Sa oled siin

Valitsuse 2.5.2019 istungi kommenteeritud päevakord

30. aprill 2019 - 18:20

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Istungile järgnev pressikonverents algab eeloleval neljapäeval erandlikult kell 13.00. Pressikonverentsil osalevad peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ning välisminister Urmas Reinsalu.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572


1. Informatsioon Vabariigi Valitsuse töökorraldusest
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: informatsioon

Riigisekretär Taimar Peterkop annab ametisse astunud valitsuse liikmetele ülevaate valitsuse töökorraldusest. Tavapärases ülevaates käsitletakse, kuidas on korraldatud ministri töö valitsuse liikmena, suhtlemine Riigikoguga ning osalemine Euroopa Liidu otsustusprotsessis.

Samuti antakse valitsuse liikmetele ülevaade valitsuskomisjonide tööst.

2. Informatsioon peaministri ja ministrite asendamise kohta
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: informatsioon

Riigisekretär Taimar Peterkop esitab valitsusele info peaministri ja ministrite asendamise kohta.

3. Informatsioon ministrite pädevuse kohta ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkondade kohta
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: informatsioon

Riigisekretär annab valitsusele info ministrite pädevuse kohta ministeeriumi juhtimisel ja teeb ettepaneku kinnitada ministrite vastutusvaldkonnad.

Esitatud korralduse järgi kuulub valitsuse koosseisu 15 liiget.

Varasemaga võrreldes juhib siseministeeriumis lisaks siseministrile oma vastutusvaldkonda ka rahvastikuminister, kelle ülesandeks on rahvastiku- ja perepoliitika ning uussisserändajate kohanemise poliitika kavandamine ja koordineerimine, väliseesti kogukondade kaasamine, kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine ning rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused. Rahvastikuministri vastutusvaldkonda kuuluvad SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja koostöö Pere Sihtkapitali Sihtasutusega.

Veel on muudatus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, kus lisaks majandus- ja taristuministrile juhib oma vastutusvaldkonda väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. Tema ülesandeks on väliskaubanduse arendamine ja Välisministeeriumi vastavate struktuuriüksuste tegevuse suunamine. Ka tööstuse ning ettevõtluse arengu toetamine, ekspordiarengu korraldamine, investeeringute kaasamine, tehnoloogiline arendustegevus, innovatsioon, turism, informaatika, telekommunikatsioon, postiside ja riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine. Samuti arengukavade väljatöötamine ja elluviimine neis valdkondades.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda kuuluvad Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Interneti SA, EAS, Riigi Infokommunikatsiooni SA, Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus, KredEx, Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions, AS Eesti Post ja AS KredEx Krediidikindlustus.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister esindab Eestit Euroopa Liidu välisasjade nõukogus väliskaubanduse küsimustes ja konkurentsivõime nõukogus kosmose küsimustes ning transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogus infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni küsimustes.

Sotsiaalministeeriumit juhib muudatuste heakskiitmise järel senise kahe ministri, tervise- ja tööministri ning sotsiaalkaitseministri asemel sotsiaalminister.

Teiste ministrite ametinimetused ei muutu.

4. Tubakaseaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: seaduse eelnõu

Sotsiaalminister Tanel Kiik teeb valitsusele ettepaneku muuta tubakaseaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduste eelnõu.

Eelnõu kohaselt võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu tubakadirektiivi (tähtaeg 20. mai 2019) kaks artiklit, mille alusel hakatakse rakendama tubaka salaturu ohjeldamiseks üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi. Sarnase sisuga eelnõu kiideti heaks valitsuse 6. detsembri 2018 istungil. Eelnõu teine lugemine Riigikogus aga katkestati tervise- ja tööministri soovil.

Eelnõu kohaselt võetakse kasutusele tubakatoodete jälgitavussüsteem. Edaspidi peab iga turustamisahelas osalev ettevõtja, alates tootjast kuni ettevõtjani enne esimest jaemüügiettevõtet, registreerima kõik tema valdusesse jõudnud pakendid ning kogu nende edasise teekonna. Registreerimine võimaldab kordumatu tunnuse abil tuvastada iga tubakatoote müügipakendi tegeliku veoteekonna ning teabe kõikide tubakatoodetega teostatud tehingute kohta.

