Sa oled siin

Valitsuse 28.2.2019 istungi kommenteeritud päevakord

27. veebruar 2019 - 17:38

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.


1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruses muudetakse julgeolekuasutuste riigisaladuse alaliikide salastamistähtaegu ja kehtestatakse uus juriidilise isiku riigisaladuse töötlemisloa ankeet.

Salastamistähtaegade muutmisega viiakse määrus vastavusse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Pikemaajalise kaitse saab teave, mis kajastab julgeolekuasutuse vara, struktuuriüksuste ja teenistujate ülesandeid ning julgeolekuasutuse analüüsitud ja sünteesitud riigisiseseid või välismaiseid ohuhinnanguid.

Sarnaselt füüsilise isiku riigisaladuse juurdepääsuloa ankeediga seotakse juriidilise isiku riigisaladuse töötlemisloa taotlemise ja pikendamise ankeedid üheks ankeediks ning selles tehakse mõned ülesehituslikud ja sisulised muudatused.

Lisaks täpsustatakse seda, kuidas saab edasilükkamatul juhul anda jälitustoimingu luba väljaspool turvaala ja akrediteeritud süsteemi. Muudatused jõustuvad üldises korras.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fa39394b-5be6-42e7-ab66-f...


2. Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2018. a määruse nr 97 "Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2019. aastaks" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

Täiendatakse määrust, millega on kehtestatud 2019. aasta kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad. Tulenevalt 2018. aaasta lõpus Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud määrusest lisatakse püügivõimaluste jaotus Läänemerel ja väljaspool Euroopa Liidu veeala. Samuti lisatakse püüda lubatud saagid Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel tulenevalt Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsusest.

Rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu ja tursa) püügivõimaluste määramisel on aluseks Rahvusvahelise Mereuuringute kalaliikide varu hinnang. Räimevarud on suurenenud Liivi lahes, kuid vähenenud Läänemere avaosas. Kiluvaru seis on eelmise aastaga võrreldes natuke paranenud. Läänemere tursavaru seis on stabiilselt madal.

2019. aaastal on räime püüda lubatud 33 475 tonni, sellest Liivi lahel 14 336 ja Läänemere avaosas 19 139 tonni. Kilu püügimaht on 31 016 ja tursa oma 632 tonni. Võrreldes 2018. aastaga vähenes räime püügivõimalus Läänemere avaosas 6628 tonni, Liivi lahes suurenes 944 tonni võrra. Kilu püügivõimalus suureneb 969 tonni võrra. Tursa püügivõimalused vähenevad 57 tonni võrra.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva püütavatest peamistest töönduskaladest suurenevad ahvena, koha ja haugi püügivõimalused. Latika kvoot väheneb 75 tonni võrra. Rääbist saab püüda 325 tonni ja tinti 150 tonni mis on vastavalt 75 ja 250 tonni vähem kui 2018. aastal.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0dda1352-beba-43a2-87fe-5...


3. Probleemtooteregistri põhimäärus
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse probleemtooteregistri põhimääruse uus terviktekst. Võrreldes senise probleemtooteregistriga on arendatud registri uus versioon, sest kasutusel olev register on iganenud ega võimalda arendamist ja esitatavate andmete kvaliteetset töötlemist.

Eelnõuga vähendatakse aruannete esitamise sagedust. Eelnõu kohaselt peavad andmeandjad esitama probleemtooteregistrisse andmed kord aastas. Seni tuli andmed esitada kord kvartalis.

Lisaks pikendatakse aruannete esitamise tähtaega kuni 31. jaanuarini, et see oleks seotud jäätmearuandluse infosüsteemi esitatava aruande tähtajaga. Kuna probleemtooteregistrisse esitatavad andmed on seotud jäätmearuandluse infosüsteemi esitatavate aruannetega, siis on mõistlik need kaks tähtpäeva ühtlustada. Kehtiva korra kohaselt tuleb eelmise kalendriaasta andmed kanda registrisse hiljemalt 25. jaanuariks.

Samuti on lühendatud probleemtooteregistrisse kogutavate andmete loetelu. Määrus jõustub üldises korras.
Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/af60264b-91fd-4bb5-b23a-7...


4. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses maaüksuste erastamise korral Siseministeeriumi seisukoha andmisega
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: Määruse eelnõu

22. detsembril 2018. aastal jõustusid maareformi seaduse muudatused, mille tulemusel täpsustati riigipiiriga piirnevate maade erastamise korda. Maavalitsuste kaotamisega liikus selliste maade erastamise lubamise ülesanne Siseministeeriumi kätte. Seaduse muutusega ei väljasta Siseministeerium selleks enam luba vaid annab seisukoha. Tegemist on tehnilise täpsustusega.
Otsus puudutab maasid, mis piirnevad riigipiiri ja piiririba katastriüksusega maismaal või piiriveekoguga (v.a Peipsi järv, Lämmijärv ja Pihkva järv) või mis asuvad saartel (v.a Saaremaal, Hiiumaal, Muhu saarel või Vormsil). See puudutab erastamist välismaalaste ja Eesti juriidiliste isikute poolt. Eesti  kodanikke see ei puuduta.

