Sa oled siin

Valitsuse 28.11.2019 istungi kommenteeritud päevakord

27. november 2019 - 17:15

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, justiitsminister Raivo Aeg ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

 

1. Kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu
 

Eelnõu on välja töötatud riigikaitseõiguse revisjoni raames, mille ühe teemana analüüsiti kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erandite kehtestamise vajadust erinevates kriisiolukordades.
 

Eelnõu eesmärk on tagada erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal süüteo- ja kohtumenetluste kiire ja tõhus läbiviimine ning kohtute ressursi parem ja säästlikum kasutamine.
 

Süüteoasjade menetlemiseks planeeritud menetlejate, prokuratuuri ja kohtute ressurss ei pruugi olla piisav, et viia süüteo- ning kohtumenetlusi läbi samaväärselt tavaolukorraga ka erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kus töökoormus võib kasvada või on süüteoasjade, tsiviil- või haldusasjade menetlemine muudel põhjustel raskendatud. Seetõttu on eelnõus esitatud muudatused, mis võimaldavad kiiremat menetlust ja õigusemõistmise läbiviimist või annavad rohkem aega menetlustoimingute tegemiseks.
 

Kriminaalmenetluses lihtsustatakse dokumentide vormistamise ja tõlkimise korda, kehtestatakse erisused erinevate toimingute tähtaegade osas, nähakse ette võimalus kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks ning erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu menetluste peatamiseks. Kriminaalasja menetluse peatamisega kaasneb ka kriminaalasja aegumise peatumine. Väärtegude aegumine peatub erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks. Kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada jätkuvalt kokku kuni seitse ööpäeva. Lisaks pikeneb jälitustoiminguks loa vormistamise ja isikut tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemisest teavitamise aeg.
 

Kohtute töökorraldust muudetakse paindlikumaks. Riigikohtu esimees võib määrata kohtuniku tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Ühtlasi tekib riigikohtu esimehele õigus moodustada riigikaitsekolleegium ning käivitada see sõjaseisukorra ajal maakohtu või ringkonnakohtu juures riigi kaitsevõime ja kaitseväeteenistusalaste süütegude kiireks menetlemiseks.
 

Lisaks on eelnõu järgi võimalik edaspidi kohtuistungeid pidada ka väljaspool kohtu tavapärast tööaega, nt massiliste süütegude korral, kui see on õigusemõistmiseks vajalik.
 

Tsiviil- ja halduskohtumenetluses nähakse samuti ette, et erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast tulenevatel erandlikel asjaoludel võib menetluse peatada ja anda kohtule võimalus vaadata asi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras.
 

Seadus on kavandatud jõustuma koos riigikaitseseadusega 1. jaanuaril 2021. aastal.


2. Audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) eelnõu
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu
 

Eelnõu eesmärk on viia finantssektori karistuste ülemmäärad vastavusse EL-i õigusega. Eelnõu kohaselt muudetakse finantssektori kehtivate rahatrahvide ülemmäärasid ja nende arvutamise aluseid. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise eelnõuga (94 SE), mis loob aluse kõrgema määraga väärteokoosseisude sätestamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt on finantsasutusele võimalik enamasti määrata rahatrahvi kuni 32 000 eurot, teatud juhtudel kuni 400 000 eurot ja füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut (1200 eurot). Tänased rahatrahvide ülemmäärad ei täida EL õiguses sätestatud eesmärke.

Eelnõu kohaselt tõstetakse nii füüsilisele kui juriidilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäära (enamikel juhtudel kuni 5 mln eurot). Samuti saab määrata rahatrahviks kuni 10% juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest või rahatrahvi, mis vastab kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tagajärjel saadud kasule või ära hoitud kahjule. Näiteks suureneb panga poolt Finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär 32 000 eurolt 5 miljonile. Samuti suureneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja kohta kehtestatud nõuete rikkumise korral rahatrahvi ülemmäär 400 000 eurolt 1 miljonini (juhul kui isik ei ole finantsinspektsiooni järelevalve all, nt pandimaja või virtuaalvääringu teenuse pakkuja) või 5 miljonini (juhul kui isik on finantsinspektsiooni järelevalve all).
 

Üksikutel juhtudel näeb EL-i õigus ette aga ka sellest veel suuremaid karistusi. Näiteks näeb eelnõu ette emitendile, kes rikub teabe esitamise kohustust, mis on seotud hääleõiguse ja kapitali suuruse muudatusega, kuni 10 miljoni euro suuruse rahatrahvi (kehtiva õiguse järgi kuni 32 000 eurot). EL-i määruse (mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist ja väärtpaberite keskdepositooriume) nõuete rikkumise eest nähakse ette isegi kuni 20 miljoni suurune rahatrahv (kehtiva õiguse järgi kuni 400,000 eurot).
 

