Sa oled siin

Valitsuse 25.6 istungi kommenteeritud päevakord

25. juuni 2020 - 10:07

Valitsuse istung toimub täna elektrooniliselt. Pressikonverentsi ei toimu. Järgmine valitsuse pressikonverents on plaanis neljapäeval, 2. juulil Stenbocki maja pressikonverentsi ruumis. 

 

1. Seli-Angerja maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Muudetakse olemasoleva kaitstava loodusobjekti Seli-Angerja servamoodustised kaitsekorda, moodustatakse Seli-Angerja maastikukaitseala ja kehtestatakse kaitse-eeskiri. 1973. aastast kaitse all oleval loodusobjektil Seli-Angerja servamoodustised puudub kaitse-eeskiri. Samas on tegemist riiklikult olulise geoloogilise objektiga, millel on ka piirkondlikult oluline maastikuline väärtus.

Kaitseala eesmärk on kaitsta ja uurida piirkonda ilmestavat lavaoosi, säilitada piirkonnale iseloomulik maastikuilme ning kaitsta liigirikkaid rohumaid, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike, sh taimeliiki püst-linalehikut ja selle kasvukohti.

Kaitseala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas ja Rapla vallas Pirgu külas. Kaitseala planeeritav pindala on 100,6 hektarit, millest eramaad 83 ja riigimaad 17,6 ha. Senine kaitseala oli 123,3 ha. Ala on tervikuna piiranguvööndis.

Kaitsekorda muudetakse mitmete tegevuste puhul leebemaks. Nii näiteks on kaitsealal lubatud telkimine ja rahvaürituste korraldamine, kaitseala valitseja nõusolek on vajalik alates 100 osalejaga rahvaürituse korraldamisel selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. Kaitsealal on lubatud lõkke tegemine õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, teistes kohtades on lõkke tegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

Eeskirjaga muudetakse metsa majandamisele seatud piiranguid. Edaspidi on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud lageraie hall-lepikutes kuni 1 ha suuruse langina ja turberaie langi pindalaga kuni 2 ha. Säilikpuude mahu nõue tõuseb 5 tihumeetrit 10 tihumeetrile hektari kohta.

Kaitseala pindala vähenemise tõttu laekub maamaksu Rapla vallale umbes 75 euro rohkem. Kohila vallas suureneb kaitseala pindala marginaalselt, seega väheneb maamaksutulu umbes 5 eurot.

 

2. Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määruse eelnõu on veeseaduse alusel antav uus terviktekst, mis asendab seni kehtinud nafta ja naftasaaduste merel, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel käitlemise korda. Eelnõuga kehtestatakse kord, mida tuleb järgida merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ning sadamas laevale kütuse laadimisel, ümberlaadimisel ja kütusest vabastamisel. Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud nõudeid selliselt, et merekeskkond oleks paremini kaitstud, nõuete täitmine paremini kontrollitav ning võimalik kohaldada vastutust veeseaduse nõuete rikkumise korral.

Olulisemad muudatused võrreldes seniste nõuetega on signaalnupu kohustuslikkus laevadele, mille abil on võimalik koheselt märku anda laadimisel tekkivatest tõrgetest ja kontrollpumpamise nõue enne laadimise alustamist. Need nõuded väldivad võimalikke inimlikust veast tingitud ohuolukordi ning laadiv laev saab käitlemise peatada ja kütuse transpordi lõpetada, kuni on veendunud ohutuses või võtnud kasutusele vajalikud meetmed. Punkerdamisega tegelevate ettevõtete hinnangul läheb neil ühe punkrilaeva varustamine signaalnupuga maksma ligikaudu 200 eurot.

Edaspidi peavad laadimisel kasutatavad voolikud olema sertifitseeritud ja seda tuleb teha kord aastas. Enne punkerdamist tuleb aga veenduda, et voolikud on terved ja töökorras. Kehtiva korra kohaselt tuleb voolikuid testida iga nelja kuu tagant ent kes seda teeb, reguleeritud ei ole.

Lisaks on määrusesse toodud veeldatud gaaside ehk LNG ja LPG laadimine, mida seni kehtivas määruses ei ole. Uudne on ka laeva punkerdatud kütusest vabastamine, mis põhjustas nii keskkonnainspektsioonile kui ka maksu- ja tolliametile probleeme tegevuse määratlemisel ja kütuse kvaliteedi määramisel.

Määruses on täpsustatud ka plaanitavast laadimisest ja punkerdamisest teavitamise nõuded ja teavitatavate asutuste ringi on kaasatud keskkonnainspektsioon kui nõuete üle järelevalvet tegev asutus.

