Sa oled siin

Valitsuse 27.06.2000 istungi info ja päevakord

27. juuni 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus 27. juuni 2000 kell 10.00, Toompeal                                                                                        

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Eesti lennunduse riiklik arengukava aastateks 2000-2006

T. Jürgenson

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Aastatel 1993-1996 toimis valitsuse poolt heaks kiidetud "Eesti lennunduse arengukontseptsioon 1993-1996". Viimastel aastatel üldine riiklik dokument lennunduse suunamiseks puudus. Valitsusele heakskiitmiseks  esitatud  arengukava  analüüsib  Euroopa  Liiduga  ühinemise mõju Eesti lennundusele nii ettevõtjate, tarbijate kui ka riigi seisukohalt. Tulevikus  muutuvad  tsiviillennunduses lennuohutus, tarbijakeskne majanduskeskkond ja koostöö lennundusega seotud elu-alade vahel. Arengukavas, kui pikaajalisi eesmärke seadvas dokumendis, on toodud ainult peamised lennundusega seotud seisukohad. Detailsemad arengukavad lennunduse erinevate valdkondade koha töötatakse välja arvestades arengukavas toodud seisukohti.

 

2. Seisukoha andmine:

1) Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Viktor Andrejevi, Vladimir Velmani ja Jevgeni Tombergi algatatud Riigikogu otsuse "Seaduseelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele" eelnõu (435 OE) kohta

 T. Loodus,  pr  K. Saks

2) 28 Riigikogu liikme poolt esitatud Riigikogu avalduse "Haiglareformi läbiviimise kohta Ida-Virumaal" eelnõu (436 AE) kohta

E. Nestor

3) Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini ja Peeter Kreitzbergi algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (442 SE) kohta

T. Lukas

4) Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga tegevuse kontrollimine Riigikontrolli poolt" eelnõu (443 OE) kohta

S. Kallas

 

3. Tartu reisijate sadama akvatooriumi piiride ja Tartu inertmaterjalide sadama akvatooriumi piiride määramine

T. Jürgenson

määruse eelnõu

Sadamaseaduses on sätestatud: "Meresadama akvatooriumi piirid määrab teede-ja sideministri ettepanekul ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. Siseveekogudel määrab akvatooriumi piirid veekogu või selle osa omanik kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse volikoguga". Seetõttu otsustabki valitsus nimetatud küsimuse.

 

4. Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskiri

H. Kranich

määruse eelnõu

Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel otsustab valitsus määruse vastuvõtmise, milles määratakse välispiiri kirjeldusega Vääna maastikukaitseala territoorium, kaitseala valitseja ja kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Harju maakonnas Harku vallas. Valitsus määrab Vääna maastikukaitseala valitsejaks Harjumaa keskkonnateenistus. Maastikukaitseala eesmärk on Tõlinõmme raba, Tõlinõmme järve, kaitsealuste taimeliikide ning nende elupaikade kaitse. Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiividest.

 

5. Akste looduskaitseala kaitse-eeskiri

H. Kranich

määruse eelnõu

Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel otsustab valitsus määruse vastuvõtmise, milles määratakse välispiiri kirjeldusega Akste looduskaitseala territoorium, kaitseala valitseja ja kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas. Määrusega määratakse Akste looduskaitseala valitsejaks Põlvamaa keskkonnateenistus. Maastikukaitseala eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiividest.

 

6. Rava maastikukaitseala kaitse-eeskiri

H. Kranich

määruse eelnõu

Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel otsustab valitsus määruse vastuvõtmise, milles määratakse välispiiri kirjeldusega Rava maastikukaitseala territoorium, kaitseala valitseja ja kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Järva maakonnas Ambla vallas. Määrusega määratakse Rava maastikukaitseala valitsejaks Järvamaa keskkonnateenistus. Maastikukaitseala eesmärk on liigirikka tamme-segapuistu kaitse ja säilitamine. Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiividest.

 

7. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 "Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine" muutmine

M. Rask

määruse eelnõu

Valitsus otsustab muuta justiitsministeeriumi põhimäärust, mis on tingitud justiitsministeeriumis läbiviidavast struktuurireformist, kus omavahel tihedalt seotud funktsioonide paremaks täitmiseks, kogu valdkonna tulemuslikumaks ja otstarbekamaks juhtimiseks, luuakse väikeste osakondade asemele suuremad struktuuriüksused. Nii moodustatakse senise kohtute osakonna, kriminaalhoolduse osakonna ning notariaadi ja registrite osakonna baasil üks kohtute osakond. Lisaks pannakse loodavale osakonnale funktsioone, mis seni kuulusid üldosakonna pädevusse.

