Sa oled siin

Valitsuse 28.3.2019 istungi kommenteeritud päevakord

27. märts 2019 - 16:00

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, siseminister Katri Raik ning justiitsminister Urmas Reinsalu.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572


1. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018 määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: määruse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku muuta Kaitseväe põhimääruses Kaitseväe Ühendatud Õppeasutust puudutavaid sätteid ning nimetada õppeasutus ümber Kaitseväe Akadeemiaks.

Lisaks tehakse põhimääruses teisigi muudatusi, mis puudutavad struktuuriüksuste ülesandeid, volitusi ning koosseisu.

Määrus jõustub 1. mail 2019.

2. Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004 määruse nr 134 "Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded" muutmine
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: määruse eelnõu

Maaeluminister Tarmo Tamm teeb valitsusele ettepaneku muuta alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõudeid. Muudatuse järel ei sätestata edaspidi mõdule nõuet etanoolisisalduse mahuprotsendi kohta.

Muudatuse peamiseks eesmärgiks on võimaldada tulla turule nii traditsiooniliste kui ka uute toodetega, millel on suurem ekspordipotentsiaal. Seetõttu loobutakse mõdu puhul etanoolisisalduse piiramisest. Kangema mõdu tootmise võimaldamine tagab turu ka tooraine tootjatele ehk Eesti mee tootjatele. Mesi on mõdu valmistamisel põhiliseks koostiseks. Kuna kangemale mõdule on esmajoones mujal EL-is olemas suurem turg, võimaldaks muudatus suurendada ka mõdu eksporti.

Kehtivas määruses on sätestatud, et muuks alkohoolseks joogiks loetakse ka mõdu, mis on kääritatud meejook ja mille etanoolisisaldus on 1,2–5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. EL-i õigusaktides on enamasti sätestatud, et mõdu loetakse muuks kääritatud alkohoolseks joogiks, kuid ei ole piiratud selle etanoolisisaldust. Kuna mõdu kuulub muu alkohoolse joogi hulka, siis jääb edaspidi mõdu kohta kehtima vaid muu alkohoolse joogi definitsioon. Muu alkohoolne jook on jook, piirituse, piiritusjoogi, kääritatud joogi, vee või muu mittealkohoolse joogi kokku segamisel saadud 1,2‒15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega jook, mis võib olla karboniseeritud ning maitsestatud.

Traditsiooniline mõdu on kääritatud meejook, mille põhilisteks koostisosadeks on mesi, vesi ja pärm. Etanoolisisaldus mõdus oleneb eelkõige kääritamisprotsessist ja kasutatavast pärmist, kuid traditsioonilist valmistamisviisi kasutades on mõdu etanooli sisaldus üle 7 mahuprotsendi.

Seadusemuudatuse ettepaneku maaeluministeeriumile esitas Eesti Väikepruulikodade Liit.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f33fd911-cc60-420b-92c3-5...

3. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001 määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut teeb valitsusele ettepaneku muuta Eesti Haigekassa põhikirja. Põhikirja muudatused on seotud Eesti Haigekassa seaduse muutmisega.

Seadusega anti haigekassale ülesanne teavitada isikuid elektrooniliselt või muul viisil ravikindlustuse seadusest või muudest õigusaktidest tulenevatest õigustest ja kohustustest, muuhulgas näiteks ravikindlustuskaitse kehtivusest.

Teavitamine toimub edaspidi peamiselt isiku e-posti või elukoha aadressi kaudu. Näiteks hakatakse riigi poolt kindlustatud alla 3-aastase lapse vanemat teavitama kindlustuskaitse lõppemisest 20 päeva enne kindlustuskaitse lõppemist.

Haigekassa andmekogu arendustööd jätkuvad ning peatselt plaanitakse teavituse ulatust laiendada.

Eelnõuga kavandatud haigekassa andmekogu arenduskulud kaetakse haigekassa eelarvest.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b4a4626f-5c3d-4abe-803e-a...

