Sa oled siin

Valitsuse 27.6.2019 istungi kommenteeritud päevakord

26. juuni 2019 - 17:11

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu.


1. Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnōu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Meresõiduohutuse seadusemuudatusega võetakse üle kolm Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mille eesmärk on tõhustada ohutusnõudeid reisilaevadele.

Kui seni salvestas ja säilitas reeder reisijate andmeid oma isikuregistris, siis seadusemuudatuse tulemusel tuleb andmed edastada elektroonilisse mereinfosüsteemi. Mereinfosüsteemi tuleb kanda reisija informatsioon (nimi, sünniaeg, sugu, kodakondsus) ning reisija soovil teave, mis käsitleb tema vajadust erihoolduse ja -abi järele hädaolukorras.

Nõude eesmärk on tagada, et laevaõnnetuse korral on pädevatel asutustel (nt politsei- ja piirivalveametil) operatiivne ülevaade laeva pardal viibivatest isikutest. Seda nõuet täidavad juba teistest Euroopa Liidu või välisriigi sadamatest Eesti sadamatesse regulaarreise teostavad reisilaevad.

Muudatus puudutab eelkõige Eesti-siseseid laevareise tegevaid reedereid. Eri riikide vahel sõitvad laevad edastavad neid andmeid juba praegu elektroonilisse mereinfosüsteemi. Reisijate andmeid tuleb koguda ainult sellistel laevareisidel, mille kogupikkus on üle 20 meremiili ning selle nõude osas kord võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei muutu.

Ülevõetavad direktiivid:
● Direktiivi 2017/2108 eesmärk on reisilaevade ohutusnõuete ajakohastamine ja ühtlustamine.
● Direktiivi 2017/2109 eesmärk on parandada reisijate ja laevapere ohutust ning päästevõimalusi reisilaevadel. Täpsemalt peab tagama, et otsingu- ja päästetööde ja võimaliku õnnetuse tagajärgedega tegelemine oleks tõhusam ning pädevatel asutustel on operatiivne teave reisilaeval viibinud isikute kohta.
● Direktiivi 2017/2110 eesmärk on reisparvlaevadel ja kiirreisilaevadel teostatavate kohustuslike kontrollide ühtlustamine ja dubleerivate kontrollimenetluste vähendamine.

Seadus on plaanitud jõustuma 21. detsembril 2019. a.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5e42219-948e-45d1-8a6e-9...


2. Arvamuse andmine riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (31 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Arvamuse andmine

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 30. mail algatatud seaduseelnõu. Eelnõu kohaselt tõstetaks 2020. 1. aprillil pärast riiklike vanaduspensionide indekseerimist täiendavalt pensioni baasosa 100 euro ja rahvapensioni 60 euro võrra. Alates 1. aprillist 2019. a on pensioni baasosa suurus 191,6496 eurot ja rahvapensioni määr 205,21 eurot.

Sotsiaalministeerium toetab eelnõu eesmärki – parandada eakate toimetulekut ning teha seda erakorralise pensionitõusu abil. 65-aastastest ja vanematest inimestest elas 2017. aastal suhtelises vaesuses 47,5% (2016. aastal 41,2 protsenti).

Vanemaealiste majandusliku olukorra parandamise üks võimalus on erakorraline pensionitõus. Pensionide erakorraline tõstmine on kajastatud ka valitsusliidu aluspõhimõtetes ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 8.3 põhjal on sotsiaalministeerium analüüsinud vanaemaealiste majandusliku toimetulekut ja vaesust ning esitanud selle tulemused valitsuskabineti nõupidamisele.

Esitatud kujul ettepanekut Sotsiaalministeerium ei toeta, kuna eelnõust ei selgu, kas pakutud pensionitõus on piisav ning kas selleks on olemas piisavalt ressursse. Pensionitõusu planeerimisel tuleb arvesse võtta ministeeriumi esitatud analüüsi ning arvestada olemasolevaid rahalisi vahendeid.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 4. juuliks sotsiaalkomisjonile.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/892407bd-80df-4cba-9434-3...


