Sa oled siin

Valitsuse 26.7.2018 istungi kommenteeritud päevakord

25. juuli 2018 - 17:04

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, siseminister Andres Anvelt, keskkonnaminister Siim Kiisler ning rahandusminister Toomas Tõniste.


1. Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
Tüüp: seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler

Looduskaitseseaduse muutmisega soovitakse luua uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark -  Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks.

Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas ning see luuakse olemasolevate kaitsealade baasil. Alutaguse loodavasse rahvusparki kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad ning Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Kogu ala on täna juba kaitse all ning piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Loodavast rahvuspargist moodustab riigimaa 42 627 hektarit ning eramaa 910 hektarit.

Rahvuspargi loomisega tekitatakse piirkonda ühtne loodus- ja pärandkultuuri kompleks, mis seob praegused kaitsealad sealsete väärtustega tervikuks. Kavandatav rahvuspark koosneb mitmetest lahustükkidest, mis tähendab, et olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta loodava rahvuspargiga.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a94eba66-7b54-4924-9272-b...

2. Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja maapinnalähedase osooni vähendamise protokolliga ühinemise ja 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu
Tüüp: seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser

Eelnõu kohaselt soovib Eesti ühineda piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga, mida tuntakse Göteborgi protokolli nime all ja kiita heaks protokolli 2012. aasta muudatused.

Göteborgi protokolli eesmärk on vähendada viie saasteaine - vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi, ammoniaagi, inimtegevusest põhjustatud lenduvate orgaaniliste ühendite ja eriti peenete osakeste heitkoguseid. Nimetatud saasteained mõjuvad piiriülese kauglevi tagajärjel esineva hapestumise, eutrofeerumise või maapinnalähedase osooni moodustumise tõttu kahjulikult inimese tervisele, looduslikele ökosüsteemidele, materjalidele ja põllukultuuridele.

Göteborgi protokollil on 27 osalist. Muudatused on heaks kiitnud 10 protokolliosalist.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d8ce14b5-e471-4509-b7df-e...

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) kohta
Tüüp: arvamuse andmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste

Kehtiva korra järgi ei loeta erisoodustuseks kulutusi töötajate transpordiks elu ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Samuti ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta.

Seletuskirjas tuuakse välja, et muudatuse tulemusena jääks riigieelarvesse laekumata maksimaalselt 7 mln eurot maksutulu.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku toetada eelnõu märkustega.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39b04225-ff18-4844-8c79-3...

2) Arvamuse andmine sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) kohta
Tüüp: arvamuse andmine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Eelnõu eesmärk on muuta psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise protsess lühemaks ja selgemaks.

Kehtiva korra kohaselt on erihoolekandeteenuse saamiseks vaja Sotsiaalkindlustusametile esitada kas psühhiaatri hinnang (igapäevaelu toetamise, toetatud elamise, toetatud töötamise ja kogukonnas elamise teenus), ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste puhul rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnang või rehabilitatsiooniplaan. Psühhiaatri hinnangus peab olema märgitud isikul diagnoositud psüühikahäire ning temale vajalik erihoolekandeteenus, selle kestus ja soovituslik sagedus. Rehabilitatsioonimeeskonna hinnangus või rehabilitatsiooniplaanis peab olema tuvastatud inimese ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadus ning antud soovitused erihoolekande teenuse osutamiseks. Üldjuhul esitatakse vajalikud dokumendid paberil.

Eelnõu kohaselt ei pea isikud edaspidi erihoolekandeteenuse saamiseks eelpool nimetatud hinnanguid esitama. Kuna riigil on isikute terviseandmed olemas, saab Sotsiaalkindlustusamet isiku nõusolekul vajalikud andmed registritest. Selle tulemusel saab inimene kiiremini vajalikku abi ja väheneb ka arstide koormus. Ka Psühhiaatrite Selts on seisukohal, et neile pandud kohustus hinnata inimese sotsiaalabi vajadust ja anda hinnang abimeetmete kohta ei ole psühhiaatrite, vaid sotsiaalvaldkonna spetsialisti ülesanne.

Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku toetada Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõu ning nõustub, et teenussüsteemi arendamisel on otstarbekas edaspidi toetus- ja abivajaduse hindamine läbi viia teenuse rahastaja ehk Sotsiaalkindlustusameti poolt.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35c4454d-a11f-4781-b34a-7...

