Sa oled siin

Valitsuse 27.9.2018 istungi kommenteeritud päevakord

26. september 2018 - 17:34

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, justiitsminister Urmas Reinsalu ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572



1. Äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (maksekontod) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku muuta nn maksekontode eelnõu.
Eelnõu eesmärk on soodustada välismaal asuvate isikute Eesti osaühingutesse investeerimist. Praeguse seadusandluse kohaselt on Eesti mitteresidentidel raskusi Eestis äriühingu nimel pangakonto avamisega, mis on aga kehtiva õiguse kohaselt osaühingu tavamenetluses asutamise eelduseks.

Eelnõu kohaselt on osaühingu asutamisel võimalik kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Kehtiva õiguse kohaselt võib kasutada vaid Eestis asutatud pangas olevat arvelduskontot. Konto on vajalik selleks, et osaühingu asutamisel tuleb sinna kanda osakapitali rahaline sissemakse.

Eelnõu ei oma mõju aktsiaseltsi asutamisele, mille asutamisel on jätkuvalt vaja avada ka väärtpaberikonto Eesti pangas.

Muudatusega kaasneb võimalus teha ka osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemakseid äriühingu eelmainitud pankades ja makseasutustes asuvale kontole.

Veel soovitakse vabastada riigilõivust ettevõtja e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine. Kehtiva korra järgi on vaja kande muutmisel tasuda 18 eurot riigilõivu.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f612f3e1-04e8-45c2-908a-1...

2. Kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku luua eelnõuga asenduskohtuniku institutsioon ning muuta kohtujuristi palga regulatsiooni.

Asenduskohtunikku võib igal ajal määrata ükskõik millise esimese või teise astme kohtu teenistusse ning määramine ei vaja isiku nõusolekut. Vajadus asenduskohtuniku järgi võib erinevates kohtutes tekkida seoses kohtunike ajutiselt teenistusest eemal viibimisega, näiteks lapsehoolduspuhkuse, enesetäiendamise vajaduse või haiguse tõttu.

Eelnõu järgi peab asenduskohtunik vastama ringkonnakohtunikule esitatud nõuetele. Asenduskohtuniku nimetab ametisse Vabariigi President ja kohtu teenistusse määrab Riigikohtu üldkogu. Asenduskohtunikule makstakse püsivalt lisatasu 10 protsenti tema ametipalgast, mistõttu tema brutotöötasuks kujuneb 4290 eurot kuus. Asenduskohtuniku institutsiooni loomine võimaldab jaotada kohtunike töökoormust ühtlasemalt, vältida paremini kohtunike ülekoormust ning tagada kohtuasjade mõistlik menetlusaeg kohtus, kus töökoormus on suurenenud.

Teise muudatusena on ettepanek siduda kohtujuristi palga suurus lahti esimese astme kohtuniku palgast. Kehtiva seaduse kohaselt ei või kohtujuristi palk olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast, samuti ületada esimese astme kohtuniku ametipalka. Eriregulatsioon kaotatakse, mille tulemusel kohtujuristi palk ei pea moodustama poole esimese astme kohtuniku palgast. Kohtujuristidele on kohtunike järelkasvuks võimalik kohtusüsteemi siseste kokkulepetega tagada jätkuvalt konkurentsivõimeline palk.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2020.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/54fadfe3-d734-4c69-b013-0...

3. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga soovitakse ajakohastada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust tulenevalt kehtivates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes tehtud muudatustest. Lisaks muudetakse kliima- ja keskkonnatoetuse püsirohumaa pindala säilitamiseks vajalike abinõude rakendamisest teavitamise viisi ja parandatakse viga, mis tekkis riigihangete seaduse muutmise käigus.

