Sa oled siin

Valitsuse 25.4.2019 istungi kommenteeritud päevakord

24. aprill 2019 - 16:35

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.

Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.


1. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 312 "Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

Kaitseala paikneb Tallinnas Pirita ja Lasnamäe linnaosas ning Harju maakonnas Jõelähtme vallas Iru külas. Kaitse-eeskirja muudetakse Tallinna Botaanikaia ettepanekul.

Kehtiv kaitsekord võimaldas selles vööndis ainult taimekollektsioonide säilitamisega seotud ja kaitseala tarbeks vajalike rajatiste püstitamist. Muudatus võimaldab Botaanikaaia arendamiseks ja tegevuse jätkamiseks vajalike ehitiste ehitamist, mille püstitamine ei ole kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt võimalik - näiteks majandushoone (sh teadurite tööruumid, laborid, raamatukogu, herbaarium), väravahoone (kassa, taimede ja meenete müük) ja tehniline taristu Kloostrimetsa tee 56 teenindamiseks. Pirita jõeoru maastikukaitseala välispiiri ja tsoneeringut ei muudeta, kogu kaitseala on tsoneeritud 16 piiranguvööndisse.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f41cd578-5b15-43f9-b163-1...

2. Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

Kehtna ja Rapla valdades paikneval Kõnnumaa maastikukaitsealal kaitstakse rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pinnavorme ja maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti Paluküla hiiemäge.

Eelnõuga muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja alaga liidetakse Kõrgemäe hoiuala. Praegu kehtib alal 2000. aastal kinnitatud kaitse-eeskiri, mis ei taga muu hulgas kaitset alal leiduvatele metsaelupaikadele.

Kaitseala pindala on 6054,5 ha, eeskirja muutmisega suurenes pindala 310,9 ha võrra, millest 283,2 ha moodustab kaitsealaga liidetav Kõrgemäe hoiuala. Peamiste muudatustena laiendati Natura metsaelupaigatüüpide kaitseks olemasolevaid sihtkaitsevööndeid ning tsoneeriti Paluküla hiiemägi piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse. 

Lisaks juba olemasolevale Suursaare sihtkaitsevööndis olevale pesitsusaegsele liikumispiirangule (15.02–31.07) kehtestati liikumispiirang Kõrgemäe sihtkaitsevööndis metsise mänguala tõttu (01.02–30.06). Paluküla hiiemäel keelati metsaraie ja pinnavormi kahjustavad tegevused. Kõnnumaa piiranguvööndis lubatakse lageraiet hall-lepikutes, seni oli lubatud ainult turberaie. Kahes pinnavormide ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega objektide kaitseks moodustatud Paluküla ja Keava piiranguvööndis on uuendusraie keelatud.

Rangemaks muudeti ka piiranguvööndis ehitamise regulatsiooni – uue eeskirja järgi on edaspidi kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e099e7c3-868d-4f06-bfd2-af...

3. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord ja loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata“ muutmine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrus viiakse kooskõlla 1. mail jõustuva muinsuskaitseseadusega, mille üks eesmärk on muinsuskaitse ja muuseumide valdkonna lõimimine. Kultuuriministeerium annab nende valdkondadega seotud ülesanded üle muinsuskaitseametile.

Eelnõu järgi menetleb näituse kahjuhüvitise tagamise taotlusi muinsuskaitseamet, kes teeb kultuuriministrile ettepaneku näituse kahjuhüvitise tagamise või sellest keeldumise otsustamiseks. Taotluste läbivaatamise komisjonis, kuhu praegu kuuluvad kultuuriministeeriumi, rahandusministeeriumi ning vajaduse korral kunsti-, museoloogia-, kindlustus-, turva- ja tuleohutuseksperdid, osaleb edaspidi ka muinsuskaitseameti esindaja. Näituse kahjuhüvitise maksmise tagamise põhimõtteid ei muudeta.

Määrus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f6befdfd-8247-4283-adf2-2...

4. Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 "Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodi 2007–2013 osa toetusmeetmete rakendusüksuse ülesanded üle Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK), et toetuste rakendussüsteem tõhusamaks muuta. RTK hakkab täitma rakendusüksuse ülesandeid stardi- ja kasvutoetuse ning alustavate ettevõtjate maakondliku nõustamise meetmetes.

Rakendusüksus menetleb toetuse taotlusi, vormistab väljamaksmise dokumente ning teeb toetuste järelkontrolle. Perioodil 2007–2013 on toetuste andmine lõppenud, kuid jäänud on järeltegevused, nagu järelkontroll ja tulemuste aruannete esitamine.
RTK täidab juba alates möödunud aasta 1. septembrist eri rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning riigikantselei toetusmeetmete rakendusüksuse ülesandeid.

Määrus jõustub üldises korras.

5. Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 11 "Statistikanõukogu töökord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse statistikanõukogu töökord kooskõlla riikliku statistika seaduse muudatustega, mis jõustusid tänavu 1. aprillil. Seadusemuudatusega vähendati statistikanõukogu liikmete arvu kahe liikme võrra, varasema 13 liikme asemel on nõukogus 11 liiget.