3) Arvamuse andmine puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE) kohta
Tüüp: arvamuse andmine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Eelnõu eesmärk on suurendada puudega laste toetusi selliselt, et see tagaks igale abivajajale iseseisva toimetuleku, toetaks nende sotsiaalset hakkamasaamist ja looks toimetulekuks võrdsed võimalused. Samuti soodustab puudest tingitud lisakulude osaline hüvitamine õppimist ja töötamist ning aitab täita abivajaja rehabilitatsiooniplaani.

Eelnõu kohaselt tõstetakse alates 2019. aastast keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetus kahekordseks ning sügava puudega lapse toetus kolmekordseks. Kui praegu on keskmise puudega lapse sotsiaaltoetuse suurus 69,04 eurot kuus, siis eelnõu kohaselt on toetuse suurus 138,08 eurot kuus. Raske ja sügava puudega lapse sotsiaaltoetuse suurus on praegu 80,55 eurot kuus. Eelnõu kohaselt on raske puudega lapse sotsiaaltoetuse suurus 161,10 eurot kuus ja sügava puudega lapse toetus 241,65 eurot kuus.

Puudega laste toetuse suurus arvutatakse sotsiaaltoetuse määra alusel, mille kinnitab Riigikogu igal aastal riigieelarvega. Alates 2006. aastast on toetuse määr 25,57 eurot.

Seletuskirja kohaselt on eelnõu mõju riigieelarvele aastas ligikaudu 1 040 000 eurot.

Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku toetada Vabaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu riigieelarveliste vahendite olemasolul ajutise meetmena kuni puuetega inimeste sotsiaaltoetuste süsteemi kavandatavate muudatuste jõustumiseni.

Ministeerium märgib, et puuetega inimestele toetuste maksmise reeglid ja vajalike sotsiaalteenuste pakkumise korraldus on ministeeriumis tervikuna üle vaatamisel. 2018. aasta lõpuks esitatakse analüüs koos muudatusettepanekutega Vabariigi Valitsusele.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/969f557d-7a1e-4a26-8b03-3...

4) Arvamuse andmine kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) kohta
Tüüp: arvamuse andmine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Eelnõu kohaselt muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust ning politsei ja piirivalve seadust. Selle tänane redaktsioon riivab enne 1. aprilli 2013 pensionile jäänud kaitseväelaste ning enne 1. jaanuarit 2010  penisonile jäänud politseiametnike, samuti selleks ajaks pensioniõiguse omandanud endiste kaitseväelaste õiguskindluse ning õiguspärase ootuse põhimõtteid.

Eelnõu kohaselt suurendatakse kaitseväelaste ja politseiametnike pensione. Kaitseväe palgasüsteemi muutmisega asendati 1. aprillist 2013 senine kahekomponendine väljateenitud aastate pension, mis arvutati ametikoha auastme palgataseme keskmisest määrast ja auastmetasust tegevteenistuspensioniga, mis arvutatakse ametikoha palgataseme keskmisest.

Samal päeval kehtestati kaitseväelastele ka uued, senistest keskmiselt 50% võrra suuremad palgad. Samuti muudeti senist põhimõtet arvutada pension ümber koos palkade muutumisega, mis asendati pensioni indekseerimisega. Enne seadusemuudatust pensionile jäänud kaitseväelaste pensionide indekseerimise baastasemeks jäeti 2009. aastal majanduskriisi tõttu vähendatud palgatase.

Sarnases olukorras on ka politseiametnikud, kes olid penisonile jäänud enne kui avalikus sektoris vähendati palgaastmeid 8%. See vähendas automaatselt politseipensionäride pensioni, mis oli sellel ajal seotud politseiametnike palgaastmetega. 2010. aastal seoti pensionid lahti palgaastmetest ja mindi üle indekseerimisele. 2010. ja 2011. aastal indekseerimist ei toimunud, 2012. aastal oli indeks 1,044. See on tekitanud olukorra, kus enne indekseerimisele üleminekut pensionile jäänud politseiametnike pensionite indekseerimise lävendiks jäi alandatud pension.

Eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt arvutatakse eelnimetatud pensionid ümber kuni 1. juulini 2009 kehtinud palgamäärade alusel.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva teeb valitsusele ettepaneku Riigikogu 34 liikme algatatud eelnõu mitte toetada. Pensionide ümberarvutamise küsimus on läbi arutatud kõikides kohtuastmetes. Kohtud on asunud seisukohale, et palkade vähendamine 2009. aasta 1. juulist ei olnud ajutine ning politseiametnikel ja kaitseväelastel ei ole õiguspärast ootust, et riik taastab enne pensionide indekseerimisele üleminekut pensioni arvutamise alusena kuni 1. juulini 2009 kehtinud ametipalga baastaseme. Kohtumenetluste käigus on Riigikohus jätnud mõlema sihtgrupi suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamata, sest pidas kehtivat korda põhiseadusele vastavaks. Samuti suureneks eelnõu rakendamisel ebavõrdsus nii ametkondade vahel kui ka nende sees. Näiteks suureneks politseiametnike pension 8%, kaitseväelaste pension 24%. Lisaks tuleks arvestada ka kõigi teiste õigustatud gruppidega, näiteks politseiametnikega, kes jäid pensionile pärast 2010. aasta 1. jaanuari.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/69e20a21-5f99-4e5f-b720-c...

4. “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine
Tüüp: korralduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 kinnitamiseks. Rakenduskava on koostatud ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuurivahendite (Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond (ÜF)) kavandatud investeeringute elluviimiseks.

Rakenduskavas määratakse struktuurivahenditest toetatavad valdkonnad, eesmärgid, oodatavad tulemused ja rahastatavad tegevused.

5. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused“ muutmine
Tüüp: määruse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Eelnõuga soovitakse kehtestada kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi maksmine eeskostja peres elanud üliõpilasele ning kaasajastatakse kehtivas korras olevad mõisteid.

Kehtiva korra kohaselt määratakse kõrghariduse omandamise toetamiseks stipendium üliõpilastele, kes on elanud asenduskodus või perekonnas hooldamisel ehk on olnud hoolekandeteenusel. Stipendiumi mõte on toetada vanemliku hooleta jäänud noorte kõrghariduse omandamist. Eestkostja peres kasvanud noortel aga ei ole õigus sellist stipendiumi saada. Samas on nii hoolekandeteenusel olnud kui ka eestkostja peres kasvanud lapsed aga kasvanud ilma bioloogiliste vanemateta. See loob ebaõiglase olukorra, kus üliõpilasi toetatakse hariduse omandamisel ebavõrdselt. Ebaõiglusele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler. Eelnõu kohaselt on eestkostja peres elanud üliõpilastel edaspidi samuti õigus kõrghariduse omandamise toetamiseks stipendiumi taotleda. Stipendiumi suurus on 160 eurot kuus.

Lisaks soovitakse kehtiv kord viia kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega, millega asendatakse mõisted "asenduskoduteenus" ja "lapse perekonnas hooldamine" ühise mõistega "asendushooldusteenus".

Eelnõuga kavandatud muudatuste rakendamiseks kulub 57 600 - 70 400 eurot aastas. Rahalised vahendid on olemas Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves. 2017/2018. õppeaastal määrati asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel olnud üliõpilase stipendium 25 üliõpilasele.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da9e8840-99e2-4e4a-9381-4...

6. Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määruse nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning hädaolukorrakiirituse piirmäär kiirgushädaolukorras“ muutmine
Tüüp: määruse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler

Määrusega soovitakse muuta dokumendi pealkirja ning avariikutse kiirituse dooside arvestuse põhimõtet. Samuti soovitakse määrus viia kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84eaf2c8-0c78-49df-b4c5-7...

7. Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 97 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“ muutmine
Tüüp: määruse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler

Määrusega soovitakse muuta kiirgustöötaja poolt saadava aastase kiirituse arvestuse põhimõtet ja üle võtta Euroopa Liidu Nõukogu põhiliste kiirgusohutusnormide 2013. aasta direktiiv.

Sätestatakse, et kiirgustöötajate isikudooside seirel tuleb lisaks kiirgustegevuse käigus saadavatele kiirgusdoosidele arvestada ka kõrgest radoonitasemest, avariikiiritusest või minevikus toimunud tegevuste tõttu tavapärasest kõrgemast taustakiirgusest saadavaid kiirgusdoose. Kuna selliste olukordade esinemise tõenäosus on Eestis väike, ei mõjuta doosiarvestuse põhimõtte muudatus oluliselt kiirgustöötajate poolt aastas saadava efektiivdoosi suurust.

