Sa oled siin

Valitsuse 25.7.2019 istungi kommenteeritud päevakord

24. juuli 2019 - 16:29

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme erandlikult kell 11.00.

Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk ja rahvastikuminister Riina Solman.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572


1. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: seaduse eelnõu 

Majandus- ja taristuminister teeb valitsusele ettepaneku muuta energiamajanduse korralduse seadust. Seadusemuudatuse eesmärk on kaotada põhjendamatu erisus, mille tõttu ei ole Eestis kehtiv energiamajanduse korralduse seadus kooskõlas Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiviga 2012/27/EL.

Direktiiviga on vastuolus kehtiva seaduse säte, mille järgi ei pidanud suurettevõtjast jaotusvõrguettevõtjad ja ülekandevõrguettevõtjad koostama regulaarseid energiaauditeid. Erisuse kaotamisel peavad edaspidi energiaauditeid tegema ka Elektrilevi OÜ ja AS Tallinna Sadam.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39864cd5-0ae1-4a47-ac32-d...

2. Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu 

Õigusloomepoliitika põhialustega lepitakse kokku Eesti õigusloomepoliitika pikaajalises visioonis ja hea õigusloome põhimõtetes, mis on aluseks seaduseelnõude menetlemisel, õiguskeele arendamisel ning koostöö ja arendustegevuse korraldamisel.

Õiguspoliitika arengusuundadega aastani 2018 võrreldes ei muuda praegune dokument olulisel määral juba võetud suunda. Jätkuvalt on keskne kaasava ja tõendusel põhineva õigusloome saavutamine. Varasemast selgemalt on rõhutatud põhimõtet, mille kohaselt õigusloome pole mitte esimene, vaid viimane abinõu probleemi lahendamisel. Samuti on uutes põhialustes erinevalt senistest seatud eesmärgiks õigusloome mahu vähenemine. Kui aga õiguslikke meetmeid eelistatakse, suunatakse õigusloojad kaaluma valikuid muu hulgas uuenduslikke meetodeid kasutades. Põhialused rõhutavad ka seda, et õigusloome ise peab kaasas käima e- riigi arenguga.

Väljatöötamiskavatsus on seadusloome esimene etapp, millest erandite tegemine on lubatav üksnes avaliku huvi argumendil, mida kontrollib Riigikogu. Põhialuste eesmärk on senisest enam kaasata Riigikogu seadusloome varasesse etappi. Uuendusena teavitatakse edaspidi Riigikogu väljatöötamiskavatsuse avalikule arutelule esitamisest. Riigikogu omakorda otsustab seejärel, kas soovib kavandatavaid muudatusi valitsuse esindajatega arutada.

Õigusloomele esitatavad nõuded peavad tagama selle, et valmivad seadused on põhiseaduspärased ning suurendavad konkurentsivõimet, heaolu ja turvalisust.

Põhialuste täitmisest teeb valitsus igal aastal ettekande ka Riigikogule.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d54b35ac-b178-4680-a2e6-e...

3. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kõrgharidusseaduse jõustumisega
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: määruse eelnõu 

Haridus- ja teadusminister teeb ettepaneku muuta seoses kõrgharidusseaduse jõustumisega 1. septembrist 2019 üheksat valitsuse määrust.

Eelnõu kohaselt asendatakse valitsuse määrustes õppejõu ja teadustöötaja termin akadeemilise töötaja terminiga ning seaduse tasandil ei ole enam eraldi õppejõudude ja teadustöötajate ametikohti. Senise viie õppejõu ametikoha (õpetaja, assistent, lektor, dotsent, professor) ja nelja teadustöötaja ametikoha (nooremteadur, teadur, vanemteadur, juhtivteadur) asemel nähakse seaduses ette õpetaja, lektori, teaduri ja professori ametikohad. Kõrgkoolidel ja teadusasutustel on õigus sisemiselt kehtestada ühe akadeemilise töötaja ametikoha sees karjääriastmeid.

Alates 1. septembrist 2019 kehtestab haridus- ja teadusminister diplomi ja akadeemilise õiendi ning residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse statuudi ja vormi. Seni oli see valitsuse pädevuses.

Ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse kehtetuks tunnistamisega seoses muudetakse määrustes nendele seadustele viitavaid sätteid. Lisaks muudetakse kahe riikliku andmekogu, Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) ja Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) põhimääruste sõnastusi.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c70b699-a0a0-4e8a-bd55-d...

4. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008 määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: määruse eelnõu 

Alates 2012. aastast võib kõrgharidustaseme õpet läbi viia üksnes juhul, kui valitsus on andnud selleks õiguse. Õppe õiguste andmist otsustab valitsus üks kord aastas.

Haridus- ja teadusminister teebki eelnõuga valitsusele ettepaneku nimetada õppekavagrupid, milles õppeasutustel on õigus õppekavasid avada ning akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada.

Eelnõu kohaselt antakse õppe läbiviimise õigus uuel õppekaval või uues õppekavagrupis kahele kõrgkoolile. Tartu Tervishoiu Kõrgkool saab tervishoiu õppekavagrupis radiograafia (kiiritusravi) magistriõppekaval õppe läbiviimise õiguse kuni 31. detsembrini 2022. Tartu Ülikool saab aga sotsiaalteenuste õppekavagrupis bakalaureuseõppe läbiviimise õiguse kuni 31. detsembrini 2022.

Veel tunnistatakse eelnõuga kehtetuks erarakenduskõrgkooli Euroakadeemia õppe läbiviimise õigus. Kõrgkoolid peavad õppe kvaliteedi tagamiseks läbima vähemalt korra seitsme aasta jooksul institutsionaalse akrediteerimise ehk välishindamise. Euroakadeemia institutsionaalne akrediteerimine toimus 2015. aastal ja kõrgkool akrediteeriti kolmeks aastaks. Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hinnangul esines puudusi nii Euroakadeemia juhtimises, töökorralduses kui õppetegevuses. Järgmine institutsionaalne akrediteerimine toimus 2018. aastal ning EKKA otsustas Euroakadeemiat mitte akrediteerida. EKKA hinnangul oli kõrgkooli juhtimises, toimimises ja õppetegevuses olulisi vajakajäämisi ning teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus ja kvaliteet olid eelmise hindamisega võrreldes halvenenud.

Lähtudes EKKA hindamisnõukogu otsusest algatas haridus- ja teadusminister Euroakadeemias riikliku järelevalve, mille tulemused kinnitavad, et Euroakadeemia õppetegevus ei vasta kõrgkoolile esitatud nõuetele ja on märgatavalt halvenenud. Järelevalve tulemused viitavad süsteemsetele ja pikka aega süvenenud probleemidele õppeasutuse juhtimises, toimimises ja jätkusuutlikkuses.

Eelnõu kohaselt tunnistatakse Euroakadeemia õppe õigused kehtetuks alates 31. augustist 2020. Algava õppeaasta jooksul on võimalik enamusel praegustest üliõpilastest kõrgkool lõpetada, teistele leiab Euroakadeemia koostöös ministeeriumiga võimalused õpingute jätkamiseks teistes kõrgkoolides.

Eelnõu kohaselt muudetakse õppe läbiviimise õigusi seoses kahe rakenduskõrgkooli ümberkorraldamisega alates 1. septembrist 2019. Tallinna Tehnikakõrgkoolile antakse üle senised Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õppe õigused rakenduskõrgharidusõppes ärinduse ja halduse ning sotsiaalteenuste õppekavagruppides.

Rakenduskõrgkooli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused nimemuutusega seonduvalt asendatakse eelnõus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nimi Kaitseväe Akadeemia nimega.

EKKA kordusekspertiisi läbis ning tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saab Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja ehituse õppekavagrupis bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe.

Määrus jõustub tänavu 1. augustil.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/accf40ba-387b-4269-bc6f-a...

5. Nimeseaduse ja rahvastikuregistri seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: rahvastikuminister Riina Solman
Tüüp: määruse eelnõu 

Rahvastikuminister teeb valitsusele ettepaneku teha tehnilisi muudatusi ja täpsustusi kolmes valitsuse määruses, mis tagavad nimeseaduse ja rahvastikuregistri seaduse rakendumise.

Eelnõuga tehakse muudatusi Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. aasta määrusesse nr 74 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avalduses esitatavate andmete loetelu“, Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2005. aasta määrusesse nr 61 „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“ ja Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrusesse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“.