 

8. Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 1999. a määruse nr 51 "Riigi teaduspreemiate põhimääruse kinnitamine" muutmine

T. Lukas

määruse eelnõu

Teadus-ja arendustegevuse korralduse seadusealusel otsustab valitsus muuta riigi teaduspreemiate põhimäärust. Sellega muudetakse teaduspreemiate konkursi väljakuulutamise tähtaega ja ettepanekute esitamise tähtaega, et  anda komisjonile rohkem aega teadustöödega tutvumiseks ja otsuse langetamiseks. Samuti sätestatakse komisjoni koosseisu süstemaatiline vahetumine ning komisjonile antakse õigus teha valitsusele ettepanek vastava tasemega tööde puudumisel jätta mõnes valdkonnas preemia välja andmata.

 

9. Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a määruse nr 108 "Maavalitsuste asukoha ja struktuuri kinnitamine" ja Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2000. a määruse nr 60 "Valla- ja linnaeelarvetele 2000. aasta riigieelarvest investeeringuteks eraldatud vahendite jaotus" muutmine

S. Kallas

määruse eelnõu

Valitsus arutab eelnõud, millega täpsustatakse õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korda seoses Riigikogus 08. 12. 1999  "Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seaduse muutmise seaduse" vastuvõtmisega.

 

10. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 1995. a määruse nr 281 "Abonenttelefoni eeskirja kinnitamine" kehtetuks tunnistamine

T. Jürgenson

määruse eelnõu

Lähtudes Eesti Vabariigi sideseadusest ja kooskõlas telekommunikatsiooniseadusega otsustab valitsus tunnistada kehtetuks abonenttelefoni eeskirja, kuna telekommunikatsiooniseaduse paragrahvid 24 - 32  reguleerivad sama, mis abonenttelefoni eeskiri

 

11. Valitsusdelegatsiooni moodustamine läbirääkimiste pidamiseks "Eesti Vabariigi valitsuse ja Sloveenia Vabariigi valitsuse vahelise organiseeritud kuritegevuse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete ebaseadusliku ringluse ja terrorismi vastu võitlemise alase koostöölepingu" üle

T.H. Ilves

korralduse eelnõu

Valitsus otsustab nimetatud delegatsiooni moodustamise, kuhu kuuluvad esindajad siseministeeriumist, välisministeeriumist, politseiametist, ravimiametist ja tolliametist. Koostöölepingus sätestatakse informatsiooni ning kriminalistika ja kriminoloogia alaste uurimistulemuste vahetus, mis puudutab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku ringlust, kuritegelikul teel saadud tulu, terroristlikke rühmitusi lepingupoolte territooriumil. Samas nähakse ette isikuandmete kaitse tagamine ning edastavate andmete konfidentsiaalsus. Lepingu eesmärk on suurendada politseijõudude koostööd Euroopas, tagades sellega uurimistegevuse efektiivsuse ning kuritegude avastamiseks vajaliku informatsiooni liikumise. Korralduse eelnõu seletuskirja kohaselt kannab läbirääkimistega seotud kulutused iga ametiasutus oma eelarvest.

 

12. Eesti kodakondsuse andmine

T. Loodus,  K. Saks

korralduse eelnõu

Kodakondsuse seaduse alusel otsustab valitsus naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmise Üllar Teppo`le. Üllar Teppo on sündinud Eestis 23. 06. 1968. Ta on täitnud kõik kodakondsuse seaduses Eesti kodakondsuse taotlejale esitatavad nõuded, sooritanud seaduste tundmise eksami ning omab alates 28. 08. 1996 tähtajalist elamisluba, on omandanud eestikeelse keskhariduse, mis kodakondsuse seaduse kohaselt on aluseks isiku vabastamisel nimetatud seaduse paragrahvis 8 sätestatud eesti keele oskuse eksami sooritamisest. Kodakondsus- ja migratsiooniamet ei ole kontrolli käigus tuvastanud Üllar Teppo eluloos kodakondsuse seaduses toodud asjaolusid, mis välistaksid talle Eesti kodakondsuse andmise.

