Sa oled siin

Valitsuse 26.4.18 istungi kommenteeritud päevakord

25. aprill 2018 - 18:37

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Valitsuse pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja Riigivanemate saalis ja on pühendatud RES-ile. Riigi uuendatud eelarvestrateegiast räägivad peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi, 56498580

 

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse kohtulahendi või muu täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse teatud nõuete aegumistähtaega. Praegu aeguvad kõik täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse nõuded kümneaastase tähtaja jooksul.

Eelnõu kohaselt sätestatakse, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete ja kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi alusel väljamõistetud nõuete aegumistähtaeg pikeneb kümnelt aastalt 20-le. Näiteks kui kohtuotsusega on ohvri kasuks välja mõistetud hüvitis kehavigastuse tekitamise eest, siis on tulevikus selle nõude aegumistähtajaks 10 aasta asemel 20 aastat. Muudatuse eesmärk on parandada võlausaldaja õiguslikku positsiooni.

Muude tsiviilõiguse nõuete, näiteks müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude või laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtajaks jääb 10 aastat.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. juulil 2019. Uut aegumistähtaega kohaldatakse alates 1. juulist 2019. aastast jõustunud kohtuotsusest või nõuetest.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/94f1dae4-10fe-42a4-b8bf-7e...

 

2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb viie põhilise õhusaasteaine heitkoguste vähendamise riiklike kohustusi.

Direktiiviga on aastateks 2020 ja 2030 kehtestatud riiklikud saasteainete heitkoguste vähendamise kohustused ning teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi nõuded. Programmis seatakse õhusaasteainete vähendamise eesmärgid ja meetmed, mis on riigile kohustuslikud. Saasteained, mida direktiiv käsitleb on: vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, eriti peened osakesed, ammoniaak ja mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid. Nende ainete vähendamine õhusaastes parandab välisõhu kvaliteeti ning toob kaasa positiivse mõju nii ökosüsteemidele kui elu- ja looduskeskkonnale.

Ülevõetava direktiiviga kutsutakse üles tugevdama riikidevahelist koostööd saasteainete heitkoguste vähendamisel. Muu hulgas peavad riigid hakkama hindama tõenäosust, kuidas riigisisesed heiteallikad mõjutavad õhukvaliteeti nii riigis kui naaberriikides ning kirjeldama heitkoguste vähendamise meetmeid. Samuti tuleb tagada programmi kooskõla teiste asjakohaste kavade ja programmidega. Siiani on olnud programmi sisu paljuski riikide enda sisustada.

Direktiiv on piirkoguste täitmise seisukohast üsna paindlik ning võimaldab riigil kombineerida erinevaid meetmeid vastavalt vajadusele ja võimalustele, kui peaks selguma oht, et heitkoguste vähendamise kohustused võiksid jääda mingitel põhjustel täitmata. Näiteks ühe meetmena võib olukorras, mil teatud aastal erakordselt külma talve tõttu ei suuda riik oma heitkoguste vähendamise kohustusi täita, kohustuste täitmiseks kõnealuse aasta heitkogused esitada kolme aasta keskmisena. Kolme aasta keskmine heitkogus arvutatakse kõnealuse aasta, sellele eelneva ja sellele järgneva aasta põhjal. Paindlikkusmeetmete rakendamisel tuleb Euroopa Komisjoni sellest teavitada.

Esimene riikliku õhusaasteainete vähendamise programm tuleb Euroopa Komisjonile esitada 2019. aasta 1. aprilliks ning selle peab üle vaatama vähemalt iga nelja aasta järel.
 

Seadus on plaanitud jõustuma 1. juulil 2018.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5788a2db-4e07-42e0-82fc-c9...

 

3. Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtse rakendusteenuse loomine) eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on koondada Riigi Tugiteenuste Keskusesse kokku rahandusministeeriumi ja maaeluministeeriumi toetuste andmise teenused.