Muudatused on vajalikud, et viia valitsuse määrused kooskõlla kehtiva rahvastikregistri seaduse, nimeseaduse ja toote nõuetele vastavuse seadusega. Samuti täpsustatakse kehtiva määruse regulatsioone rahvastikuregistrisse kantavate andmete koosseisu osas.

Näiteks eemaldatakse kohustus esitada isikute poolt tegevusala, sest rahvastikuregistri seaduse kohaselt tegevusala kohta isiku ütluspõhiseid andmeid enam ei koguta. Muudetakse sõnastust, et vältida viidet riiklike standardite kasutamise kohustuslikkusele. Samuti täpsustakse abieluvõimetõendilt rahvastikuregistrisse kantavate andmete koosseisu.

6. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Kaitseministeeriumi üks kinnistu ja 17 korteriomandit)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu 

Riigihalduse minister soovib valitsuselt volitust riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 687 000 euro võrra 6870 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel.

Aktsiakapitali suurendamise katteks antakse Riigi Kinnisvara ASile üle kaitseministeeriumile mittevajalikud kinnistud, sh üks hoonestatud kinnisasi ja 17 korteriomandit. Kortereid asukohaga Võrus, Tallinnas, Pärnus ja Kadrinas kasutati töötajate eluruumidena. Praegu on need tühjad.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1ddf8f68-7da2-43fd-a831-6...

7. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30. juuni 2019.
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rahandusminister esitab riigieelarve alusseaduse järgi kord kvartalis valitsusele ülevaate stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest. Neljapäeval on kavas kiita heaks reservi 2019. aasta teise kvartali aruanne.

Stabiliseerimisreservi saab seaduse järgi kasutada üksnes riigikogu loal üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks, finantskriisi lahendamiseks, ennetamiseks või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Stabiliseerimisreservi vara paigutamise peamine eesmärk on säilitada vara väärtust, mistõttu ei paigutata stabiliseerimisreservi vahendeid riskantsetesse varadesse. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta. Tulu teenimine on reservi vara paigutamise eesmärkidest alles kolmandal kohal.

8. Eesti seisukohad avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu 2014. a lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suuniste järelhindamist
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta 

Euroopa Komisjon on alustanud ulatuslikku toimivuskontrolli riigiabi reeglite suhtes. Selle protsessi raames on välja tuldud avaliku konsultatsiooniga kehtivate riigiabi eeskirjade asjakohasuse ja kohaldamise kohta lennunduses, millele Eesti on otsustanud vastata.

Küsimustik jaguneb seitsmeks osaks: üldised küsimused, lennujaamade investeerimisabi, lennujaamade tegevusabi, teeninduspiirkond, lennuettevõtete abi, grupierandi määrus ning ainult liikmesriikidele suunatud lisaküsimused. Küsimustik on avatud vastamiseks tänavu 31. juulini.

Vastamisel lähtub Eesti üldisest põhimõttest, mille kohaselt tuleks paremini esile tuua jätkusuutliku lennundussektori ning kvaliteetsete ühenduste arendamise keerukust Euroopa Liidu äärealadel väikese populatsiooni ja turutõrke tingimustes.

Eesti soovib, et Euroopa Liidu äärealadel oleks võimalik turutõrke tingimustes tegutsevat lennundussektorit ja kaudselt selle toimimisest otseselt mõjutatud sektoreid paindlikumalt ja suuremas mahus toetada, arvestades muuhulgas peatselt kliima- ja keskkonnamõjude leevendamiseks vajalikke lennujaamataristu arendusi.

Eesti teeb konsultatsioonile vastates erinevaid ettepanekuid lennundussektoris riigiabi suuniste paindlikumaks muutmiseks, pakkudes muuhulgas välja avaliku teenindamise kohustuse menetlusprotsessi lihtsustamise, Euroopa Liidu äärealadel asuvate ning aastas kuni viis miljonit reisijat teenindavate lennujaamade maksimaalse abi osatähtsuse suurendamise ja väikelennujaamale investeeringuteks abi andmist välistava 60-minutilise ajapiirangu kaotamise regulaarlende tegevast lennujaamast.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5510382e-a8a9-46e5-b9be-e...