 

13. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2000. a istungi protokolli nr 13 (päevakorrapunkt nr 13) muutmine

T. Jürgenson

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2000 istungil kiideti heaks teede- ja sideministeeriumi esitatud määrus "Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1998 määruse nr 159 "Laevapere liikmete kvalifikatsiooninõuete kinnitamine"  muutmine. Teede- ja sideministeeriumile tehti ülesandeks kehtestada ülalnimetatud määrus tervikuna uues redaktsioonis ning esitada see töö korras allakirjutamiseks. Teede-  ja  sideministeerium esitab nüüd protokolli  märgitava otsuse eelnõu, mille põhjuseks on, et Vabariigi Valitsuse 28. septembri 1999 määruse nr 279 "Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskirja" kohaselt kui muudetakse vähemalt 1/3 seaduse tekstist, koostatakse uus seaduse eelnõu, milles kavandatakse senise seaduse kehtetuks tunnistamine.  Sama määruse paragrahvi 39 kohaselt rakendatakse seda sätet ka määruste suhtes. Kui  kehtestada  uus  määrus, siis muutuvad kasutuskõlbmatuks trükitud kvalifikatsioonitunnistuste blanketid 230 000 krooni väärtuses, millel on viide Vabariigi Valitsuse 21.07.1998.a määrusele nr 159.

 

14. Vabariigi Valitsuse 18. aprilli 2000. a istungi protokolli nr 17 päevakorrapunkti nr 6  punkti 2 muutmine

S. Kallas

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Vabariigi Valitsuse 18. aprilli 2000 istungil oli arutusel vähese tähtsusega riigiabi andmise, tööhõivealase riigiabi andmise  ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmise tingimused. Protokolli nr 17 päevakorrapunkti nr 6 punktiga 2 tehti rahandusministeeriumile ülesandeks töötada tulenevalt õiguskantsleri ja riigisekretäri poolt valitsuse istungil väljendatud seisukohtadest välja ja esitada kahe nädala jooksul valitsusele läbivaatamiseks konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Rahandusministeerium esitab eelnõu nimetatud otsuse muutmiseks, pikendades konkurentsiseaduse muutmise seaduse valitsusele esitamise tähtaega 1. oktoobrini 2000, kuna see võimaldaks esitada riigiabi peatükis tehtavad muudatused ja täiendused koos ülejäänud seaduse muudatustega, mis tagaks tervikliku lahenduse.

 

15. Raha eraldamine:

S. Kallas

Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist

1) Eesti Erastamisagentuurile (Aktsiaseltsi Eesti Raudtee erastamisega seotud kulude katteks)

VALITSUS LANGETAS OTSUSE 20. JUUNI 2000 ISTUNGIL

 

16. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:

korralduse eelnõud

1) rahandusministri taotlusel (tsiviilhagejana kriminaalasjas nr 98020259)

S. Kallas

Valitsus teeb otsuse volituste andmise kohta tolliameti peadirektorile Rein Talvikule esindamaks Eesti Vabariiki tsiviilhagejana eeluurimisel ja kõigis kohtuinstantsides kriminaalasjas nr 98020259. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et ajavahemikul 1996 augustist kuni 1999 oktoobrini toimetasid kuritegeliku ühenduse liikmed salakaubana üle Eesti Vabariigi riigipiiri sõiduautosid, kusjuures riigile on antud kuriteoga tekitatud varaline kahju üldsummas 493903 krooni saamata jäänud importmaksude näol. Maksukorralduse seaduse paragrahvi 14 kohaselt on importmaksude maksuhaldur tolliamet.

2) teede- ja sideministri taotlusel (üüri, külma vee, kanalisatsiooniteenuste, sooja vee ja küttekulude ning halduskulu võlgnevuse nõuetes)

T. Jürgenson

Valitsus otsustab volitada teede- ja sideministeeriumi kantslerit Margus Leivot (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki hagejana kõigis kohtuinstantsides Niina Linamäe, Rita Meremaa, Merle Aasa, Miidi Pinduse, Harri Niinemetsa, Evelin Kose, Valeri Gavrilovi ja Tiiu Pariisi üüri ning teenuste eest tasumise võlgnevuse nõudes.

3) majandusministri taotlusel (lepinguliste kohustuste mittetäitmisega seotud nõudes)

M. Pärnoja

Valitsus otsustab volitada majandusministeeriumi kantslerit Marika Prisket (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kõigis kohtuinstantsides hagejana OÜ Viplala ja selle juhatuse liikme Raivo Raidna vastu, kuna äriühing ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi ja võlgneb majandusministeeriumile ligikaudu pool miljonit krooni.

