Sa oled siin

Valitsuse 25.10.2018 istungi kommenteeritud päevakord

24. oktoober 2018 - 17:15

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil kell 12 peaministri ülesannetes kultuuriminister Indrek Saar, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning rahandusminister Toomas Tõniste.


1. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Seaduse eelnõu

Väärtusliku põllumajandusmaa õiguslik kaitse on üha olulisem, sest koos maailma rahvaarvu suurenemisega kasvab ka vajadus toidu järele. Siiani on olnud võimalik põllumajandusmaid laiendada, kuid tänaseks on need võimalused enamasti ammendunud. Seetõttu peab tähelepanu pöörama väärtusliku põllumajandusmaa kui peamise toidutootmise ressursi kaitsele ja säilitamisele.

Eelnõu eesmärk on kaitsta väärtuslikku põllumajandusmaad ja piirata selle muul otstarbel kasutamist. Määratletakse põllumajandusmaa ning riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtusliku põllumajandusmaa massiivi mõiste. Sätestatakse kohustus väärtuslikku põllumajandusmaad säilitada ning kehtestatakse piirangud sinna ehitamisel. Riikliku tähtsusega põllumajandusmaale ehitamine üldjuhul lubatud ei ole. Teatud tingimustel või Põllumajandusameti loal seda siiski võimaldatakse. Kohaliku tähtsusega väärtuslikud põllumajandusmaad otsustab KOV.

Seadus jõustub plaani järgi 1. jaanuaril 2019. a. Väärtuslikku põllumajandusmaad kaitsvad kitsendused rakenduvad aasta möödumisel seaduse jõustumisest arvates ehk pärast seda, kui riikliku tähtsusega väärtuslikud põllumajandusmaad on määratud. Samal ajal rakenduvad ka maapõueseaduse ja planeerimisseaduse muudatused.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/acc203df-f7d1-4b93-b50c-8...

2. Tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Seaduse eelnõu

Tööstusheite seaduse muutmisega täpsustatakse sätteid ja kõrvaldatakse kehtivast seadusest vastuolud ELi õigusega, millele osutas Euroopa Komisjon. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi: parandatakse sätete sõnastust, kasutatakse ühtsemat mõistete süsteemi, täpsustatakse keskkonnaalase erakorralise kontrolli aruande esitamise ning avalikustamise nõudeid.

Sisulistest muudatustest on ettevõtjate jaoks olulisemaid, et kujunemisjärgus tehnika katsetamisel ja kasutamisel võib loa andja teha ajutise erandi parima võimaliku tehnika ning saastatuse vältimiseks asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamisest kuni üheksaks kuuks. See lihtsustab kujunemisjärgus tehnika katsetamist ning kasutamist võrreldes kehtiva õigusega.

Riigile täiendavaid kulusid ei kaasne. Mõnevõrra suureneb Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni töökoormus, kuna on vaja ajakohastada osa komplekslubadest.

Seadus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/678a1dfc-20c1-46f1-a61f-2...

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu põhiseaduskomisjoni 25. septembril algatatud seaduseelnõu.

Kehtiva Euroopa Parlamendi valimise seaduse kohaselt valitakse Eestist Euroopa Parlamenti kuusliiget ning kandidaate võib ühel erakonnal nimekirjas olla kuni 12.

Tulenevalt muudatustest Euroopa Liidu õiguses muudetakse seadust selliselt, et Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides ning kandidaatide arv ühe erakonna nimekirjas võib ületada Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvu kahe võrra.

Seadusemuudatusega suureneb Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv ühe võrra, millega suureneb Eesti esindatus Euroopa Parlamendis.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku eelnõu toetada ning esitab märkused kavandatava normi õigusselguse ja nimekirjades lubatud kandidaatide arvu vähendamise kohta.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 30. oktoobriks 2018. a põhiseaduskomisjonile.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/357cac25-9377-430c-b239-c...

2) Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (697 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud seaduseelnõu.

Eelnõu eesmärk on käesolevaks aastaks alandada lahja alkoholi aktsiisimäärasid 2017. aasta veebruarikuu tasemele. Seletuskirja kohaselt on aktsiisimäära tõusu ära jätmise eesmärk peatada alkoholiturism Lätti, parandades sellega Eesti eelarvetulusid ja rahvatervise arenguid.

Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioon on sama sisuga eelnõu (587 SE) algatanud ka 13. veebruaril. Valitsus otsustas tänavu 15. märtsi istungil eelnõu mitte toetada.

