Sa oled siin

Valitsuse 26.05.2005 istungi kommenteeritud päevakord.

26. mai 2005 - 11:58

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 26. mail 2005. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Martin Ja¹ko 693 5770, Üve Maloverjan 693 5719



1. ""Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu" ning "Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu" ratifitseerimise seaduse"" eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu

Valitsus esitab Riigikogule ratifitseerimiseks "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigipiiri lepingu" ning "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu," mis kirjutati alla 2005. aasta 18. mail Moskvas.

Lepingute ratifitseerimine ja rakendamine toob kaasa muudatused Eesti õigusaktides, kuna nendes on praegu sätestatud ajutise kontrolljoone mõiste, mis kaob. Muuta tuleb riigipiiri seadust, mille kehtivas redaktsioonis on sätestatud ajutise kontrolljoone staatus ja selle ebaseaduslik ületamine. Lisaks vajab täiendamist merealapiiride seadus, milles on sätestatud Eesti Vabariigi ühepoolselt määratletud merealapiiride koordinaadid ja märgitud, et need võivad muutuda asjakohaste lepingute sõlmimise korral.

Kõnealuste lepingute ratifitseerimisega läheneb Eesti otsustavalt olukorrale, kus kõik tema piirid on lepingutega fikseeritud ning naaberriikide poolt vaidlustamata. See tugevdab riiklikku julgeolekut tervikuna. Eesti Vabariigi rahvusvaheline seisund tugevneb. Kuigi praegu rakendatakse erinevaid Eesti ja Venemaa vahelisi kokkuleppeid ajutisel kontrolljoonel, võimaldaks allakirjutatud lepingute elluviimine kõrvaldada järelejäänud raskused ning legaalsed probleemid. Riigipiiriga seotud küsimuste lahendamine aitab kaasa ka piiriäärsete alade arengule ja piiriülesele koostööle.


2. ''Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu' ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet, rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse uus Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vaheline tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, mis allkirjastati 21. oktoobril 2004. a.

Lepingu eesmärk on piirata tulu- ja varamakse, mida riik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada, ja kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Leping reguleerib maksustamisõiguste jagamist riikide vahel, keelustab diskrimineeriva maksustamise ja sätestab topeltmaksustamise kõrvaldamise kohustuse. Leping piirab riigi seaduste mõju (näiteks kohaldatakse 10% maksumäära 24% määra asemel), mis tähendab, et lepingupool loobub osast maksutulust teise lepingupoole kasuks ja vastupidi.

Uus leping annab võrreldes kehtiva lepinguga piiratud maksustamisõiguse (kinnipeetava maksu määr kuni 10%) ka riigile, kus intressid ja litsentsitasud tekivad, see tähendab riigile, mille resident intresside või litsentsitasude maksja on või kus asub püsiv tegevuskoht, mille kaudu intresse või litsentsitasusid makstakse.

Samuti annab uus leping võimaluse maksustada teise riigi residendile makstavaid dividende 5% ulatuses dividendi brutosummast, kui dividendisaaja on äriühing ja tema osalus dividendi maksvas äriühingus on vähemalt 20%. Eesti tulumaksuseaduse kohaselt sellisel juhul tulumaksu kinni ei peeta.

Uues lepingus kasutab Eesti topeltmaksustamise vältimiseks vabastusmeetodit, mille kohaselt ei maksusta Eesti oma residendi tulu, mida Leedul on olnud õigus lepingu kohaselt maksustada. Erandina kasutatakse krediidimeetodit kolmel lepingus ettenähtud juhul (dividend, intress ja litsentsitasu). Kui uus leping kehtima hakkab, on see siiani ainus Eesti sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping, milles kasutatakse topeltmaksustamise vältimiseks vabastusmeetodit.


3. Maksu- ja Tolliameti struktuurireformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse maksu- ja tolliameti struktuurireformiga seotud seadusi, asendades mõisted "piirkondlik maksukeskus" ja "(maksuhalduri) kohalik asutus" üldisema mõistega "piirkondlik struktuuriüksus".

Selleks, et täita riiklike maksude maksuhalduri ülesandeid maksu- ja tollikeskuste kaudu, on vaja muuta 17 seadust, sätestades neis üldisemalt maksu- ja tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse instituudi seniste spetsiifiliste maksukeskuste või tolliinspektuuride asemel.

Sellise üldmõiste kasutamine jätab seletuskirja kohaselt võimaluse edaspidisteks struktuurireformideks ja peaks välistama struktuuriüksuse nime muutmisest tingitud järgnevad seadusemuudatused.

Muudatusettepanekud esitatakse tulenevalt asjaolust, et 1. juulist 2005. a on kavas moodustada maksu- ja tolliametis senise 4 piirkondliku maksukeskuse ja 5 tolliinspektuuri baasil 4 uut piirkondlikku struktuuriüksust (maksu- ja tollikeskust).

Maksu- ja tolliameti regionaalse struktuurireformi esmane eesmärk on ühendada sarnaseid või samu töölõike ja funktsioone täitvad üksused ning koondada sama protsessiga seotud inimesed samasse funktsionaalsesse juhtimisliini või ühte struktuuriüksusesse.

Eelnõu on kavas jõustada 1. juulist 2005. a.


4. "Loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: seaduse eelnõu

Seaduseelnõu esitatakse seoses vajadusega harmoniseerida loomatauditõrje seadus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga.