4) siseministri taotlusel (tööandja eluruumist väljatõstmise nõudes)

T. Loodus

Valitsus teeb otsuse volituste andmiseks piirivalveameti peadirektor Tarmo Kõutsile (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki hagejana kõigis kohtuinstantsides Eha Põri ja temaga koos elavate isikute vastu tööandja eluruumist väljatõstmise nõudes. Eha Põri elab seadusliku aluseta eluruumis Kuressaares Kaare 3, mis on piirivalvele eraldatud tööandja eluruumina ja mida piirivalve vajab.

5) siseministri taotlusel (Johannes Sireli hagis)

T. Loodus

Valitsus volitab politseiameti peadirektorit Harry Tuult (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Johannes Sireli hagis Eesti Vabariigi vastu materiaalse kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Johannes Sirelile tekitatud materiaalset kahju Tallinna Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve talituse komissari Tõnis Sulu ebaseadusliku tegevuse tagajärjel 195528 krooni 97 sendi suuruses summas.

6) justiitsministri taotlusel (Vladimir Popovi ja Svetlana Popova hagis)

M. Rask

Valitsus volitab justiitsministeeriumi kantslerit Mihkel Oviiri (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Vladimir Popovi ja Svetlana Popova hagis Eesti Vabariigi vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes. 30. 07. 1999 arestis kohtutäitur Tallinnas Aru 16/Nisu 25 asuva korteri ja 7. 01. 2000 toimus selle korteri enampakkumine. Hagejad taotlevad enampakkumise kehtetukstunnistamist.

7) majandusministri taotlusel (Siina ja Erik Siliksaare kaebuses)

M. Pärnoja

Valitsus teeb otsuse volituste andmiseks majandusministeeriumi kantslerile Marika Priskele (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki vastustajana kõigis kohtuinstantsides Siina ja Erik Siliksaare kaebuse lahendamisel. Siina ja Erik Siliksaare on esitanud Pärnu Halduskohtusse kaebuse, mille ühes punktis paluvad nad tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse 19.11.1991 istungi protokollilise otsuse nr 61 punkti 10, millega anti Pärnu Linnavolikogule nõusolek lammutada Pärnus Riia mnt 131 asunud õigusvastaselt võõrandatud hooned.

8) põllumajandusministri taotlusel (Kehtna Hoiu-Laenuühistu hagis)

I. Padar

Valitsus teeb otsuse põllumajandusministeeriumi kantsleri Ants Nooti volitamiseks   (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana  kõigis kohtuinstantsides Kehtna Hoiu-Laenuühistu hagis Eesti Vabariigi vastu 1140279  krooni põllumajandusreformi käigus 1993. aastal riigistatud vara eest. Hagiavalduse kohaselt oli vara selles summas soetatud omavahenditega.

 

17. Töö- ja puhkeaja seaduse eelnõu

E. Nestor

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Käesoleval ajal on töö- ja puhkeaja korraldus reguleeritud  sama nimetusega (Töö- ja puhkeaja seadus) seadusega. Tingituna vajadusest viia nimetatud seadus vastavusse Euroopa Liidu nõuetega ja kõrvaldada kehtiva  seaduse  rakendamisel  ilmnenud  puudused,  on  sotsiaalministeerium  ette  valmistanud  uue töö- ja puhkeaja seaduse eelnõu.

 

18. Halduskorralduse seaduse eelnõu ning Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja täiendamise ning riigieelarve seaduse  paragrahvi 35 lõike 3 muutmise seaduse eelnõu

M. Rask

Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsus on halduskorralduse seaduse eelnõud arutanud ministrite 4. aprilli 2000 nõupidamisel, kus põhimõtteliselt  otsustati, et eelnõu  arutatakse pärast selle valmimist haldusreformi komitee koosolekul, misjärel justiitsministeerium saadab eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja teistele asjaomastele institutsioonidele. Seaduse eesmärk on õigusliku keskkonna loomine riigiasutuste tulemuslikumaks ja säästlikumaks tööks ning seeläbi maksumaksja raha efektiivsemaks kasutamiseks. Halduskorralduse seaduse eelnõuga määratakse kindlaks riigi haldusasutused või nende moodustamise alused ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute korraldus; riigiasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute või nende asutuste tegevuse alused ja kord avaliku halduse ülesannete täitmise üle järelevalve teostamisel ja ametiabi andmisel ning riigi haldusülesannete füüsilistele ja juriidilistele isikutele üleandmise tingimused ja kord.