Seaduse muudatuse kohaselt küsib erastamise korraldaja (Maa-amet) selliste maaüksuste erastamisel kohaliku omavalitsuse ja Siseministeeriumi seisukohta. Siseministri volitusel võib seisukoha anda ka mõni siseministeeriumi valitsusasutustest.Vabariigi Valitsuse määrused, mis on antud maareformi seaduse rakendamiseks, viiakse seadusemuudatustega kooskõlla.

Määrus jõustub üldises korras.
Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52a222b6-008e-45aa-a957-3...


5. Riikliku pensioni 2019. aasta indeksi väärtuse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse riikliku pensioni 2019. aasta indeksi väärtuseks 1,084, mis tähendab, et pensionid tõusevad 1. aprillist 2019. a keskmiselt 8,4 protsenti.

2019. aastal on rahvapensioni määr pärast indekseerimist 205,21 eurot (praegu 189,31 eurot), pensioni baasosa 191,6496 eurot (praegu 175,4390 eurot) ja aastahinne 6,627 eurot (praegu 6,161 eurot). 15-aastase pensioniõigusliku staažiga inimese vanaduspension on pärast indekseerimist 291,05 eurot (praegu 267,85 eurot), 30-aastase staažiga inimesel 390,46 eurot (praegu 360,27 eurot) ning 44-aastase staažiga inimesel 483,24 eurot (praegu 446,52 eurot).

Riiklike pensionide indekseerimise maksumus käesoleval aastal on 113,6 mln eurot (2018. aastal 97,6 mln eurot). Riiklikke pensione indekseeritakse 349 600 pensionäril.

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 13,79 eurot ja töövõimetoetus ca 413,7 eurot kuus (2018. a 381 eurot kuus). Osalise töövõime korral on päevamäär 7,86 eurot ja toetus 235,81 eurot kuus (2018. a 217 eurot kuus). Töövõimetoetuse suuruse arvutab Eesti Töötukassa iga kalendrikuu kohta.

Pensioniindeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Tarbijahinnaindeks tõusis 2018. aastal võrreldes 2017. aasta keskmisega 3,4 protsenti ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv on Rahandusministeeriumi andmetel 9,7 protsenti.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/030636c0-2be7-41bf-a0ab-6...


6. "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020" teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse arendusprogrammi investeeringute kava muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

Investeeringute kava kehtestatakse uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva kavaga on suurenenud Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Sisekaitseakadeemia projektide maksumus. Investeeringute kava projektide kogumaksumus suureneb 91 477 286 eurolt 100 536 692 eurole.


7. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viljandi vallale (Loodi tee L11 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tasuta Viljandi vallale Loodi külas asuv Loodi tee L11 kinnistu kergliiklusteeks. Tee ehitatakse valmis 2019. aastal ja vahendid saadakse selleks EASi kergliiklusteede toetusskeemist.


8. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse võõrandamiseks Lääne-Harju vallale (Paldiskis Põhjasadama 2 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek tema valitsemisel oleva Paldiskis asuva Põhjasadama 2 kinnistu võõrandamiseks Lääne-Harju vallale müügihinnaga 65% kinnistu harilikust väärtusest. Kinnistu on vajalik Paldiski Põhjasadama laiendamiseks.


9. Rahvusvahelises mittetulundusühingus Biomeetria Instituut riigi liikmeõiguste teostaja määramine ja volituse andmine
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: Korralduse eelnõu

Riigi liikmeõiguste teostajaks mittetulundusühingus Biomeetria Instituut (Biometrics Institute) määratakse siseministeerium ning siseministrit volitatakse tegema vajalikud toimingud instituudi liikmeks saamiseks.

Instituut on Austraalias 2001. aastal asutatud mittetulundusühing. Instituut tegutseb iseseisva ja erapooletu rahvusvahelise foorumina biomeetria alase teabe vahetamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks.

Siseministeeriumi osalemine instituudi töös tõstab teadlikkust valdkonna parimast praktikast, edendab teabevahetust rahvusvaheliste ekspertidega ja võimaldab vahetult tutvuda uute lahendustega.


10. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. T.)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on ühel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes aastatel 2001–2016 on toime pannud 20 väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi.


