Sa oled siin

Valitsuse 26.3.20 istungi kommenteeritud päevakord

25. märts 2020 - 19:03

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Seoses eriolukorraga toimuvad valitsuse pressikonverentsid ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1). Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratase kõrval siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu.

 

1. Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõus on kavandatud kolm suuremat muudatust, mis puudutavad nõudeid elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegiale ja toetusmeetmetele, elektriauto laadimistaristu paigaldamisele ning olemasolevate tehnosüsteemide energiatõhususe hindamisele ja süsteemide energiatõhususele.

Direktiivist 2018/844 tulenevad, Eesti õigusesse ülevõetavad nõuded, aitavad kogumis kaasa direktiivi lõppeesmärkide saavutamisele.

Direktiiv 2018/844 on välja töötatud ühe osana Euroopa Komisjoni puhta energeetika meetmepaketist, mille fookuses on energiatõhusus, taastuvenergia ja tarbijate seisukohalt õiglane energia hind.

Euroopa Liit on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks veel vähemalt 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Euroopa Liidus soovitakse suurendada tarbitava taastuvenergia osa, energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.

Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest 40 protsenti ja kasvuhoonegaaside heitest 36 protsenti on tingitud olemasoleva hoonefondi kasutamisest. Nende näitajatega moodustab hoonefond Euroopa Liidu energiatarbest kõige suurema osa.

Eestis on vastavad näitajad veelgi kõrgemad, sest hoonete osa energia lõpptarbimisest ulatub Eestis 50 protsendini. Lähtudes hoonete suurest mõjust energia lõpptarbimisele on hoonete energiatõhususe parandamine äärmiselt oluline.

 

2. Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lisatakse lipupäevana riiklike tähtpäevade hulka 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev.

Samuti muudetakse lipupäevaks vanavanemate päev, mida tähistatakse septembrikuu teisel pühapäeval.

Lastekaitsepäeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmine on märgiline samm selles suunas, et pöörata tähelepanu laste õigustele ja väärtustada lastega töötavaid spetsialiste.

Vanavanemate päeva tähistatakse juba praegu Eestis riikliku tähtpäevana, kuid mitte lipupäevana. Laste kõrval on väga oluline pidada meeles ka vanavanemaid, mistõttu on asjakohane muuta analoogselt lastekaitsepäevaga ametlikuks lipupäevaks ka vanavanemate päev.

Kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses on kehtestatud neliteist riiklikku tähtpäeva, neist kuus on lipupäevad.

 

3. Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanka käsitleva 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelisele Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja muutmise kokkuleppe.

Vabariigi Valitsus kiitis 20.02.2020. a istungil muutmise kokkuleppe heaks. Muutmise kokkuleppele kirjutas alla Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Norra Kuningriigis 28. veebruaril 2020 Oslos.

Põhikirja muudatuse sisuks on panga juhatajate nõukogu pädevuse täiendamine. Põhikirja lisatakse, et juhatajate nõukogu, mis koosneb panga liikmesriikide rahandusministritest, pädevuses on panga kapitali ja likviidsuse juhtimise põhimõtteid käsitlevate otsuste tegemine.

Lisaks tehakse põhikirjas muid muudatusi, mille muutmine on juhatajate nõukogu pädevuses ning mille eesmärkideks on panga vahendite tõhusam kasutamine ja panga finantsjuhtimise raamistiku kaasajastamine.

Muudatuse tulemusel saab pank lisaks laenudele ja garantiidele võimaluse hakata osalema omakapitaliinvesteeringutes. See tähendab, et pank saab investeerida otse ettevõttesse ja omandada seal osaluse. Balti riikide kapitaliturg on noor ja seega võiks panga osalemine Balti ettevõtetes elavdada ja mitmekesistada Balti kapitaliturgu. Põhjamaades nähakse omakapitaliinvesteeringute vajadust eelkõige keskkonnasõbralike projektide rahastamise ja kasvufaasis ettevõtete rahastamise vallas. Täna on puudu investoritest, kes oleksid spetsialiseerunud keskkonnasõbralikele ehk nn roheinvesteeringutele.