Rahandusministeerium ei toeta eelnõu.
Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4a5d7707-f4ec-4b6b-a490-a...

3) Arvamuse andmine Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsiooni k.a 27. septembril algatatud Riigikogu valimise seaduse eelnõu.

Eelnõu eesmärk on lubada erakondadel osaleda Riigikogu valimistel ka erakondade valimisliidu koosseisus. Erakondade valimisliidud on olnud 1990. aastatel lubatud, kuid alates 1999. a Riigikogu valimistest saavad erakonnad osaleda Riigikogu valimistel ainult iseseisvalt.

Kavandatud muudatuste järgi saavad erakondade valimisliidud Riigikogu valimistel üksikute erakondadega võrdsed õigused. See suurendab põhiseadusest tulenevat poliitilist ühinemisõigust. Eelnõu kohaselt ei muudeta Riigikogu valimiste muid põhimõtteid ega Riigikogu kodu- ja töökorda.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku loobuda eelnõu kohta seisukoha kujundamisest. Valitsuse arvamus tuleb esitada 2. novembriks 2018. a põhiseaduskomisjonile.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f3bef0ce-db87-42c8-af40-f...

4) Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (702 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 27. septembril algatatud eelnõu. Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduses valitsuse liikmete arvu ülempiiri. Muudatuse tulemusena on valitsuses maksimaalselt 12 liiget, kehtiva seaduse kohaselt on ülempiiriks 15.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada. Justiitsministeerium märgib, et valitsuse koosseisu arvulises piiramises ja kolme ministri palga säästmises seisnev muudatusettepanek on formaalse iseloomuga ja ei kaalu üles sisuliselt töövõimelise valitsuse moodustamise vajadust. Oluline ei ole valitsuse liikmete arv, vaid valitsuse ühtsus ja töövõime.

Lisaks toob justiitsministeerium välja, et valitsuskabinet on 16. veebruari 2017. a ja 5. aprilli 2017. a nõupidamistel arutanud justiitsministri esitatud memorandumit "Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu kontseptsioonist ja halduskorralduse seaduse eelnõu kontseptsioonist" ning leidnud, et valitsuse liikmete arvu ülempiir tuleb jätta seaduse tasandil määratlemata. Uus Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu on esitatud valitsusele seisukoha kujundamiseks.

Riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsioon on sama sisuga eelnõu algatanud ka 15. mail 2018. aastal (636 SE). Valitsus arutas seda 21. juuni 2018. a istungil, kus otsustati eelnõu mitte toetada. Algataja võttis 26. septembril täiskogul menetlemata eelnõu tagasi.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 2. novembriks 2018. a põhiseaduskomisjonile.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40a33fa1-d99f-4bbd-88fe-a...

4. Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2019. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse iga-aastased kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2019. aastaks.

Kutselise kalapüügi võimalused käesoleva aastaga võrreldes ei muutu, kuna varude seis on teadlaste hinnangul jäänud üldiselt samaks. Järgmise aasta kalapüügiõiguse tasumäärad on arvutatud keskkonnatasude seadusega kehtestatud piirmäärasid arvestades. Tasumäärad lähtuvad 2017. aasta püügistatistikast ning enamuses ei ületa 3,5 protsenti 2017. aastal keskmiselt püütud kalakoguse harilikust väärtusest püügivahendi kohta. Kastmõrdadel aga on tasu 1,7% 2017. aasta tulust ühe püügivahendi kohta.

Erinevate püügivahendite osas on tasude muutused erineva ulatuse ja suunaga. Rannikumere piirkonnas 42st püügivahendist 14 puhul tõuseb püügiõiguse tasu eelmise aastaga võrreldes. Tasude tõus on tingitud suurenenud saakidest eeskätt ahvenapüügil. Näiteks tõuseb järgmisel aastal kuni ühe meetriste ääremõrdade ja nakkevõrkude tasumäär Väinamerega piirnevates Lääne, Hiiu ja Saare maakonnas ning kastmõrratasu Saaremaal ja Ida-Virumaal. Siseveekogudel kasutatavate 63st eri püügivahendist tõuseb tasu 2019. aastal 26-l. Ka siin on näha ääre- ja avaveemõrdade tugevat saakide tõusu, seda eeskätt Saaremaal ja Peipsil. Tõusu on näha ka sisevetel angerjapüügivahendite osas.