 

Valitsus otsustab ka Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja täiendamise ning riigieelarve seaduse § 35 lõike 3 muutmise heakskiitmise ja selle edastamise Riigikogu menetlusse. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse seaduse halduskorralduslikud sätted ning muudetakse riigieelarve seaduse § 35 lõiget 3, milles viidatakse Vabariigi Valitsuse seaduses eelnõuga kehtetuks tunnistatavale sättele. Eelnõu vastuvõtmine eeldab ühtlasi halduskorralduse seaduse eelnõu vastuvõtmist, kus vastavad Vabariigi Valitsuse seaduse küsimused reguleeritakse. Samuti muudetakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse seaduse reguleerimisalasse jäävaid sätteid, mis käsitlevad Riigikantseleid ja ka küsimusi, mille regulatsioon toetub halduskorralduse seaduse analoogiale. Mõned muudatused on struktuurilised ja on tingitud halduskorralduse eraldamisest Vabariigi Valitsuse seadusest. Muudatused ministri poolt väljaantavate õigusaktide regulatsioonis tulenevad haldusmenetluse seaduse eelnõust.

 

19. Rahapesu tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

T. Loodus

Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Seaduse muutmise on tinginud vajadus tuua esile rahapesu suhtes tundlikumad ettevõtluse sfäärid ja diferentseerida nende suhtes ka summade piirväärtusi.

 

20. Ühinemine Euroopa Liiduga assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, assotsieerunud riikide Küprose, Malta ja Türgi ning Euroopa majandusruumi liikmetest EFTA riikide 30. mai 2000. a deklaratsiooniga Birma/Myanmari kohta

T.H. Ilves

korralduse eelnõu

Euroopa lepingu artiklite 4-7 alusel arendavad Eesti ja Euroopa Liit poliitilist dialoogi ning teevad koostööd Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) kaetud aladel. Poliitilise dialoogi raames kutsub Euroopa Liit assotsieerunud riike ühinema Euroopa Liidu ühisseisukohtade ja deklaratsioonidega. Euroopa Liidu 26. aprillil 2000 ühisseisukohaga 2000/346/ÜVJP, mis pikendab ja muudab Euroopa Liidu 28. oktoobri 1996 ühisseisukohta 96/635/ÜVJP Birma/Myanmari vastaste sanktsioonide kohta, tugevdatakse sanktsioone Birma suhtes seoses raskete ja süstemaatiliste inimõiguste rikkumisega selles riigis. 22. mail 2000 võttis Euroopa Liidu Nõukogu nimetatud ühisseisukoha rakendamiseks vastu otsuse 2000/348/ÜVJP. 30. mail 2000 avaldati Brüsselis Euroopa Liidu ja assotsieerunud riikide ühine deklaratsioon, milles assotsieerunud riigid toetasid Euroopa Liidu ühisseisukoha 2000/346/ÜVJP eesmärke ja kohustusid tagama oma rahvusliku poliitika vastavuse ühisseisukohale.

 

21. Euroopa Liidu 28. veebruari 2000. a ühisseisukoha 2000/176/ÜVJP Jugoslaavia Liitvabariigi vastu suunatud meetmete peatamise lennukeelu osas heakskiitmine

T.H. Ilves

korralduse eelnõu

Välissuhtlemisseaduse alusel ja kooskõlas Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepinguga (Euroopa leping) otsustab valitsus eelpoolmärgitud korralduse heakskiitmise. Euroopa lepingu alusel arendavad Eesti ja Euroopa Liit poliitilist dialoogi ning teevad koostööd Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) kaetud aladel. Poliitilise dialoogi raames kutsub Euroopa Liit assotsieerunud riike ühinema Euroopa Liidu ühisseisukohtade ja deklaratsioonidega. Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999.a korraldusega nr 573-k "Ühinemine Euroopa Liiduga assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, Küprose ning Euroopa majandusruumi liikmetest EFTA riikide deklaratsiooniga" kiideti  heaks  Euroopa Liidu ühisseisukoht 1999/318/ÜVJP Jugoslaavia    Liitvabariigi    vastaste    piiravate    lisameetmete    kohta  ning Vabariigi  Valitsuse 22. septembri 1998 korraldusega nr 919-k "Ühinemine Euroopa Liidu ja sellega assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, Küprose ning Euroopa Majandusruumi liikmetest EFTA riikide deklaratsiooniga Jugoslaavia lennukite lendude keelustamise kohta Euroopa Ühenduse ja Jugoslaavia Liitvabariigi vahel" kiideti heaks Euroopa Liidu ühisseisukoht 98/426/ÜVJP Jugoslaavia lennukite lendude keelustamise kohta Jugoslaavia Liitvabariigi ja Euroopa Ühenduse vahel. Euroopa Liidu 28. veebruari 2000. a ühisseisukoha 2000/176/ÜVJP  kohaselt peatatakse piiratud tähtajaks Jugoslaavia Liitvabariigi vastu suunatud meetmeid käsitleva ühisseisukoha 1999/318/ÜVJP artikkel 4 (millega keelustati kõik kaubanduslikud ja eralennud Jugoslaavia Liitvabariigi ja Euroopa Ühenduse vahel) ning tühistatakse Euroopa Liidu ühisseisukoht 98/426/ÜVJP. Ühisseisukoha 2000/176/ÜVJP rakendamiseks võttis Euroopa Liidu Nõukogu 20. märtsil 2000. a vastu määruse nr 607/2000.