Lisaks sätestatakse finantsvaldkonna eriseadustes väärtegude aegumistähtajaks kolm aastat. Väärtegude üldine aegumise tähtaeg on 2 aastat, kuid karistusseadustik võimaldab ette näha ka kolmeaastase aegumistähtaja. Üldine aegumistähtaeg ei ole finantsvaldkonnas toimepandud väärtegude keerukuse tõttu menetluse läbiviimiseks piisav.
 

Eelnõu on seotud valitsuse tegevusprogrammi punktiga 2.9, mille üheks tegevuseks on finantssektori karistuste ülemmäärade muutmine (tähtaeg september 2019). Samuti on eelnõu seotud 3. oktoobril 2019. a valitsuskabineti nõupidamisel arutatuga, kus rahandusministeeriumile anti ülesandeks esimesel võimalusel esitada valitsusele finantsvaldkonna väärteokaristuste reformi eelnõu.
 

Seadus jõustub üldises korras.


3. Ülevaade „Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030“ elluviimise kohta ajavahemikul 1. september 2018. a – 31. august 2019. a
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Ülevaade
 

„Sport 2030“ kohaselt on liikumisel ja spordil oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Üldeesmärgi saavutamist kavandatakse nelja prioriteetse arengusuuna abil: valdav osa elanikest liigub ja spordib; liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja; liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja; Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud.
 

Ülevaade keskendub käsitletava perioodi olulisematele muudatustele: Liikuma Kutsuva Kooli tegevused, treeneriameti väärtustamine (sh noortega tegelevate treenerite tööjõukulu toetuse korrastamine), Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse asutamine, toetusmeede rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks Eestis, spordiseaduse muutmine (sh sätestatakse sportlasele makstavale stipendiumile piirmäär ning luuakse uus toetuse liik – sportlasetoetus), tippspordi arendamine Team Estonia kaudu.


4. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 "Kalapüügieeskiri" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu
 

Eelnõuga muudetakse kalapüügieeskirjas sätestatud kaaspüügi tingimusi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel avaveevõrgu ja kurnpüünisega kalapüügil.
 

Edaspidi lubatakse, tingimustes kus mõne liigi sihtpüük on püügikvoodi peatse täitumise tõttu peatatud, kuid kaaspüügina võib neid veel kaldale tuua, avaveevõrguga koha ja latika kaaspüük. Koha kaaspüük lubatakse avaveevõrguga, kui võrgu silmasuurus on vähemalt 160 mm.
 

Kurnpüünise kasutamisel suurendatakse koha, latikat ja ahvenat (praegu 1% edaspidi 10%), haugi (praegu 1% edaspidi 5% kogusaagist), peipsi siia, rääbise ja lutsu (praegu 0,1% edaspidi 1% kogusaagist) kaaspüügi koguseid.
 

Uute kaaspüüginormide jõustumisel on võimalik püüda kala nii nootade kui ka suurema silmaga avaveevõrkudega, tingimustes kus mõne liigi sihtpüük on püügikvoodi peatse täitumise tõttu peatatud, kuid kaaspüügina võib neid veel kaldale tuua.
 

Kaaspüügi määramise tingimused kehtestatakse Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi soovitusele tuginedes.


5. Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a määruse nr 7 "Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Määruse eelnõu
 

Eelnõu eesmärgiks on viia Eestis kasutatavate mõõtühikute süsteem kooskõlla rahvusvahelise kaalude ja mõõtude peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures) 2018. aastal kokku lepitud uuendustega. Ühtlasi võetakse Eesti õigusesse üle samasisuline EL direktiiv.
 

Kõige olulisema muudatusena on teadlased kokku leppinud uues massi mõõtühiku definitsioonis. Selle järgi on massi mõõtühik kilogramm edaspidi seotud füüsikalise fundamentaalkonstandi – Plancki konstandiga. Uus definitsioon asendas senise, ligi 110-aastat kasutatu, mille kohaselt oli kilogrammi etaloniks Pariisis säilitatud konkreetne plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud kaaluviht. Tegemist on suurima muudatusega SI vastuvõtmisest alates ehk rahvusvahelise meetrikonventsiooni allkirjastamisest 1875. aastal.
 

Tavatarbijatele ja laiemale mõõtühikutega kokku puutuvatele kasutajatele uued määratlused mõju ei avalda. Muudatuste kasutajateks on elektroonika- ja ravimitööstuse ettevõtjad, kellel on tooteprotsessis vajalik väikseid koguseid täpselt mõõta ja usaldusväärsuse tagamiseks tulemusi seostada süsteemi SI ühikutega. Tarbijakaitse seisukohast ja kaubandustõkete kõrvaldamiseks on oluline Euroopa Liidu tasandil tagada mõõtühikute ühtlustatud kasutamine.
 