EL-i määruse muudatustest tulenevalt on liikmesriigil alates 2018. aastast võimalik loobuda täiendavast kontrollist, millega isik tõendab, et ta on aktiivne põllumajandustootja. Kui praegu peavad põllumajandustootjad, kes muu hulgas haldavad nt ka lennujaamu, veerajatisi, alalisi spordiväljakuid või puhkealasid või osutavad raudtee- või kinnisvarateenuseid, toetuse saamiseks tõendama täiendavalt, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad, siis edaspidi täiendavat tõendamist vaja ei ole. Need isikud loetaksegi aktiivseks põllumajandustootjaks. Praktika näitab, et vähesed ei suuda tõendada, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad. Eelnõuga lõpetatakse nende puhul alates 2019. aastast aktiivseks põllumajandustootjaks olemise nõudele vastavuse kontrollimine.

Edaspidi ei teavitata kliima- ja keskkonnatoetuse saajatest Ametlikes Teadaannetes vaid avaldatakse info PRIA veebilehel ning saadetakse toetuse saajale personaalne teade.

Kehtiv eelnõu sõnastus võimaldab nõustamis- ja koolitusteenuse ning muu teadmussiirde ja teavituse osutaja valimiseks hankeid läbi viia vaid teatud hankemenetluse liikidena. Eelnõu sõnastust  muudetakse selliselt, et oleks võimalik kasutada erinevaid hankemenetluse liike.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/883f9acd-74e6-4813-8981-5...

4. Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aastal tehtud muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: seaduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku heaks kiita jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aasta muudatused.

Muudatustega lisatakse protokolli kaadamise eesmärgil veeldatud süsinikdioksiidi eksportimise ja muude geotehniliste tööde (hetkel vaid ookeani väetamise) läbiviimise reeglid.

Protokolli muudatuste sisuline mõju on üleilmne, kuid Eestile on mõju pigem väike.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e18d9ac-ffe5-467b-907e-5...

5. „Eesti keele arengukava 2011–2017“ pikendamine aastani 2021 ja „Eesti keele arengukava 2011–2017“ vahearuanne
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Vabariigi Valitsuse poolt 26. novembril 2010 heaks kiidetud „Eesti keele arengukava 2011–2017“ on jätk „Eesti keele arendamise strateegiale (2004–2010)“. Selle eesmärk on kindlustada põhiseadusliku ülesande – säilitada eesti rahvus, kultuur ja keel läbi aegade – täitmiseks vajalikud tegevused.

Eesti keele arengukava täitmise aruanne koostatakse iga kahe aasta järel koostöös Eesti Keelenõukoguga.

Haridus- ja teadusminister teeb valitsusele ettepaneku pikendada „Eesti keele arengukava 2011–2017“ kuni aastani 2021 ja siduda keelepoliitika ministeeriumi uue, 2021. aastast kehtima hakkava strateegiaga.

6. Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2004. a määruse nr 154 „Nõuded loomade ja loomsete saaduste impordiks ettenähtud piiripunktile ja piiripunktide lahtioleku ajad, piiripunktide Euroopa Komisjoni loetellu kandmise ja sealt väljaarvamise alused, nõuded menetlusele ja menetlemise kord“ muutmine
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: määruse eelnõu

Maaeluminister Tarmo Tamm  teeb valitsusele ettepaneku muuta eelnõuga Muuga sadama loomade ja loomsete saaduste impordiks ettenähtud piiripunkti lahtioleku aega.

Kehtiva määruse järgi on piiripunkt avatud ööpäev läbi, kuid eelnõuga nähakse aga lahtioleku ajaks kell 8.00-20.00. Arvestades, et saabuvate saadetiste veterinaar- ja toidukontrolli teostatakse piiripunktis peamiselt päevasel ajal ja toiminguid ajavahemikul 22.00–7.00 üldjuhul ei teostata, on Veterinaar- ja Toiduamet teinud ettepaneku piiripunkti lahtioleku aega muuta.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5855eff5-5653-4fd0-8f61-f...

7. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 162 „Strateegilise kauba komisjoni moodustamine ja töökord“ muutmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse muutmine on seotud 1. juulil 2018 jõustunud strateegilise kauba seaduse muudatusega.