Statistikanõukogu tegevuse eesmärk on nõustamise ja arvamuse andmiste kaudu anda panus riikliku statistika eesmärgi täitmisse. Statistikanõukogu annab statistikaametile soovitusi riikliku statistika tegemise koordineerimise kohta, annab rahandusministrile soovitusi ja avaldab arvamust statistikaalase õigusloome valdkonnas, avaldab arvamust statistikaameti peadirektori ametikoha täitmiseks avalikku konkurssi läbiviivale komisjonile kandidaadi sobivuse kohta, annab riikliku statistika tegijale andmehalduse koordineerimiseks soovitusi ja avaldab arvamust andmehalduse korralduse kohta.

Statistikanõukogu liikmete arvu vähendati, et tagada sidusam ja paindlikum konsensuslik rolli täitmine riikliku statistika arendamisel ja tegemisel. Nõukogu liikmeteks on: üks liige Statistikaametist, üks liige Eesti Pangast, üks liige AKI-st, kaheksa (varasemalt kümme ) liiget tarbijate ja andmeesitajate ning ekspertide hulgast.

Eelnõu kohaselt sätestatakse, et nõukogu häälteenamus tekib senise seitsme nõukogu liikme asemel kuue nõukogu liikme osavõtul.

Määrus jõustub üldises korras.

Eelnõu link: EIS-is:https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25e89de9-55a6-46f0-a94b-2...

6. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Elva vallale (Limnoloogia tee L1 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile nõusolek võõrandada Elva vallale otsustuskorras tasuta Vehendi külas asuv Limnoloogia tee L1 kinnistu kohalikuks teeks.

2) Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Tallinnas asuvad neli kinnistut)
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusministeeriumile antakse nõusolek võõrandada Tallinna linnale otsustuskorras tasuta neli transpordimaa sihtotstarbega kinnistut, millel on kohalikud teed.

7. Mittetulundusühingus ICOM Eesti Rahvuskomitee liikmeõiguste määramine ja volituse andmine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kultuuriministrit volitatakse astuma MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee liikmeks ning riigi liikmeõiguste teostajaks määratakse kultuuriministeerium, kes võib liikmeõiguste teostamise edasi volitada Eesti Rahva Muuseumile. Liikmemaks on 891 eurot aastas, mis kaetakse Eesti Rahva Muuseumi eelarvest.

Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu (International Council of Museums - ICOM) on suurim muuseumide valdkonda ühendav ülemaailmne organisatsioon. Sinna kuulumine on vajalik, et olla kursis valdkonna arengutega ning saada toetusi rahvusvahelistel konverentsidel osalemiseks. MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee on ICOMi Eesti esindus, mille kaudu saavad Eesti muuseumid ja muuseumitöötajad kuuluda ICOMi ning osaleda selle alakomiteede tegevuses.

Praegu kuulub 119 erineva rahvuskomitee kaudu ICOMi üle 20 000 muuseumi ja üle 35 000 individuaalliikme. Eesti rahvuskomitee asutati 1992. aastal. 2018. aastal kuulus Eesti rahvuskomitee kaudu ICOMi 203 individuaalliiget Eesti erinevatest muuseumidest ja 11 muuseumi institutsionaalse liikmena.

8. Volitus osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuministrile antakse volitus suurendada ainuosaniku otsusega osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali. Nimetatud osaühingu kaudu tehakse osamaks 650 000 eurot Eesti, Läti ja Leedu loodud ühisettevõttesse RB Rail AS. Sissemakseid on vaja ettevõtte tegevuskuludeks ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF) toetusega ellu viidavate tegevuste kaasfinantseeringuks.

Valdusettevõte osaühing Rail Baltic Estonia asutati 2014. aastal, et esindada Eesti riigi huve Läti Vabariigis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS ning viia selle kaudu ellu Rail Balticuga seotud tegevusi. Osamaksed ühisettevõttesse tehakse vastavalt 2019. aastal sõlmitud kolmepoolsele rahastamisleppele.

9. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a korralduse nr 323 „2019. aasta riigieelarve täiendav liigendamine” muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kaitseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, rahandusministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekute põhjal kehtestatakse 2019. aasta riigieelarve täiendava liigendamise korralduse lisad uues sõnastuses. Korralduse lisad liigendavad objektiliselt valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutuste investeeringute ja investeeringutoetused, mis on ette nähtud tänavuse riigieelarvega.

10. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (M. G.)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on neljal korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2005–2017 on toime pannud seitse väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

11. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

12. Informatsioon valitsusjuhtide 1. mai 2019. aasta Varssavi kohtumise ühisavalduse kohta
Esitaja: peaminister Jüri Ratas
Tüüp: Informatsioon

Selle aasta 1. mail täitub 15 aastat kümne Euroopa riigi ühinemisest Euroopa Liiduga. Selleks puhuks on Poola kutsunud kõigi 2004. aastal ja pärast seda liitunud 13 riigi valitsusjuhid Varssavisse. Eestit esindab kohtumisel peaminister Jüri Ratas.

Kohtumisel on riikidel kavas vastu võtta ühisavaldus. Avalduses tuuakse esile Euroopa taasühendamise tähtsust. Sellesse on Euroopa Liidu laienemine andnud suure panuse. Samuti tunnustatakse Euroopa Liidu seniseid saavutusi ning peetakse oluliseks, et liikmesriigid on ka tulevikus ühtsed ning liit majanduslikult tugev ja turvaline.

Sellest lähtuvalt keskendutakse ühisavalduses Euroopa Liidu ja vahetu naabruse tulevikule, muu hulgas siseturu arendamisele, idapartnerlusele ning liidu tulevasele pikaajalisele eelarvele.