Sa oled siin

Valitsuse 28.5 istungi kommenteeritud päevakord

27. mai 2020 - 20:31

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Seoses eriolukorraga toimuvad valitsuse pressikonverentsid ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1). Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratase kõrval rahandusminister Martin Helme, rahvastikuminister Riina Solman ja välisminister Urmas Reinsalu.

Nakkuse leviku ohu vähendamiseks palume toimetustel kasutada „Valitsuse uudiste“ YouTube’i kanali videoülekannet ning briifingu ajal küsimuste esitamiseks kommunikatsioonikeskuse pakutavaid digitaalseid kanaleid, mille kohta saab täpsemat infot press[at]riik[dot]ee.

 

1. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on vähendada põlevkivi kaevandavate ettevõtjate kulusid võimaldades neil ajutiselt kasutada eriotstarbelist diislikütust.

Eelnõu on kohaselt lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, seal hulgas kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Avalikel teedel erimärgistatud kütusega sõita ei tohi.

Erimärgistatud diislikütust saab kasutada perioodil 1. juuli 2020 kuni 30. juuni 2022.

Eelnõu kohaselt võimaldatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtjatel ajutiselt alates 1. juulist 2020 kuni 30. juuni 2022 kasutada eriotstarbelist diislikütust mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaal, tööstusterritooriumil ning tuha ladestusalal põlevkivi kaevandamiseks mõeldud tehnikas ja seadmetes, samuti põlevkivi, põlevkivi tuha ja aheraine transpordiks. Raudteel ja avalikul teel erimärgistatud kütusega sõita ei tohi, välja arvatud selle ületamiseks. Kaevandamiseks mõeldud tehnika hulka liigitub nt kallur põlevkivi veoks, tehnilise abi veok jne.

Kehtiva õiguse kohaselt on perioodil 1. mai 2020 kuni 30. aprill 2022. a diislikütuse aktsiisimäär 372 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 liitri kohta. Alates 1. maist 2022. on diislikütuse aktsiisimäär 493 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 133 eurot 1000 liitri kohta.

Eestis on praegu kehtiv põlevkivi kaevandamise luba kolmel ettevõtjal: Enefit Kaevandused AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ.

Eelnõu muudatuste tulemusena jääb riigil perioodil 1. juuli 2020 – 30. juuni 2022 riigieelarvesse laekumata kokku umbes 8,5 miljonit eurot aktsiisitulu.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. juulil 2020.

 

2. Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on vähendada põlevkivi kaevandavate ettevõttete kulusid, võimaldades neil ajutiselt tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel madalamat saastetasu.

Eelnõu kohaselt võimaldatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtetel ajutiselt alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel 1,31 eurot tonni eest. Sellega alandatakse tuha ladestustasu aheraine ladestustasu tasemele.

Praegu on põlevkivi lend- ja koldetuha ladestustasu 2,98 eurot tonni eest.

Ladestustasu alandamine mõjutab eelkõige kolme ettevõtet, kellele on väljastatud põlevkivi kaevandamise luba: Enefit Kaevandused AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ.

Muudatuste tulemusena jääb riigieelarvesse laekumata kokku umbes 10,4 miljonit eurot.

Seadus on plaanitud jõustuma üldises korras.

 

3. Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seaduse muutmise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust, lihtsustada ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni ning parandada apteegiteenust. Ühtlasi kaasajastatakse ravimite müügilubade regulatsiooni ja viiakse ravimireklaami nõuded kooskõlla EL õigusega. Eelnõu seadusena jõustumisel on tarbijatel tulevikus lihtsam ära anda kõlbmatuid ravimeid.

Eelnõu näeb ette võimaluse väljastada erandkorras müügiloata ravimite sisseveoks lube erilistel põhjustel selliste patsientide rühmale, kes põevad kroonilist, raskelt kurnavat või eluohtlikku haigust ja keda ei ole võimalik müügiloa saanud ravimitega rahuldavalt ravida. Muudatus annab Eesti patsientidele juurdepääsu kliiniliste uuringute staadiumis olevatele ravimitele olukorras, kus see on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks.

Eelnõu kohaselt lihtsustatakse ravimitega reisimise korda. Vastavaid Schengeni alal kehtivaid tunnistusi teatud rohtudele hakkab ravimiameti asemel välja andma apteek.

Apteegil võimaldatakse väljastada tarbijale mõnes teises apteegis valmistatud või jaendatud ravimeid. Ravimite kättesaadavuse parandamiseks lubatakse maapiirkonnas asuvas haruapteegis, mille läheduses ei ole ühtegi teist apteeki, pakkuda apteegiteenust ka videokõne vahendusel.

Muudatusega kaasajastatakse ravimireklaami tingimusi ning kaotatakse piirang, mille kohaselt võib ravimireklaami teha või tellida üksnes müügiloa hoidja või tema esindaja. See põhimõte ei ole kooskõlas EL-i Kohtu vastava tõlgendusega (direktiiv 2001/83/EÜ artikkel 86). Edaspidi on võimalik lisaks müügiloa hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja ja teostaja ehk isik, kes rikkumise toime paneb.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras, välja arvatud ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevusloa eraldi taotlemist puudutavad sätted. Ravimitega reisimise dokumentide väljastamise korda puudutavad muudatused on planeeritud jõustuma 2021. aasta 1. septembril.

 

4. 2020. aasta riigieelarve seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on suurendada töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakkuda inimestele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset.

Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused on järgmised:

1) edaspidi võib töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötada kuni viiel päeval kuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu, mis võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast ehk sel aastal 216 eurot.

2) täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Näiteks kui inimene on töötanud viimase viie aasta jooksul 12 kuud Eestis, seejärel kuus kuud Soomes ja pärast seda kuus kuud Eestis, arvutatakse tema töötuskindlustushüvitis vaid Eestis teenitud viimase kuue kuu töötasu alusel, mistõttu inimese töötuskindlustushüvitis jääb madalam. Muudatuse kohaselt võetakse lisaks viimase kuue kuu sissetulekutele arvesse ka enne Soomet Eestis teenitud tasud.

3) Tõusevad ka töötasu hüvitised: esimesel sajal töötuse päeval hakkab töötutoetus olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning töötutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast tõustes käesoleva aasta augustis 189 eurolt 270 euroni, seega üle arvestusliku elatusmiinimumi kuus, mis 2019. aastal oli 221 eurot.

4) Töötute hooajalise töötamise soodustamiseks muudeti töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi nii, et peale hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub hüvitise maksmine, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.

Seadus jõustub 2020. aasta 1. septembril, mil jõustuvad ajutise töötamise sätted. Töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asendusmäära suurendamine jõustub 2020. aasta 1. augustil. Asendusmäärade muudatused toimuvad seega alates 1. augustist arvestatavatele hüvitistele ning tagasiulatuvat mõju ei oma.

 

5. Rahvastikuministri informatsioon perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (185 SE) muudatusettepanekute kohta
Esitaja: rahvastikuminister Riina Solman
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt pikendatakse laste järjestikuste sündide korral eelnevaga vähemalt samas suuruses vanemahüvitise määramise tähtaega kahelt aastalt ja kuuelt kuult kolme aastani. Kehtiva korra kohaselt on vanemahüvitise taotlejal, kelle järgmise lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kaks aastat ja kuus kuud ning kes enne järgmise lapse sündi ei ole töötanud või tema töötamisel on vanemahüvitise määramise aluseks tulu väiksem eelmisel korral määratud hüvitisest, arvutatakse uue hüvitise suurus varasemast tulust lähtudes. Eelnõuga pikendatakse järjestikuste sündide perioodi, mille puhul arvutatakse uus vanemahüvitis varasemast tulust lähtuvalt, kolme aastani. Perioodi määramisel on arvestatud, et kõigil lapsevanematel on õigus kolmeaastasele lapsehoolduspuhkusele, et lastele ja perele pühenduda, ilma et vanem peaks vahepeal töötama.

Eelnõuga tehakse ka muudatus, et kiirendada elatisabi väljamaksmist. Kehtiva korra kohaselt makstakse täitemenetlusaegset elatisabi, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud neli kuud ja pärast seda ei ole võlgnik oma kohustust täitnud. Eelnõu kohaselt lühendatakse elatisabi sissenõudmise ooteaega neljalt kuult ühele kuule. Praegu kulub täitemenetlusaegse elatisabi kättesaamiseks kuni pool aastat. Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtrühmale ehk nendele lastele, kelle eraldielav vanem ei maksa välja mõistetud elatist.