 

4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõuga soovitakse kehtestada kõigile 500-eurone igakuine tulumaksuvaba määr.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Süsteemsete ja riigieelarvet koormavate muudatuste arutamine ei ole otstarbekas praeguses olukorras, kus esmatähtis on majanduskriisi leevendavate abinõude väljatöötamine ja inimeste sissetuleku säilimise tagamine.

 

2) Arvamuse andmine kaitseväe korralduse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE) kohta
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon.

Eelnõu kohaselt muudetakse kaitseväe korralduse seadust, andes kaitseväele täiendavad õigused taustakontrolli tegemiseks. Lisaks nähakse kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Muudatuste eesmärk tervikuna on suurendada kaitseväeluure efektiivsust kaitseväe julgeoleku tagamisel ja ohtude ennetamisel.

Valitsus plaanib eelnõu toetada.

 

3) Arvamuse andmine pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatas eelnõu, mille kohaselt soovitakse muuta pühade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval.

Sotsiaalministeerium toetab eelnõu üldist eesmärki, kuid leiab, et eelnõu majanduslikke mõjusid tuleks põhjalikumalt analüüsida. Siseministeerium ei toeta eelnõu põhjusel, et valitsus on välja töötamas pühade ja tähtpäevade regulatsiooni terviklahendust. Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

 

4) Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioon eesmärgiga võimaldada abikaasadele ühise tuludeklaratsiooni esitamist.

Kehtiva õiguse kohaselt abikaasad ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saa, küll aga on võimalus ühel abikaasal oma kasutamata maksusoodustused üle kanda abikaasa tuludeklaratsioonile. Muudatus omab mõju riigieelarvele alates 2020. aastast ning on hinnanguliselt 15 mln eurot.

Siseministeerium ja rahandusministeerium teevad valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

 

5) Arvamuse andmine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu liiga Liina Kersna eesmärgiga muuta põhikooli I ja II kooliastme õpilase hindamisega seotud regulatsiooni. Eelnõu järgi võimaldatakse vastava kooliastme õpilase hindamisel jätkuvalt kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, kuid kaotatakse kohustus teisendada kirjeldavad sõnalised hinnangud viiepallisüsteemis numbriliseks, kui õpilane lahkub koolist või lõpetab II kooliastme.

Haridus- ja teadusministeerium leiab, et muudatust võib sisuliselt toetada, kuid eelnõu menetlemine eraldi eelnõuna on ebaotstarbekas. Ministeerium planeerib muudatuse lisada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste tervikpaketti.

 

5. Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018. a määruse nr 38 „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt määratakse igal aastal kuni kolm elutööpreemiat senise ühe asemel. Teine muudatus puudutab aastapreemiaid. Eelnõu järgi on võimalik määrata üks aastapreemia rohkem kui seni ehk kokku kümme. Aastapreemiate kategooriasse lisatakse huvihariduse valdkonna esindajate ja kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekul huvikooli õpetaja.

Riiklikke hariduspreemiaid määrab valitsus haridus- ja teadusministri esildisel hariduspreemiate komisjoni ettepanekute alusel ja on ettenähtud väljapaistvate tööalaste saavutuste eest haridusvaldkonnas. Elutööpreemia suurus on 65 000 eurot ja aastapreemia suurus on 10 000 eurot.

Preemiad antakse üle riiklikul haridustöötajate sügisesel tunnustusüritusel "Eestimaa õpib ja tänab".

 

6. Paadenurme looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Muudetakse olemasoleva looduskaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning laiendatakse kaitstavat ala. Kehtiv kaitsekord on aastast 1997 ega taga kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade kaitset. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Kaasiksaare külas, Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Peressaare külas ning Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Kiissa ja Paadenurme külas.