Uute püügiõiguse tasumäärade rakendumisel laekub ranna- ja sisevetepüügist riigieelarvesse ca 400 000 eurot, mis on ligi 20 000 euro võrra suurem 2018. aasta eest kavandatud tasude laekumisest. Vahendeid kasutatakse kalavarude uuringuteks, järelevalveprojektideks, kalade noorjärkude veekogudesse asustamiseks ning kalade kudealade parandamise kulude katmiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.

Määrus ei käsitle Läänemeres riikidevaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi, samuti Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriveekogudel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kavandatavaid kalakoguste püügivõimalusi. Euroopa Liit ei ole eelnimetatud kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel vastava määrusega kinnitanud, samuti lepitakse piiriveekogude lubatavad püügikogused kokku 2018. aasta novembris toimuvatel läbirääkimistel.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3562c3f2-787e-491f-85e8-4...

5. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. a määruse nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“ muutmine
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on muuta politsei valvatavate objektide loetelu. Muudatuste järgi väheneb politsei valvatavate objektide nimekiri ühe objekti võrra ning lisaks asendatakse valvatavate objektide hulgas üks objekt teisega.

Objektivalve on erinevate meetmete planeerimine ning rakendamine lähtuvalt ohuhinnangust eesmärgiga tagada valvatava objekti ja selle juurde kuuluva territooriumi puutumatus ja vara säilimine.

Määrus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8b525813-9b0c-48d3-99a1-9...

6. Vabariigi Valitsuse 6. juuli 2010. a määruse nr 94 „Kauba eksportimisel Birmasse/Myanmari ekspordiloa andmise kord“ kehtetuks tunnistamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse määrus, millega reguleeritakse Birmasse/Myanmari kauba eksportimiseks vajaliku loa andmise korda.

Euroopa Liit on Birma/Myanmari suhtes kehtestanud piiravad meetmed ning näinud ette, et kauba eksportimiseks sinna on vaja ekspordiluba. Euroopa Liidu piiravate meetmete siseriiklikuks rakendamiseks kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus näeb ette, et strateegilise kauba veoks Birmasse/Myanmari annab loa strateegilise kauba komisjon, muu kauba veoks annab määruse kohaselt loa Maksu- ja Tolliamet.

Eelnimetatud Vabariigi Valitsuse määrus tunnistatakse kehtetuks kuna 1. juulil 2018 jõustusid seadusemuudatused, millega mh laiendati strateegilise kauba komisjoni pädevust. Komisjon väljastab edaspidi rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel lube mis tahes sanktsioonialuse kauba veoks. Kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt lubab kauba vedu, kaubaga seotud teenuse osutamist või tehingu tegemist vaid pädeva asutuse loa alusel, väljastab selleks loa strateegilise kauba komisjon. Seega väljastab edaspidi Birmasse/Myanmari kauba ekspordiloa alati strateegilise kauba komisjon ning puudub vajadus ekspordiloa väljaandmist eraldi Vabariigi Valitsuse määrusega reguleerida.

Määrus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6cea790c-9cde-426b-bbff-c...

7. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks Lääne-Nigula vallale (Osmussaare tuletorn)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare/Odensholmi külas asuva Osmussaare tuletorni otsustuskorras tasu eest kasutusse andmiseks Lääne-Nigula vallale. Kohalik omavalitsus saab võimaluse tutvustada tuletorni avalikkusele.

Kinnistu kasutustasu on 10% piletimüügikäibest, sealhulgas määratakse käibest sõltumatu miinimumtasu, mis on mitte vähem kui 750 eurot aastas. Sellele lisanduvad kõik riigivara kasutamisega seotud kõrvalkulud, mis tulenevad riigivara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust ja muudest riigivara säilimiseks tehtavatest toimingutest.

Osmussaare tuletorn on töötav navigatsioonimärk meresõiduohutuse tagamiseks. Tuletorni avalikkusele tutvustamine ja külastamine ei raskenda Veeteede Ameti hinnangul selle otstarbekohast kasutamist.

8. Nõusolek rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kambja vallale (Räni alevikus asuvad kaks kinnistut)
Esitajad: rahandusminister Toomas Tõniste, riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Kambja vallale Räni alevikus asuvad kaks transpordimaa sihtotstarbega kinnistut kohalikuks teeks.