Jälgitavussüsteemi loomiseks sõlmivad tubakatootjad ja importijad toodetega seotud andmete majutamiseks andmetalletuslepingud. Andmetele juurdepääs on oluline ja peab olema tagatud näiteks andmetest huvitatud asutusele (Eestis Maksu- ja Tolliamet) ning Euroopa Komisjonile.

Tuvastamise- ja jälgimissüsteemi ühe osana võetakse tubakatoodete müügipakendil kasutusele ka tubakatoote autentsuse kontrollimist lihtsustav turvaelement. Eestis võetakse turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis vastab EL-i õigusakti nõuetele ning on ühtlasi tubakatootjale ja importijale kõige mugavam lahendus. Juhtudel, kui tootele maksumärki ei paigaldata (nt duty-free kauplustes), tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement. Selle töötab välja tubakatootja või importija, arvestades seaduse ja EL-i õigusakti nõudeid.

Eelnõu kohaselt kohaldatakse jälgitavussüsteemi, registreerimiskohustust ja turvaelemente käsitlevaid sätteid sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2019 ning muudele tubakatoodetele alates 20. maist 2024. Sigaretid ja isevalmistatavate sigarettide tubakas, mis toodeti Euroopa Liidus või mida imporditi Euroopa Liitu enne 20. maid 2019 ja mida ei ole tarbijapakendi tasandil kordumatu tunnusega märgistatud, võivad jääda 20. maini 2020 vabasse ringlusesse.

Sotsiaalminister teeb valitsusele ettepaneku eelnõu heaks kiita.

5. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister  Martin Helme
Tüüp: seaduse eelnõu

Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku muuta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust ning riigilõivuseaduse muutmise seadust.

Eelnõu kohaselt muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.

Virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusluba tuleb taotleda juhul, kui ettevõte soovib pakkuda virtuaalvääringu vahetamist raha vastu või vastupidi. Virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusluba aga juhul, kui ettevõte soovib pakkuda klientidele virtuaalvääringu hoidmisteenust.

Eelnõu kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sh laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad eelnõu kohaselt ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.

Lisaks tõstetakse muudatuse kohaselt virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Tegevusloa andmise või sellest keeldumise menetlus pikeneb 30 tööpäevalt kolme kuuni.

Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.

Seadus jõustub üldises korras. Ettevõttel, kellel on juba tegevusluba olemas, on aega käesoleva aasta 31. detsembrini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d4367d0-85f0-470f-8f5a-6...

6. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. aasta määruse nr 164 "Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid" muutmine
Esitaja: maaeluminister Mart Järvik
Tüüp: määruse eelnõu

Maaeluminister Mart Järvik teeb valitsusele ettepaneku muuta kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vorme reguleerivat määrust.

Kehtiva määruse kohaselt ei anta kalurile samal veealal sama püügivahendi kasutamiseks mitut üheaegselt kehtivat kalapüügi luba. Eelnõuga tehakse sellest reeglist erand vähemalt 10-meetrisele kalalaevale kastmõrraga räime või põhjanoodaga lesta püügiks. Erand on vajalik, kuna neid püügivahendeid asetatakse püügile ja nõutakse mitme laevaga ning praegu ei saa samal veealal sama püügivahendi kasutamiseks teisele laevale eraldi kaluri kalapüügiluba anda. See aga muudab keerukamaks loale kandmata laeva üle järelevalve teostamise.

Muudatusega viiakse kaluri kalapüügiloa andmist puudutavad sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, mille kohaselt peab igal laeval olema eraldi kalapüügi luba.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6c84ed29-c0a2-487a-a042-1...

7. Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2013. a määruse nr 60 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus“ muutmine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse muudatusega tehakse ettepanek anda kaitsepolitseiameti pädevusse muu hulgas kahe karistusseadustikus jõustunud kuriteokoosseisu kohtueelne menetlemine.

Karistusseadustiku muudatus oli seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmisega. Tegemist on terrorismi ning selle rahastamise ja toetamisega seotud kuriteokoosseisudega: terroristlikul eesmärgil reisimine ning reisimise korraldamine, rahastamine ja toetamine.

Terrorismi ning selle rahastamise ja toetamise ennetamine ning tõkestamine on kaitsepolitseiameti pädevuses olnud ka seni.

8. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (M. L.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Mart Helme teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest inimesele, keda on viiel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes on aastatel 2008–2017 toime pannud mitmeid väärtegusid. Isiku karistatus ei ole tänaseks kustunud.