Muudatustega reguleeritakse inimestele ja loomadelee ühiste haiguste (zoonooside) seire ning toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogilise uurimise alused. Samuti täpsustatakse kehtiva seaduse sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjoni teavitamist Eestis loomataudide diagnoosimise ja zoonooside esinemuse tendentside kohta.

Seadusega kõrvaldatakse loomatauditõrje seaduses terminoloogilised ebatäpsused, täiendatakse seda vastavalt EL õigustikule, tagatakse zoonooside valdkonna tõhusam reguleerimine ja järelevalve ning asjakohaste järelevalveasutuste koostöö paranemine.

Seadusemuudatuste rakendamisega kaasnevad täiendavad kulutused veterinaar- ja toiduametile 2006. aastal ühekordse kuluna 319 000 krooni ja igaaastaselt 1 102 630 krooni ning tervisekaitseinspektsioonile igaaastaselt 329 603 krooni.

Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ülevõtmisega hilinemisega.


5. Arvamuse andmine
5.1 Arvamuse andmine "Rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse" eelnõu (641 SE) kohta
Esitajad: haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kaitseminister Jaak Jõerüüt
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Isamaaliidu fraktsiooni poolt 4. mail 2005. aastal algatatud seaduseelnõu eesmärgiks on muuta riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülemale esitatavaid nõudeid ja liita riigikaitselist kõrgharidust haridussüsteemi ülejäänud osadega.

Eelnõus esitatud muudatuse kohaselt võib riigikaitselise rakenduskõrgkooli, kus toimub magistriõpe, ülema ametikohale määrata mitte tingimata vähemalt vanemohvitseri auastmes kaadrikaitseväelase, kes omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni, vaid ka vähemalt koloneli auastmes kaadrisõjaväelase.
Samuti sätestatakse, et riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülema ametikohale määramiseks on lisaks kaitseministri nõusolekule nõutav ka haridus- ja teadusministri nõusolek.

5.2 Arvamuse andmine "Tulumaksuseaduse ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse" eelnõu (658 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rahvaliidu, reformierakonna ja keskerakonna fraktsioonide poolt käesoleva aasta 19. mail algatatud seaduseelnõu eesmärk on koalitsioonileppe täitmine tulumaksuga seonduvate punktide osas:

- täiendava tulumaksuvabastuse kehtestamine maksuvaba miinimumi ulatuses alates pere teisest lapsest alates 1. jaanuarist 2006. a;
- tulumaksumäära vähendamine 20%-ni 1% aastas aastatel 2006-2009;
- residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu suurendamine 2000 kroonini kuus alates 1. jaanuarist 2006. a;
- füüsilise isiku tulumaksust kohalikele omavalitsustele eraldatava määra suurendamine 11,8%-ni brutotulust alates 1. jaanuarist 2006. a.

Lisaks koalitsioonileppele tehakse muudatus tulenevalt EL Nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuseintresside maksustamise kohta ning sätestatakse tulumaksuseaduses direktiivi rakendamiseks vajalike sätete jõustumise kuupäev.

Tulumaksumäära kavandatust aeglasema vähendamise tõttu (2% asemel 1% aastas) suurenevad valitsussektori prognoositud maksutulud 400 miljonit krooni 2006. a, 885 miljonit krooni 2007. a ja 500 miljonit krooni 2008. a.

Füüsilise isiku tulumaksust kohalikele omavalitsustele eraldatava määra suurendamise tulemusel väheneb füüsilise isiku tulumaksu laekumine riigieelarvesse, vähendades riigieelarve tulusid 55,1 miljonit krooni aastas. Täiendava maksuvaba tulu rakendamine alates pere teisest lapsest vähendab riigieelarve laekumisi 360 miljoni krooni võrra.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2006. a. Eelnõu § 8, mis puudutab intressialast teabevahetust, jõustub 1. juulil 2005. a.


6. "Riigi eelarvestrateegia 2006-2009" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rahandusministeerium esitab "Riigi eelarvestrateegia 2006-2009" valitsuse istungil arutamiseks.

20. juunil 2002 võttis Riigikogu vastu riigieelarve seaduse muutmise seaduse, milles sätestati riigi eelarvestrateegia sisunõuded ja heakskiitmise tähtaja valitsuse poolt. Riigieelarve strateegias esitatakse eelarvepoliitilised eesmärgid, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes; valitsuse tegevuse peamised eesmärgid, majandusolukorra analüüs, majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos.

Seaduse kohaselt koostatakse eelarvestrateegia järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta ning selle kiidab rahandusministri ettepanekul heaks valitsus hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. Selle seadusemuudatusega täpsustati ka ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti lähtealuseid, milleks on eelarvestrateegia, strateegilised arengukavad, ministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutuste tegevuskavad ja investeeringute kavad. Seaduse kohaselt esitab ministeerium koos eelarveprojektiga enda ja oma valitsemisala riigiasutuste tegevuskavad järgmise eelarveaasta kohta, lähtudes eelarvestrateegiast ning strateegilistest arengukavadest.


7. Ettekanne "Riigi välispoliitika põhisuunad"
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister esitab valitsusele heakskiitmiseks ettekande "Riigi välispoliitika põhisuunad".

Vastavalt välissuhtlemisseadusele arutab Riigikogu vähemalt kaks korda aastas valitsuse ettekande põhjal riigi välispoliitika põhisuundi ja nende teostamist.


8. Infopoliitika tegevuskava aastaks 2006
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Seletuskirja kohaselt on infopoliitika tegevuskava koostamisel lähtutud ministeeriumide ning põhiseaduslike institutsioonide poolt esitatud kirjeldustest, "Infopoliitika põhialustest 2004 - 2006" ning EL infopoliitilistest raamdokumentidest.