Seaduses laiendati strateegilise kauba komisjoni pädevust selliselt, et komisjon väljastab edaspidi lisaks strateegilist kaupa puudutavatele lubadele lube ka rahvusvahelise sanktsiooniga kaetud kauba veoks. Kuna käesolev määrus käsitleb strateegilise kauba seaduse rakendusaktina amuti komisjoni pädevust, tuleb ka seda muuta, et see oleks kooskõlas jõustunud seaduse muudatusega.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1cfe04ff-170f-4abf-b9b1-b...

8. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Elering AS-ile (Põhja-Pärnumaa vallas asuva Sopi alajaama kinnistu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson soovib valitsuselt nõusolekut Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas asuva Sopi alajaama kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks Elering ASile selle väärtusele vastava tasu, 4700 euro, eest.

Elering AS kavandab kinnistule alajaama rajamist, mille valmimine on plaanitud augustis 2019.

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Rahandusministeeriumile Tartu linna ja Tähtvere valla liitumiskulude katteks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste soovib saada Vabariigi Valitsuse reservist rahandusministeeriumile 153 784,11 eurot Tartu linna ja Tähtvere valla liitumiskulude katteks.

Haldusreformi käigus liideti alla omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumi ehk alla 5000 elanikuga Tähtvere vald Tartu linnaga. Kokku taotleb Tartu linn liitumiskulude katmiseks 230 318, 71 eurot. Sellest 76 534,6 eurot on rahandusministeeriumil liitumiskulude katteks eelarves olemas.

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) 
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm
Esitajad: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Osana tulevasest Euroopa Liidu mitmeaastasest finantsraamistikust on plaanis luua ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm kogumahuga 4,09 miljardit eurot. Uude programmi koondatakse lihtsustamise huvides erinevad siseturu arendamise ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks mõeldud meetmed, mida on varasemalt rahastatud viiest eriprogrammist (nagu näiteks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks mõeldud COSME programm või eraldi Euroopa statistika programm) või eraldi Euroopa Komisjoni eelarveridadelt.

Ministrid teevad valitsusele ettepaneku toetada programmi eesmärke. Eesti jaoks on väga oluline konkurentsivõime suurendamine tervikuna, pöörates seejuures erilist tähelepanu ettevõtluse arendamisele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisele.

Ministrid leiavad ettepanekus, et programmimeetmete kättesaadavuse parandamiseks erinevates liikmesriikides tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu teavitustegevustele. Samuti on ettepanek toetada ettevõtjate võimalusi teha klastritena koostööd programmis olevate toetuste saamiseks. Muudest programmi erieesmärkidest on olulised tarbijakaitse, standardimine, statistika, toiduohutus ja läbipaistvuse suurendamine piiriüleste avalike teenuste kohta.

2) Eesti seisukohad piiriülese tsiviiljustiitskoostöö moderniseerimist käsitlevate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste eelnõude kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Komisjon on algatanud kaks määruse eelnõu, mis reguleerivad EL-i piiriülese tsiviilkoostöö kaasajastamist. Eelnõude eesmärk on muuta õigusemõistmine odavamaks, kiiremaks ning elanikele ja ettevõtetele kättesaadavamaks.

Uuringud on näidanud, et mitmetes liikmesriikides on infotehnoloogiliste vahendite kasutamine jätkuvalt piiratud või olematu ning nende eelnõudega soovitakse aidata kaasa olukorra parandamisele.

Tulevikus muutub kohtute vaheline piiriülene dokumendisuhtlus elektrooniliseks. Seni on see toimunud reeglina tavaposti vahendusel, mis muudab protsessi aeglaseks ja kulukaks.

Dokumentide kätte toimetamist reguleeriv määruse eelnõu sätestab postiteenuse kasutamise kõrval alternatiivse meetodina dokumentide elektroonilise kättetoimetamise juhul, kui on täidetud määruses sätestatud tingimused.

Järjest rohkem suunatakse kohtuid kasutama isikute ärakuulamiseks ka videokonverentsi võimalusi.