Seaduse rakendmaise kulu riigieelarvele on 2020. aastal 601 400 eurot. Vanemahüvitise arvutamist puudutava muudatuse kulu on hinnanguliselt 560 000 eurot, millele lisandub IT –arenduse kulu 50 000 eurot. Aastatel 2021-2024 on vanemahüvitise muudatuse lisakulu 1 127 146 -2 059 501 eurot vastavalt aastale. Elatisabi muudatuse kulu on ühekordne ja 2020. a on see 41 400 eurot.

Eelnõuga kavandatud muudatusettepanekud esitatakse Riigikogu menetluses oleva perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 185 SE juurde.

Muudatusettepanekud on planeeritud jõustuma üldises korras.

 

6. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ täitmise aruanne 2019. aasta kohta
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Aruanne


Lõimumisvaldkonna üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi.

2019. aastal jätkati varasemat tööd, kuid loodi ka uusi koostööplatvorme rahvusvähemuste organisatsioonide tegevuse laiendamiseks ning kultuurilise mitmekesisuse nähtavamaks muutmiseks. Eesti keele õppe mitmekesistamiseks ning soovijatele keeleõppele parema juurdepääsu tagamiseks pakkusid eesti keele majad Tallinnas ja Narvas erinevaid keeleõppe võimalusi ja avalikke üritusi.

Möödunud aastal toetati jätkuvalt rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamist ning edendamist Eestis.

Aruandes märgitakse, et kuigi määratlemata kodakondsusega inimeste arv väheneb, on vähenemas ka nende inimeste soov omandada Eesti kodakondsust. Põhjuste seas on taandumas suutmatus õppida ära eesti keelt ja sooritada kodakondsuseksamit ning kasvamas asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist.

Möödunud aastal koolitusi läbinud uussisserändajad hindasid, et nende eesti keele oskus, informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. Siiski vajavad keeleõpe, kohanemistugi ja kontaktide loomise toetamine eestlastega endiselt suurt tähelepanu.

Lõimumiskava 2019. aasta rakendusplaani eelarve maht oli 15,4 miljonit eurot. Lõimumiskava 2019. aasta tegevusi rahastasid kultuuriministeerium (13 miljonit eurot), haridus- ja teadusministeerium (229 180 eurot), justiitsministeerium (207 945 eurot), siseministeerium (1,9 miljonit eurot) ning sotsiaalministeerium (17 500 eurot).

 

7. Tallinna parkide kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Looduskaitse alt arvatakse välja kümme parki, millel puudub üleriigiline looduskaitseline väärtus.

Kaheksal juhul on tegemist elamumaa sihtotstarbega eraomandis olevate iluaedadega, mis võrreldes linnaruumis asuvate avalike parkidega ei oma üleriigilist tähtsust.

Lisaks arvatakse kaitse alt välja Haabersti linnaosas asuv Hans Lepa puukool-aed ning Pirita linnaosas asuv Windecki park, kuna need on suures osas hävinud ning neid pole võimalik taastada. Tellitud ekspertiisi järgi võetakse kohaliku või riikliku kaitse alla nendes kasvavad üksikud haruldased puud.

Enamik parke on kaitse alla võtnud Tallinna linnavalitsus 1993. aastal ning kaks parki võttis kaitse alla Vabariigi Valitsus 1998. aastal. Rohealad asuvad Tallinnas Haabersti, Kristiine, Nõmme ja Pirita linnaosades. Parkide pindala on kokku u 6 hektarit, tegemist on peamiselt eraomandis oleva maaga ja väikeses osas munitsipaalmaaga.

 

8. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017– 2020“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga nähakse ette COVID-19 eriolukorras kasutusele võetud töötasu hüvitise jätkamine juuni kuus. Tööandja saab töötasu jätkuhüvitist juunikuu eest taotleda kuni 31. juulini.

Varasema töötasuhüvitise meetmega võrreldes on hüvitise maksmise tingimusi kitsendatud.

Kohustusliku kriteeriumina peab ettevõtte käibe või tulu langus olema vähemalt 50 protsenti võrreldes eelmise aasta juuni käibega või tuluga (praegu 30%). Jätkuhüvitist makstakse töötajale, kelle töömahtu või töötasu on vähendatud, ühes kuus kuni 800 eurot bruto. Jätkuhüvitist makstakse üldjuhul 50 protsenti töötaja brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav brutotöötasu vähemalt 150 eurot. Pikeneb aeg (ühelt kuult kahele), mille jooksul ei saa tööandja töötajat koondada ilma, et peaks jätkuhüvitise töötukassale tagastama. Edaspidi saab toetust taotleda vaid nendele töölepingu alusel töötavatele inimestele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020. Toetust saavad taotleda need ettevõtted, kellel ei olnud 12. märtsil maksuvõlga, kes on maksuvõlad taotluse esitamise hetkeks tasunud või kelle maksuvõlad on ajatatud.

