Sa oled siin

Valitsuse 26.9.2019 istungi kommenteeritud päevakord

25. september 2019 - 16:04

Homme kell 11 toimub valitsuse pidulik istung ja pressikonverents Läänemaal, Põgari-Sassi külas Mäevalla palvemajas, et ära märkida 75. aasta möödumist Otto Tiefi valitsuse tegevusest.

Istungile järgneb kell 12 samas toimuv pressikonverents. Kava kohaselt osalevad valitsuse pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk ning rahvastikuminister Riina Solman.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572


1. Maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

OECD poolt väljatöötatud konventsiooni eesmärk on ohjeldada selliste maksuskeemide kasutamist, mis võimaldavad piiriüleselt makse optimeerida, kasutades ära riikide maksusüsteemides olevaid auke ja ebakõlasid. Konventsiooni kaudu on võimalik riikidel oma maksulepingud ühekorraga viia kooskõlla OECDs kokkulepitud miinimumstandardiga.

Eesti kirjutas konventsioonile alla 29. juunil 2018. Praeguseks on konventsioonile alla kirjutanud 89 riiki. Eesti katab konventsiooniga kõik oma ratifitseeritud maksulepingud (ka need, mis pole veel jõustunud). Kokku muudab konventsioon 58 Eesti maksulepingut. Pärast 2016. aastat Eesti poolt läbi räägitud maksulepingud vastavad juba konventsioonis sätestatud standardile. Hetkel on nendest lepingutest jõustunud Jaapani leping, parafeeritud on lepingud Hong Kongi, Pakistani, Mauritiuse ja Guernsey’ga.

Kõikide maksulepingute preambula juurde tuleb tekst, mis rõhutab, et lisaks topeltmaksustamise vältimisele on maksulepingute eesmärk ära hoida olukordi, kus maksudest kõrvalehoidumise või maksupettuste tõttu jääb maksumaksja tulu üldse maksustamata.

Maksulepingutesse lisandub üldine kuritarvituste vastane reegel. See võimaldab maksuhalduril jätta maksulepingus ettenähtud soodustus kohaldamata, kui asjaolude põhjal saab järeldada, et soodustuse saamine oli tehingu, mis otseselt või kaudselt viis selle soodustuse saamiseni, üks peamistest eesmärkidest. Sõltuvalt asjaoludest võib maksuhaldur piirduda üksnes tehingu kõrvalejätmisega maksuarvestusest. Lisaks kohaldub reegel ka olukorras, kus tehingu või tehingute ahela eesmärk ei ole küll täielik maksudest kõrvalehoidumine, vaid kunstlikult soodsama maksutagajärje saavutamine. Reegel ei nõua tehingu tegeliku sisu kindlaks tegemist või tehingu ümberkvalifitseerimist.

Maksumaksja ligipääs vastastikuse kokkuleppe menetlusele paraneb, sest maksumaksjal tekib võimalus kaebustega pöörduda mõlema lepinguosalise riigi maksuhalduri poole. Praegu on võimalus pöörduda ainult oma residendiriigi maksuhalduri poole ja kui see kaebust vastu ei võta, on maksumaksja võimalus kahe riigi vahelist arutelu algatada ammendunud.

Konventsiooni rakendamisel vähenevad nii Eesti residentide võimalused hoiduda kõrvale teenitud tulude maksustamisest kui ka mitteresidentide võimalused kasutada Eestit maksudest kõrvalehoidumiseks.

Konventsioon tuleb ratifitseerida ka riigikogus, kuna sellega muudetakse ratifitseeritud maksulepinguid. Eesti maksulepingute suhtes jõustub konventsioon kolme kuu möödumisel ratifitseerimiskirja hoiustamise kuupäevast, kuid konventsiooni muudatuste rakendamine konkreetse kaetava maksulepingu suhtes sõltub lepinguosaliste riikide vastavate teatiste esitamise kuupäevast. Igal juhul rakendatakse kaetavate maksulepingute alustele maksudele konventsiooni ainult kalendriaasta algusest.

2. Arvamuse andmine sotsiaalmaksuseaduse § 7 muutmise seaduse eelnõu (42 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärgiks on soodustada vabatahtliku pensionikindlustuse lepingu sõlmimist.

Eelnõu kohaselt kohaldatakse tööandja poolt töötaja kolmanda pensionisamba pensionifondi tehtud sissemaksetele 13-protsendilist sotsiaalmaksu määra, mis eelnõu algataja hinnangul motiveeriks tööandjaid tegema suuremas mahus makseid töötaja kolmanda samba pensionifondi. Kehtiva korra järgi tuleb neilt maksetelt tasuda 33 protsenti sotsiaalmaksu.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2020.

Sotsiaalministeerium toetab põhimõtteliselt eelnõu eesmärki, kuna peab vajalikuks motiveerida tööandjaid tegema suuremas mahus makseid töötaja vabatahtlikku pensionikindlustusse, kuid ei toeta antud eelnõu. Ministeerium leiab, et läbi tuleb mõelda sotsiaalmaksusoodustuse kehtestamise üksikasjad, nt väljamaksete tegemise reeglid.

