Sa oled siin

Valitsuse 25.1.18 istungi kommenteeritud päevakord

24. jaanuar 2018 - 16:16

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil kell 12 peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt vähendatakse justiitsministeeriumi ülesannete mahtu seoses vabade õiguselukutsetega nagu notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, patendivolinikud ja vandetõlgid. Avalik-õiguslikele kutseühendustele antakse üle kutsetegevuse korraldamisega seotud ülesanded nagu eksamite korraldamine, ameti- või kutsetegevuse peatamine ja taastamine, asendamine, atesteerimine, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ning kantselei iseloomuga ülesanded. Eelnõu kohaselt luuakse avalik-õiguslikud juriidilised isikud Patendivolinike Koda ja Vandetõlkide Koda.

Kohtute seaduse muutmisega muudetakse paindlikumaks kohtunikuameti ühildamist õppetegevusega, võimaldades kohtunikel töötada avalik-õiguslikus ülikoolis õppejõuna. Samuti võimaldatakse kohtunikku üle viia riigiteenistusse ning töötada rahvusvahelistes kohtuinstitutsioonides peale kohtuniku ametikoha ka muudel ametikohtadel, samal ajal säilitades kohtuniku sotsiaalsed tagatised.

Seadus jõustub põhiosas üldkorras. Ette on nähtud uute avalik-õiguslike kutseühendustele antavate ülesannete üleminekusätted justiitsministeeriumilt kuni 1.1.2022.


Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8b6b7529-1152-4e51-9880-783e0a4edd94#SXWdLGNo

 

2. Konsulaarseaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu on välja töötatud, et võtta üle Euroopa Liidu (edaspidi EL) nõukogu direktiiv, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides. Direktiivi eesmärk on täpsustada, millal ja kuidas on väljaspool ELi asuvas riigis hättasattunud ELi kodanikel õigus saada abi teiste ELi liikmesriikide saatkondadest või konsulaatidest. Direktiivi rakendamistähtajaks on 1. mai 2018.

Seaduses täpsustatakse, et EL liikmesriigi esindamata kodanikud saavad edaspidi Eesti välisesindusest konsulaarabi Eesti kodanikega samadel tingimustel ning määratletakse, kes on esindamata kodanik. Samuti sätestatakse, et hädasolev esindamata kodanik võib esitada konsulaarabi palve Eesti välisesindusele otse, ilma kodakondsusjärgse liikmesriigi taotluseta ning nähakse ette finantsmehhanism rahalise kohustuse hüvitamiseks teisele ELi liikmesriigile Eesti kodanikku hõlmava konsulaarabi juhtumi korral. Juhul, kui ELi liikmesriik annab tagatiseta rahalist abi kolmandas riigis viibivale hädasolevale Eesti kodanikule, peab hädasolija tagatiseta saadud rahalise abi Eesti riigile tagasi maksma 90 päeva jooksul tagasimaksmise nõude saamise kuupäevast.

Lisaks direktiivist tulenevatele nõuetele täiendatakse seadust kahe uue konsulaarteenusega, mida konsulaarametnikud hakkavad välisesindustes osutama inimestele, kellel on vaja taastada isikutunnistuse, elamisloakaardi või digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide kehtivus või kellele on vaja väljastada uued koodid (PIN-ümbrik), samuti hakatakse neid teenuseid pakkuma Eestisse akrediteeritud diplomaatidele, kellel on diplomaatiline isikutunnistus.

Kuna eelnõu kohaselt kehtestatakse digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldavate sertifikaatidega seotud toimingud, mida tehakse isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel, muudetakse ka isikut tõendavate dokumentide seadust.

Eelnõu on kavandatud jõustuma 2018. aasta 1. mail.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f03742f2-1cb6-421a-b41f-69...

 

3. Arvamuse andmine karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (561 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu algatas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon eesmärgiga tõsta alaealise vanusepiiri 14 eluaastalt 16-le eluaastale, kellega seksuaalvahekord on täisealise jaoks karistatav. Eelnõuga soovitakse lisaks muuta karistatavaks vähemalt 21-aastase isiku suguühe või sugulise iseloomuga tegu noorema kui 16-aastasega.