Kiirgustöötaja poolt saadava aastase efektiivdoosi piirmääraks, mida ületada ei tohi, on endiselt 20 millisiiveritit. Keskmise tavalise inimese aastane looduslikest kiirgusallikatest ja meditsiinikiirgusest saadav efektiivdoos on 2,8 millisiivertit aastas. 2017. aastal oli Eestis 227 kiirgustöötajat, kellele aastaste efektiivdooside üle arvestust peetakse.

Eelnõu link EIS-is:  https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d3be33f4-dc1e-4e92-98a6-2...

8. Varbla looduskaitseala kaitse-eeskiri
Tüüp: määruse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler

Määrusega soovitakse moodustada olemasoleva Varbla hoiuala baasil Varbla looduskaitseala, täpsustatakse ala kaitse-eesmärke ja piire ning kehtestatakse uus kaitsekord.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas Varbla vallas Rannaküla, Mäliküla ja Varbla külas. Varbla looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada väärtuslikke metsa-, soo- ja rannikukooslusi ning merikotka elupaika.

Varbla looduskaitseala pindala on 265 ha, millest 112 ha on riigimaa ja 153 ha eramaa. Kaitstava ala pindala väheneb looduskaitseala moodustamisel 16 ha võrra eramaade arvelt. Kogu ala kuulub sihtkaitsevööndisse. Eramaid, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, ei lisandu. Seoses kaitseala pindala vähendamisega neid pigem väheneb.

Sihtkaitsevöönditesse jääva erametsamaa pindala suureneb ligikaudu 132 ha võrra.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/908eb9ae-2da2-4381-a837-d...

9. Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2010 määruse nr 162 „Võru maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” muutmine
Tüüp: määruse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler

Määrusega soovitakse muuta Võru vallas Saarde külas asuva kaitsealuse Vastseliina lehisepuistu piiri, muutub kaitstava loodusobjekti tüüp ja täpsustub kaitsekord.

Vastseliina lehisepuistu põhjaosa kaitstakse edaspidi 8 ha ulatuses Lehise väike-konnakotka püsielupaiga koosseisus. Uueks puistu pindalaks on 11,32 ha ja see asub kogu ulatuses riigimaal.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5c43b19a-1f3a-4ab1-be40-c...

10. Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused
Tüüp: määruse eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt

Valitsuse määrusega täiendatakse hädaolukorraseadust nii, et selgelt oleks kirjas, kuidas ja milliste asutuste juhtimisel hädaolukordadeks ehk kriisideks valmistutakse. Valitsus nimetab määruses, millised asutused juhivad erinevate hädaolukordade lahendamist.

Määruses nimetatakse hädaolukorrad, mille kohta peavad asutused koostama hädaolukorra lahendamise plaani ja korraldama avalikkuse teavitamist, sh käitumisjuhiste andmist. Samuti peavad need asutused tegelema ennetava- ehk riskikommunikatsiooniga.

Riskikommunikatsiooni korraldab see asutus, kes juhib ka vastava hädaolukorra lahendamist.
Tegemist pole uute ülesannetega, vaid olemasoleva ümberkorraldamisega. Valitsuse määrusega ajakohastatakse vaid senist hädaolukordadeks valmistumise korraldust. Vajadus ümberkorraldusi sisse viia tuleneb eelmisel suvel jõustunud hädaolukorra seadusest.

Loetelu koostamisel ning sündmuste ohtude ja mõjude kirjeldamisel on tuginetud teabele, mille asutused on avaldanud oma riskianalüüsides. Hädaolukordi juhivad ja lahendamise plaanid peavad eelnõu kohaselt koostama Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Terviseamet, Riigi Infosüsteemi Amet ning Veterinaar- ja Toiduamet.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da37e6cb-aada-411f-8f0b-9...

11. Vabariigi Valitsuse 25. aprilli 2013 korralduse nr 208 „Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs ja lahendamise plaan, ning hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks pädevate täidesaatva riigivõimu asutuste määramine“ kehtetuks tunnistamine
Tüüp: korralduse eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt

Korralduse kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna selle aluseks olnud seadus on kehtivuse kaotanud. Kehtiva hädaolukorra seaduse alusel kehtestatakse hädaolukorrad edaspidi Vabariigi Valitsuse määrusega (ülal).

12. Karlova paadisadama akvatooriumi piiride määramine
Tüüp: korralduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Karlova paadisadama pidaja Seto Line Reisid OÜ esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile sadamaregistri kaudu taotluse Karlova paadisadama akvatooriumi piiride määramiseks.