Poolte kaitseõigusi tugevdatakse näiteks seeläbi, et täpsustatakse vastavalt Euroopa Kohtu praktikale korda, kuidas isikul on õigus dokumentide vastuvõtmisest keelduda põhjusel, et need ei ole koostatud talle arusaadavas keeles või korrektselt tõlgitud.

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku toetada mõlema määruse muudatusi elektrooniliste lahenduste juurutamisel. Justiitsminister toob välja, et oluline on seejuures turvalisuse tagamine ning et pakutavad muudatused sobituksid Eestis juba kasutusel olevate süsteemidega, nagu näiteks avalik e-toimik. Samuti tuleb silmas pidada, et määruste kohaldamiseks jääks liikmesriikidele piisavalt aega, kuna muudatustega seonduvalt võib riike ees oodata mahukad infotehnoloogilised arendused.

3) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku heaks kiita seisukohad, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE).

Programm LIFE toetab meetmeid, mille eesmärk on algatada, laiendada ja kiirendada puhta ja kestliku tootmise, turustamise ja tarbimise tavasid ning parandada keskkonna kvaliteeti.  Programmi maht aastatel 2021–2027 on 5,45 miljardit eurot. Sellest 3,5 miljardit eurot läheb keskkonna ja 1,95 miljardit eurot kliimameetmete eesmärkide täitmiseks.

Keskkonnaminister teeb valitsusele ettepaneku toetada keskkonna- ja kliimameetmete programmi (LIFE) loomist aastateks 2021–2027. Ettepanek on toetada programmi rakendamisel selliste meetmete kasutuselevõttu, mis aitaks toetusrahal jõuda ühtlasemalt üle Euroopa Liidu.

4) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Ajavahemikul 2021–2027 luuakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), mille eesmärk on liidu eelarvest pärit vahendite suunamine ühise kalanduspoliitika, merenduspoliitika ning ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse.

Komisjoni ettepanek EMKFi uueks perioodiks on 6,1 miljardit eurot, millest Eestile on ette nähtud 97 miljonit eurot. Eesti jaoks on olulisim just ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmine, arendades rannikuäärseid kogukondi, edendades rannapüüki ja investeerides kala töötlemisse ja turundamisse ning hoides samaaegselt merekeskkonda ja säästes kalavarusid.

Maaeluminister Tarmo Tamm teeb valitsusele ettepaneku heaks kiita esitatud seisukohad, mille järgi Eesti leiab, et Euroopa Merendus- ja kalandusfondi (EMKF) eesmärgiks peab jääma eelkõige ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamine ning selleks vajalike struktuursete muutuste elluviimine kalapüügi ja vesiviljelussektoris.

5) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatatud eelnõude kohta, mis käsitlevad keskkonna jätkusuutlikkust toetavat rahastamist ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvuturgu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku toetada nelja Euroopa Komisjoni algatatud eelnõud, mis puudutavad keskkonna jätkusuutlikkust toetavat rahastamist ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvuturgu.

Kapitaliturgude liidu 2018. aasta mais avaldatud paketiga soovib Euroopa Komisjon, et ELi finantssektor oleks keskkonnahoidlikuma ja rohelisema majanduse kujundamise teejuht, kinnitada Euroopa Liidu pühendumust olla kliimamuutuste vastases võitluses maailmas juhtpositsioonil ja rakendada Pariisi kokkulepet. Finantssektori kaasamine aitab kaasa ökoloogilise jalajälje vähendamisele ning edendada ELi majanduse kestlikkust ja konkurentsivõimet. Veel on toodud finantssektori kaasamise olulisimateks põhjusteks kliimamuutused, mis ohustavad finantsstabiilsust ning põhjustavad suurt majanduslikku kahju (pinnase erosioon, üleujutused, põud jne). 2017. aastal maksid kindlustused katastroofidega seotud kahjude korvamiseks ELis kõigi aegade rekordsumma – 110 miljardit eurot. Teiseks tuleb säästva majandustegevuse uusi võimalusi maksimaalselt ära kasutada. ELi finantssektoril on potentsiaali jätkusuutliku majanduskasvu rahastamist laiendada ja saavutada selles valdkonnas üleilmne juhtroll ning sellel on Komisjoni hinnangul eeldatavasti ka positiivne mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku toetada keskkonna jätkusuutlikkust tagava rahastamise eesmärki luua Euroopa Liidu tasandi raamistik, mis võimaldaks liikmesriikidel ning turuosalistel määratleda ühetaoliselt keskkonnasäästlikke majandustegevusi ja aitaks investoritel paremini mõista, mida keskkonnasäästlike majandustegevuste all mõeldakse.