 

3. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. aasta määruse nr 15 "Sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise ajutine taaskehtestamine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt lõpetatakse kõikidel EL ja Schengeni ala sisepiiridel Eesti Vabariiki sisenemisel ajutiselt taaskehtestatud piirikontroll ja riigipiiri valvamine.

Rahvatervise kaitseks on sisepiiridel vaja hinnata liikumisvabaduse piirangu kohaldamist ehk seda, kas inimene peab piiri ületades viibima 14 päeva isolatsioonis, juhul kui ta tuleb kõrgema nakkusastmega riigist. Isolatsiooni vajaduse hindamiseks ei ole vajalik piirikontrolli tegemine. Piirikontrolli käigus kontrollitakse inimese isiku- ja reisidokumente ning reisi eesmärki, et tuvastada, kas inimene võib riiki siseneda või mitte. Kuna Eestisse tohivad ilma reisi eesmärgi kontrollimiseta tulla inimesed, kes saabuvad siia Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, jälgitakse nende isikute puhul üksnes liikumisvabaduse piirangu kohaldamise vajadust.

 

4. 2020/2021. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu järgi kehtestatakse 2020/2021. õppeaastaks riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 2500 eurot. Võrreldes senisega jääb riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäär samaks. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas igal aastal hiljemalt 1. juuliks.

Õppelaenu on võimalik saada Eesti kodanikul või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kalendrikuud või enam ning kes on: täis- või osakoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või - kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või - õpib välisriigis Eesti kõrgkooli või kutseõppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.

Õppelaenu annavad pangad oma krediidiressursi arvelt. Seisuga 30. aprill 2020 oli pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk 61,1 miljonit eurot, mis tähendab riigi jaoks potentsiaalset garantiikohustust nimetatud summa ulatuses. Eelmisel õppeaastal võttis õppelaenu 1938 õppurit, mis on 4 protsenti kõikidest õppelaenuõiguslikest isikutest.

 

5. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Valga linnale ja Saaremaa vallale (Valgas Loode tänav T1 kinnistu ja Kuressaares Garnisoni tn 15 kinnistu)

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Haridus- ja teadusministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Valga vallale Valgas Loode tänav T1 kinnistu juurdepääsuteeks ja Saaremaa vallale Kuressaares Garnisoni tn 15a kinnistu parklaks.

 

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tartu linnale (Jalaka tn 34a)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tartu linnale Jalaka tn 34a kinnistu, et rajada sellele Sepa tn 15a kinnistul asuva jalgpalliväljaku teenindamiseks vajalik hoone.

 

3) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Tammede pst 2b kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale Tammede pst 2b kinnistu parkla rajamiseks.

 

4) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Harku vallale (Harku alevikus Pilliroo kergtee L1 ja L2 kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek võõrandada Harku vallale otsustuskorras tasuta Harku alevikus Pilliroo kergtee L1 ja L2 kinnistud kergliiklusteeks.

 

6. Soome vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Alates 2004. aastast kinnitatakse Eestis kultuuriautonoomiat omava soome vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseis ja valitsuse esindaja, et kontrollida kultuurinõukogu valimiste nõuetekohast läbiviimist. Kultuurinõukogu on kolmeks aastaks valitav vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse juhtorgan, kes seisab rahvuslike kultuuritavade säilimise eest. Valimised toimuvad 16.-18. oktoobril 2020.

 

7. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (30 isikut)

Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 30-le eelnõus nimetatud inimesele, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (30 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 30-le eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

8. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus.

 

9. Haldusjuhise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, rakendamiseks kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Kinnitatakse haldusjuhis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, rakendamiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 30. juuli 2020. Selle ülevõtmise eest vastutab haridus- ja teadusministeerium, kes koordineerib kutsekvalifikatsioonide tunnustamise rakendamist Eestis.

Haldusjuhise kohaselt kehtivad kõigile ministeeriumidele ühtsed nõuded proportsionaalsuse hindamiseks kutsealasid reguleerivate uute õigusnormide kehtestamisel või nende muutmisel. Haridus- ja teadusministeerium ning justiitsministeerium kontrollivad eelnõude kooskõlastamisel, et haldusjuhisega kehtestatud nõudeid järgitakse ja lisatakse seletuskirja vastav analüüs.

 

10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile perepoliitika tulemusvaldkonna laste ja perede programmi
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse vahendid siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi valitsemisalale perepoliitika tulemusvaldkonna laste ja perede programmi.

Valitsuse reservi jääk on 145 372 423 eurot, sh lisaeelarve reservi jääk 134 428 867 eurot.