Tegevuskavas kirjeldatakse 16 laiemat, mitmeid haldusalasid hõlmavat tegevussuunda, mis kajastavad 2006. aasta prioriteete. Kuna kava eesmärgiks on kirjeldada kompleksselt suuremaid infopoliitika põhialustes toodud valdkondi, on tegevussuundades esitatud nii arendusprojekte kui ka üldisi prioriteetseid tegevusi.

Tegevuskava finantsküsimuste täpsustamine toimub riigieelarve planeerimisprotsessis ning sõltuvalt riigieelarve võimalustest. Tõenäoselt muutuvad eelarveprotsessi tulemusena ka planeeritavate tegevuste tähtajad.


9. Kuriteoennetuse Nõukogu ja "Kuritegude ennetamise riikliku strateegia aastani 2005" 2004. aasta tegevuste kokkuvõtted
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsusele esitatava informatsiooni kohaselt on 2004. a tegevustes kõikide ametkondade poolt pööratud suuremat tähelepanu noortega seonduvatele küsimustele.

Sotsiaalministeeriumi haldusalas on suurem tähelepanu pööratud pikaajaliste töötute kui ka noorte töötute probleemistikule ning ohvriabi süsteemi arendamisele.
Politsei on ellu viinud erinevaid kampaaniaid ja ennetuslikke tegevusi.
Arendatud on naabrivalve liikumist.

Haridus- ja teadusministeerium ning tema allasutused on toetanud avatud noortekeskuste tegevust, arendanud noorsootööalaseid infokanaleid, toetanud õpilaskodusid läbi riikliku finantseerimise ning riiklikku õppekavasse integreeritud turvalisuse ja kriminaalpreventiivse temaatikaga seotud infomaterjalide väljaandmist. Samuti toetanud laagritegevust, läbi on viidud alaealiste komisjonide koolitust.

Justiitsministeeriumi ja tema allasutuste tegevuse eesmärk riskihindamise metoodika loomisel uue kuriteoriski prognoosimiseks ja kriminaalhooldusprogrammide loomisel on olnud korduvkuritegude ärahoidmine.

Kuriteoennetuse nõukogu pööras 2004. aastal erilist tähelepanu kriminaalpoliitika arendamisele ühtsematel alustel ja seeläbi ka kuriteoennetusalase tegevuse arendamisele.

Vastavalt "Kuritegude ennetamise riiklikule strateegiale aastani 2005" tegelevad kuriteoennetusega justiitsministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium ning haridus- ja teadusministeerium.


10. Ülevaade erastamisväärtpaberite väljaandmisest ja kasutamisest seisuga 15. aprill 2005. a
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Ülevaade erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise kohta esitatakse regulaarselt kaks korda aastas. Lisaks jooksva informatsiooni edastamisele sisaldab valitsusele antav ülevaade ka reformiprotsesside analüüsi, üldistusi ja ettepanekuid.

Lähtuvalt valitsuskabineti 27. jaanuari 2005. a nõupidamisel otsustatust on rahandusministeerium ette valmistanud ja e-Õiguse süsteemi kaudu kooskõlastamisele saatnud "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu, milles pakutavaid seadusandlikke ettepanekuid kõnealuses ülevaates selgitatakse.

Rahandusministeerium esitab koostatud seaduseelnõus järgmised ettepanekud:
1) erastamisväärtpaberite väljaandmise tähtaega pikendatakse 31. detsembrini 2007. a ja nende kasutamise tähtaega 1. juulini 2008. a;
2) erastamisväärtpaberite väljaandmise lõpptähtajaks rahuldamata jäävad vara kompenseerimise nõuded makstakse välja rahas;
3) riigivaraseaduses sätestatakse võimalus riigi omandis olevate aktsiate müümiseks erastamisväärtpaberite eest ning enne kasutamistähtaja lõppu korraldatakse viimane erastamiskampaania kõigi järelejäänud erastamisväärtpaberite utiliseerimiseks;
4) pärast kasutamistähtaja lõppu kasutusarvetele jäänud erastamisväärtpaberite jäägid kustutatakse ja kõik erastamisväärtpaberite omamisest tulenenud õigused lõppevad;
5) erastamisväärtpaberite väljaandmise lõpptähtajast muutuvad kehtetuks maareformi seaduse § 223 lõigetes 9 ja 10 sätestatud soodustused maa erastajatele.

Jooksva informatsiooni osas on ülevaate kohaselt viimasel poolaastal erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nende kustutamise tempo püsinud prognoositud tasemel. Taolise arengu jätkumisel jääb väljaandmise lõpptähtajaks - 31. detsembriks 2005 - rahuldamata kompensatsiooninõudeid umbes 20 miljoni krooni ulatuses ja kasutamise lõpptähtajaks - 1. juuliks 2006 - kasutamata umbes 560 miljonit EVP-krooni.

Erastamisväärtpaberite keskregistri aruande kohaselt oli 15. aprilliks 2005.a. välja antud erastamisväärtpabereid nimiväärtuses 16,76 miljardit krooni. Kustutatud oli 16,14 miljardit ning kasutusarvetel ja Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud väärtpaberiarvetel oli 0,61 miljardit EVP-krooni.

EVP-de kasutusvaldkondadeks on jäänud eluruumide ja elamutes asuvate mitteeluruumide ning maa ja metsa erastamine.


11. Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2001. a määruse nr 140 "Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: määruse eelnõu

Riigilõivude kogumine antakse riigilõivuseaduse muudatuste kohaselt maksu- ja tolliametilt üle riigikassale. Riigilõivu võtja avab selleks konto e-riigikassas ja saab e-riigikassa vahendusel infot laekumiste kohta.

Seletuskirja kohaselt mõjutavad muudatused eelkõige riigilõivu laekumise ja tagastamise korda. Muudatuse jõustumisel tuleb kanda sularahas vastu võetud riigilõivusummad rahandusministeeriumi vastavale kontole e-riigikassas. Ka riigilõivude tagastamine toimub riigilõivu võtja poolt vastavalt e-riigikassas avatud kontolt, mitte enam maksu- ja tolliameti kaudu.

Riigilõivu maksja jaoks ei muutu midagi. Vaid maksekorraldusele tuleb saajaks märkida nüüd maksu- ja tolliameti asemel rahandusministeerium, saaja kontoks rahandusministeeriumi konto ning viitenumbriks selle asutuse konto e-riigikassas, kes osutab lõivustatud avalikku teenust.

Eelnõu on kavas rakendada 1. juunist 2005. a.


12. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a määruse nr 406 "Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel antakse lisapuhkust, ja lisapuhkuse kestus" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: määruse eelnõu

Seoses päästeasutuse reformiga tekkis avalikus teenistuses olevatel päästeteenistujatel ja töölepingu alusel töötavatel päästeteenistujatel ebavõrdne olukord lisapuhkuse andmise osas. Määruses tehakse täpsustus töölepingu alusel töötavatele päästeteenistujatele lisapuhkuse andmise kohta.

Eelnõu muudatuse kohaselt ei laiene määruses ettenähtud lisapuhkus enam "Avaliku teenistuse seaduse" alusel töötavale päästetöötajale.

1. jaanuarist 2005. a korraldati maavalitsuste hallatavad päästeasutused ümber valitsusasutusteks - päästeameti kohalikeks asutusteks ehk avaliku teenistuse asutusteks. Samast ajast alates on avaliku teenistuse seaduse alusel ametisse nimetatud päästeteenistujatel õigus puhata 35 kalendripäeva, millele lisandub tulenevalt teenistusstaa¾ist kuni 10 kalendripäeva lisapuhkust.

Töölepingu alusel töötavatele päästeteenistujatele ettenähtud lisapuhkuse päevade arvu sõltuvalt tööstaa¾ist ei muudeta ning nende sotsiaalsed tagatised ei muutu.

Töölepingu alusel töötavatel päästeteenistujatel on õigus saada põhipuhkust 28 kalendripäeva ning käesolevast määrusest tulenevalt lisapuhkust sõltuvalt tööstaa¾ist kuni 14 päeva.


13. Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 "Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: määruse eelnõu

Muudatusega asendatakse valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 paragrahvis 16 liiklusmärkide numbrid ja viiakse need vastavusse liikluseeskirjas kehtestatuga. Märgi "Suurim kiirus" number on 351 ja märgi "Kiiruse piirangu ala" number on 382.


14. Vabariigi Valitsuse 24. oktoobri 2000. a määruse nr 347 "Taimekaitsevahendi registreerimistaotluse ning selle lisade sisu- ja vorminõuded, registrisse kandmise kord ning esitatud andmete hindamise põhimõtted" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega tunnistatakse kehtetuks valitsuse 24. oktoobri 2000. a määrus "Taimekaitsevahendi registreerimistaotluse ning selle lisade sisu- ja vorminõuded, registrisse kandmise kord ning esitatud andmete hindamise põhimõtted", kuna põllumajandusminister kehtestab taimekaitseseaduse alusel asjakohased õigusaktid.


15. Kaitsealade kaitse-eeskirjad
15.1 Äntu maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega ei võeta kaitse alla uut ala, vaid reorganiseeritakse olemasolev kaitstav objekt ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Äntu maastikukaitseala on moodustatud 1978. aastal kui maastiku üksikelement - Äntu järved.

Kaitseala peamine eesmärk on Äntu allikajärvede, Nõmme-Ebavere servamoodustise keskosa ning nendega piirnevate metsakoosluste ja muinsusobjektide kaitse ning tutvustamine.

Äntu maastikukaitseala pindala on 391 hektarit, sellest 196,6 hektarit moodustab riigimetsamaa, 113,3 hektarit on eramaid ja 81,1 hektari kohta on esitatud taotlus maa riigi omandisse jätmiseks.

Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Äntu, Ebavere ja Nõmme külas.

Kaitseala valitseja on keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus.


15.2 Toolse looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega ei võeta kaitse alla uut ala, vaid reorganiseeritakse olemasolev kaitseala ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Toolse park on kaitse alla võetud 1978. aastal.

Kaitseala eesmärk on Kirde-Eestis ainulaadse soovikutammiku, kõrge väärtusega metsakoosluste ja merelinnustikule olulise puhke- ning toitumisala kaitse.

Kaitseala on tsoneeritud sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
Toolse sihtkaitsevööndisse jääv ala hõlmab olemasoleva kaitseala koosseisus olevat Kirde-Eestis ainulaadset soovikutammikut, mitmekesise vanuse ja struktuuriga metsakooslusi, rannapanka (nn kronkskallas) ja pangaalust metsakooslust.