Maaeluministeeriumi valitsemisalas oleva regionaalprogrammi rakendamiseks antavat toetust jagatakse täna EAS-i kaudu. Eelnõu kohaselt hakkab seda jagama Riigi Tugiteenuste Keskus. Lisaks viiakse Riigi Tugiteenuste Keskusesse üle riigieelarvest rahastavad regionaalarengule suunatud programmid, näiteks Setomaa ja Peipsiveere arenguprogrammid, kergliiklusteede toetusskeem, hajaasustuse ja väikesaarte programm.

Keskkonnaministeeriumil on kavandamisel toetusmeede, kus on plaanis füüsilistele isikutele hüvitada elamute kinnistusiseseid vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituskulusid. Kehtiva õiguse järgi saab füüsilisele isikule anda toetust vaid lõppsaaja rollis, ehk toetuse saaja vahendab inimesele toetust, näiteks õppestipendiumid ja uurimisgarandid.

Eelnõu kohaselt laiendatakse regionaalsete investeeringutoetuste programmi eesmärki. Programmi eesmärgist jäetakse välja viide, et programm peab olema seotud laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimustega. Lisaks kehtestatakse programmi tingimused valitsuse määruse asemel edaspidi ministri määrusega.

Seadus jõustub üldises korras, füüsilise isikuga seotud muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. maist 2018.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b47bb437-da4c-455f-b02f-a5...

 

4. Kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga laiendatakse eesti keele õppimise võimalusi Eesti kodakondsuse soovijatele.

Riik pakub edaspidi võimalust sõlmida keeleõppeleping vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud inimestel, kes vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Lepingu kohaselt võimaldatakse lepingu sõlminud inimestele ühekordset tasuta eesti keele õpet nulltasemelt kuni iseseisva keelekasutaja tasemeni B1.

Leping loetakse täidetuks, kui inimene on esitanud politsei- ja piirivalveametile taotluse kodakondsuse omandamiseks. Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminud inimesele õppepuhkusel oldud päevadel keelekursustel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest.

Keeleõpet hakkab korraldama Sisekaitseakadeemia.

Eelnõu on planeeritud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4092125d-734c-446d-b912-c7...

 

5. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt nähakse ette kord arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda kvalifikatsiooninõuete paremaks kontrollimiseks, kui inimene on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriike või Šveitsi. Uus kord on läbipaistvam ja õigusselgem ning tõhustab järelevalvet.

Edaspidi tuleb kõigil arstidel, õdedel, ämmaemandatel läbida enne Eestis töötamiseks loa saamist 1-6 kuu pikkune tööpraktika ja sooritada teooriaeksam. Tööpraktika aega on võimalik pikendada aastani.

Lisaks terviseametile hakkavad tulevikus kolmandatest riikidest pärit arstide kvalifikatsiooni hindamises osalema ka Tartu Ülikool, Tartu või Tallinna Tervishoiukõrgkool. Kõrgkoolid hakkavad ka korraldama nende tööpraktikale suunamist ja teooriaeksamit.

Enne tööpraktikale asumist tuleb terviseametile tõendada ka eesti keele oskust või keeleõpingutel osalemist. Eesti keeles tuleb sooritada ka teooriaeksam. Tervishoiuteenuse osutaja, kelle juurde kvalifikatsiooni tunnustamise taotleja tööpraktikale asub, peab määrama talle juhendaja. Tööpraktika ajaks kantakse taotleja terviseameti tegevuslubade registrisse, et ta saaks ligipääsu tervise infosüsteemi andmetele.

Aastas esitab taotluse Eestis arstina tööle asumiseks umbes 40 kolmandatest riikidest pärit arsti ja õena tööle asumiseks 1-2 inimest.

Teine oluline muudatus puudutab eelnõus arst residente. Ravikindlustusseaduse muudatustega tagatakse ravikindlustuskaitse kõigile tööpraktikat sooritavatele arst-residentidele sõltumata nende töölepingu kestvusest. Muudatus puudutab ca 60 peremeditsiini arst-residenti, kes teevad residentuuri praktilise koolituse ühekuulisi tsükleid erinevates baasasutustes.