Kaitsealal kaitstakse loodusdirektiivi esmatähtsaid elupaigatüüpe - vanu loodusmetsi, soostuvad ja soo-lehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Samuti must-toonekurge ja metsist ning nende elupaiku. Kaitseala pindala on 419,5 ha ja jääb kogu ulatuses riigimaale. Kaitseala laiendatakse 74,7 ha võrra. Laiendamine toimub metsise mängupaikade kaitse eesmärgil. Laiendusel on registreeritud 13 kukega metsisemäng, mille kaitse on oluline kahaneva arvukusega metsisepopulatsiooni säilitamisel.

Kogu kaitseala tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. Senisest piiranguvööndist arvatakse sihtkaitsevööndisse metsaelupaigatüüpide kaitse eesmärgil 202,2 ha. Edaspidi reguleeritakse rangemalt rahvaürituste korraldamist- rohkem kui kümne osavõtjaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

Laiendatakse liikumispiiranguga ala ja ühtlustatakse liikumispiirangu ajalist perioodi. Jahipidamine on keelatud Paadenurme sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustööd. Punasoo ja Paadenurme SKV-s on lubatud metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja olemasolevate maaparandussüsteemide eesvoolude hoiutööd.

 

7. Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2016. a määruse nr 75 "Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse energeetiliste maavarade ehk põlevkivi ja hästilagunenud turba, turuhinnast sõltuvate kaevandamisõiguse tasumäärade arvutamise süsteem paindlikumaks. Kiirete turuhindade muutuse tingimustes võib senine kvartalipikkune viiteaeg reaalse turuolukorra ning kaevandusõiguse tasude määramise valemi vahel tuua kaevandajatele kaasa lühiajalisi raskusi.

Muudatuse kohaselt sõltub põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäär 1% väävlisisaldusega raske kütteõli maailmaturu ning turba korral Riigimetsa Majandamise Keskuse koteeritud hakkpuidu aruandekvartali keskmisest hinnatasemest. Seni on kaevandamisõiguse tasud olnud seotud aruandekvartalile eelneva kvartali energiatoodete turuhinnaga.

Märtsis 2020. a langes nafta maailmaturu hind 14 päeva jooksul 50%. Selline kiire hinnamuudatus tõi välja senise arvutuspõhimõtte kitsaskoha.

Määrust rakendatakse 2020. aasta esimeses kvartalis kaevandatud maavara kaevandamisõiguse tasu arvutamisel.

 

8. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2019. a määruse nr 77 „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2020. aastal“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on tagada töötukassale tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalike vahendite olemasolu 2020. aastal. Eelnõuga kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks sellel aastal alates määruse jõustumisest 30 protsenti mõlemast sihtfondist. Sihtkapitalist rahastatakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste, v.a töötutoetuse maksmist.

Kehtiva korra kohaselt kantakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali 17,6% töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest ja 17,6% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest.

Seoses Eestis kehtiva eriolukorraga viiruse COVID-19 leviku tõkestamiseks otsustas Vabariigi Valitsus näha tööhõiveprogrammis ette uue tööturuteenusena töötasu hüvitise. Eriolukorras on paljude tööandjate igapäevane majandustegevus häiritud, käive ja tulu järsult langenud, töötajatele töö tagamine ning töötasu maksmine raskendatud. Olukorra leevendamiseks maksab Eesti Töötukassa hüvitist töötajale, kelle töömahtu või töötasu on vähendatud, ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana. Hüvitist makstakse üldjuhul 70% töötaja eelmise 12 kuu põhjal arvutatud brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav brutotöötasu vähemalt 150 eurot.

Eelnõuga kavandatud muudatused tagavad Töötukassale töötasu hüvitise maksmiseks vajalikud rahalised vahendid.

Sotsiaalministeerium soovib eelnõu Vabariigi Valitsuse 26. märtsi istungi päevakorda.

 

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Rahandusministeeriumile isikukaitsevahendite soetuseks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsuse reservist eraldatakse rahandusministeeriumile vahendid isikukaitsevahendite ostmiseks. Ühtlasi nähakse isikukaitsevahendite soetamiseks ette vahendid 2020. aasta sihtotstarbelisse reservi sihtotstarbeta reservi vahendite arvelt.