Määrus jõustub üldises korras.


6. Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2017. a määruse nr 63 "Keskvalitsuse ostetavate toodete, teenuste ja hoonete energiatõhususe nõuded" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Määruse eelnõu
 

Eelnõu eesmärgiks on viia 2012. a energiatõhususe direktiiviga kooskõlla keskvalitsuse ostetavate või kasutusse võetavate hoonete minimaalset energiatõhusust reguleeriv määrus. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole lubatud määrusega ette nähtud erand, mille kohaselt alla 250 m² suurusega hoonete ja ruumide ostmisel või kasutusse võtmisel ei pea energiatõhususe miinimumnõuet järgima.
 

Riigil on suurusjärgus 150 üürilepingut, millega on kasutusse võetud alla 250 m² suurune pind energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastavas hoones. Kõigi nende puhul tuleb tulevikus analüüsida võimalust leida kasutamiseks sobiv energiatõhususe miinimumnõuetele vastav pind.
 

Määrus jõustub üldkorras.


7. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saaremaa vallale (Sauvere külas Külaplatsi kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Saaremaa vallale Sauvere külas asuv Külaplatsi kinnistu külakeskuseks.
 

8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile (teadusuuringu „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud“ kulude katteks)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Riigihalduse minister teeb ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist 191 280 eurot teadusuuringu „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud“ läbi viimiseks ja sellega seotud tegevusteks. Teadusuuringu viib läbi Tallinna Ülikool. Uuring valmib 2021. aasta jaanuariks.
 

9. Eesti kodakondsuse andmine (9 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus üheksale eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.


10. Eesti seisukohad 4. detsembril 2019. aastal Londonis toimuval Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) kohtumisel
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
 

Välisminister esitab Eesti seisukohad 4. detsembril 2019. a Londonis toimuval Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) kohtumisel.

11. Eesti seisukohad reisijaid käsitleva eelteabe direktiivi 2004/82/EÜ avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
 

Direktiivi 2004/82/EÜ peamised eesmärgid on ebaseadusliku sisserände tõkestamine ja piirikontrolli tõhustamine, kuid seda on võimalik kasutada ka õiguskaitse eesmärgil. Direktiivi kohaselt on lennuettevõtjatel kohustus koguda reisijaid käsitlevat eelteavet kolmandast riigist Euroopa Liitu/ Schengeni riiki lendavate reisijate kohta (API andmed - reisijate reisidokumentides sisalduvad biograafilised andmed ning lendude andmed).
 

Avaliku konsultatsiooniga küsib Euroopa Komisjon osapoolte arvamusi direktiivi kohaldamisala võimaliku laiendamise kohta Euroopa Liidu/Schengeni ala sisestele lendudele ning lisaks lennuettevõtjatele ka mere- ja/ või maismaatranspordi ettevõtjatele. Samuti uuritakse, mil määral täiendab Euroopa Liidu poliitika reisijate eelandmete kogumise valdkonnas Euroopa Liidu broneeringuinfo poliitikat.
 

Lennureisijate broneeringuinfo (PNR-andmete) kogumine toimub direktiivi (EL) 2016/681 alusel. API ja PNR direktiivide alusel andmete edastamine erinevad nii andmekoosseisu, andmete edastamise hetke kui ka töötlemise põhimõtetelt. Õiguskaitseasutused saavad Euroopa Liidu siseste lendude puhul isikute kohta ainult PNR-andmeid ning seda ainult terrorismi ja raskete kuritegude menetlemiseks. Põhjendatud vajadus Euroopa Liidu siseste lendude reisijate andmete kasutamiseks esineb siiski ka muude menetluste korral nagu näiteks ebaseadusliku rände ja seadusliku aluseta riigis viibimise tuvastamine.
 

Eesti leiab, et PNR andmekoosseisus sisalduvad ka API andmed, mistõttu on tulevikus mõistlik luua transpordiettevõtetele üks ühtne kanal riigiga suhtlemiseks, kuhu andmeid tuleks esitada ühe korra. Kuritegude tõhusamaks ennetamiseks ja uurimiseks tuleks API andmete kogumist sarnaselt broneeringuinfo kogumisele laiendada Euroopa Liidu sisestele lendudele, võimaldades seejuures erandite seadmist riigisisestele lendudele. Samuti on oluline analüüsida Euroopa Liidu tasandil võimalust reisijaid käsitleva eelteabe kogumise kohustuse laiendamiseks lisaks lennutranspordile ka teistele transpordiliikidele. Mõju- ja proportsionaalsuse analüüs peab hõlmama ka mõju erinevate transpordiliikide konkurentsivõimele ning maismaatranspordi puhul arvestama erasõidukite kasutamise alternatiivi olemasoluga ühistranspordile.
 

Konsultatsioonile vastamise tähtaeg on 3. detsember 2019.