Sa oled siin

Valitsuse 24.9.2019 erakorralise istungi kommenteeritud päevakord

24. september 2019 - 15:15

Täna kell 16 toimub Stenbocki maja Riigivanemate saalis pressikonverents, kus peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder tutvustavad järgmise aasta riigieelarve eelnõud. 

Enne pressikonverentsi toimub valitsuse erakorraline istung, kus arutatakse eelarvega seotud päevakorrapunkte, mistõttu võib pressikonverentsi algus ka nihkuda.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572



1. Riigilõivuseaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu 
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku muuta riigilõivuseadust ja isikut tõendavate dokumentide seadust. Käesoleva aasta suvest on võimalik lisaks ID- kaartidele taotleda iseteeniduses ka passe, mis teeb protsessi taotlejale oluliselt mugavamaks ja soodsamaks. Lisaks on märkimisväärselt suurenenud isikut tõendavate dokumentide menetlemise ja väljastamisega seotud tööjõukulud nii Eestis kui ka välisesindustes ning kasvanud on dokumentide väljastuskohtadesse edastamise postikulud.

Muudatusega soovitakse viia kehtestatud riigilõivud vastavusse välisesindustes tehtavate tegelike kulutustega. Seadusega on kehtestatud erinevad riigilõivumäärad toimingutele Eestis ja välisesinduses. Viimases on dokumentide taotlemine 20-25 eurot kallim, kui Eestis dokumendi taotlemine. Riigilõivude ühtlustamiseks ja tuues selgemalt välja välismaal tehtava toimingu osa, tõstetakse riigilõivu välismaalaste seadusel alusel tehtavate toimingute eest välisesinduses nii, et see on 30 eurot kõrgem kui riigilõiv, mida võetakse sama toimingu tegemise eest Eestis.

Alates 1. veebruarist 2020 jõustub Euroopa ühenduse uus viisaeeskiri, millega kehtestatakse lühiajalise viisa riigilõivuks 80 eurot. Sellega seoses soovitakse tõsta riigilõiv pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest 80 eurolt 100 eurole. Välisministeeriumi kaudu väljastatava isikut tõendava dokumendi Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele edastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse täna riigilõivu 50 eurot, eelnõu jõustumisel on riigilõiv sama toimingu eest edaspidi 100 eurot. Riigilõiv Välisministeeriumi kaudu väljastatava isikut tõendava dokumendi väljastuskoha muutmise taotluse läbivaatamise eest on hetkel 50 eurot, eelnõu jõustumisel aga 80 eurot. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise ja välisesinduses väljastamise eest tuleb kehtiva seaduse alusel tasuda riigilõivu 100 eurot, eelnõu jõustumisel on lõiv sama toimingu eest 120 eurot.

Lisaks kehtestatakse riigilõiv dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiani on toimunud tasuta. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kes siiani väljastab dokumente tasuta.

Isikut tõendavate dokumentide taotlemise ning väljastamise protseduurides muudatusi ei ole.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2020.

2. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2010. a korralduse nr 14 „Ukraina kodanike vabastamine kohustusest tasuda pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu“ kehtetuks tunnistamine 
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku tunnistada kehtetuks pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine Ukraina kodanikele.

Eesti vabastas Ukraina kodanikud kohustusest tasuda pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 21. jaanuaril 2010. aastal. Kuna tänaseks on kujunenud olukord, kus ligikaudu 90 protsenti Ukraina kodanikest taotlevad pikaajalist viisat selleks, et tulla Eestisse tööle, ei ole enam põhjendatud Ukraina kodanikele soodustingimuste säilitamine.

Ukraina jääb endiselt Ida-Euroopas Eestile oluliseks partneriks ning Eesti välispoliitika prioriteet on aidata igati kaasa Ukraina Euroopa Liiduga lõimumisele, sealhulgas suurendada isikute vaba liikumist ja majandusintegratsiooni.

Korraldus jõustub 1. novembril 2019.

3. Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 2011. a korralduse nr 46 „Valgevene Vabariigi kodanike vabastamine kohustusest tasuda pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu“ kehtetuks tunnistamine 
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku tunnistada kehtetuks pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine Valgevene kodanikele.