4. Statistikanõukogu moodustamine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku kinnitada neljaks aastaks statistikanõukogu uus koosseis. Senise 13 liikme asemel kuulub nõukokku 11 liiget- statistikaameti, Eesti Panga ja andmekaitse inspektsiooni esindaja ning kaheksa tarbijate ja andmeesitajate esindajat.

Statistikanõukogu on riikliku statistika koostamisega seotud nõuandev organ. Nõukogu eesmärk on nõustamise ja arvamuse avaldamise kaudu aidata täita seatud eesmärke. 

5. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist justiitsministeeriumile kinnipeetavatele C-hepatiidi ravimite ostmiseks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku eraldada valitsuse reservist justiitsministeeriumile 675 000 eurot vanglas viibivate kinnipeetavate C-hepatiidi ravimite soetamiseks. 2019. aastaks on justiitsministeeriumile selleks ette nähtud 100 000 eurot, millega saab ravida vaid 13 isikut. Ravi vajab aga 90 isikut.

6. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V. M.)

Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes on aastatel 2006–2014 toime pannud 14 väärtegu.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (B. M.)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on neljal korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2007–2013 on toime pannud 11 väärtegu. Lisaks ei ole isiku karistatus kustunud.

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V. G.)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kuuel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2009-2017 on toime pannud 28 väärtegu. Lisaks ei ole isiku karistatus kustunud.

7. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks.

8. Eesti seisukohad Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse C-746/18 H. K. kohta (sideandmete kasutamine kriminaalmenetluses)
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti Riigikohus esitas 12. novembril 2018 Euroopa Kohtule eelotsuse taotluse, milles soovib teada, kuidas tõlgendada Euroopa Liidu õigust ning varasemat Euroopa Kohtu praktikat sideandmete kasutamise kohta kriminaalmenetluses. Eesti seisukoha esitamine on vajalik, sest Euroopa Kohtu tõlgendus mõjutab Eesti õigust ja praktikat säilitatud sideandmetele juurdepääsu andmisel kriminaalmenetluses. Euroopa Kohtu vastused eelotsuse taotluses esitatud küsimustele, koosmõjus teistes kohtuasjades antud tõlgendustega, on oluliseks sisendiks riigisiseste õigusnormide hindamisel ja vajadusel ka nende muutmisel.

Riigikohtu küsimused käsitlevad proportsionaalsuse hindamist sideandmete kasutamiseks loa andmisel ja seda, kas prokuratuur on käsitatav sõltumatu haldusasutusena pädevatele asutustele sideandmete kasutamiseks loa andmisel, kuna kohtumenetluses esindab prokuratuur riiklikku süüdistust.

Eesti leiab, et sideettevõtjale päringu tegemise õiguspärasuse hindamisel tuleb hinnata päringuga kaasneva põhiõiguste riive ulatust lähtuvalt seatud eesmärgist – mida suurem on riive põhiõigustele, seda kaalukam peab olema kaitstav õigushüve ehk seda raskem peab olema menetletav kuritegu. Seejuures on ajavahemik, mille kohta päring tehakse, oluline kriteerium hindamaks, kas kaasneda võib põhiõiguste raske riive. Eesti on ühtlasi veendunud, et prokuratuur vastab Euroopa Kohtu praktikast tuleneva sõltumatu haldusasutuse nõuetele. Prokuratuur on seadusega kohustatud juhtima kohtueelset menetlust sõltumatult ja selgitama nii süüstavad kui ka õigustavad asjaolud.