Veel on ettepanek toetada CO2-heiteid arvestavate võrdlusaluste kategooriate loomist koos nende kohta kehtestatavate nõuetega. Samuti on ettepanek toetada väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvuturule seatud nõuete lihtsustamist.

6) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021-2027)
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes
   
Määruse järgi on loomisel programm Loov Euroopa (2021–2027) ning samuti tunnistatakse kehtetuks senine Loov Euroopa tegevust reguleeriv määrus (EL) nr 1295/2013.

Programm "Loov Euroopa" on Euroopa Liidu raamprogramm kultuuri- ja loomesektori toetamiseks ning määruse ettepanek tugineb senise programmi struktuuril, kus valdkonda toetatakse kolme alamprogrammi „Kultuur“, „Meedia“ ja „Sektoriülene“ kaudu.

Lisaks teeb Euroopa Komisjon ELi järgmise pikaajalise 2021–2027 eelarve raames ettepaneku suurendada programmi "Loov Euroopa" rahastust praeguselt 1,46 miljardilt 1,85 miljardi euroni, millest kultuuri tegevussuunale eraldatakse 609 miljonit, meedia tegevussuunale 1 081 miljonit ja sektoriülesele tegevussuunale 160 miljonit eurot.

Programmi erieesmärgid on suurendada Euroopa tasandi koostöö majanduslikku, sotsiaalset ja välist mõõdet selleks, et arendada ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja Euroopa kultuuripärandit. Samuti tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet ja rahvusvahelisi kultuurisuhteid; edendada Euroopa audiovisuaaltööstuse konkurentsivõimet; edendada poliitika alast koostööd ja uuenduslikke meetmeid, toetades programmi kõiki tegevussuundi, sealhulgas toetada mitmekesist meediaruumi, meediapädevust ja sotsiaalset kaasatust.

Kultuuriminister Indrek Saar teeb valitsusele ettepaneku programmis toodud eesmärgid heaks kiita ning toetada seda suunda, et uues programmis jätkatakse samade eesmärkidega.

7) Eesti seisukoht nõukogu otsuse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Malaisia vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingu Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Euroopa Komisjonile antakse eelnõuga volitus allkirjastada ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Malaisia valitsuse vaheline partnerluse ja koostöö raamleping.

EL ja Malaisia praeguseid suhteid reguleerib 1980. aasta Euroopa Majandusühenduse ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesriikide vahel sõlmitud koostööleping, mis asendatakse nüüd partnerluse ja koostöö raamlepinguga. 2004. aastal volitas Euroopa nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi ASEANi riikidega partnerlus- ja koostöölepingute sõlmimiseks. ASEANi riikidest on nüüdseks sõlmitud partnerluse ja koostöö lepingud Indoneesia, Filipiinide, Singapuri ja Vietnamiga. Läbirääkimisi alustati Malaisiaga 2011. aasta veebruaris.

Välisminister Sven Mikseri ettepanek valitsusele on, et kõnealuse lepinguga loodaks uuendatud poliitiline partnerlus ja tihendataks suhteid paljudes valdkondades. Eestile on eriti huvipakkuv koostöö inimõiguste, demokraatia, õigusriigi, hariduse, jätkusuutliku arengu, heade valitsemistavade ja digi-ühiskonna valdkonnas. Eestile loob uus leping laiaulatuslikumad võimalused koostööks Malaisiaga.