Eelnõuga kavandatud muudatused jõustuvad 1. juulil 2018. a.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c11c24d1-6b4b-4b7f-b017-bc524bce40c5#gkUSJJcv

 

6. Arvamuse andmine ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE) kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu sotsiaalkomisjon k.a 21. märtsil. Eelnõu eesmärk on võimaldada ametiühingute seaduses ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses ette nähtud tööandja kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut.

Nimetatud seadused näevad ette tööandja vastutuse kohustuste täitmata jätmise eest suhetes ametiühinguga või ametiühingu valitud esindajaga. Tööandja on isik, kelle kasuks füüsiline isik teeb tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile ning kes maksab tehtud töö eest tasu.

Riigikohus on asunud seisukohale, et karistusseadustiku kohaselt vastutab juriidiline isik vaid siis, kui see on seaduses otseselt ette nähtud. Kuna kehtiv kord ametiühingute seaduses ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses juriidilisest isikust tööandja vastutust eraldi ette ei näe, ei ole võimalik nende poolt toime pandud rikkumiste puhul vastutust rakendada.

Eelnõu kohaselt nähakse ette võimalus tööandja eelnimetatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut. Karistuse ülempiiri määramisel (kuni 3200 eurot) on võetud eeskuju teistest kollektiivseid töösuhteid reguleerivatest seadustest.

Muudatuse sihtrühmaks on ettevõtted, kus on moodustatud ametiühingud, ja ettevõtted, kus on töötajatega sõlmitud kollektiivleping. 2015. aastal tehtud Eesti tööelu-uuringu andmetel on 7,2% töötajatest viie ja enama töötajaga ettevõtetes ja asutustes ametiühingu liikmed ning 6% tööandjate juures on olemas ametiühing. 3,9% viie ja enama töötajaga ettevõtetes, asutustes (ca 600 organisatsiooni) on sõlmitud kollektiivleping. Üldiselt on kollektiivlepingutega kaetud keskmiselt 19% üle viie töötajaga organisatsioonide töötajatest.

Eelnõuga kavandatud muudatused on heaks kiitnud Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Eelnõuga kavandatud muudatused jõustuvad üldises korras.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

Valitsuse arvamus tuleb esitada sotsiaalkomisjonile 30. aprilliks 2018. a.

 

7. Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2016. a korralduse nr 439 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019“ kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt uuendab valitsus oma tegevusprogrammi, lisades sinna vajalikke jätkuülesandeid, märkides täidetud ülesanded ja loeb katkestatuks need ülesanded, mille puhul valitsus on otsustanud punkti elluviimise peatada. Samuti korrigeeritakse tähtaegu ja ülesannete sõnastusi.

 

8. Uuendatud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ ja selle tegevuskava aastateks 2018–2020 heakskiitmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kiidab valitsus heaks uuendatud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja selle tegevuskava aastateks 2018–2020. Tegemist on strateegia „Euroopa 2020“ elluviimiseks koostatud Eesti riikliku reformikavaga, mis kiideti heaks 2011. aastal, ja seda uuendatakse iga aasta kevadel.

Kava uuendatakse koos riigi eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammiga. Lisaks arvestatakse 2017. aasta suve Euroopa Ülemkogu kohtumisel riigi kohta antud soovitusi.

 

9. Riigi eelarvestrateegia 2019-2022
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Strateegia eelnõu

 

Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Riigi eelarvestrateegia viib kooskõlla riigi valdkonnapoliitilised vajadused ja prognoosidest tulenevad rahalised võimalused.

Eelarvestrateegias esitatakse järgmise nelja aasta riigi eelarvepoliitika põhisuunad, majandusarengu prognoos, valitsuse prioriteedid, tulemusvaldkondade olukorra analüüs, eesmärgid koos mõõdikutega ning peamised poliitikamuudatused ja valitsemisalade rahastamiskava.