Eesti vabastas Valgevene kodanikud kohustusest tasuda riigilõivu pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest 3. veebruaril 2011. aastal. Kuna tänaseks on kujunenud olukord, kus ligikaudu 90 protsenti Valgevene kodanikest taotlevad pikaajalist viisat selleks, et tulla Eestisse tööle, ei ole enam põhjendatud Valgevene kodanikele soodustingimuste säilitamine.

Valgevene kodanikele endiselt võimalik teha vajadusel erandeid ning Eesti jätkab idapartnerluse igakülgset toetamist.

Korraldus jõustub 1. novembril 2019.

4. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: seaduse eelnõu

Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku muuta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadust.

Hinnaerinevuse vähendamiseks Lätiga soovitakse eelnõuga langetada sigarettide 2020. aastaks planeeritud aktsiisitõus 10 protsendilt 5 protsendile. Samuti nähakse ette 5-protsendine aktsiisitõus aastateks 2021-2023.

Veel tõstetakse soodsamat aktsiisimäära kasutava väikeõlletootja tootmismahu piirmäära. Kui praegu saab 50%-list alkoholi aktsiisimäära soodustust kasutada kuni 0,6 miljoni liitrise aastase tootmismahu korral, siis muudatuse kohaselt saab soodusmäära kasutada edaspidi kuni 1,5 miljoni liitri aastase tootmismahu korral.

5. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: seaduse eelnõu

Sotsiaalminister teeb valitsusele ettepaneku muuta riikliku pensionikindlustuse seadust.

Eesti vanemaealiste (65-aastaste ja vanemate inimeste) suhtelise vaesuse määr on viimastel aastatel olnud Euroopa Liidus kõrgeim. 2017. aastal elas suhtelises vaesuses 47,5% vanemaealistest. Samas on Eesti riigi kulutused vanaduspensionidele ühed väiksemad

Euroopas. 2018. aastal moodustas keskmine vanaduspension Eestis keskmisest netokuupalgast 41%, mis on väikseim näitaja Euroopa Liidus.

12. septembril 2019 leppis valitsus kokku pensionide erakorralises tõstmises pärast indekseerimist, arvestades riigieelarve võimalusi. Pensioni baasosa tõuseb 1. aprillil 2020. aastal pärast indekseerimist täiendavalt 7 eurot ja pensionitõusu suuruseks koos indekseerimisega kujuneb prognoosi kohaselt 45 eurot.

Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride (sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensione saavate inimeste), järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra.

6. 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: seaduse eelnõu

Valitsus esitab igal sügisel riigikogule jooksva aasta riigieelarve muutmise eelnõu, mis arvestab aasta jooksul muutunud vajaduste ja võimalustega, et seatud eesmärke paremini saavutada. Muudatuste eesmärk on kasutada aasta jooksul kulude prognooside muutumisel vabanenud raha vajalikeks toiminguteks.

Vahendeid suunatakse ministeeriumide valitsemisalade vahel ümber ja kokku on eelnõuga kavas teha 58 muudatust. Muudatustega eelarve kulude ja tulude kogumaht ei muutu, vaid täpsustatalse ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulusid. Ettepanekud lähtuvad soovist kasutada riigi raha mõistlikult ja sihipäraselt.

7. 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: seaduse eelnõu

Riigieelarve eelnõu koostamisel lähtus valitsus oma viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik. Riigieelarve eelnõu põhineb rahandusministeeriumi septembri keskel avaldatud majandusprognoosil ja kevadel heaks kiidetud järgmise nelja aasta eelarvestrateegial. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Iga aasta sügisel koostatav riigieelarve täpsustab nelja-aastase strateegiaga kavandatud tegevusi järgmiseks aastaks. Tulude kogumise ja kulude tegemise kava kujuneb sisuliselt ministeeriumide koostatud programmide toel.

2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb riigieelarve edaspidi ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud. Iga euro programmis on seotud teenusega ja igal eurol on eesmärk.