 

10. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kuuluvad Tallinnas Kiriku tn 6 asuvad kinnistu ja kaks korterihoonestusõigust)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) antakse üle mitterahalise sissemaksena majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevad Tallinnas Kiriku tn 6 asuvad kinnistu ja kaks korterihoonestusõigust hariliku väärtusega 349 000 eurot.

Kiriku tn 6 kinnistul on haldushoone, majandushoone ja abihoone. Haldushoonet kasutab alates 2006. aastast hoonestusõiguse alusel Eesti Tööandjate Keskliit (ETKL). Valitsuse 2. augusti 2018. a korraldusega pikendati hoonestusõiguse tähtaega 31. oktoobrini 2068. a. Kinnistul asuvad majandushoone ja garaaž on riigile mittevajalikud.

2019. aastal sõlmisid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja ETKL korterihoonestusõiguste seadmiste lepingu. Lepinguga seati hoonestusõigus kogu kinnistule ja jagati kolmeks korterihoonestusõiguseks (haldus-, majandus- ja abihoone). Haldushoonele ja selle teenindamiseks vajalikule maale seatud korterihoonestusõigus nr 1 jäi ETKLi omandisse senistel tingimustel. Täpsustati investeerimiskohustust, st ETKL peab hoone täielikult renoveerima viie aasta jooksul.

 

11. Vabatahtliku keskse hankija määramine kinnisvara arenduse ja korrashoiu valdkonna riigihangetes
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts määratakse keskseks hankijaks kinnisvara arenduse ja korrashoiu valdkondades nagu tehnohooldus, heakorrateenused, tarbimisteenused, turvateenused, remonttööd, projekteerimine ja ehitamine.

 

12. Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. a korralduse nr 96 „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“ muutmine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga täpsustatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud riigikaitseobjektide aadresse, mis on haldusreformi tõttu muutunud.

Alalised riigikaitseobjektid moodustavad riigi funktsioneerimiseks kriitilise tähtsusega taristu. Alalisteks riigikaitseobjektideks on määratud objektid, mille kahjustamine või hävitamine häirib oluliselt riigikaitse ja julgeoleku tagamist ning strateegilist juhtimist, samuti riigi seisukohast olulise ja riigikaitseks vajaliku teenuse osutamist võimalikus kriisiolukorras.

 

13. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

14. Eesti kodakondsusest vabastamine (40 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 40 inimest.

Eelnõus loetletud isikutest 34 elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 15 elavad Soomes, 3 Suurbritannias, 7 Venemaal, 2 Austrias, 3 Rootsis, 1 Prantsusmaal ja 1 Austraalias. Üks isik, kes soovib vabastamist Eesti kodakondsusest seoses Rootsi kodakondsuse saamisega, elab Taani Kuningriigis ja 1 isik, kes on ka Saksamaa Liitvabariigi kodanik, elab Soome Vabariigis. 6 isikut elavad Eestis ja neist 1 soovib vabastamist Eesti kodakondsusest seoses Saksamaa kodakondsuse saamisega, 1 seoses Belgia kodakondsuse saamisega ja 4 seoses Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse saamisega.

 

15. Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamivabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi Valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu.

Pakistaniga sõlmitava lepingu tekst parafeeriti 21. oktoobril 2016. a Islamabadis.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Lepingule kirjutab alla väliminister, hetkel ei ole allkirjastamise aeg teada.

Seisuga 1. veebruar 2020. a on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepingud 60 riigiga.

 

16. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamiseks.

 

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide 26. märtsi 2020. a telekonverentsiks
Esitaja: peaminister Jüri Ratas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

26. märtsil toimub Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide telefonikonverents, mille eesmärk leida ühine lähenemine neljas töösuunas: viiruse COVID19 leviku tõkestamine, meditsiinivarustuse tagamine, teadus- ja arendustegevuse edendamine viiruse leviku tõkestamiseks ja majandusmõjude leevendamine. Lisaks arutatakse Euroopa Liidu kodanikele kojupääsu tagamist kolmandatest riikidest. Vastu võetakse ühisavaldus.