11. Tegevuste heakskiitmine, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsus kiidab heaks nende tegevuste loetelu, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. Loetelu on koostatud vastavalt 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusele ja 2019. aasta riigieelarve seadusele.


12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta

1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb erakorralisi meetmeid sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust, eelnõu kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumislepinguta lahkumisel on potentsiaalne sotsiaalne mõju. Euroopa Komisjon algatas 30. jaanuaril 2019 erakorraliste meetmete määruse eelnõu sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks sellises olukorras, kus alates 30. märtsist 2019 reguleerivad Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhteid Euroopa Liitu ja kolmandaid riike käsitlevad seadusesätted.

Eelnõu eesmärk on ühtse praktika rakendamine, vältimaks inimeste ebavõrdset kohtlemist liikmesriigiti. Samuti tahetakse sotsiaalkindlustuse valdkonnas võtta meetmeid, tagamaks töötajate liikumisvabadus. Eelnõuga soovitakse tagada, et liidu kodanikud, kes on enne Ühendkuningriigi väljaastumist kasutanud õigust vabalt liikuda, säilitaksid oma sotsiaalkindlustusõigused ja ei kaotaks õiguste tekkimiseks vajalikke (kuni 30. märtsini 2019) kogutud kindlustusperioode (töötamis- või elamisperioodid).

2) Eesti seisukohad nõukogu määruse, mis käsitleb 2019. aastal liidu eelarve täitmise ja rahastamise meetmeid seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega, eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Määrus loob võimaluse leppeta Brexiti korral Ühendkuningriigis teha väljamakseid Euroopa Liidu 2019. aasta eelarvest, juhul kui Ühendkuningriik jätkab eelarvesse sissemaksete tegemist endisel määral. Lisaks peab Ühendkuningriik väljamaksete saamiseks nõustuma vahendite kasutamise kontrolli ja auditeerimisega. Ühtlasi luuakse Ühendkuningriigi esindajatele, nagu ettevõtetele ja teadlastele, võimalus taotleda ELi toetusi 2019. aasta taotlusvoorudes.
Leppeta Brexiti korral ei oleks praeguse ELi õiguse järgi alates aprillist Ühendkuningriigil ega sealsetel kasusaajatel enam alust Euroopa Liidu eelarvest oma projektidele rahastust taotleda ega väljamakseid saada.

Eraldi käsitletakse Erasmus+ programmi õpirännet ning piiriüleseid programme Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel, mille rahastamine jätkuks 2019. aastal igal juhul ka siis, kui Ühendkuningriik ei tee Brexiti järel sissemakseid liidu eelarvesse.

3) Eesti seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega nähakse ette sätted programmi „Erasmus+“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamiseks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kontekstis, eelnõu kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon avaldas 30. jaanuaril määruse eelnõu, mille eesmärk on kehtestada erakorralised meetmed, vältimaks programmi Erasmus+ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga seotud õpirändetegevuste katkemist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise korral.

Erakorralisi meetmeid rakendatakse programmi käimasolevate õpirändetegevuste suhtes, mis algasid enne kuupäeva, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis. Eelnõuga saavad 29. märtsil 2019 õpirändeprogrammides osalejad jätkata õpirännet kuni 12 kuud ning välditakse Ühendkuningriigiga seotud õpirände katkemist.


13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 5. märtsi 2019. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Keskkonnaministrite kohtumisel on kavas kokku leppida joogiveedirektiivi üldises lähenemisviisis. Euroopa Komisjoni esitleb kasvuhoonegaaside vähendamise pikaajalist strateegilist visiooni „Puhas planeet kõigi jaoks“, mille üle toimub arvamuste vahetus. Samuti vahetatakse arvamusi Euroopa poolaasta rohestamise teemadel. Kavas on poliitiline mõttevahetus komisjoni teatise „Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik“ üle.

Kohtumise lõunalaua peateema on globaalne keskkonnapakt. Tegemist rahvusvahelise kodanikualgatusega, mis tugineb rahvusvaheliste keskkonnaekspertide analüüsile ja kutsub üles rahvusvahelise keskkonnaõiguse tõhusamale rakendamisele.

Lisaks teeb keskkonnaminister ettepaneku Eesti seisukohtadeks rehvide kütusesäästlikkuse ja teiste oluliste parameetrite määruse eelnõu küsimuses, mille üldises lähenemisviisis on kavas kokku leppida 4. märtsil 2019. a toimuval Euroopa Liidu energeetikanõukogu istungil, vee taaskasutuse määruse eelnõu kohta ning ELi Nõukogu otsuse kohta, mis kiidab heaks ja annab komisjonile mandaadi läbirääkimisteks Baseli konventsiooni osaliste 14. konverentsil.