Lisaks tõstetakse eelnõu kohaselt laste suhtes toime pandavate osade seksuaalkuritegude karistusmäärasid.

Justiitsministeerium ei toeta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmete algatatud seaduse eelnõud esitatud kujul. Justiitsministeerium leiab, et seksuaalse enesemääramise vanusepiir ei ole ainult kriminaalpoliitiline otsustus vaid see on laiem väärtusotsustus, ühiskondlik moraali küsimus. Seega teeb justiitsministeerium ettepaneku, et otsuse kujundamisel kaasaks Riigikogu arvamuse andmiseks lastekaitseseaduse § 13 alusel moodustatud lastekaitse nõukogu. Igal juhul peavad taoliste muudatuste tegemisel olema selle mõjud põhjalikud analüüsitud.

 

4. Aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Aruanne

 

Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) 2017. aasta aruanne annab ülevaate ESM-i tegevusest 1. jaanuarist 31. detsembrini 2017, mille jooksul tegeleti Kreeka programmi rakendamisega ning Küprose ja Hispaania programmide programmijärgsete tegevustega.

Abiprogrammidest nii ESM-i kui ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) vahendusel tuge saanud riikide kogemused näitavad, et riigid on seeläbi saanud olulist kokkuhoidu võlateenindamise kuludelt ning suunanud säästud majanduse taastamiseks.

Möödunud aasta kanti reservi 569 miljonit eurot ja nüüdseks on selle maht kokku 1,99 miljardit eurot.

Eesti kohustused ESM-is kasvanud ei ole.

ESM-i aruanne esitatakse kord aastas riigikogule ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse alusel.

 

5. Timmase looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva Võru maakonnas asuva Timmase looduskaitseala tsoneeringut ja kaitsekorda.

Looduskaitseala on moodustatud looduslike metsa-, jõe- ja luhakoosluste ning kaitsealuste liikide kaitseks. Kompaktne metsamassiiv on sobiv elupaik ohustatud ja haruldastele kaitsealustele liikidele nagu näiteks metsis, kalakotkas, paksukojaline jõekarp ja rohe-vesihobu.

Ala asub tervikuna riigimaal, piiranguvööndist arvatakse rangemalt kaitstavasse kaitseala vööndisse 60 hektari suurune metsaala. Kaitseala kogupindala on 381,9 hektarit ja võrreldes kehtiva kaitsekorraga väheneb pindala piiride korrigeerimise tulemusel 1,9 hektarit.

Maamaks väheneb Rõuge vallal ca 127 ja Võru vallal ca 187 eurot. RMK iga-aastane metsamajanduslik tulu väheneb ca 600 eurot.

 

6. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste, riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määrus

 

Määruse kohaselt suurendatakse osade toetuste määrasid ja lisandub kolm toetusmeedet. Toetusfondi täiendatakse matusetoetusega ning asendus- ja järelhooldusteenuse meetmetega. Haridustoetus laieneb tõhustatud ja eritoel õpilaste tegevuskulu võrra. Hüvitama hakatakse kohalikele omavalitsustele maavalitsustelt täitmiseks üle tulnud rahvastikutoimingute korraldamise kulusid.

Ühtlasi suurendatakse eelnõuga õpetajate tööjõukulude ja koolilõuna toetuse määrasid. Õpetaja tööjõukulude toetuse aastast määra suurendatakse 1306 eurolt 1477 euroni õpilase kohta seoses sellega, et õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2018. aastal 1050 eurolt 1150 euroni. Koolilõuna toetus suureneb 0,78 sendilt 1 euroni õpilase kohta õppepäevas.

Toetusfondi lisandub uue toetusena hariduslike erivajaduste õpilaste eest makstav tegevuskulu toetus. 2018. aastal on selleks ette nähtud 17,5 miljonit eurot. Eesmärk on toetada vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, -vahendite ja –keskkonna pakkumisega seotud kulude katmist.

KOV-idele hakatakse andma toetust asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks. Asendus- ja järelhooldusteenust osutatakse lastele, kes on lühi- või pikaajaliselt jäänud ilma oma päritolupere hoolitsusest ja toest. Varasemalt oli tegemist riiklikult korraldatud ülesandega.