Toolse looduskaitseala pindala on 512 hektarit, sellest maismaa koos roostikuga moodustab 257 hektarit ja mereala koos laidude ja väikesaartega 255 hektarita. Maismaast moodustab eramaa 18,8 hektarit, riigimetsamaa 123,5 hektarit ja jätkuvalt riigi omandis olev maa 114,7 hektarit.

Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Toolse külas ja Viru-Nigula vallas Ojaküla külas ning Kunda linnas.

Kaitseala valitseja on keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus.


15.3 Selja jõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega ei võeta kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Selja jõe maastikukaitseala territoorium on olnud osaliselt kaitse all alates 1978. aastast maastiku üksikobjektina
- Selja jõe ürgorg ja rannamoodustised Karepal ja Rutjal.

Kaitseala eesmärk on Selja jõe oru ja seal esinevate koosluste, sealhulgas jõesilmu ja lõhe kaitse.

Kaitseala on tsoneeritud kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Sihtkaitsevöönd on moodustatud metsakoosluste loodusliku arengu paremaks tagamiseks.

Selja jõe maastikukaitseala pindala on 635 hektarit, sellest 49% moodustab riigimaa, 50% eramaa ja 1% jätkuvalt riigi omandis olev maa.

Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas, Vihula vallas Karepa, Rutja, Kiva ja Tidriku külas ning Haljala vallas Pehka ja Varangu külas.

Kaitseala valitseja on keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus.


15.4 Tellise looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu
Määrusega võetakse Tellise looduskaitseala kaitse alla ja kehtestatakse kaitse-eeskiri.

Osa Tellise looduskaitsealast on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse kohaselt määratud Natura 2000 võrgustiku alaks.

Tellise looduskaitseala võetakse kaitse alla rohunditerikaste kuusikute, vanade laialehiste salumetsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade kaitseks.

Kaitseala tervikuna kuulub sihtkaitsevööndisse.

Tellise looduskaitseala pindala on 236,9 hektarit, sellest jätkuvalt riigi omandis olevat maad on 115,1 hektarit ja riigimetsamaad 121,8 hektarit.

Kaitseala asub Jõgevamaal Torma vallas Võtikvere külas.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Jõgevamaa keskkonnateenistus.


16. Riigivara tasuta üleandmine maavalitsuste valitsemiselt Siseministeeriumi valitsemisele
Esitaja: siseminister Kalle Laanet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga antakse maakondade hallatavate päästeasutuste kasutuses maavalitsuste valitsemisel olev riigivara tasuta üle siseministeeriumi valitsemisele.

Ülesanne tuleneb valitsuse 10. novembri 2004. a korraldusest "Päästeasutuste ümberkorraldamine", millega korraldati maavalitsuste hallatavad päästeasutused alates 1. jaanuarist 2005. a ümber päästeameti kohalikeks päästeasutusteks.


17. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2004. a korralduse nr 882-k "2005. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu" muutmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt täpsustatakse 2005. a statistiliste vaatluste loetelus vaatlustega "Sotsiaaluuring" ja "Leibkonna eelarve uuring" kogutavaid andmeid, kuna on ilmnenud vajadus koguda nimetatud vaatlustega teisi andmeid, kui kehtivas korralduses loetletud.

Vaatluse "Sotsiaaluuring" isikuküsitluse osasse on lisatud küsimused sotsiaalse päritolu kohta, õpingute ja pärast õpinguid tööle asumise kohta ning töökohas kollektiivlepingu olemasolu kohta. Välja on jäetud tagasivaatelised küsimused perekonnamuutuste, elu- ja töökoha muutuste ning sotsiaalsete kontaktide, perehoiaku ja poliitiliste vaadete, kuritegevuse ja turvatunde, eesti keele õppimise ja rahvusliku integratsiooni kohta.

Vaatlusse "Leibkonna eelarve uuring" on lisatud küsimused elanikkonna energia- ja kütusetarbimise kohta. Elanike energiatarbimise andmed on vajalikud eelkõige Eesti energiabilansi koostamiseks. Samuti on andmed vajalikud energia ja kütuse tootmise, impordi-ekspordi ja tarbimise (sh elanike tarbimine) aastaandmete esitamiseks Eurostatile energia ja kütuseliikide järgi vastavalt rahvusvahelisele metoodikale.


18. Raha eraldamine
18.1 Raha eraldamine 2005. aastasse ülekantud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Ida-Viru Maavalitsusele Narva Linnakohtu otsuse täitmiseks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse 2005. aastasse ülekantud valitsuse reservi vahenditest Ida-Viru maavalitsusele Narva linnakohtu kohtuotsusega väljamõistetud 415 665 krooni, et hüvitada 20 kannatanule Narva lastekodu endise sotsiaaltöötaja Juta Bit¹aikina tekitatud kahju.

Narva Linnakohtu 10.05.2004.a otsusega tunnistati endine Narva lastekodu sotsiaaltöötaja Juta Bit¹aikina süüdi lastekodu kasvandike arveldusarvetelt ebaseaduslikult, varalise kasu saamise eesmärgil raha välja võtmises summas 415 665 krooni.

Narva lastekodu on Ida-Viru maavalitsuse hallatav riigiasutus, kes ei täitnud piisaval määral järelevalvet oma hallatava riigiasutuse üle.

Narva linnakohus tegi järelduse, et riigivastutuse seaduse kohaselt peab kannatanute eest vastutama riik. Riigil, antud juhul Ida-Viru maavalitsusel, on õigus regressi korras pöörduda kohtusse kahju hüvitamise nõudega Juta Bit¹aikina vastu. Tagasi nõutav raha peab laekuma valitsuse reservi.