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks esitatud seisukohad Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse C-746/18 H.K. kohta, milles Eesti on seisukohal, et e-privaatsuse direktiivi 2002/58/EÜ tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tõlgendada nii, et eraelu puutumatuse riive, mis kaasneb riigiasutuste juurdepääsuga sideandmetele süüteomenetluse raames, peab olema proportsionaalne menetletava süüteo raskusega ning kaitstava õigushüvega. Seejuures on põhiõiguste riive ulatuse kindlaksmääramisel oluline, millise ajavahemiku kohta säilitatud andmetele on riigiasutustel juurdepääs. Määratlus, mida saab pidada raskeks kuriteoks ja mis õigustab seega suurema põhiõiguste riive, peab jääma liikmesriigi hinnata.

9. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni aruteludokumendi „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ kohta
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

2015. aastal võeti ÜRO peaassambleel vastu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, leppides sellega kokku 17 kestliku arengu eesmärki ja viisid, kuidas neid saavutada.

Eesmärkide paremaks saavutamiseks peab Euroopa Liit (EL) ära kasutama kõik eeldused ja võimalused, et parandada oma konkurentsivõimet ning investeerida jätkusuutlikusse majanduskasvu. Näiteks tuleb jätkata üleminekut vähese süsinikuheitega ja ressursitõhusale majandusele, arendada puhta energia tehnoloogiaid ja nende eksporti/ importi, kiirendada üleminekut ringmajandusele, sealhulgas ka biomajandusele, toetada jätkusuutlikule põllumajandusele üleminekut ja tagada jätkusuutlik toidutootmine ning tõsta taastuvenergia osakaalu erinevates sektorites. Edendada tuleb sotsiaalset õigust ja heaolu, investeerida teadus- ja arendustegevustesse ning innovatsiooni, pöörata tähelepanu jätkusuutliku rahanduse ja reaalmajanduse ühendamisele, arendada kestliku ärikäitumise edendamise viise ning luua uusi ärimudeleid, mis arvestavad kestliku arengu eesmärke. Samuti peab EL võtma juhtiva rolli maailmas ja rakendama kestliku arengu põhimõtteid ka kaubanduslepingute läbirääkimistel, erinevate rahvusvaheliste institutsioonide ja partneritega koostöös.

Riigisekretär Taimar Peterkop teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad, millega  Eesti toetab ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide elluviimist EL-is ja näeb EL-il olulist rolli ÜRO tegevuskava aastani 2030 eesmärkide elluviimisel.

Eesti peab oluliseks, et EL-i ja liikmesriikide arengut suunav poliitika ja strateegiad oleksid kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ning et kestliku arengu eesmärkide elluviimisele pöörataks tähelepanu nii EL-is kui ka globaalsel tasandil. Veel toetab Eesti põhimõtet, et kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tuleb kokku leppida pikaajaline visioon, mille alusel saab planeerida lühema- ja pikemaajalisi tegevusi nii riiklikul kui ka EL-i tasemel.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/400c7272-992f-43d9-b519-a...

10. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2015/757, et võtta arvesse laevade kütusekulu käsitlevat üleilmset andmekogumise süsteemi
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Alates 2019. aasta jaanuarist tuleb Euroopa Majanduspiirkonnas meretranspordiks kasutatavate laevade puhul täita seire- ja aruandlusnõudeid. Need tulenevad nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2015/757 kui ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) laevade kütusekulu käsitlevast üleilmsest andmekogumise süsteemist.

Ettepaneku peamine eesmärk on muuta Euroopa Liidu seire-, aruandluse ja kontrollimäärust lihtsamaks ning IMO süsteemiga rohkem kattuvaks, et seeläbi vähendada ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust.

Peamiselt ühtlustatakse mõisteid ja parameetreid, et need kahes erinevas süsteemis rohkem kattuksid. Samas jäetakse EL-is alles mitmed andmete esitamise, avalikustamise ja kontrollimisega seotud aspektid, et mitte järele anda andmete kvaliteedis ja läbipaistvuses. See tähendab, et ettevõtjad peavad endiselt tegema ühe laeva kohta kaks seirekava ja esitama kaks aruannet – ühe komisjonile ja teise IMOle.

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku esitatud seisukohad heaks kiita.