Valitsus otsustab, et Eesti Vabariik tühistab eelpoolnimetatud sanktsioonid Jugoslaavia vastu tähtajatult, kuna ei ole tõenäoline, et neid uuesti kehtestatakse ning juhul kui Euroopa Liit peaks sanktsioonid uuesti jõustama või neid modifitseerima, vaadatakse küsimus Eesti poolt uuesti läbi.

 

22. Valitsusdelegatsiooni moodustamine läbirääkimiste pidamiseks "Eesti Vabariigi valitsuse ja Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse lennunduskokkuleppe" üle

T.H. Ilves

korralduse eelnõu

Kokkuleppega sätestatakse lennuliinide käitamise põhimõtted, käitamisinformatsiooni vahetamise kord, lennuliinide käitamine eriolukordades, lennujulgestuse printsiibid, kokkulepitud liine kajastav marsruudigraafik ning muud üldised nõuded. Kokkuleppe eelnõu on koostatud resolutsioonide ja soovituste kohaselt, mis on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt välja töötatud ICAO liikmesriikide vahel kahepoolsete lennunduskokkulepete sõlmimise kohta. Eesti ja Hongkong on ICAO liikmed, ühinedes 1994. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga.

 

23. Volituste andmine

T. Loodus       

korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt sõlmib maavanem Vabariigi Valitsuse volitusel halduslepinguid kohalike omavalitsustega nende poolt riiklike kohustuste täitmiseks. Valitsus otsustab volituste andmise Harju maavanemale Orm Valtsonile halduslepingu sõlmimiseks Tallinna omavalitsusorganiga Harju maavanemale või Harju Maavalitsusele pandud tuletõrje- ja päästealaste riiklike kohustuste täitmiseks Tallinna haldusterritooriumil.

 

24. Riigivara kasutusse andmine ilma avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta (Tallinnas Juhkentali 18)

T. Lukas

korralduse eelnõu

Riigivaraseaduse alusel otsustab valitsus anda haridusministeeriumile nõusolek tema valitsemisalas oleva, Tallinnas Juhkentali 18 asuva kutsehariduse õppehoone ilma avaliku  enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendile andmiseks Eesti Rahvusvahelisele Koolile 50 aastaks. Materjalile on lisatud  Eesti Vabariiki akrediteeritud diplomaatide ja  äriringkondade esindajate poolt  allkirjastatud toetuskiri.

 

25. Riigivara rendile andmine (Tallinnas Ranniku tee 48)

S. Kallas

korralduse eelnõu

Riigivaraseaduse alusel otsustab valitsus lubada Harju Maavalitsusel anda sotsiaalhoolekandeteenuse osutamiseks avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendile Merivälja Pansion tervikvarana, asukohaga Harju maakond Tallinna linn Ranniku tee 48. Harju Maavalitsus korraldas käesoleva aasta märtsis riigihanke operaatorfirma leidmiseks, kes hakkaks osutama Merivälja Pansioni varade baasil üldhoolekandeteenust. Kuna KURSANA Eesti OÜ tunnistati edukaks riigihanke läbiviimisel operaatorfirma leidmiseks Merivälja Pansionis sotsiaalteenuste osutamiseks ning on võtnud kohustuse investeerida koheselt praeguse Merivälja Pansioni varadesse 45 miljonit, siis ei ole enam mõtet korraldada Merivälja Pansioni varade rendile andmiseks täiendavat avalikku enampakkumist või eelläbirääkimistega pakkumist.