Lisaks tuleb nimetatud kohtuotsusega Eesti Vabariigil tasuda kohtutäituri tasud ja täitekulud.

Rahandusministeeriumi seletuskirja kohaselt on põhjendatud raha eraldamine valitsuse reservist 20 kannatanu kasuks 415 665 krooni väljamaksmiseks.
Rahuldamata jäetakse taotlus kohtutäituri tasude ja täitekulude hüvitamiseks Ida-Viru maavalitsusele summas 8 519 krooni 60 senti.


18.2 Raha eraldamine 2005. aastasse ülekantud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Politseiametile sõidukite kasutusrendi maksete katteks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse 2005. aastasse ülekantud valitsuse reservi vahenditest politseiametile 2 800 000 krooni sõidukite kasutusrendi maksete katteks.

Käesoleval ajal toimub politseiameti struktuuriüksuste poolt kasutatavate sõidukite soetamine peamiselt riigieelarvest eraldatud investeerimisvahenditest. Seletuskirja kohaselt ei ole riigieelarve vahendite piiratuse tõttu nimetatud soetamismudel aga piisav selleks, et tagada elanikkonna tõrgeteta teenindamine ning lahendada olukord, kus enamik kasutatavatest eriotstarbelistest sõidukitest ei vasta õigusaktidega kehtestatud miinimumnõuetele.

Siseministeeriumi ettepanek probleemi lahendamiseks on seniselt sõidukite soetamise mudelilt üle minna liisingfinantseerimisele.

Valitsuse reservist eraldise tegemine on vajalik, kuna hankeotsuse langetamisel maikuus saab tulenevalt hankeprotseduuri kestusest teha esimesed maksed juba oktoobris.

2005. aasta riigieelarve seaduse muutmise käigus suurendatakse käesoleva eelnõuga eraldatava summa võrra valitsuse reservi ja vähendatakse siseministeeriumi valitsemisala investeeringutes politseiameti sõidukite soetamiseks ettenähtud vahendeid, suunates ülejäänud vahendid politseiameti majandamiskuludesse võimalusega kasutada neid ka järgmise aasta rendimaksete katteks.


18.3 Raha eraldamine Riigikantseleile ülekandmiseks Setomaa Valdade Liidule Setomaa sotsiaalsete, kultuuriliste ja jätkusuutlikkusega seotud probleemide uuringute läbiviimiseks ning ülevaate loomiseks Setomaa tegeliku olukorra kohta
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse 2005. aastasse ülekantud valitsuse reservi vahenditest riigikantseleile 570 000 krooni eraldamiseks Setomaa valdade liidule Setomaa sotsiaalsete, kultuuriliste ja jätkusuutlikkusega seotud probleemide uuringute läbiviimiseks ning ülevaate loomiseks Setomaa tegeliku olukorra kohta.

Uuringu sisuks on piiri mõju Setomaa majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse (sh usulise või kogudusliku) terviklikkuse ning jätkusuutlikkuse seisukohast.
Uuringu tulemusel peaks valmima andmebaas, mis loob objektiivse ülevaate tegelikust olukorrast. Vaadatakse üle ja nüüdisajastatakse olemasolev Kagu-Eesti maapiiriäärse teedevõrgu arengukava.


18.4 Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Julgestuspolitseile mehitatud valve korraldamiseks Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Moskvas
Esitajad: rahandusminister Aivar Sõerd, siseminister Kalle Laanet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Siseministeerium taotleb valitsuse reservist 244 167 krooni mehitatud valve korraldamiseks Eesti Vabariigi suursaatkonnas Moskvas.

Hetkel valvavad saatkonda kohalikud tsiviilisikud, kel puudub vastav väljaõpe kui ka varustus. Saatkonnas on seletuskirja kohaselt tööl vaid üks politseinik, kellega ei suudeta korraldada vajaminevat valvet. Analüüsi tulemusena leiti, et vaja oleks veel nelja politseinikku.


19. Välisabi andja poolt tagasinõutava välisabi tasumine ja selle hüvitamine välisabi saaja poolt
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lubatakse Rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve kassareservi vahendeid Euroopa Komisjoni poolt tagasinõutava välisabi tasumiseks EL välisabi programmi PHARE raames järgmises mahus:
1) programmi EE0002 raames 73 140 krooni ja
2) projekti ES0006-01 raames 3 014 036 krooni.

Samuti tehakse sotsiaalministeeriumile ülesandeks korraldada lepingupartneritelt laekumata summade ja muude nõude esitamisega kaasnevate kulude sissenõudmine pärast seda, kui Euroopa Komisjoni poolt on rahandusministeeriumile esitatud vastav nõue.


20. Komisjonide töö lõpetamine
20.1 Vabariigi Valitsuse 17. augusti 2000. a korraldusega nr 701-k "Ministeeriumidevahelise komisjoni moodustamine Ida-Virumaa riikliku tööhõiveprogrammi väljatöötamiseks" moodustatud komisjoni töö lõpetamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lõpetatakse Ida-Virumaa riikliku tööhõiveprogrammi väljatöötamiseks moodustatud ministeeriumidevahelise komisjoni töö, mis on käesolevaks ajaks oma tegevuse lõpetanud.

Ministeeriumidevahelise komisjoni ülesanne sai täidetud 10. aprillil 2001. a, mil valitsus kiitis heaks komisjoni poolt väljatöötatud Ida-Virumaa riikliku tööhõiveprogrammi.