Jätkuhüvitist saab taotleda töötukassast ja selle meetme maksumuseks on planeeritud 68,9 miljonit eurot, mida rahastatakse 45 miljoni ulatuses töötuskindlustusvahenditest ja maksimaalselt kuni 36 miljoni euro ulatuses valitsuse reservist.

Valitsus kehtestas töötasu hüvitise tööturuteenuse seoses eriolukorraga, kui paljude tööandjate igapäevane majandustegevus oli häiritud, käive ja tulud järsult langenud ja töötajatele töö tagamine ning töötasu maksmine raskendatud.

Töötasu hüvitist said tööandjad kasutada kahe kuu osas perioodil 1. märts kuni 31. mai 2020.

Eelnõu kohaselt muudetakse ka tööturukoolituse ja kvalifikatsiooni saamise toetusmeetmete töötajatele suunatud osa.

 

9. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate eelnevatel kalendriaastatel kogunenud kasutamata vahendite täiendav määr 2020. aastal
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Töötasu hüvitise ja töötasu jätkuhüvitise kulude katmiseks tuleb kanda tööturuteenuste ja toetuste sihtkapitali kindlustatute (töötajate) ja tööandjate sihtfondidest vastavasse sihtlapitali 7% mõlemast sihtfondist, ehk 45 miljonit eurot. Sellele lisandub veel Vabariigi Valitsuse reservist kuni 36 miljonit eurot, et maksta töötasu hüvitist juunikuu eest. Kokku võetakse sihtfondide vahenditest kasutusele 30% ehk 192.9 miljonit eurot, mis on maksimaalselt lubatud ülekantavate vahendite määr.

Valitsus kehtestas k.a. 21. mail töötajate ja tööandjate sihtfondidesse eelnevatel aastatel kogunenud vahenditest ülekantavate vahendite määraks 23% mõlemast sihtfondist. Otsus oli vajalik, et tagada Töötukassale täiendavad vahendid töötasu hüvitise kulude katmiseks. Töötasu meetmega jätkamiseks juunikuu eest tuleb üle kanda lisaks 7% vahenditest.

Otsuse vahendite ülekandmisest sihtkapitalidest sihtfondi saab valitsus teha üksnes töötukassa nõukogu ettepanekul erakorralise tööturu vajaduse tõttu. Arvestada tuleb, et sihtfondidesse jäävatest vahenditest oleks võimalik katta muud seaduses sätestatud kulud.

Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr ei tohi ületada kalendriaasta jooksul 30% töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning 30% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelnevatel kalendriaastatel kogunenud kasutamata vahenditest.

Töötukassa nõukogu otsustas k.a. 25. mai koosolekul teha valitsusele ettepanek kehtestada 2020. aastal sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks täiendavalt 7% kummagi sihtfondi kasutamata vahenditest.

 

10. Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt tehakse valitsusele ettepanek otsustada hoonestusloa menetluse algatamine Saare Wind Energy OÜ esitatud taotluse alusel kavandatava meretuulepargi rajamiseks Saaremaa läänerannikule. Hoonestusloa menetluse algatamise otsusega algab hoonestusloa menetlus, mis võib lõppeda hoonestusloa andmisega või selle andmisest keeldumisega.

 

11. Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saue vallale (Laagri alevikus Soosambla tn 1 ja Soosambla tn 3 kinnistud)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Rahandusministeeriumile antakse nõusolek anda Saue vallale tasuta üle Laagri alevikus asuvad Soosambla tn 1 ja 3 asuvad kinnistud haljasala rajamiseks. Kinnistud sobivad Saue vallale kuuluva Põdrasambla tänavaga liitmiseks.

 

12. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine
(Siseministeeriumi kolm kinnistut)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile antakse üle kolm siseministeeriumi valitsemisel olevat hoonestamata kinnistut, kuhu ehitatakse uued päästedepood, kuna senised hooned on amortiseerunud.

Üleantavad kinnistud asuvad Paides Järve tee 4, Haapsalu linnas Uuemõisa alevikus Tallinna mnt 85 ja Viljandis Metsküla tee 1.