9. „Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014-2020“ kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus kehtestab uues sõnastuses Euroopa Liidu toiduabi jagamist puudutava enim puudust kannatavate inimeste abifondi toetuse kasutamise rakenduskava. Muudatustega suureneb 227 311 euro võrra summa toidu ostmiseks toiduabi vajajatele, toiduabi saajate hulka arvatakse omavalitsustelt toetuse saajad ja vähendatakse bürokraatiat.

Kuna on selgunud, et 2014–2020 perioodil toiduabi jagamise korraldamiseks ette nähtud summast jääb osa kasutamata, siis suunatakse üle jääv summa toidu ostmiseks.

Abifondi rakenduskavast kaob nõue annetatud toidu jagamisega seotud arvestust pidada ainult reaalselt tekkinud kulude põhjal. Edaspidi saab kulusid hüvitada ka riigihanke maksumuse ja ühikuhindade alusel. Muudatused tulenevad 30. juulil 2018 jõustunud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu nõukogu määrusest, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (nn Omnibus määrus).
Sotsiaalministeeriumi soovi kohaselt laiendatakse toiduabi saajate ringi. Lisaks toimetulekutoetuse saajatele saavad toiduabi kohalikelt omavalitsustelt toetust saanud isikud. Selleks sätestatakse, et kohalikud omavalitsused esitavad abivajajate andmed partnerorganisatsioonile.

10. Eesti kodakondsuse andmine (23 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 23-le eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta

1) Eesti seisukohad ettevõtjatevahelise piiriülese lõpliku käibemaksusüsteemi üksikasjalike tehniliste meetmete kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Ettevõtjate vahelise piiriülese kaubanduse maksustamine käibemaksuga toimub praegu ostja vastutuse meetodil: tarnija müüb kauba 0% käibemaksumääraga ning ostja peab oma riigis tasuma sellelt tehingult käibemaksu vastavalt oma riigi maksumäärale. Selline süsteem lepiti kokku ajutise lahendusena, kuid see on kehtinud üle 25 aasta. Süsteemil on omad puudused, sest võimalus osta kaupu käibemaksuvabalt suurendab võimalusi pettusteks.

Euroopa Komisjon soovib üle minna lõplikule käibemaksusüsteemile, mis põhineks tarnija vastutusel. Analoogselt riigisiseste tehingutega tähendab see seda, et ELi siseste kaubatehingute käibemaksu nõuaks müüja sisse ostjalt. Komisjoni hinnangul on see parim vahend süsteemi pettusekindlamaks muutmiseks.

Üleminekumeetmena pakub komisjon välja sertifitseeritud maksukohustuslase kontseptsiooni - selline staatus antaks usaldusväärsele ettevõtjale teatavate kriteeriumide alusel. Sellisele maksukohustuslasele jääks kehtima piiriüleste tehingute puhul tänane soetaja/ostja vastutuse meetod, kuna selliste ettevõtjatega pettusi ei esine. Selline üleminekukord kehtiks lõpliku käibemaksusüsteemi laiendamiseni teenustele, mille kohta tehakse ettepanekud peale seda, kui uus süsteem on viis aastat toiminud.

Eesti näeb tarnija vastutuse põhimõttele üleminekus mitmeid puudusi. Üleminek tooks vähemalt ajutiselt kaasa täiendava halduskoormuse ja -kulud nii ettevõtjatele kui maksuhalduritele. Lisaks ei ole selge, kas sellega väheneksid pettused. Muudatus peaks ära hoidma osa pettusi, kuid midagi ei muutu nende piiriüleste pettuste puhul, kus ka tarnija oli ebaaus, sest uues süsteemis võiks tarnija jätta oma maksukohustuse deklareerimata või deklareerib selle, aga jätab maksusumma tasumata. Ettevõtjate jaoks tähendab see süsteem, et tarnijal tuleb teada ja pidevalt kontrollida kõiki käibemaksumäärasid (nii standardmäära kui ka vähendatud määrasid eri kaubakategooriate lõikes), mis kehtivad neis liikmesriikides, kuhu tarnija oma kaupu müüb.

Uue süsteemi tulemusel võib probleeme tekkida ka ettevõtete rahavoos, kuna kauba tarnija peab käibemaksu tasuma sihtliikmesriigile enne seda, kui on selle ise soetajatelt kokku kogunud. Seetõttu võib ettevõtjatele jääda kokkuvõttes kätte vähem rahalisi vahendeid, millega igapäevaselt toimetada. Rohkem kannatavad just väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, mistõttu võib muudatus olla Eesti ettevõtjate konkurentsivõimele pigem kahjulik.

Sertifitseeritud maksukohustuslase kontseptsiooni ei pea Eesti mõistlikuks ega toeta. See tähendaks kahe paralleelse süsteemi kasutamist, lisaks peaksid liikmesriigid aktsepteerima kõigis liikmesriikides välja antud sertifitseeritud maksukohustuslase staatust. Senine praktika on aga näidanud, et liikmesriikide võime käibemaksu kokku koguda on erinev.

2) Eesti seisukohad nõukogu otsuse, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu, eelnõu kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

EL kõrge esindaja on teinud ettepaneku luua järgmiseks eelarveperioodiks uus EL eelarve väline fond, Euroopa rahurahastu, millest rahastataks EL ühise kaitse- ja julgeolekuga seotud sõjalise väljundiga aspekte, mida pole võimalik rahastada EL eelarvest. Fond hõlmaks kolme hetkel eraldiseisvat elementi: Athena mehhanism, Aafrika rahurahastu, stabiilsusinstrument. Kõik kolm kokkuliidetavat elementi on eraldiseisva õigusliku alusega, rahastamise skeemi ning juhtimispõhimõtetega.

Eesti hinnangul on ettepanekuga mitmeid küsimusi, ebaselgust ja probleeme. Seetõttu toetab Eesti üldiselt uue eelarvevälise instrumendi loomist, kuid ainult teatud tingimustel. Eestile on sisuliselt olulisemad sõjaliste operatsioonide ühisrahastamise mehhanismi Athena eraldi säilimine, rahurahastu rahastuspaketi väiksem maht (hetkel 10,5 miljardit 7 aasta peale).

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid, eelnõu kohta
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Seoses jõupingutuste jagamise määrusest tulenevate riiklike eesmärkide seadmisega aastaks 2030 on maanteetranspordi sektoris vajalik võtta lisameetmeid. Algatusega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid, mille kohaselt peab Euroopa Liidu uute raskeveokite pargi CO2 eriheide vähenema 15% aastaks 2025 ja 30% aastaks 2030 (soovituslik eesmärk, mis vaadatakse üle läbivaatuse käigus aastal 2022) võrreldes 2019. aasta võrdlusheitega.

4) Eesti seisukohad Euroopa Liidu eelarve tulude kohta 2021–2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon on esitanud liikmesriikidele arutamiseks ettepanekud Euroopa Liidu eelarve tulude ehk ELi omavahendite kohta 2021–2027 eelarveperioodiks. Ettepanekud tuginevad olemasoleval süsteemil. Ettepanekute järgi säiliks kogurahvatulu (RKT) põhine makse kui peamine allikas, lihtsustataks käibemaksubaasil põhineva makse arvutusi ja kontrollmehhanisme ning suurendataks tollimaksude ELi eelarvesse suunamist 90 protsendini kogutust (80 protsendi asemel).

Ühtlasi on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku kolme uue tuluallika loomiseks EL eelarvesse, mis moodustaksid komisjoni esialgsel hinnangul 12 protsenti eelarve tuludest: a) äriühingu tulumaksu ühtsel konsolideeritud maksubaasil põhinev omavahend; b) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemil põhinev omavahend; c) ringlusse võtmata plastpakendijäätmete hulgal põhinev omavahend.

Lisaks tegi komisjon ettepaneku viie aasta jooksul kaotada kõik senised korrektsioonid ja tagasimaksed liikmesriikidele: Suurbritannia korrektsioon kaob koos nende lahkumisega EList, kuid lisaks on praegusel perioodil tagasimakseid ja erandeid Austria, Taani, Saksamaa, Hollandi ja Rootsi kasuks.

Eesti pooldab võimalikult lihtsat, läbipaistvat ja õiglast süsteemi ELi tulude kogumiseks - suurenema peaks kogurahvatulu põhise tulu osakaal ehk riigi jõukuse arvestamine sissemaksetes. Eesti ei toeta komisjoni uute omavahendite ettepanekuid. Lisaks Eelistab Eesti käibemaksupõhise omavahendi kaotamist. Säilimisel peab selle ümber kujundama, et tagada riikidevaheline õiglus koormuse jaotusel. Võime toetada komisjoni ettepanekut, et tollimaksudest riigile jääv osa väheneb 20 protsendilt 10 protsendile. Selle võrra väheneb ka Eesti kogurahvatulupõhine makse ja koondsumma EL eelarvesse ei muutu.