KOV-idele hakatakse maksma matusetoetust. 2018. aastal eraldatakse selleks 3,97 miljonit eurot, mis võimaldab keskmiselt KOV-idel maksta iga surmajuhtumi korral 250 eurot. Matusetoetuse maksmine on kohaliku elu küsimus, seega KOV kehtestab tingimused ja korra matuse korraldamisega seotud kulude toetamiseks.

Maavalitsuste täidetud rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingud, näiteks abielu sõlmimine, lahutamine, nime muutmine, antakse riikliku ülesandena täitmiseks maakonnakeskuste KOV-idele. Ülejäänud KOV-id jätkavad sündide ja surmade registreerimist ning täiendavaid ülesandeid ei saa.

Toetusfondist arvatakse välja vajaduspõhine peretoetus, sest alates 1. jaanuarist 2018 vajaduspõhist peretoetust juurde enam ei määrata. Vajaduspõhise peretoetuse kaotamist aitavad kompenseerida toimetulekutoetuse muudatused ehk toimetulekupiiri tõstmine 130 eurolt 140 euroni, laste osas on piir tõstetud 1,2 korda kõrgemale tavamäärast.

Saarvaldade täiendav toetus ja kaevandamisõiguse tasude kompensatsioon tõstetakse toetusfondist tasandusfondi.

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2018. Vajaduspõhise peretoetuse kulude hüvitamine KOV-dele tühistatakse 1. maist 2018.

Tasandus- ja toetusfondi jaotuse KOV-de vahel kehtestatakse VV korraldusega.

Rahandusministeerium valmistab vastavad korraldused ette pärast jaotamisel aluseks võetavate algandmete selgumist.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad5a1f1a-92a2-44f6-ace6-55...

 

7. Lepitusmenetluse läbiviimise kord
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu esitatakse 1. jaanuaril 2018 jõustunud ohvriabi seaduse muudatuste rakendamiseks.

Senini oli ohvriabi seaduses kaks alust lepitusteenuse osutamiseks, esiteks osutati lepitust kriminaalmenetluse-siseselt ning teiseks võis saata lapse lepitusteenusele alaealise mõjutusvahendite seaduse alusel alaealiste komisjon.

Alaealiste komisjonide tegevuse lõpetamise tõttu muudeti ohvriabi seadust, mille kohaselt on õigus lepitusteenusele lastel, kes on pannud toime õigusvastase teo ja kelle suhtes on väärteo- või kriminaalmenetlus lõpetatud või jäetud alustamata. Kehtiv lepitusmenetluse läbiviimise kord on nii terminoloogialt kui sisult kriminaalmenetluse-sisese lepituse keskne. Tagamaks, et lepitusmenetluse kord sobiks rakendamiseks ka uutel alustel toimuvatele lepitustele, kehtestatakse eelnõu kohaselt uus terviktekst. Kriminaalmenetluse-sisese lepituse reeglid kehtivad endisel kujul.

Eelnõu kohaselt nähakse ette lepitusmenetluse eesmärk, osapooled, lepitusmenetluse käik ning lepituskokkuleppe sõlmimise kord. Menetluse reeglid on kõigil erinevatel alustel toimuvatele lepitustele üldiselt samad mõnede eranditega. Võrreldes kriminaalmenetluse-sisese lepitusega on muudel alustel toimuv lepitus paindlikum. Näiteks võib erinevalt kriminaalmenetluse-sisesest lepitusest muudel alustel toimuvate lepituste puhul osaleda lepituses kannatanu asemel ka muu isik ning kui osapooled on sellega nõus, ei pea lepituskokkulepe tingimata sisaldama edasisi kohustusi tekitatud kahju heastamiseks.

Määrus puudutab lepitusse suunajaid: politseid, prokuratuuri, kohut ning lepitajaid ehk sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajaid. Kriminaalmenetluse-sisest lepitust on rakendatud peamiselt täiskasvanutele, kuid ka aastas ligi 20 lapsele. Seni kehtinud alaealiste komisjoni suunamisel toimuvat lepitust on praktikas rakendatud vaid üksikutel juhtudel. Justiitsministeeriumi andmetel võiks olla õigusrikkumise toime pannud alaealiste arv, kelle puhul on kohane lepitusmenetlusse suunamine, 2018. aastal ligikaudu 200 ja 2023. aastal 550 last. Kõigist lastest (2017. a alguse seisuga) moodustab sihtrühm 2018. aastal seega 0,08% ning 7–17-aastastest lastest 0,13%.