20.2 Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2003. a korraldusega nr 168-k "Asjatundjate komisjoni moodustamine" moodustatud komisjoni töö lõpetamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lõpetatakse kõrgharidust, teadust ja innovatsiooni toetava infrastruktuuri kaasajastamise probleemi läbitöötamiseks moodustatud asjatundjate komisjoni töö, mis on käesolevaks ajaks oma tegevuse lõpetanud.

Asjatundjate komisjoni ülesanne sai täidetud 19. augustil 2004. a, mil valitsus kiitis heaks komisjoni poolt väljatöötatud "Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise programmi" ja "Akadeemilist kõrgharidust, teadust ja innovatsiooni toetava infrastruktuuri kaasajastamise strateegilised alused".


21. Komisjonide koosseisude muutmised
21.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a korralduse nr 405-k "Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni Eesti-poolse koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega muudetakse piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni Eesti-poolne koosseis järgmiselt:
1) komisjoni kaasesimeheks nimetatakse Keskkonnaministeeriumi kantsler Annika Velthut;
2) komisjoni liikmeteks nimetatakse Välisministeeriumi III poliitikaosakonna 5. büroo II sekretär Andres Traat ja Ida-Viru Piirivalvepiirkonna ülem kolonelleitnant Roland Peets;
3) komisjoni koosseisust arvatakse välja Sulev Vare, Uno Parm, Mati Pokkinen ja Ivo Parmas.

Ühiskomisjoni põhiülesanne on riikidevahelise koostöö koordineerimine Narva jõe valgalal (kogupindala 56200 km^2), mille koosseisu kuuluvad ka mõlemale poolele oluline Narva veehoidla ja Euroopa suurim riikidevaheline Peipsi järv (pindala 3500 km^2). Ühiskomisjon peab oma koosolekuid tavaliselt üks kord aastas. Praktiline tegevus toimub töörühmades ühiskomisjoni kinnitatud koostööprogrammi ja tööplaanide alusel.


21.2 Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2000. a korralduse nr 912-k "Riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007" juhtkomitee moodustamine asjatundjate komisjoni ülesannetes" muutmine
Esitaja: minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007" juhtkomitee asjatundjate komisjoni ülesannetes koosseisu.

Riikliku programmi juhtkomitee liikmeteks nimetatakse haridus- ja teadusminister ning sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Maarja Saks ja juhtkomitee koosseisust arvatakse välja Toivo Maimets ning Piret Lilleväli.


21.3 Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 1996. a korralduse nr 367-k "Ministeeriumidevahelise komisjoni moodustamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse käibemaksu- ja aktsiisipettuste tõkestamise abinõude väljatöötamiseks ja nende rakendamiseks moodustatud ministeeriumidevahelise komisjoni koosseisu.

Komisjoni esimeheks nimetatakse rahandusminister ja liikmeks keskkriminaalpolitsei menetlusosakonna ülemkomissar Eero Ergma.

Komisjoni koosseisust arvatakse välja Jüri Kasesalu.


22. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a korralduse nr 1083-k "Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt nimetatakse sotsiaalministri ettepanekul Eesti haigekassa nõukogu liikmeks sotsiaalministeeriumi abiminister.


23. Rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolliga ühinemine
Esitajad: välisminister Urmas Paet, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: korralduse eelnõu

Konventsiooni täiendatakse VI lisaga, mille eesmärk on kindlaks määrata laevadelt tuleneva õhusaaste vältimise reeglid. VI lisa reguleerib väävli lubatud sisaldust laeva kütuses ja heitgaasides, lämmastikoksiidide sisaldust heitgaasides, osoonikihti kahandavate ainete kasutamist, jäätmete põletamist laeval jms. Samuti väljastatakse VI lisa reeglite kohaselt tunnistusi laeva VI lisa nõuetele vastavuse kohta. Reeglite täitmine aitab õhusaastet vähendada.

Uued rahvusvahelised standardid ja nõuded aitavad vähendada laevadelt pärinevat õhureostust, mille tulemusel paraneb merekeskkond. Läänemere erilise geograafilise asukoha ja tiheda laevaliikluse tõttu võideldakse rannikualadel aastatepikkuse allakäigu ja hävitamisega, kuna rannikuvett on põlvkondade jooksul peetud prügiheitekohaks. See üle-ekspluateerimise, puhvertsoonide kadumise ja saastatuse suurenemise kombinatsioon on mõnes piirkonnas lämmatanud mereelustiku ja sellel põhinevad elatusalad. Niisugune mere ökosüsteemi rikkumine on omakorda soodustanud võõrliikide sissetungi ja kliimamuutusi. Protokolliga ühinemine peaks piirama võõrliikide sissetungi ning pidurdama kliimamuutusi.

Rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon töötati Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni egiidi all välja ja võeti vastu 1973. aastal Londonis. 1978. aasta protokolliga muudeti ja karmistati oluliselt 1973. aasta konventsiooni. Sellest tulenevalt käsitletakse 1973. aasta konventsiooni ja 1978. aasta protokolli ühe dokumendina ja neid nimetatakse koos "1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooniks".


24. "Eesti Vabariigi ja Ukraina vahelise ajutiselt viisataotluste läbivaatamise eest välisesindustes riigilõivust loobumise kokkuleppe" eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti ja Ukraina vaheline ajutiselt viisataotluste läbivaatamise eest välisesindustes riigilõivust loobumise kokkuleppe eelnõu, mille kohaselt vabastatakse Ukraina kodanikud vastastikusel põhimõttel riigilõivust transiit- ja ühekordsete viisade taotluste läbivaatamise eest välisesindustes ajavahemikus 1. juuni kuni 31. august 2005. a viisa kehtivusajaga kuni 30.11.2005.