3. 2019/2020. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu järgi kehtestatakse 2019/2020. õppeaastaks riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 2500 eurot. Lõppeval, st 2018/2019. õppeaastal on riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäär 2000 eurot. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas igal aastal hiljemalt 1. juuliks.

Õppelaenu on võimalik saada Eesti kodanikul või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kalendrikuud või enam ning kes on:
● täis- või osakoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või
● kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või
● õpib välisriigis Eesti kõrgkooli või kutseõppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.

Õppelaenu annavad pangad oma krediidiressursi arvelt. Tänavu aasta 28. veebruari seisuga oli pankade väljastatud õppelaenude jääk 73,1 miljonit. 2017/18. õppeaastal võttis õppelaenu 2545 õppurit, mis on 5% kõikidest õppelaenuõiguslikest isikutest.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3921fb65-789b-4313-acbf-e...


4. Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 2009. a määruse nr 65 "Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu väljatöötamine on tingitud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusest (märgukiri 25. jaanuaril) elektroonikaromudirektiivi puuduliku ülevõtmise tõttu. Et rikkumine kõrvaldada, täpsustatakse sätete sõnastusi. Lisaks tunnistatakse kehtetuks sätted, mida rakendati tähtajaliselt ja on seega sellistena eksitavad.

Eelnõu kohaselt sätestatakse elektroonikaromude kogumise riiklik sihtarv üldkohustusena. Kehtiva õiguse järgi oli elektroonikaromude kogumise määra saavutamise kohustus kehtestatud ekslikult tootjale, sest see kohustus on riigil. Selle muudatusega sihtarv senisega võrreldes ei suurene, vaid muudatus tagab õigusselguse.

Samuti täpsustatakse, millal võetakse taaskasutamise sihtarvude saavutamisel arvesse Euroopa Liidust välja veetud elektroonikaromusid. Elektroonikaromude käitlemine väljaspool liikmesriiki peab toimuma samaväärsetel tingimustel, nagu seda nõuab direktiiv. Praegu on neile nõuetele vastavuse tõendamine kohustuslik väljapoole Euroopa Majandusühendust ja OECD riike veetavate elektroonikaromude puhul. See on direktiiviga vastuolus: direktiivi kohaselt peab väljaveetud elektroonikaromude taaskasutuse nõuete järgimine olema tõendatud kõigis Euroopa Liitu mitte kuuluvates riikides, muidu need taaskasutamise sihtarvude täitmisel arvesse ei lähe.

Lisaks tunnistatakse kehtetuks sätted, mida rakendati 14. augustini 2018.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/41879633-f0d3-4514-8b57-4...


5. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“muutmine
Esitaja: rahvastikuminister Riina Solman
Tüüp: Määruse eelnõu

Peaministri 1. mai 2019 korralduse nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ kohaselt on siseministeeriumis lisaks siseministrile ka rahvastikuminister.

Rahvastikuministri vastutusvaldkonda kuuluvad muu hulgas rahvastiku- ja perepoliitika kavandamine ja koordineerimine ning väliseesti kogukondade kaasamine. Neid tegevusi ei ole siseministeeriumi põhimääruses kajastatud. Selleks, et tagada terviklik lähenemine rahvastiku- ja perepoliitikale, luuakse Siseministeeriumi uus osakond – rahvastiku- ja perepoliitika osakond. Selle põhiülesanded on rahvastiku- ja perepoliitika väljatöötamine ja poliitika rakendamise koordineerimine ning väliseesti kogukondade kaasamist puudutava poliitika kavandamine ja korraldamine.

Perepoliitika kujundamine on praegu sotsiaalministeeriumi ülesanne. Seoses perepoliitika valdkonna kui rahvastikupoliitika ühe osa üleviimisega rahvastikuministri juhtimisele tuleb muuta nii siseministeeriumi kui ka sotsiaalministeeriumi põhimäärust.

Määrus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b42fdfa1-96ab-44d5-8fd5-b...


6. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt tehakse muudatused, mis on seotud teisaldatavate kiirusmõõtesüsteemide kasutuselevõtmisega.

Teisaldatav kiirusmõõtesüsteem ehk mobiilne kiiruskaamera on automaatne kiirusmõõtesüsteem, mis analoogselt maanteedele püsipaigaldatud kiirusmõõtesüsteemidega võimaldab mõõta kõigi mööduvate sõidukite kiirust. Kiiruse ületamise tuvastamisel mobiilse kiiruskaameraga edastatakse samuti hoiatustrahv mootorsõiduki registrijärgsele omanikule või vastutavale kasutajale.

Teisaldatava kiirusmõõtesüsteemi kasutuselevõtmiseks loodi eeldused 25. märtsil 2019 jõustunud liiklusseaduse muudatustega. Praeguseks on politsei- ja piirivalveamet hankinud kaheksa mobiilset kiiruskaamerat.

Muudatused arvestavad teisaldatava kiirusmõõtesüsteemi eripäraga – neid saab paigaldada eri asukohtadesse iga päev või mitu korda päevas ning seetõttu ei ole kohane kohaldada neile kõiki praegu statsionaarse kiirusmõõtesüsteemi paigaldamisele kehtestatud nõudeid. Näiteks ei ole vaja neid igakordsel ümberpaigutamisel uuesti seadistada, küll aga tuleb igal ümberpaigutamisel veenduda, et kiirusmõõtesüsteem oleks töökorras.

Lisaks viiakse sisse muudatused, millega korrastatakse määrust ning selles kasutatavaid termineid ning korrigeeritakse mõõtemetoodikat, mida kasutatakse sõidukiiruse mõõtmisel kiirusmõõturiga ehk käes hoitava kiiruskaameraga

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5b05d0ea-a3e0-4123-98b4-b...


7. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ muutmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Määruse eelnõu

Muudatuste eesmärk on ajakohastada sõjaliste kaupade nimekiri ja võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu Komisjoni direktiiviga kehtestatud uus kaitseotstarbeliste toodete nimekiri.

Sõjaliste kaupade nimekirja muudatused tulenevad Wassenaari kokkuleppe organisatsiooni 2018. aasta detsembri otsusest ja Euroopa Liidu Nõukogu ühisest sõjaliste kaupade nimekirjast. Muudatused on peamiselt seotud kontrollitavate ainete nimetuste täpsustamise ja nimekirja sõnastuse ajakohaseks muutmisega.

Eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada kaitseotstarbeliste toodete Euroopa Liidu sisese veo tingimusi, et edendada Euroopa kaitsevarustuse siseturu nõuetekohast toimimist ning Euroopa kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku baasi arengut.

Strateegiliste kaupade kontrolli meetmete üldine eesmärk on tagada rahvusvaheline ja riiklik julgeolek.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/870f5fdb-45f4-4865-b542-b...


8. Perioodi 2014–2020 riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt suurendatakse Euroopa Neutronkiirguse allika (ESS) projekti toetust 1,2 miljoni euro võrra.

Euroopa Neutronkiirguse allikas on 17 Euroopa riigi ühisprojekt, mille tulemusena valmib Rootsis Lundis teadusuuringuteks uue põlvkonna neutronkiirgusallikas ning Taanis Kopenhaagenis andmehalduskeskus. ESS üldplaneering kohaselt rajatakse prootonkiirendi, neutronallikas, 3 eksperimendihalli, 5 ettevalmistuslaborit, üks töökoda ning büroo- ja üldhooned. Ettevõtmise kogueelarve on 1,843 miljardit eurot 2013. aasta hindades.

Iga partnerriigi panus ESS ülesehitamisse jaotub kaheks osaks – otseseks rahaliseks panuseks ja nn kaudseks panuseks. Kaudne panus võib olla kuni 70% projekti kogumaksumusest ning see võib olla nii materiaalne (ostetav seade) kui ka kombinatsioon seadme ja selle kasutamiseks vajaliku oskusteabe rakendamisest. Samuti ka välja koolitatud spetsialistid, kes on võimelised paigaldatud instrumente käsitlema.

2016. aastal otsustas valitsus toetada riikliku investeeringute kava kaudu Euroopa Neutronkiirguse allika projekti 3 mln euroga. Algset investeeringuettepanekut kärbiti tookord ligi 1,2 mln euro võrra, et uue tõukefondide rahastamisperioodi alguses saaks toetada võimalikult paljusid projekte.


9. Nõusolek Kultuuriministeeriumile riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kultuuriministeeriumile antakse nõusolek võõrandada Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum üleandmise teel mitterahalise sissemaksena kaks Tallinna linnas asuvat kinnistut ja nendega seotud vallasvara. Kinnistutel asuvad Niguliste muuseumi ja Kadrioru Kunstimuuseumi hooned, mida sihtasutus on senimaani kasutanud tasuta kultuuriministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud rendilepingute alusel.

Kinnistute kohest sihtasutusele üleandmist ei toimunud seoses Niguliste kiriku võimaliku tagastamisega Eesti Evangeelse Luterliku Kirikule. 2018. aasta lõpus saavutati EELK-ga kokkulepe, et Niguliste kiriku hoone jääb Eesti Kunstimuuseumi filiaaliks ja kontserdisaaliks.

 

10. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Kultuuriministeeriumi kinnistu, millel on Eesti Disaini- ja Tarbekunstimuuseum)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kultuuriministeerium annab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) üle Tallinnas Aida tn 3/5/Suur-Kloostri tn 8 asuva kinnistu, millel on Eesti Disaini- ja Tarbekunstimuuseum. Muuseum jätkab kinnistu kasutamist RKASiga sõlmitud üürilepingu alusel.


11. Eesti lipu heiskamine 6. juulil 2019. a
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

2019. aastal möödub 150 aastat esimesest laulupeost ja 85-aastane tantsupidu toimub 20. korda. Laulupidu on Eesti rahvale ja riigile sümboolse tähtsusega sündmus: see oli üks esimesi tärkava rahvusluse vilju, mis tänaselgi päeval toob ühisele Eesti peole sadu tuhandeid inimesi üle maakera.

Eesti riigile ja rahvale olulise sündmuse ära märkimiseks kehtestab valitsus Eesti lipu seaduse alusel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele kohustuse heisata 6. juulil 2019. a Eesti lipp. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Eesti lipu seaduses on 14 lipupäeva. Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ka muul ajal, et tähistada Eesti riigi ja rahva jaoks olulise tähtsusega sündmust.


12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (E. P.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2003–2013 on toime pannud 12 väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V. F.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on neljal korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2003–2018 on toime pannud 39 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (D. K.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on seitsmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2002–2015 on toime pannud 31 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.


13. Euroopa prokuröri kandidaatide esitamine
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Justiitsminister teeb ettepaneku esitada Euroopa Prokuratuuri (EPPO) valikukomisjonile Eesti riigi poolt kolm kandidaati. Kui valitsus on kandidaadid heaks kiitnud, esitab Eesti nad valikukomisjonile, kes viib läbi intervjuud ning hindab esitatud kandidaate. Lõpliku valiku, kes kolmest kandidaadist saab Euroopa prokuröriks, teeb Euroopa Liidu nõukogu.

EPPO loomise eesmärk on tagada Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus.

EPPO koosneb nn kesktasandist asukohaga Luksemburgis ning nn kohalikust tasandist. Kesktasandi moodustavad Euroopa peaprokurör ja Euroopa prokurörid, keda valitakse igast liikmesriigist üks. Euroopa prokurörid moodustavad kolleegiumi, kes võtab vastu EPPO-t puudutavad strateegilised otsused. Samuti moodustatakse neist kolmeliikmelisi alalisi kodasid, mis juhivad konkreetseid kriminaalmenetlusi ning võtavad vastu olulisemaid otsuseid nagu näiteks süüdistuse esitamine, menetluse lõpetamine jt. Kohaliku tasandi moodustavad Euroopa delegaatprokurörid, keda on igast osalevast liikmesriigist vähemalt kaks. Euroopa prokurörid juhendavad oma liikmesriigist pärit delegaatprokuröre konkreetses kriminaalasjas. Delegaatprokurörid juhivad oma riigis kriminaalmenetlust ning esindavad süüdistust liikmesriigi kohtus.

EPPO alustab tööga 2020. aasta lõpul.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b9b2355b-4bb9-4211-a393-3...