Riigi eelarvestrateegiat uuendatakse igal kevadel – täpsustatakse kolme eelseisva aasta kavasid ning täiendatakse vähemalt ühe aasta võrra. Nii kohandatakse pidevalt keskpika perioodi plaane vastavalt muutustele majanduses, fiskaalkeskkonnas ja valdkondlikus tegevuskeskkonnas. Eelarvestrateegia elluviimine toimub valdkonna arengukavade rakendusplaanide ja tegevuskavade kaudu.

Esimene eelarvestrateegia funktsiooni täitev dokument koostati 2000. aastal.

 

10. Stabiilsusprogramm 2018
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste

 

Vastavalt Euroopa Liidu eelarvepoliitikate koordineerimise reeglitele peavad EL liikmesriigid kord aastas esitama uuendatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid (vastavalt euroala liikmed ja eurot mittekasutavad liikmesriigid).

 

11. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga laiendatakse töötajate ringi, kellel on võimalik saada Eesti Töötukassa kaudu tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust. Eelnõu kohaselt on need võimalused edaspidi avatud kuni keskmist palka teenivatele inimestele ning ka töövõtulepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötajatele.

Lisaks antakse töölepingu alusel töötajale ja avalikule teenistujale ka töövõtu,- käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu alusel töötavale isikule õigus saada tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust. Võlaõiguslike lepingutega töötavate inimeste arv, kes võivad edaspidi tööturukoolitust saada on umbes 3500 inimest. Tasemeõppe toetuse saajate sihtrühma lisandub seeläbi 9000 inimest.

Kehtiva määruse alusel on üheks tingimuseks koolituse saamisel see, et töötaja sissetulek on väiksem mediaanpalgast. Sissetuleku piiri tõstmisega keskmise palgani laieneb inimeste ring, kellel on õigus neid teenuseid saada, 60 000 inimese võrra. Seejuures jäävad oluliste kriteeriumidena alles madal kvalifikatsioon või vananenud oskused, toetamaks koolitusel ja tasemeõppes osalemist just nende puhul, kel seda enim vaja on.

Eesti keele koolituse kvaliteedi tagamiseks antakse edaspidi nii töötule kui töötajale koolituskaart ainult sellistel koolitustel õppimiseks, mis on kavandatud tasemeeksami sooritamiseks ettevalmistamiseks või A1 ehk keelekasutuse madalaima astme omandamiseks. Ühtlasi avardatakse eesti keele koolitusel osalemise võimalusi, andes ka tööandjale võimaluse taotleda oma töötajatele korraldatud eesti keele koolituse kulude hüvitamist. Töötajate arv, kes ei oska eesti keelt on ligi 50 000.

Määrus jõustub 1. juunil 2018. a.

 

12. Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a korralduse nr 387 „2018. aasta riigieelarve täiendav liigendamine” muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Muudatused on seotud riigieelarves määratud vahendite liigendusega valitsemisalade sees ning investeeringute ja majandamiskulude vaheliste ümbertõstmistega

 

13. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Riigi Infosüsteemi Ametile ID-kaardi turvaprobleemide lahendamisega seotud kulude katmiseks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse 1 115 616 eurot Riigi Infosüsteemi Ametile ID-kaardi turvaprobleemide lahendamisega seotud kulude katmiseks. Summa hõlmab nii juba tehtud kui ja jätkuvaid investeeringuid, majandamis- ja personalikulusid. Investeeringud sisaldavad endas eID baastarkvara komponentide arendus- ja testimistöid ning ID-kaardi lepingu täitmisesse kaasatud osapoolte arendusi, mis tagavad ID-kaardi sertifikaatide kauguuendamise võimekuse ning uuendatud ID-kaardi toimimise erinevates e-teenustes. Majandamiskulude all on näiteks teavituskampaaniale ning ID-kaardi  infotelefonile vastamise võimekuse tõstmisele kulunud raha. Personalikulude sisuks on suures osas RIA töötajate täiendavate tööülesannete hüvitamine kriisi lahendamise perioodil.