Eelnõu kohaselt loobutakse riigilõivu nõudmisest transiit- ja ühekordsete viisade taotluste läbivaatamise eest välisesindustes. Sellisel juhul jääb riigilõivu tasumise nõue kehtima piiripunktis esitatud transiitviisa taotluse, piiripunktis esitatud ühekordse lühiajalise viisa taotluse, mitmekordse viisa taotluse ning viisa viibimisaja pikendamise taotluse puhul.

Loobudes riigilõivust viisataotluste läbivaatamise eest Ukraina kodanikelt, järgib Eesti EL ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. EL-Ukraina viisare¾iimi lihtsustamine on eraldi punktina sees ka EL-Ukraina tegevuskava lisas, mis võeti vastu tänavu veebruaris.

Riigilõivu tasumisest vabastamine viisataotluste läbivaatamise eest võib suurendada Eestisse reisivate Ukraina kodanike hulka kõnealusel perioodil, mis toob kaasa turismi ja sellega seotud majandusharude elavnemise.

Statistika näitab, et 2004. aasta kolme suvekuu - juuni, juuli ja augusti jooksul moodustas viisataotluste riigilõiv Kiievis ligi 0,65 miljonit krooni. Umbes sellise summa kaotaks Eesti riigieelarve, kui valitsus otsustab ajutiselt vabastada Ukraina kodanikud riigilõivu tasumisest.


25. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist (REACH), eelnõuga loodava Euroopa Kemikaalide Agentuuri ja liikmesriikide pädevate asutuste tööjaotuse küsimuses
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

REACH määruse eelnõuga luuakse tsentraalne Euroopa kemikaalide agentuur, mis määruse eelnõu vastuvõtmisel hakkab asuma Helsingis.

Seisukohad tuleb võtta REACH määruse eelnõuga loodava Euroopa kemikaalide agentuuri ja liikmesriikide pädevate asutuste ülesannete ja vastutuse jaotuse küsimuses.

Eesti toetab REACH süsteemi raames registreerimistoimikute ja ainete hindamise läbiviimise jätmist liikmesriigi pädeva asutuse ülesandeks. Eestis on selleks asutuseks sotsiaalministeeriumi valitsemisalas asuv kemikaalide teabekeskus.

Keemiatööstus on avaldanud oma selget toetust käesolevale eelnõule.

Järgmine REACH eelnõu diskussioon toimub EL konkurentsivõime nõukogus 6. juunil 2005. a.


26. Eesti seisukohad kaupade piirikontrolli harmoneerimise rahvusvahelise konventsiooni lisa 8 kohta Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Harmoneeritud konventsiooni üldeesmärkideks on edendada kaupade rahvusvahelist liikumist ja kergendada piiriületust. Lisaks püütakse sellega vähendada kontrolli teostamise nõuete ja erikontrollide arvu ning kestvust, eriti kontrollprotseduuride ning nende rakendusmeetodite riigisisese ja riikide vahelise koordineerimise teel. Eesti ühines nimetatud konventsiooniga 6. veebruaril 1996. a.

Harmoneeritud konventsiooni lisa 8 artikli 5 eesmärgiks on alustada riigipiire ületavate sõidukite kaalumist lähteriigis ja kaalumise kohta apendiksis 2 sätestatud massisertifikaadi väljastamist, mis peaks aitama vältida piiril igakordset sõidukite kaalumist ning seeläbi kiirendama piiriületust.

Harmoneeritud konventsiooni lisa 8 artikli 5 kohaselt peavad konventsiooniosalised riigid hakkama väljastama sõidukite massisertifikaate. Sellest tulenevalt on sertifikaate väljastama hakkaval asutusel vajalik hankida nõuetekohased kaalud, mille tükihind on hinnanguliselt 100 000 krooni.

Massisertifikaadiga seonduvate sätete jõustumine aitab vähendada ressursimahukaid kaalumistoiminguid piiridel ning seeläbi kiirendada piiriületusprotsessi. Samuti välditakse sellega korduvaid kaalumisprotseduure erinevate riikide piiridel, mis samuti aitab kaasa piiriületuse lihtsustamisele.

Käesoleva seisuga on lisa 8 vastuvõtmine plaanis 16. juunil 2005. a Genfis toimuval administratiivkomitee istungil. Samas tuleb EL liikmesriikidel esitada seisukoht lisa 8 suhtes ka 30. mail 2005. a toimuval tolli õigusaktide töökoosolekul (CLC) Genfi istungite koordineerimiseks.

Eesti on konventsiooni uue lisa 8 eelnõus sisalduvatest muudest dokumentidest juba kahte sertifikaati tunnustanud. Need on rahvusvaheline tehnoülevaatuse sertifikaat ja kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alases kokkuleppes sätestatud nõuetele vastavuse sertifikaat.


27. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
27.1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu töö-, sotsiaalpoliitika-, tervishoiu- ja tarbijakaitsenõukogu 2. ja 3. juuni 2005. a istungil
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu


27.2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 30. mai 2005. a istungil
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu


27.3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 2. ja 3. juuni 2005. a istungil
Esitajad: justiitsminister Rein Lang, siseminister Kalle Laanet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu


28. Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 13. ja 14. mai 2005.a mitteametlikust kohtumisest
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rahandusminister esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 13. ja 14. mai 2005. a mitteametlikust kohtumisest.