Rahandusministeerium aga eelnõu ei toeta. Ministeeriumi hinnangul võib eelnõu meede sellisel kujul ebavõrdsust suurendada, kuna seda kasutaks eeskätt kõrgepalgaliste töötajate tööandjad. Samuti omab eelnõu mõju riigieelarvele. Võib eeldada, et maksusoodustuste võimaldamine tööandja vabatahtlikku pensionikindlustusse tehtavatele sissemaksetele võib pidurdada palgakasvu, mille tagajärjel väheneb tööjõumaksude laekumine. Lisaks märgib ministeerium, et hetkel on toimumas Eesti pensionisüsteemi uuendamine, mille valguses vajab üle vaatamist pensionisüsteem tervikuna, sh vabatahtlik kogumispension (III pensionisammas).

Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku mitte toetada Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 30. augustil algatatud eelnõu.

3. Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a määruse nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: määruse eelnõu

Haridus- ja teadusminister teeb valitsusele ettepaneku muuta ministeeriumi põhimäärust ja lisada ministeeriumi struktuuri hariduskorralduse osakond.

Hariduskorralduse osakonna loomise peamine vajadus on koordineerida ühtselt üldharidustasemete üleseid valdkondi. Uue osakonna peamine tegevusvaldkond on hariduspoliitika koordineerimine õpetajate ja haridusjuhtide professionaalsel arendamisel, õpetajahariduse ning õpetajate järelkasvuga seotud teemad, samuti õppevara ning kaasava ja mitmekultuurilise hariduse alase töö korraldamine.

4. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Peipsiääre vallale (Nina külas asuvad Männiraja ja Kadakaraja kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada otsustuskorras tasuta Peipsiääre vallale puhkealaks Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Nina külas asuvad Männiraja ja Kadakaraja kinnistud.

5. Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a korralduse nr 346 „Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni moodustamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku nimetada Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni liikmeks rahvastikuminister.

Loenduskomisjoni esimees on rahandusminister ja liikmed Eesti Haigekassa juhatuse esimees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja, Eesti Töötukassa juhatuse esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler, Justiitsministeeriumi kantsler, Kaitseressursside Ameti peadirektor, Maa-ameti peadirektor, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler, Maksu- ja Tolliameti peadirektor, Siseministeeriumi kantsler, Sotsiaalministeeriumi kantsler ning Statistikaameti peadirektor.

Loenduskomisjoni koordineerib registripõhise rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistustöid.

6. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister teeb valitsusele ettepaneku eraldada valitsuse omandireformi reservfondist kultuuriministeeriumile miljon eurot. Sellega toetatakse omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamist, remontimist, konserveerimist, restaureerimist ja taastamist.

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2020.

7. Ligipääsetavuse rakkerühma moodustamine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigisekretär teeb valitsuse liikmetele ettepaneku moodustada ligipääsetavuse rakkerühm. Selle loomise näeb aastateks 2019–2023 ette Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm.

Ligipääsetavuse puhul on tegemist tervikliku lähenemisega, mis tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud. Elukeskkonna ligipääsetavuse tagamine hõlmab kõikidele inimestele ligipääsu võimaldamist nii füüsilisele keskkonnale kui ka infovahetus- ja e-teenuste keskkonnale, tagades sel viisil võrdsed võimalused ning parandades kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning toimetulekuvõimet. Eesti ühiskond on kujundatud võtmata arvesse inimeste elukaart ja asjaolu, et suure osa ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, erivajadustega inimesed ja teised rühmad, kes ei saa meie keskkonna võimalusi täiel määral kasutada.

Rakkerühma eesmärk ongi töötada välja ettepanekud ja meetmed, mis toetavad ligipääsetavuse tagamist nii avalikus kui ka erasektoris. Meetmed hõlmavad uue loodava keskkonna ligipääsetavuse tagamist, olemasoleva keskkonna ligipääsetavuse parandamist ning ligipääsetavuse alase ühiskondliku teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamist füüsilise ja infotehnoloogilise keskkonna ning teenuste kujundajate seas. Samuti on oluline parandada otsustajate ja kogu ühiskonna teadlikkust ligipääsetavuse teemal ning saavutada lähiaastatel olukord, kus loodav füüsiline ja e-keskkond vastab nüüdisaegsetele ligipääsetavuse põhimõtetele.

Rakkerühma loomise tähtaeg on 2019. aasta september.

8. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (7 isikut)

Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus seitsmele taotlejale, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Eelnõus nimetatud isikutest on kaks Ukraina ja viis Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

2) Eesti kodakondsuse andmine (9 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus üheksale taotlejale, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Eelnõus nimetatud isikutest on üks Gruusia ja üks Venemaa Föderatsiooni kodanik, ülejäänud on määratlemata kodakondsusega.

3) Eesti kodakondsuse andmine (10 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus kümnele eelnõus nimetatud taotlejale, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks. 

9. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega luuakse euroala lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi juhtimisraamistik
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroala eelarveinstrument on kavas luua üldise Euroopa Liidu eelarve sees, et rahastada euroala riikides struktuurseid reforme ja investeeringuid, mis aitaksid kaasa rahaliidu paremale toimimisele.

Euroala eelarveinstrument on ka üks võimalik täiendav allikas Eestile oluliste reformide elluviimise toetamiseks. Selle loomisel on Eesti valitsus huvitatud kombineerima uue vahendi võimalusi muude riigi vahenditega, et võimalikult tõhusalt oma eesmärkide suunas liikuda.

Valitsusele esitatud seisukohtade järgi on kavas heaks kiita uue instrumendi juhtimise põhimõtted, nii et selle kasutamise otstarbe saaksid edaspidi otsustada ainult euroala riigid.

Arutelu instrumendi mahu ja vahendite jaotamise põhimõtete üle alles jätkub Euroopa Liidu riikide vahel.

Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku seisukohad heaks kiita.