Turvariskiga ID-kaartidest uuendasid kasutajad märtsi lõpuks 494 000 kaarti, mis on 95 protsenti elektrooniliselt kasutatud kaartidest. 1. aprilli seisuga tunnistati ligi 300 000 kaardi sertifikaadid kehtetuks. Isikut tõendava ja reisidokumendina kehtivad kaardid edasi kuni kaardile märgitud kuupäevani.

Riik tunnistas turvariskiga kaartide sertifikaadid kehtetuks, et vältida kiibis peitunud nõrkuse ärakasutamist. RIAle teada olevalt ei ole kirjeldatud turvarisk realiseerunud ning mitte kellegi digitaalset identiteeti ei ole selle abil kuritarvitatud.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Veeteede Ametile 2018. aastal ohutu ja kvaliteetse jäämurdeteenuse osutamisega seotud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse Veeteede Ametile 2 159 000 eurot 2018. aastal ohutu ja kvaliteetse jäämurdeteenuse osutamisega seotud kulude katteks. Kuna veeteede ametile oli 2018. aasta talvise navigatsiooniks ja jäämurdeteenuseks eraldatud kokku 6,4 miljonit eurot ning täiendavat kulu pole võimalik nende vahenditega katta, eraldab valitus reservist ligi 2,2 miljonit eurot täiendavate kulude katteks.

Viimastel aastatel on jäämurdetöödeks eraldatud umbkaudu 6,5 miljoni eurot. See summa arvestab niinimetatud pehme talve olusid, mil jäämurdmist ei toimu või toimub vähesel määral. 2018. aastal alustati jäämurdetöödega Pärnus 18. jaanuaril ja Soome lahel 22. veebruaril ning jäämurdetööd kestsid pea aprilli keskpaigani.

Enim mõjutas kulu suurenemist aga kütusekulu, mis võrreldes 2017. aasta prognoosiga oli ligi 1,1 miljoni euro võrra suurem. Samuti avaldas kulude suurenemisele mõju jäämurdja Tarmo ja Eva-316 töötajate lisatasu merepäevade eest, EVA-316 avariijuhtumist tulenevalt kindlustuse omavastutus koos lisalaeva Protector kasutamisega ning EVA-316 kohustuslik dokiremont koos peamasinate hooldusremondiga.

 

14. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ametikohale nimetamine uueks tähtajaks
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt nimetatakse Elmar Vaher politsei- ja piirivalveameti peadirektori ametikohale määratud ajaks viieks aastaks alates 2. maist 2018. a kuni 1. maini 2023.

Kehtiva korra kohaselt nimetab valitsus politsei- ja piirivalveameti peadirektori ametikohale viieks aastaks valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Riigikogu õiguskomisjon toetab Elmar Vaheri jätkamist PPA peadirektorina.

 

15. Kaitsepolitseiameti peadirektori ametikohale nimetamine uueks tähtajaks
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt nimetatakse Arnold Sinisalu uueks tähtajaks Kaitsepolitseiameti peadirektori ametikohale määratud ajaks viieks aastaks alates 16. juunist 2018. a kuni 15. juunini 2023.

Kehtiva korra kohaselt nimetab valitsus kaitsepolitseiameti peadirektori ametikohale viieks aastaks valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamuse. Mõlemad komisjonid toetavad Arnold Sinisalu jätkamist KAPO peadirektorina.

 

16. Eesti seisukohad uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite heitenormide kohta, lähtudes kergsõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjon avaldas 8. novembril 2017. aastal ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseks, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes kergsõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist. Ettepanekuga sõnastatakse uuesti kaks kehtivat määrust.

Eesti toetab uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestatud heitenormide ülevaatamist ja rangemate heitenormide kehtestamist aastateks 2021–2030, et kiirendada Euroopa Liidus heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtmist ja kütusesäästlike tehnoloogiate arendamist ning kulutõhusalt vähendada CO2-heidet.

Samuti toetab Eesti kogu Euroopa Liidus ühtse seire- ja aruandlussüsteemi läbipaistvuse suurendamist, õigusnormide lihtsustamist ning halduskulude vähendamist seoses uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide kehtestamisega.