Sa oled siin

Valitsuse 28.11.2000 istungi info ja päevakord

28. november 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 28. novembril 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: seaduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise leping kirjutati alla 20. märtsil 1992.a Valgas, leping ratifitseeriti koos juurdekuuluva lisaga 12. augustil 1992.a. Lepingu artikli VIII alusel moodustati piiri taastamistöid juhtiv segakomisjon, mille koosseisu kuulub kummaltki poolelt 3 esindajat. Komisjoni tööd sätestab Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri redemarkeerimist ja selle maastikul väljaehitamist korraldava segakomisjoni juhend. Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu lisaprotokoll, mis kirjutati alla 31.05.2000 Riias, on koostatud Eesti ja Läti valitsuste poolt nimetatud lepingu täiendamiseks ja täpsustamiseks.Valitsuse 2. mai 2000. a istungil kiideti lisaprotokolli Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu juurde heaks. Lisaprotokolliga muudetakse muuhulgas lepingu artiklit IX, mille kohaselt loetakse piir lõplikult taastatuks pärast seda, kui mõlema poole valitsused on kinnitanud piirikaardi, üksikasjaliku piirikirjelduse ja lõpp-protokolli, mis on sätestatud Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri redemarkeerimist ja selle maastikul väljaehitamist korraldava segakomisjoni juhendi punktides 11 ja 13.

 

2. Avaliku teenistuse seaduse § 53 muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: seaduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks avaliku teenistuse seaduse § 53 muutmise seaduse eelnõu. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 53 lõige 2. Nimetatud sätte alusel riiklikus kõrgkoolis õppival Eesti kodanikul, kelle mõlemal või ühel vanemal on või oli vähemalt 15-aastane teenistusstaath riigiametnikuna, või isikul, kelle vähemalt üks riigiteenistuses olnud vanematest või riigiteenistuses olnud abikaasa invaliidistus või suri töövigastuse, kutsehaiguse, tema suhtes teenistusülesannete tõttu toime pandud ründe või kuriteo tõkestamise tagajärjel, on õigus saada õppemaksu hüvitist riigieelarve vahenditest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

 

3. Rahvatervise seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: seaduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Rahvatervise seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on anda sotsiaalministrile volitus kehtestada tervisekaitse õigusakte kinnipidamiskohtades.

 

4. Prokuratuuriseaduse § 67 lg 2 muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: seaduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Prokuratuuriseaduse § 67 lg 2 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on lükata edasi Prokuratuuriseaduse § 5^1 lg 2 kohaldamine. Nimetatud säte oleks 2001.a 1. jaanuarist tõstnud maa- ja linnaprokuröride üldarvu 147-lt 164-le, kuid antud momendil puuduvad eelarvelised vahendid nimetatud sätte rakendamiseks. Seletuskirja kohaselt ei takista Prokuratuuriseaduse § 5^1 lg 2 kohaldamise edasilükkamine riikliku süüdistuse funktsiooni täitmist.

 

5. Ranna ja kalda kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: seaduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Ranna ja kalda kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esitatud seaduseelnõuga tunnistatakse kehtetuks Ranna ja kalda kaitse seaduse §14, mille kohaselt ehituskeeluvööndi piires asuva või sellesse ulatuva kinnisasja võõrandamisel isikule, kes ei ole Eesti kodanik, on riigil selle kinnisasja ostueesõigus. Nimetatud seaduse §14 lõige 1 teeb vahet Eesti kodaniku ja isiku vahel, kes ei ole Eesti kodanik. See on vastuolus Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise põhimõttega, mille kohaselt ei tohi teha piiranguid või soodustusi lähtuvalt kapitali päritolust. Seletuskirja kohaselt on eelnõu vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga viiakse seadus vastavusse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 56 väljendatud kapitali vaba liikumise põhimõttega.

 

6. Alaealise mõjutusvahendite seaduse ja Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu ning Kriminaalmenetluse koodeksi, Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku ning Kriminaalkoodeksi muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: haridusminister Tõnis Lukas