Määrus ei too võrreldes kehtiva korraga kaasa sisulisi muudatusi kriminaalmenetluse-sisese lepituse osas, vaid loob uued, võimalikult paindlikud alused uutel alustel toimuvaks lepitusmenetluseks.

Määruse rakendamine ei too kaasa rahalisi kulusid.

 

8. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31. detsember 2017
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Valitsus saab ülevaate stabiliseerimisreservi varadest 2017. aasta lõpu seisuga. 31. detsembril 2017 oli stabiliseerimisreservi varade turuväärtus 412 miljonit eurot. Reservi maht kasvas aastaga 6,3 miljoni euro võrra. Tavapäraselt laekus stabiliseerimisreservi Eesti Panga kasumieraldis.

Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige säilitada vara väärtust. Vara paigutamise teine eesmärk on võimaldada seda vajadusel kiiresti kasutusele võtta. Tulu teenimine on alles kolmas eesmärk, mistõttu ei paigutata stabiliseerimisreservi vara riskantsetesse varadesse.

Reservi varast 68,2 protsenti on väga madala riskiga Euroopa valitsuste võlakirjades, ülejäänud 31,8 protsenti on paigutatud pankade võlakirjadesse ja hoiustele. Võlakirju on reservi mahust 82,7 protsenti, hoiused ja kontojääk moodustavad kokku 17,3 protsenti. Kõige rohkem on reservi varade hulgas Prantsusmaa ja Belgia riigi võlakirju, kumbagi 19,7 protsenti reservi mahust.

Stabiliseerimisreservi saab kasutada kriisi korral, selleks on vaja riigikogu luba. Reserv loodi aastal 1997 ja selle maht oli siis 45,2 miljonit eurot. Viimati kasutati stabiliseerimisreservist majanduskriisi ajal 2009. aastal 224 miljonit eurot.

 

9. Eesti seisukohad liikuvuse paketi turu- ja sotsiaalsamba eelnõude kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Eelnõude pakett käsitleb Euroopa Liidu autoveoturgu ning hõlmab valdkondi nagu juurdepääs autoveo-ettevõtja tegevusalale ja turule, sõidukijuhtide puhkeperioodid ning sõidumeerikud, autoveosektori töötajate lähetamise nõuded ning ilma juhita renditud sõidukite kasutamine. Paketi valdkonnaülene eesmärk on selgitamise, lihtsustamise ja kontrollisätete täpsustamise abil parandada sotsiaalõigusnormide ja turunormide jõustamist.

Eesti toetab autovedude korralduse lihtsustamist Euroopa Liidus. Oleme seisukohal, et nõuete muutmisega ei tohi kaasneda ebamõistlik halduskoormus ettevõtetele ega avaliku sektori asutustele. Leiame, et Euroopa Liidu liikmesriikide kabotaažvedude turg peaks olema võimalikult avatud ning sektori töötajate sotsiaalsete tagatiste puhul tuleb leida toimiv tasakaal ettevõtete ning sõidukijuhtide võimaluste ning vajaduste vahel. Sõidukijuhtide lähetamise puhul on Eesti seisukohal, et vastuvõtva liikmesriigi miinimumpalga ning tasustatud aastapuhkuse nõuded kehtivad sõidukijuhile alates esimesest tööpäevast kabotaažvedude korral ning transiitvedude korral neid nõudeid ei kohaldata. Rahvusvaheliste veooperatsioonide puhul tuleks nimetatud nõudeid rakendada pärast rohkem kui kolme päeva möödumist.

 

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 29. jaanuari 2018. a istungil
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

29. jaanuaril 2018 toimub Brüsselis üldasjade nõukogu istung, mille päevakorras on ülevaade Ühendkuningriigiga peetavatest läbirääkimistest ning nõukogu otsuse vastuvõtmine, millega täiendatakse nõukogu 22. mai 2017 otsust, millega antakse luba alustada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord.