise leping selle tõttu, et paigas algab kaevandamine.

Kui kinnisasja suhtes on enne kaevandamisloa andmist sõlmitud kasutusleping ja see öeldakse erakorraliselt üles, siis maa kasutajale tekkiv otsene varaline kahju hüvitatakse võlaõigusseaduses sätestatud korras ja ulatuses.

Kahju hüvitatakse enamasti rahas, ent kinnisasja kasutaja ja kaevandamisloa omaja kokkuleppel ning riigi nõusolekul võib kahju hüvitada ka muul viisil. Näiteks kaevandaja paigutab ümber tehnovõrgud või rajatakse uus juurdepääsutee.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/92a07708-d5a9-4f5d-bb95-e...
 

5. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrus viiakse kooskõlla 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW konventsioon) ning selle koodeksi (STCW koodeks) muudatustega, mille võttis 2016. aastal vastu Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) meresõiduohutuse komitee. Konventsiooni muudatused jõustuvad rahvusvaheliselt 1. juulil 2018. a, need kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2018. a istungil.

Eelnõuga muutub kohustuslikuks laeva ohvitseri väljaõpe polaarvetes tegutsevate laevade rahvusvahelise koodeksi (polaarkoodeks) alusel. Polaarkoodeks kohaldub töötamiseks laevadel, mis seilavad polaarvetes (Arktika veed ja Antarktika piirkond). Praegu on polaarvetes sõitva laeva ohvitseri väljaõpe reguleeritud STCW koodeksis soovituslike juhistena, mis alates 1. juulist 2018 muudetakse rahvusvaheliselt kohustuslikeks nõueteks. Muudatustega tagatakse polaarvetes seilavate laevapere liikmete minimaalne väljaõpe ja ettevalmistus ning ametialane pädevus.

Lisaks lihtsustatakse määruse muudatusega Veeteede Ametile esitatava eksamiprotokolli edastamise korda ja viisi. Praegu peab määruse kohaselt eksamikomisjon edastama eksamiprotokolli kaks korda – esimesel korral eksamikomisjoni liikmete allkirjadega ja teisel korral lisaks eksamineeritavate isikute allkirjadega. See on aga toonud ilmsiks üsna suure töökoormuse komisjoniliikmetele ning ajakulu eksamineeritavatele isikutele. Edaspidi piisab eksamiprotokolli ühekordsest edastamisest Veeteede Ametile eksamikomisjoni liikmete allkirjadega hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast eksami toimumist.

Samuti täpsustatakse määruse eelnõuga, millistel ametikohtadel on õigus töötada väiksema, kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi omanikul. Kehtiva korra järgi võib ta töötada vanemtüürimehena igal laeval sõltumata selle kogumahutavusest. STCW konventsiooni kohaselt saab vanemtüürimehena iga suurusega laeval töötada üksnes juhul, kui diplomi saamise aluseks oli 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom. Muudel juhtudel on isikul konventsiooni kohaselt õigus töötada alla 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehena. Eelnõuga täpsustatakse määruse sõnastust ning viiakse see kooskõlla konventsiooniga.
 

6. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Esitaja:  tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt soovitakse edaspidi hakata surmateatisi väljastama elektroonselt. Surmateatis edastatakse elektrooniliselt tervise infosüsteemi (TIS) kaudu rahvastikuregistrisse, et teatise alusel andmed registrisse kanda. Elektroonse surmateatise rakendumise puhul ei pea surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema.

Eelnõusse lisatakse andmeandjana Haridus- ja Teadusministeerium, kes edastab Eesti hariduse infosüsteemi kaudu TIS-i õpilase, lõpetatud haridustaseme ja õppeasutuse andmed, mis on vajalikud laste tervise seireks kasutatava statistika kogumiseks.

Samuti lisatakse eelnõu kohaselt tervishoiuteenuste osutajatele kohustus esitada andmed meditsiinilabori teenuste muudatuste kohta (e-labori haldamise rakendus). Selle eesmärgiks  on võimaldada tervishoiuteenuste osutajatele infot meditsiinilaborites tehtavate analüüside kohta ning ühtlustada laborianalüüside terminoloogiat.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e44f67b9-715a-4ca5-945f-a...
 

7. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2014. a korralduse nr 420 „Valitsuskomisjoni moodustamine kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Omavalitsusliitude Koostöökoguga“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: Korralduse eelnõu

27. veebruaril 2018 moodustati üleriigilise omavalitsusliiduna Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL), mille järel lõpetasid oma tegevuse Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Omavalitsusliitude Koostöökogu. Seetõttu jäetakse korraldusest välja Omavalitsusliitude Koostöökogu ning asendatakse see viitega Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Lisaks muudetakse ka rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi komisjoni asendusliikmeid.