Tüüp: 2 seaduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Alaealise mõjutusvahendite seaduse ning Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõud. Alaealise mõjutusvahendite seadusega reguleeriti süsteem, mis näeb ette võimalused kriminaalpreventiivseks tööks alaealistega. Alaealiste komisjonide praktilise töö käigus on tekkinud vajadus muuta Alaealise mõjutusvahendite seadust ja sellega seoses ka Põhikooli ja gümnaasiumiseadust. Vastavalt seletuskirjale moodustas haridusminister oma käskkirjaga nr 178 - 25.juunist 1999 eelnõu ettevalmistamiseks töögrupi haridusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, Politseiameti spetsialistid ning esindaja Tapa Erikoolist ja Harju Maakonna alaealiste komisjonist. Eelnõu eesmärgiks on korrastada seaduse alusel toimiv alaealiste komisjonide poolt alaealistele kohaldatavate mõjutusvahendite süsteem. Eelnõu sätestab kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibivale alaealisele kohaldatavad eritingimused, mis on vajalikud, et mõjutada alaealisi kasvatuslikult ning kaitsta ka alaealise õigusi ja vabadusi. Seoses muudatustega eelnimetatud seadustes tekkis vajadus muuta ka Kriminaalmenetluse koodeksit, Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikku ja Kriminaalkoodeksit. Esitatud seaduseelnõuga asendatakse kõigis nimetatud seadustes sõnajärjend eri-õppekasvatusasutus sõnajärjendiga kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool vastavas käändes.

 

7. Seisukoha andmine

1) Seisukoha andmine Süümevande seaduse eelnõu (575 SE) kohta

Esitajad: Justiitsminister Märt Rask

K: Valitsus annab seisukoha Riigikogu liikmete Enn Tarto, Vootele Hanseni ja Liis Klaari poolt 8. novembril 2000. a algatatud Süümevande seaduse eelnõu (575 SE) kohta. Seaduseelnõu algatamine on ajendatud soovist kaitsta Eesti Vabariiki ja Eestis elavaid inimesi ebalojaalsete isikute eest, sest selliste isikute pääsemine riigi või kohalike omavalitsuste juhtimisele ohustab Eesti Vabariigi julgeolekut ja on ohuks ausatele eestimeelsetele inimestele.

 

2) Seisukoha andmine Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (576 SE) kohta

Esitajad: Keskkonnaminister Heiki Kranich, justiitsminister Märt Rask

K: Valitsus annab seisukoha Riigikogu keskkonnakomisjoni algatatud Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (576 SE) kohta. Seaduseelnõu algatamise eesmärk on sätestada juriidilise isiku haldusvastutus geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise või neid sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise nõuete rikkumise eest.

 

3) Seisukoha andmine Alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (577 SE) kohta

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus annab seisukoha Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (577 SE) kohta. Seaduseelnõu algatamine on ajendatud sellest, et vältida võimatust täita Riigikogus 14. juunil 2000. a vastuvõetud uut alkoholiaktsiisi seadust, mille Vabariigi President kuulutas välja 5. juulil 2000. a ja mis peab jõustuma 1. jaanuaril 2001. a., tulenevalt vähesest ettevalmistusajast nii täitevvõimule kui alkoholitootjatele. Tehakse ettepanek lükata seaduse jõustumine pool aastat edasi.

 

4) Seisukoha andmine Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE) kohta

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas, majandusminister Mihkel Pärnoja

K: Valitsus annab seisukoha Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE) kohta. Seaduseelnõu eesmärk on viia tulumaksuseadus kujule, et maksuvaba oleks Eestisse mistahes kujul reinvesteeritud kasum, küll aga maksustatakse tulumaksuga Eestist välja viidav ja Rootsis, Soomes, Leedus, Saksamaal jne investeeritav kasum, kuna Eesti ei ole nii rikas, et oma eelarve tulude vähendamisega arendada välisriikide majandust.

 

5) Seisukoha andmine Kriminaalkoodeksi muutmise seaduse eelnõu (583 SE) kohta

Esitajad: Justiitsminister Märt Rask

K: Valitsus annab seisukoha Riigikogu õiguskomisjoni poolt 13. novembril 2000. a algatatud Kriminaalkoodeksi muutmise seaduse eelnõu (583 SE) kohta. Seaduseelnõu eesmärgiks on kõrvaldada vastuolu Kriminaalkoodeksi paragrahvi 204 lõigete 1 ja 3 vahel, kuna nende sisu põhjustab praktikas arusaamatusi.

 

8. Täiskasvanuhariduse riiklikud prioriteedid aastani 2003

Esitajad: haridusminister Tõnis Lukas

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks täiskasvanuhariduse riiklikud prioriteedid aastani 2003 elukestva õppe põhimõtte rakendamisel, mis näevad ette: 1) tööalase koolituse süsteemi korrastamist, sealhulgas õppimisvõimaluste laiendamist riskigruppidesse kuuluvatele isikutele; 2) väikeettevõtluse alustamise alast koolitust; 3) sotsiaalse kohanemisvõime alast koolitust õpetajatele, nõustajatele, koolitajatele, koolipsühholoogidele tööks riskigruppidesse kuuluvate või kohanemisraskustega isikute sotsiaalse kohanemisvõime arendamisel; 4) koolitajate koolitus; 5)kodanikuõpetust ja osalusdemokraatiat

 

9. Ülevaade riigieelarves ettenähtud assigneeringute kasutamisest 2000. a üheksa kuu jooksul

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Rahandusministeerium esitab ministeeriumide, Riigikantselei ja maavalitsuste kinnitatud assigneeringute kasutamise aruanded valitsusele üks kord kvartalis, kvartalile järgneva teise kuu esimeseks kuupäevaks.

 

10. Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2000. a määruse nr 180 Riigieelarves ettenähtud assigneeringute kasutamise aruande esitamise kord muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Muudatused tehakse aruande esitamise tähtaegades. Muudatuse kohaselt tagastatakse aruanne rahandusministeeriumile kvartalile järgneva teise kuu esimeseks kuupäevaks. Sellest tulenevalt nihkub ka rahandusministeeriumi pool kinnitatud koondaruannete valitsusele esitamise tähtaeg. Muudatuse tegemine on tingitud ministeeriumide arvamustest, mille kohaselt viis kalendripäeva on liiga lühike ajavahemik ministeeriumide valitsemisala asutuste riigieelarve kassalise täitmise aruannete kontrollimiseks ja kooskõlastamiseks.

 

11. Kuratooriumi liikmete arv ja nende volituste kestus ning kuratooriumi töökord

Esitajad: haridusminister Tõnis Lukas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Ülikooliseaduse 20 kohaselt on kuratoorium nõuandev kogu, mis seob ülikooli ja ühiskonda ning teeb ettepanekuid ülikooli arengut puudutavates küsimustes. Kuratooriumi liikmete arvu ja nende volituste kestuse määrab, kuratooriumi liikmed nimetab ja kuratooriumi töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus, kuulates ära ülikooli seisukoha. Valitsuse 18.veebruari 1997.a määrusega nr 40 nimetati Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Pedagoogikaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli kuratooriumide liikmed, määrati nende volituste kestuseks 3 aastat ja kinnitati Avalik-õigusliku ülikooli kuratooriumi töökord. Kuna nimetatud määrusega kinnitatud kuratooriumi liikmete volituste kolmeaastane tähtaeg on lõppenud ja tuleb nimetada uued liikmed. Selguse ja süsteemsuse huvides kehtestatakse kuratooriumi liikmete arv, nende volituste kestus ja kuratooriumi töökord uue määrusega. Kuratooriumide liikmed nimetatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega.

 

12. Avalik-õiguslike ülikoolide kuratooriumide liikmete nimetamine

Esitajad: haridusminister Tõnis Lukas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Ülikooliseaduse alusel nimetatakse avalik-õiguslike ülikoolide kuratooriumide liikmed. Kuratooriumide liikmete nimetamisel on arvestatud, et nad oleksid kultuuri- ja majandusringkondade ja valitsusasutuste esindajad. Ettepanekud kuratooriumide koosseisu kohta tegid ülikoolid.

 

13. Riikliku keskäriregistri likvideerimine

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse, millega likvideeritakse riiklik keskäriregister. Eelnõu eesmärgiks on justiitsministeeriumi valitsemisalas oleva põhiregistrite infosüsteemi õiguslik korrastamine. Seletuskirja järgi kaob 1. jaanuarist 2001 vajadus iseseisva keskäriregistri järele, sest Vabariigi Valitsuse 05.10.2000 määrusega nr 323 viiakse selleks ajaks riikliku keskäriregistri volitatud töötleja Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registri Keskus (ettevõtteregister) rahandusministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Määruse eelnõu kohaselt nimetatakse Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registri Keskus ümber Justiitsministeeriumi Registrikeskuseks. Riikliku keskäriregistri volitatud töötleja varalised õigused ja kohustused loetakse 1. jaanuarist 2001 üle läinuks Justiitsministeeriumi Registrikeskusele ning riikliku keskäriregistri andmed loetakse edaspidi vastavalt äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri osaks. Seletuskirja kohaselt määruse eelnõu vastuvõtmine riigieelarvelisi kulutusi ei nõua.

 

14. Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 1997. a määruse nr 186 Kinnistusraamatu andmetöötluskeskuse määramine kehtetuks tunnistamine

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Eelnõu eesmärgiks on justiitsministeeriumi valitsemisalas oleva kinnistusraamatu andmetöötluskeskuse määramise küsimuse korrektne õigusregulatsioon. Vastavalt Kinnistusraamatuseadusele reguleerib antud küsimust alates 01.04.1999 Vabariigi Valitsuse asemel justiitsministeerium ning seetõttu tuleb kõnealune Vabariigi Valitsuse määrus kehtetuks tunnistada. Seletuskirja kohaselt määruse eelnõu vastuvõtmine riigieelarvelisi kulutusi ei põhjusta.

 

15. Tuletõrje- ja päästetöötajate ning Väike-Maarja Päästekooli õpilaste ja Sisekaitseakadeemia päästekolledthi üliõpilaste vormiriietuse kirjeldus

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Päästeseaduse § 30^3 kohaselt tuletõrje-ja päästetöötajatele ning Sisekaitseakadeemia päästekolledzi üliõpilastele ja Väike-Maarja Päästekooli õpilastele antakse tasuta vormiriietus, mille kirjelduse ning vormiriietuse esemete kandmise tähtajad kinnitab valitsus oma määrusega.

 

16. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määruse nr 244 vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine muutmine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt asustusüksuste liik, nimi ja lahkmejooned määratakse, lähtuvalt valla-või linnavolikogude taotlustest, Vabariigi Valitsuse poolt määratud alustel ja korras. Esitatud eelnõuga soovitakse muuta valitsuse 18.12.1997 määrusega nr 244 kinnitatud vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistut, täiendades seda viie külanime lisamisega nimistusse tulenevalt Harju maakonna Loksa Vallavolikogu ja Jõgeva maakonna Jõgeva Vallavolikogu taotlustest. Harju maakonna Loksa valla külade nimistut täiendatakse pärast sõna "Juminda" sõnaga "Kalme", pärast sõna "Leesi" sõnaga "Loksa" ja pärast sõna "Murksi" sõnaga "Nõmmeveski"; 2) Jõgeva maakonna Jõgeva valla külade nimistut täiendatakse pärast sõna "Liivoja" sõnaga "Lõpe" ja pärast sõna "Vägeva" sõnaga "Väljaotsa".§ 2. Vastavalt maakatastrikaardile kantud muudatustele määratakse järgmised lahkmejooned: 1) Nõmmeveski küla ja Joaveski küla vaheline lahkmejoon; 2) Kalme küla ja Kõnnu küla vaheline lahkmejoon; 3) Loksa küla ja Kotka küla vaheline lahkmejoon; 4) Kurista küla, Pakaste küla, Painküla küla ja Väljaotsa küla vaheline lahkmejoon; 5) Raaduvere küla, Laiusevälja küla ja Lõpe küla vaheline lahkmejoon.

 

17. Lohusalu sadama akvatooriumi piiride määramine

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Sadamaseaduse kohaselt meresadama akvatooriumi piirid määrab teede- ja sideministri ettepanekul ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. Nimetatud seadusesätte alusel esitab teede- ja sideministeerium määruse eelnõu Lohusalu sadama akvatooriumi piiride määramiseks. Keila Vallavolikogu 25.10.2000 otsusega nr 116/0010 on antud kooskõlastus sadama akvatooriumi piiride kohta.

 

18. Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1998. a määruse nr 88 Reisijate tollieeskirja kinnitamine muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat määrust 29. aprillist 1998.a nr 88 Reisijate tollieeskirja kinnitamine. Eelnõu eesmärk on viia määrus kooskõlla 1. jaanuaril 2001.a jõustuvate Tubakaseadusega ja Alkoholiaktsiisi seadusega. Nimetatud seadustes sisalduvad reisijat puudutavad sätted erinevad praegu kehtivast regulatsioonist. Näiteks kaotatakse isikliku sõiduki ekspordil kaubadeklaratsiooni esitamise kohustus. Muudetakse alkohoolsete jookide maksuvabasid koguseid, samuti reisija vanuselist piiri, millest alates reisija võib tubakatooteid sisse tuua.

Vähemalt 18-aastase reisija poolt tolliterritooriumile toimetatava alkoholi lubatavad kogused, mis on ühtlasi maksuvabad kogused, on järgmised:

1) mitte rohkem kui 1 liiter jooki etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi või

2) mitte rohkem kui 2 liitrit veini ja mitte rohkem kui 2 liitrit muud jooki etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.";

Vähemalt 18-aastase reisija poolt tolliterritooriumile toimetatavate tubakatoodete lubatavad kogused, mis on ühtlasi maksuvabad kogused, on 200 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 250 grammi teisi tubakatooteid;

Reisija poolt tolliterritooriumile toimetatava mootorikütuse ning mootoriõli lubatavad kogused, mis on ühtlasi maksuvabad kogused, on lisaks mootorsõiduki standardses, valmistaja paigaldatud kütusepaagis olevale mootorikütusele ja mootoris olevale mootoriõlile 10 liitrit mootorikütust ning 5 liitrit mootoriõli mootorsõiduki kohta.

 

19. Kokkuleppe Eesti Vabariigi valitsuse, Soome Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahel merealapiiride kokkupuutepunktist Läänemeres eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks kokkuleppe Eesti Vabariigi Valitsuse, Soome Vabariigi Valitsuse ja Rootsi Kuningriigi Valitsuse vahel merealapiiride kokkupuutepunktist Läänemeres ja volitab välisministeeriumi kantslerit Indrek Tarandit nimetatud kokkuleppele allakirjutama. Eesti, Soome ja Rootsi merealapiirid moodustavad oma kohtumispunktis Läänemerel nn kolmikpunkti, mille täpne asukoht vajab kinnitamist kolme riigi vahel sõlmitava kokkuleppega. Kokkupuutepunkti määramisel on aluseks võetud 18. oktoobril 1996. a sõlmitud lepinguga Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahel merealapiirist Soome lahel ja Läänemere põhjaosas, 2. juunil 1996. a Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahel sõlmitud Ahvenamaa meres ja Läänemere põhjaosas asuvate Soome kalandusvööndi ja Rootsi majandusvööndi lepinguga ja 2. novembril 1998. a Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahel sõlmitud kokkuleppega merealapiirist Läänemeres kindlaks määratud merealade piiritlemise joonte geograafilised koordinaadid.

 

20. Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahelise kokkuleppe salastatud teabe vastastikusest kaitsest eelnõu heakskiitmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsutab Eesti Vabariigi Valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi alitsuse vahelise kokkuleppe salastatud teabe vastastikuse kaitse eelnõu heakskiitmise. Kokkuleppe sõlmimise vajadus on tingitud kaitsealase töö intensiivistumisest NATO partnerriikidega, mis eeldab muuhulgas ka salastatud teabe vahetamist. Kokkuleppega määratletakse tingimused salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kohta. Lepitakse kokku mõistete definitsioonid, määratakse kindlaks salastatud teabe vastastikune kaitse, salastatud tasemete vastavuse tabel, pädevad asutused, visiitide korraldus, hankelepingute korraldus, julgeolekunõuete rikkumisest teatamine, kulutuste jaotus, erimeelsuste lahendamine ja muud antud valdkonnaga seotud peatükid.

 

21. Kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise konventsiooni heakskiitmine ja sellele allakirjutamiseks volituste andmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise konventsiooni heakskiitmise. 5. septembril 1997. a vastu võetud Kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise konventsiooni eesmärk on tõhustada kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust riikide võetavate meetmete ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Konventsiooniga kehtestatakse universaalsed ohutusnõuded kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisele, sh nõuded asjassepuutuvatele rajatistele, tööohutusnõuded jne. Konventsiooni kohaldatakse ainult tsiviilvaldkondades, see ei puuduta kasutatud kütuse ning radioaktiivsete jäätmete käitlemist sõjaliste või kaitseprogrammide raames. Eelnõu punktis 2 antakse volitused Eesti Vabariigi alalisele esindajale Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri juures Mart Laanemäele konventsioonile allakirjutamiseks.

 

22. Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. a korralduse nr 265-k Assotsiatsioonikomitee Eesti-poolse koosseisu määramine muutmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab Assotsiatsioonikomitee Eesti-poolset koosseisu. Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise Assotsiatsioonikomitee Eesti-poolsesse esindusse kuuluvad ministeeriumide ja Riigikantselei esindajad. Assotsiatsioonikomitee Eesti-poolse töö koordineerijaks määrati välisministeerium. Seoses muudatustega Assotsiatsioonikomitee liikmete ametinimetustes ja nende asumisega teistele ametikohtadele teeb Välisministeerium ettepaneku arvata koosseisust välja Eva Kraav, Mari Pedak, Martin Põder, Tiia Raudma ja Ruve Dank ning määrata uuteks liikmeteks Allan Gromov, Toomas Kevvai, Einike Kägu, Madis Lepajõe ja Renaldo Mändmets.

 

23. Käibemaksu tagastamine Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonnale ja Hiina Rahvavabariigi diplomaatidele

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Käibemaksuseaduse kohaselt võib Vabariigi Valitsus teha välisriikide esindustele ja diplomaatidele soodustusi käibemaksu tagastamisel tingimusel, et see välisriik annab samasugused soodustused Eesti esindustele ja diplomaatidele. Hiina Rahvavabariigis tagastatakse diplomaatilistele ning konsulaaresindustele ja nende personalile käibemaks Hiinas ostetud kaupadelt, mille puhul ühekordne ostusumma on suurem kui 2000 jüaani. Käibemaksuseaduse paragrahvi 14 lõike 5 alusel teeb välisministeerium ettepaneku tagastada Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonnale ja diplomaatidele käibemaks kõigilt kaupadelt, mille puhul ühekordne ostusumma on üle 4000 krooni, välja arvatud ehitusmaterjalid.

 

24. Eesti kodakondsusest vabastamine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus vabastab Eesti kodakondsusest 34 isikut. 27 isikut on täisealised, kes on sooviavalduse Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitanud KS § 24 lõike 1 kohaselt. 7 eelnõus nimetatud isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle Eesti kodakondsusest vabastamist taotleb tema vanem. Nende isikute sooviavaldused on esitatud KS § 24 lõikes 2 sätestatud korras. Eelnõus loetletud isikutest 32 isikut elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses asukohariigi kodakondsuse saamisega. Neist 15 elavad Soome Vabariigis, 5 Rootsi Kuningriigis, 4 Saksamaa Liitvabariigis ning 1 Austrias. 2 isikut elavad Eestis ning üks neist on saanud Soome Vabariigi ja teine Saksamaa Liitvabariigi kodakondsuse. Kuna eelnõus nimetatud isikud on täitnud KS-s sätestatud tingimused ja puuduvad piirangud Eesti kodakondsusest vabastamiseks, esitab siseministeerium nende dokumendid Vabariigi Valitsusele Eesti kodakondsusest vabastamise otsustamiseks.

 

25. Alalise elamisloa andmisest keeldumine

1) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub alalise elamisloa andmisest Fatykh Guirfanovile. VS § 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Fatykh Guirfanov on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud alampolkovniku auastmes. Fatykh Guirfanov on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. VS § 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Fatykh Guirfanovile anda alalist elamisluba. Fatykh Guirfanovile on Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1996.a korraldusega nr 385-k erandina antud tähtajaline elamisluba 29. aprillini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Fatykh Guirfanovi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Fatykh Guirfanovile.

 

2) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub alalise elamisloa andmisest Elena Rastountsevale. Elena Rastountseva on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Fatykh Guirfanovi abikaasa. Elena Rastountseva on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. VS § 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale. VS § 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Elena Rastountsevale anda alalist elamisluba. Elena Rastountsevale on Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1996.a korraldusega nr 385-k erandina antud tähtajaline elamisluba 29. aprillini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Elena Rastountseva alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Elena Rastountsevale.

 

3) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub alalise elamisloa andmisest Lioudmila Eidoukasele. Lioudmila Eidoukas on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Algimantas Eidukase abikaasa. Lioudmila Eidoukas on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. VS § 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale. VS § 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Lioudmila Eidoukasele anda alalist elamisluba. Lioudmila Eidoukasele Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996.a korraldusega nr 654-k erandina antud tähtajaline elamisluba 11. juulini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Lioudmila Eidoukase alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Lioudmila Eidoukasele.

 

4) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub alalise elamisloa andmisest Algimantas Eidukasele. VS § 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Algimantas Eidukas on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud kapteni auastmes. Algimantas Eidukas on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. VS § 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Algimantas Eidukasele anda alalist elamisluba. Algimantas Eidukasele on Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996.a korraldusega nr 654-k erandina antud tähtajaline elamisluba 11. juulini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Algimantas Eidukase alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Algimantas Eidukasele.

 

5) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub alalise elamisloa andmisest Konstantin Levtchenkole. VS § 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Konstantin Levtchenko on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud mitdmani auastmes. Konstantin Levtchenko on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi erritooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. VS § 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Konstantin Levtchenkole anda alalist elamisluba. Konstantin Levtchenkole on Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1996.a korraldusega nr 385-k erandina antud tähtajaline elamisluba 29. aprillini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Konstantin Levtchenko alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Konstantin Levtchenkole. Riigikantseleis on eelnõu keeleliselt ja normitehniliselt korrigeeritud.

 

26. Riigivara tasuta üleandmine

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, mille kohaselt keskkonnaministeerium annab Riigivaraseaduse § 10 lõike 1 alusel tasuta üle tema valitsemisalas olevad, Tallinnas asuvad 12 maaüksust kogupindalaga 453 ruutmeetrit majandusministeeriumi valitsemisele. Maaüksused on jäetud keskkonnaministri poolt riigi omandisse riigi maareservina hoonestusõiguse seadmise eesmärgil ning on registreeritud riigi maakatastris ja riigivara registris. Nimetatud maaüksused on vajalikud Eesti Energia ASi uute komplektalajaamade rajamiseks.

 

27. Loa andmine välismaalasele kinnistu omandamiseks

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse § 2 lõike 4 kohaselt võib Vabariigi Valitsus riigile olulistel põhjustel anda erandina loa maatüki omandamiseks § 2 lõikes 3 loetletud piirkondades. Siseministeerium esitab Põlva Maavalitsuse taotlusel korralduse eelnõu erandina loa andmiseks Soome kodanikule Veli-Matti Juhani Pennanenile Räpina vallas Suure-Veerksu külas asuva Tuule kinnistu pindalaga 8395 ruutmeetrit omandamiseks. Vastavalt seletuskirjale on Soome kodanik, olles ametilt restaureerija, huvitatud sajandivahetuse Eesti arhitektuurist ning soovib taastada kinnistul oleva endise vallamaja (unikaalne sajandivahetuse ehitis) esialgsel kujul ja kasutada omandatud kinnistut edaspidi valla ürituste korraldamiseks. Kinnistu võõrandamist V.-M.J. Pennanenile toetab Räpina Vallavolikogu.

 

28. Maa riigi omandisse jätmine

Esitajad: riigisekretär Aino Lepik von Wirén

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, mille kohaselt jäetakse riigi omandisse Riigikantselei valitsemisel olevate ehitiste teenindusmaa Tallinnas Maneethi 2/4. Nimetatud aadressidel ehitiste teenindamiseks vajaliku maa pindala ja sihtotstarve on Maa riigi omandisse jätmise korra kohaselt määratud Tallinna Linnavalitsuse 29.03.00 korraldusega nr 1374-k.

 

29. Riigivara avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendile andmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Riigivaraseaduse kohaselt valitsusasutuste valitsemisel olevat riigivara võib avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendile või kasutusvaldusesse anda või koormata hoonestusõigusega ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Rahandusministeerium esitab nimetatud seadusesätte alusel ning Viljandi Maavalitsuse taotlusel korralduse eelnõu, millega lubatakse Viljandi Maavalitsusel anda avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendile tema hallatava riigiasutuse Viljandi Maakonnahaigla kasutuses olev ühekorruseline ravigaasihoone Viljandimaal Pärsti vallas. Seletuskirja kohaselt on nimetatud hoone rendileandmine vajalik seoses maakonnahaigla soojusenergiaga varustamisega. Vastavalt Rahandusministeeriumi teatele ei ole riigivara registrile laekunud ettenähtud tähtajaks ühtegi riigivara valitseja teadet nimetatud vara vajalikkuse kohta riigivõimu teostamiseks.

 

30. Raha eraldamine

1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Justiitsministeeriumile abinõude rakendamiseks HIV-nakkuse leviku tõkestamiseks kinnipidamiskohtades

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, justiitsminister Märt Rask

K: Valitsus eraldab oma reservist justiitsministeeriumile 170000 krooni suuruse summa abinõude rakendamiseks HIV-nakkuse leviku tõkestamiseks kinnipidamiskohtades. Vastavalt seletuskirjale on vanglasisese HIV-nakkuse tõkestamiseks vajalik HIV-positiivsete kinnipeetavate kindlakstegemine ja isoleerimine teistest kinnipeetavatest ning neile kindla epidemioloogilise reziimi rakendamine. Märgitud abinõude rakendamise kulud 2000.a moodustavad 220000 krooni. Olemasolevate vahendite arvel ei ole seda võimalik täielikult katta ning justiitsministeerium taotleb 170 000 krooni eraldamist kinnipidamisasutuste ruumide remondiks, et moodustada isoleeritud osakonnad ning ekspress- ja korduvanalüüside tegemiseks.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Päästeametile väljamõistetud hüvitise ja kohtukulude maksmiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, siseminister Tarmo Loodus

K: Valitsus eraldab oma reservist Päästeametile 28 784 krooni 90 senti Tallinna Ringkonnakohtu otsustega välja mõistetud hüvitise ja kohtukulude maksmiseks Aleksander Bernjakovile. 18.09.96.a toimus Ülenurme valla tuletõrje- ja päästeameti Tõrvandi komando väliõppus. Õppekavas ettenähtud õhubatuudi hüpet sooritades sai tuletõrjuja-päästja A. Bernjakov raske trauma, mille tulemusena määrati invaliidsuse III grupp kuni 27.05.98.a ja edaspidi töövõime kaotus 10% kuni 27.05.99.a. A.Bernjakov pöördus hagiavaldusega sissetulekust ilmajäämisega seotud kahju hüvitamiseks Tallinna Linnakohtusse, kes 7.03.2000.a otsustas jätta hagi rahuldamata. A.Bernjakov esitas seejärel Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonikaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2000.a otsusega tsiviilasjas nr II-2/698/00 mõisteti Eesti Vabariigilt välja 27 414 krooni 20 senti töövigastuse tagajärjel endisest sissetulekust ilmajäämisega seotud kahju hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2000.a täiendava kohtuotsusega mõisteti Eesti Vabariigilt A.Bernjakovi kasuks välja ka kohtukulud 1 370 krooni 70 senti. 2000.a riigieelarves Päästeametile määratud assigneeringute hulgas puuduvad vahendid hüvitise maksmiseks.

 

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Põllumajandusministeeriumile kalandusega tegeleva funktsionaalse üksuse loomiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, põllumajandusminister Ivari Padar

K: Valitsus eraldab oma reservist põllumajandusministeeriumile 141000 krooni suuruse summa kalandusega tegeleva funktsionaalse üksuse loomiseks. Vabariigi Valitsuse 14.11.2000 istungil esitas põllumajandusminister Ivari Padar informatsiooni Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitika administreerimise korraldamise kohta ning pidas vajalikuks luua põllumajandusministeeriumisse vastav funktsionaalne üksus. Vastavalt seletuskirjale kavandatakse nelja töötajaga uue osakonna loomist, mis korraldaks nii Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika kui ka Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitika administratiivse haldussuutlikkuse tagamist.

 

4) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Harju Maavalitsusele ja Lääne-Viru Maavalitsusele tulekustutustöödel seadmete ja muude vahendite kasutamisel tekkinud kulude hüvitamiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus eraldab oma reservist 353 076 krooni suuruse summa tulekustutustöödel seadmete ja muude vahendite kasutamisel tekkinud kulude hüvitamiseks, sellest 351 521 krooni Harju Maavalitsusele (2000. aasta suvel toimunud tulekahjud) ja Lääne-Viru Maavalitsusele 1 555 krooni (Hulja tootmishoone tulekahju).

 

31. Kohtute seaduse eelnõu

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: seaduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Kohtute seaduse eelnõu. Vabariigi Valitsus esitas Kohtute seaduse eelnõu VIII Riigikogu menetlusse 20. mail 1998.a. Seoses VIII Riigikogu volituste lõppemisega langes eelnõu (889 SE) Riigikogu menetlusest välja. Eelnõu oli arutusel valitsuskabineti nõupidamisel 19.09.2000.a, kus otsustati esitada Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud Kohtute seaduse eelnõu Riigikogule lisades sellele Riigikohtu esimehe seisukoha ja peeti vajalikuks, et Riigikohtu esimees esineks omapoolse ettekandega eelnõu arutelul Riigikogus. Eelnõu eesmärgiks on luua eeldused kohtusüsteemi tõhusamaks toimimiseks ning kohtumõistmise kiirendamiseks. Selleks reguleerib eelnõu kohtukorralduse ja kohtuniku teenistussuhtega seonduvaid küsimusi ning piiritleb täpsemalt Justiitsministeeriumi ja Riigikohtu pädevust. Selle põhiseadusliku seaduse vastuvõtmine mõjub positiivselt Eesti liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga. Seletuskirja kohaselt asendab Kohtute seadus senikehtiva Kohtute seaduse ja Kohtuniku staatuse seaduse ning eelnõuga koos on kavas jõustada seadus, mis asendaks kehtiva Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse. Seadus annab volitusnormid 19-le justiitsministri määrusele, millest seletuskirjale on lisatud viie kavandid, ülejäänud määrused reguleerivad seletuskirja kohaselt küsimusi, mis on valdavalt kehtestatud juba ka kehtivate seaduste alusel ning nende sisuline struktuur jääks uue seaduse alusel kehtestatuna üldjoontes samaks, samuti on koostöös Riigikohtuga väljatöötamisel kohtunike koolituskava eelnõu.

 

32. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: haridusminister Tõnis Lukas

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus võeti vastu 26. märtsil 1997.a ja seda on kahel korral muudetud, kuid seaduse rakendamisel on tö