 

13. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile (omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks)

Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kultuuriministeeriumile eraldatakse valitsuse omandireformi reservfondist 2021. aastaks 1 000 000 eurot omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks ja taastamiseks. 2019. aastal eraldati sama summa 2020. aastaks 11 mälestisele, millest 9 on kirikud, üks pastoraadi ait ja üks elumaja.

Nimetatud toetust on vaja, sest tagastatud ehitisi ei ole järjepidevalt hooldatud ja nende taastamistööd on mahukad ja kallid. Olemasolevatest riigieelarvest rahastatavatest restaureerimistööde meetmetest makstavad toetused (u 1,7 miljonit eurot) on vahemikus 200 - 100 000 eurot, mis eriti ei võimalda teha mahukamaid taastamistöid ühekorraga. Seevastu omandireformi reservfondist makstava toetuse minimaalne summa on 50 000 ja maksimaalne 200 000 eurot võimaldab teha mahukad tööd ühekorraga, mis soodsam kui neid teha mitme aasta jooksul. Toetusi määrab ja maksab välja muinsuskaitseamet.

Taotlejatele makstava toetuse osakaal lisaks omafinantseeringule on järgmine:
1) 50% riigiasutustele, riigi asutatud sihtasutustele, riigi äriühingutele, avalik-õiguslik juriidilistele isikutele;
2) 80% kohaliku omavalitsuse üksustele;
3) 90% füüsilistele või eraõiguslikele juriidilistele isikutele;
4) 50% Tallinnas, Tartus või Harjumaal asuvate mälestiste taastamiseks sõltumata taotlejast.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia Keskusele (maa korralise hindamise ettevalmistamiseks)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse omandireformist eraldatakse maa-ametile 326 363 eurot ja keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele 312 660 eurot maa korralist hindamist ette valmistavate tegevuste rahastamiseks 2020. ja 2021. aastal.

Maa korraline hindamine on riigi poolt läbiviidav turupõhine maa masshindamine, mille tulemus annab objektiivse info maa väärtusest, mis on aluseks maa maksustamisel, müügi- ja renditehingute tegemisel ning väärtuse kajastamisel finantsarvestuses.

Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne korralduse vastuvõtmist on 29,72 miljonit eurot.

 

14. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eesti kodakondsuse taotlejad on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

15. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

16. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete ja asendusliikmete kandidaatide kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) on Euroopa Liidu (EL) nõuandva staatusega alaline organ, mis esindab liikmesriikide erinevaid majanduslikke ja sotsiaalseid rühmitusi. Komitee koosneb tööandjate ja töötajate organisatsioonide ning muudest kodanikuühiskonna esindajatest.

Korraldusega kinnitatakse järgmiseks viieks aastaks (20.09.2020 – 20.09.2025) EL-i majandus- ja sotsiaalkomitee Eesti esindajad.

Tööandjate ja töötajate esindajatest kinnitatakse mõlemas rühmas 2 liikme ja 2 asendusliikme kohta ning muude huvirühmade esindajate osas 3 liikme ja 3 asendusliikme kohta.

Eestile on komitees määratud endise 6 koha asemel 7 kohta, mistõttu on Eestil kolmandas rühmas võimalik uueks ametiajaks nimetada 3 liiget. Ametikohtade arvu suurenemine ühe koha võrra on tingitud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisest.

Asendusliikme kandidaadid nimetatakse juhuks, kui komitee liikme volitused lõppevad enne tema ametiaja lõppu.

 

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisministrite 29. mai 2020. a mitteametlikul videokonverentsil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

29. mail toimub videokonverentsi vahendusel Euroopa Liidu välisasjade nõukogu mitteametlik istung, kus arutatakse Hiinaga seotud geopoliitilist arengut, ettevalmistusi järgmiseks EL-Hiina tippkohtumiseks, võimalikke koostöövaldkondi ning EL ühtsuse tugevdamist. Samuti arutatakse Covid-19 pandeemia mõju Aasia ja Vaikse ookeani regioonis.

Päevakajaliste teemade all tõstatab kõrge esindaja Josep Borrell Afganistani rahuprotsessi küsimuse, kus vaatamata mõningatele positiivsetele muutustele ei ole pikaaegsed väljavaated head. Lisaks kutsub Borrell üles osalema Soome korraldataval Afganistani doonorikonverentsil novembris. Nõukogu eel on plaanis vastu võtta järeldused, mis vastavad Eesti senisele lähenemisele ja poliitikale Afganistani suhtes.