8. Vabariigi Valitsuse algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate kulude hüvitamine
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt hüvitatakse 11 kohalikule omavalitsusele valitsuse algatatud ühendamisest vältimatult ja otseselt tulenevate tegevuste kulud summas 877 000 eurot.

Riigil on kohustus kompenseerida valitsuse algatatud kohalike omavalitsuste ühinemisega tehtud otsesed ja vältimatud kulud. 70% hüvitisest läheb koondamiskulude katteks, ülejäänud kulud on seotud IT-süsteemide ühildamise ning viitade/siltide väljavahetamisega.


9. Eesti kodakondsuse andmine
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 42 isikule, kes on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused.
 

10. Eesti Vabariigi valitsuse ja Belize'i valitsuse diplomaatiliste passide kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti Vabariigi ja Belize’i vahel kehtib riiki sisenemiseks viisakohustus. Riikidevaheliste suhete soodustamiseks soovib Välisministeerium sõlmida Eesti Vabariigi valitsuse ja Belize’i valitsuse diplomaatiliste passide kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkuleppe.

Kokkuleppega lubatakse diplomaatiliste passide kasutajatel viibida riigis ilma viisata 180 päeva jooksul kuni 90 päeva eeldusel, et nad ei tee teise poole territooriumil tasustatud tööd, seal hulgas ei hakka füüsilisest isikust ettevõtjaks ega tegele muu eraviisilise äritegevusega. Samuti vabastatakse viisanõudest diplomaatiliste passide kasutajad ja nende perekonnaliikmed, kui tegemist on diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajatega või esindajatega riigis asuva rahvusvahelise organisatsiooni juures.

Eelnõu heakskiitmisel kirjutab kokkuleppele alla välisminister.

Euroopa Liidu liikmesriikidest on viisanõudest Belize’i diplomaatilise passi kasutajate suhtes loobunud Austria, Prantsusmaa, Iirimaa, Malta ja Ühendkuningriik.

Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/20ffe902-c1a8-4611-ac40-2...


11. Maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Konventsiooni eesmärk on kiirendada maksudest kõrvalehoidumise vastaste meetmete rakendamist, millega saavad riigid oma maksulepingud kooskõlla viia OECDs kokkulepitud standardiga.

Dokumendi rakendamisel vähenevad nii Eesti residentide võimalused hoiduda kõrvale teenitud tulude maksustamisest kui ka mitteresidentide võimalused kasutada Eestit maksudest kõrvalehoidumiseks.

Eesti nimel kirjutab konventsioonile 29. juunil Pariisis alla alaline esindaja OECD juures, suursaadik Alar Streimann. Konventsioonile on alla kirjutanud 78 riiki.

Pärast konventsiooni allakirjutamist ratifitseerib selle Riigikogu.

Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c85d7a5c-547b-4243-8b2e-0...
 

12. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku kahe Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
 

13. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu

Justiitsministeerium ei ole õigeaegselt üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2018 direktiivi nr 2016/680. Direktiivi ülevõtmise tähtajaks oli 6. mai 2018. Direktiiv reguleerib isikuandmete töötlemist õiguskaitseasutuste (nt politsei, prokuratuur, vanglad) poolt süüteomenetluse ja karistuse täitmisele pööramise raames. Direktiiviga tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK.

Direktiiv võetakse Eesti õigusesse üle isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega. Direktiivi ülevõtmiseks vajalike seadusemuudatuste ettevalmistamine ning eelnõu väljatöötamine toimus üheaegselt muudatuste väljatöötamisega Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamiseks. Kuna üldmäärus ning direktiiv on omavahel seotud, oli eelnõu väljatöötamine ja ülevõtmine üheaegselt kõige mõistlikum.
 

14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
14.1 Eesti seisukohad riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid käsitleva määruse eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon soovib 24. mail esitatud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määruse eelnõuga luua turupõhine lahendus vähendamaks pankade ja riigivõlgade vahelist seost. Iga riik vastutaks jätkuvalt oma võlakohustuste eest ning riske vähendatakse läbi riskide jaotumise erinevate riikide ja erinevate riikide investorite vahel.

Rahandusminister teeb ettepaneku toetada eelnõu üldist eesmärki vähendada pankade ja riigivõlgade vahelist seost.
 

14.2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu elektrooniliste tõendite paketi kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Paketi eelnõude eesmärgiks on lahendada probleeme rahvusvahelises kriminaalmenetluse alases koostöös ning näha ette selge regulatsioon elektrooniliste tõendite saamiseks rahvusvahelistelt interneti- ja infoteenuste pakkujatelt, kes osutavad teenuseid EL liikmesriikides, kuid samal ajal asuvad füüsiliselt väljaspool EL-i territooriumi. Kui praegu sõltuvad õiguskaitseasutused vajalike tõendite saamisel sageli teenuseosutajate heast tahtest, siis tulevikus parandab samade eeskirjade kohaldamine elektrooniliste tõendite saamiseks õiguskindlust nii ametiasutuste kui ka teenuseosutajate jaoks.

Pakett koosneb kahest algatusest – määrusest ja direktiivist, mis on omavahel seotud ning täiendavad teineteist.

Ministeerium teeb ettepaneku toetada määruses välja toodud eesmärke, mis tõhustavad koostööd rahvusvaheliste teenusepakkujatega ning ka seda, et politsei- ja õiguskaitseasutused saaksid elektroonilised tõendid kriminaalmenetluste tarbeks lihtsamini ja kiiremini.

14.3 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Eelnõu eesmärgiks on parandada ettevõtete, eriti väikese ja keskmise suurusega, võimalusi avaliku sektori andmete kasutamiseks ärilistel eesmärkidel. Avaliku sektori andmete kasutamine elavdab majandust, suurendab läbipaistvust, tõhustab tõenduspõhisust poliitikate valikus ja tõstab avaliku halduse efektiivsust.

Praegu valitsevad liikmesriikide vahel suured erisused, mis toovad kaasa killustatuse ning takistavad piiriüleste teenuste väljatöötamist. Uuendatud direktiiv toob avalikule sektorile kaasa piiratud mahuga kohustused, mis peaksid tagama ausa turu toimimise, läbipaistvuse ning õiglased tingimused. Eelnõu ei keela jätkuvalt andmete kasutamise eest tasu võtta ja samuti ei teki andmete avamise kohustust. Kuid kui viimast otsustatakse teha, siis tuleb järgida reegleid läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise kohta.

Ministeerium esitas dokumendi valitsusele ettepanekuga seisukohti toetada. Andmete laialdasema taaskasutuse ja sealhulgas piiriülese kasutuse edendamine uute tehnoloogiate ja paremate avalike teenuste arendamiseks on olnud Eesti pikaajaline prioriteet.

Eesti peab vajalikuks eelnõu menetlemisel juhtida tähelepanu andmekaitse küsimustele. Eelnõu ei anna aga liikmesriikidele lähemaid suuniseid selle kohta, kuidas peaks toimuma avaliku sektori andmete kasutamine olukorras, kus kasvõi osaliselt on tegu isikuandmete definitsiooni alla mahtuvate andmetega.

Direktiiviga antakse Euroopa Komisjonile laialdased volitused kõrge väärtusega andmehulkade määratlemiseks, mille liikmesriigid oleksid tulevikus kohustatud teatud ettekirjutatud viisil ja tasuta tegema soovijaile kättesaadavaks. Eesti leiab, et siin oleks oluline tagada liikmesriikide suurem kaasatus taoliste otsuste tegemisel.

Eesti seisab ka selle eest, et avaliku sektori teabe taaskasutamine oleks erinevate avaliku ja erasektori osapoolte huvidega arvestav. Avalik sektor ei tohiks sattuda tulenevalt oma positsioonist eelisseisundisse võrreldes erasektoriga. Kuid teisalt ei tohiks teabe taaskasutuseks avamise nõue asetada turul tegutsevaid avaliku sektori kontrolli all olevaid ettevõtteid konkurentsi tingimustes ebasoodsasse olukorda.


15. Eesti seisukohad Kreeka kolmanda finantsabi programmi viimase ülevaatuse ning programmijärgse järelevalve ja võlaleevenduse kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Rahandusminister esitas valitsusele heaks kiitmiseks seisukohad Kreeka finantsabi programmi neljanda ülevaatuse ja sellega seotud vastastikuse mõistmise memorandumi muudatuste kohta.

Dokumendi valitsuse poolt heaks kiitmisel nõustub Eesti EL-i institutsioonide ühise hinnanguga Kreeka finantsabi programmi viimase ülevaatuse kohta ning viimase väljamaksega Kreekale summas 15 miljardit eurot.

Dokumendi heaks kiitmisel toetame programmi vastastikuse mõistmise memorandumi muudatusi, millega täpsustatakse tegevusi memorandumis seatud eesmärkide täitmiseks ning Kreeka poolt pühendumust programmi raames alustatud reformidega jätkata.

Samuti toetame dokumendi heakskiitmisega Kreeka võlaleevenduse meetmeid ehk Euroopa finantsstabiilsuse fondist (EFSF) Kreekale teise abiprogrammi raames võlakirjade tagasiostmiseks antud laenu intressimäära järkjärgulise tõusu tühistamist. Samuti EFSFi laenude tagasimaksete alguse edasilükkamist ja nende laenude maksetähtaegade pikendamist 10 aasta võrra. Samuti toetame Kreekale eurosüsteemi võlakirjaturu programmi raames ostetud Kreeka võlakirjadelt teenitud tulu ja netofinantsvarade kasumite tagasimaksete taastamist, et kindlustada Kreeka võla jätkusuutlikkus.