Kuna sadamaseaduse kohaselt peab sadamal olema akvatoorium, tehakse valitsusele ettepanek määrata eelnõuga Karlova paadisadama akvatooriumi piirid.

Karlova paadisadam asub Tartus Emajõe paremkaldal ning akvatoorium piirneb Tartu linnale kuuluvate kinnistustega. Karlova paadisadama kaldarajatised ja abihooned paiknevad Tartu linna omandis oleval kinnistul ning on antud üürilepinguga kasutusse Seto Line Reisid OÜ-le tähtajaga kuni 31. oktoober 2026.

Karlova paadisadam on väikesadam, kus teenindatakse kuni 24-meetrise kogupikkusega veesõidukeid. Sadamas on kaks kaid: statsionaarne kai pikkusega 40 meetrit ja ujuvkai pikkusega 168 meetrit. Plaanitava akvatooriumi pindala on 0,8 ha.

Karlova paadisadama sadamaalal osutatakse sadama põhiteenustena veesõiduki sildumise võimaldamist ja veeliikluse korraldamist akvatooriumil.

Sadama akvatooriumi piiripunktide asukohad on kooskõlastatud Veeteede Ametiga.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/209a3a00-a599-47ed-a1bd-7...

13. Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2015. a korralduse nr 238 „Valitsuskomisjoni moodustamine Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiriülese koostöö tõhustamiseks“ muutmine
Tüüp: korralduse eelnõu
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi

Komisjoni koosseisus soovitakse asendada Pärnu, Valga, Viljandi ja Võru maavalitsuste ning Valga linnavalitsuse esindajad vastavalt Pärnumaa Omavalitsuste Liidu, Valgamaa Omavalitsuste Liidu, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu, SA Võrumaa Arenduskeskuse esindaja ja Valga Vallavalitsuse esindajatega. Täiendavalt kaasatakse piiriregioonide omavalitsuste esindajatena komisjoni liikmeteks Häädemeeste, Tõrva, Saarde, Rõuge, Mulgi ja Saaremaa vallavalitsuste esindajad.

14. Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rakvere vallale (Lepna alevik, Eesküla tee kinnistu)
Tüüp: korralduse eelnõu
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi

Rahandusministeerium soovib nõusolekut Rakvere vallas Lepna alevikus asuva Eesküla tee kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rakvere vallale tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

15. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30. juuni 2018
Tüüp: aruanne
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste

Riigieelarve seadusest tulenevalt esitab rahandusminister Toomas Tõniste valitsusele aruande stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta seisuga 30. juuni 2018.

Reservi maht on hinnatuna turuväärtuses 412,5 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 0,8 miljoni euro võrra. 2018. aasta II kvartali jooksul laekus reservi 1,1 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2017. aasta kasumieraldis. 2017. aasta jooksul tehti reservi sissemakseid summas 7,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2016. aasta kasumieraldis.

16. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu noortestrateegia kohta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Euroopa Komisjon avalikustas uue EL noortestrateegia ettepaneku Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Praegune ELi noortestrateegia kehtib 2018. aasta lõpuni ning tegemist on EL noortepoliitika ühe olulisema algatusega, millega määratletakse komisjoni ja liikmesriikide ühised eesmärgid ning kohustused noortepoliitika edendamisel.

Strateegia eesmärk on luua noortele võimalus ise oma elu kujundada, suurendada nende toimetulekut ning anda neile eluks vajalikke oskusi, et tulla toime tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas. Samuti julgustada noori saama aktiivseteks kodanikeks, solidaarsusmeetmete ja positiivsete muutuste elluviijateks Euroopa kogukondades, lähtudes ELi väärtustest ja Euroopa identiteedist. Strateegia eesmärgiks on aidata ennetada ka noorte sotsiaalset tõrjutust ning parandada poliitiliste otsuste mõju noortele, korraldades dialoogi ja võttes arvesse noorte vajadusi erinevates valdkondades.

Haridusminister Mailis Reps teeb ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad ELi uue noortestrateegia kohta. Ministeerium teeb ettepaneku toetada strateegia ülesehitust ning tunnustab strateegias eraldi tähelepanu pööramist noorsootööle kui noortepoliitika alusele ja väärtuste kandjale. Ministeerium toetab uue strateegia peamisi tegevussuundi, kavandatavaid muudatusi ja valdkondadevahelist koostööd.