Sa oled siin

Valitsuse 24.5.18 istungi kommenteeritud päevakord

23. mai 2018 - 17:24

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Valitsuse pressikonverents algab kell 12 ja plaani järgi osalevad sellel peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi, 56498580

 

1. Karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga tehakse muudatusi karistusseadustikus, ohvriabi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja riigi õigusabi seaduses. Eelnõu eesmärk on võidelda kasvava rahvusvahelise terrorismiohuga. Selleks võetakse riigisisesesse õigusesse üle vastav EL direktiiv ja tagatakse Eesti õiguse kooskõla ÜRO resolutsiooni ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga.

Rahvusvahelistest nõuetest tulenevalt sätestatakse eelnõuga kuriteona terrorismi väljaõppe, selle nimel reisimine, terrorismi korraldamine, rahastamine ja toetamine. Teiste ohvriabiteenuste kõrval tagatakse terrorismiohvritele vajaliku psühholoogilise abi andmine. Teenus tagatakse nii Eestis toimepandud teo tagajärjel kannatanutele kui ka Eesti Vabariigi elanikele, kes on saanud terrorismi tõttu kannatada välismaal. Terrorikuriteo ohvrile tagatakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist.

Lisaks tehakse karistusseadustikus muudatused, mis täpsustavad ja täiendavad Eesti Vabariigi julgeoleku, iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud kuriteokoosseise. Kõikide Eesti Vabariigi vastaste süütegude toimepanemise eest sätestatakse ka juriidilise isiku vastutus, kuna erisuseks puudub põhjus. Õiguslünkade välistamiseks sätestatakse eraldi kuriteona välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja poolne Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ning sellise tegevuse toetamine. Samuti täpsustatakse Eesti Vabariigi vastase suhte loomise või pidamise ja ametiisiku riigivastase mõjutamise kuriteokoosseise.

Eelnõu jõustumine seadusena on kavandatud üldises korras. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on hiljemalt 08.09.2018.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5205fa3-a4d0-4824-8c79-396e53b730eb#g402Rp9p

 

2. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga ühinemise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt ühineb Eesti bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga. Tänaseks on protokollil 105 osalist. Euroopa Liit kiitis protokolli 2014. aastal, Eesti võttis vastavad õigusnormid üle 2017. aastal jõustunud looduskaitseseadusega.

Nagoya protokolliga ühinedes panustab Eesti eelkõige maailma elurikkuse kaitsesse ning selle kasutamisest saadava tulu õiglasesse jaotamisse. Suurem osa maailma looduse mitmekesisusest asub arenguriikides.

Riigisisesed normid protokolli rakendamiseks on olemas. Ühinemise seaduse vastuvõtmine on vajalik, sest protokoll täiendab Eesti poolt ratifitseeritud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni.

Nagoya protokolli osaliseks saamisega seotud kohustuslik kulutus Eesti jaoks on osamakse konventsiooni põhieelarvesse ning osalemine protokolliosaliste koosolekutel. Need kulud kaetakse keskkonnaministeeriumi eelarvest.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c01c63a-06f3-4232-b6e5-888efd400c56#oGVdzmXB

 

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (618 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Krista Aru, Maire Aunaste, Monika Haukanõmm, Ain Lutsepp, Enn Meri, Martin Helme, Laine Randjärv, Artur Talvik, Liina Kersna, Helmen Kütt, Henn Põlluaas, Uno Kaskpeit ja Raivo Põldaru eesmärgiga muuta emakeelepäev, 14. märts, riigipühaks. Praegu on emakeelepäev kehtestatud riikliku tähtpäevana.

Eestis on hetkel üks rahvuspüha ja üksteist riigipüha, mis on ühtlasi ka puhkepäevad.

Justiitsministeerium ning haridus- ja teadusministeerium eelnõu esitatud kujul ei toeta. Haridus- ja teadusministeerium on seiskohal, et plaanitav seadusemuudatus ei toeta keelepoliitika elluviimist. Emakeelepäeval toimuvad päevakohased üritused enamikes haridusasutustes – kohtutakse kirjanikega, viiakse läbi viktoriine, aktuseid, etluskonkursse jne. Soovijad saavad oma teadmised proovile panna e-etteütluses. Tähtpäeva tähistatakse koolides, lasteaedades, mitmetes töökohtades. Kui tegemist oleks riigipühaga, siis paljud üritused jääksid töö- ja koolivabal päeval toimumata.

Eesti keele olulise rõhutamiseks teeb ministeerium kultuurikomisjonile ettepaneku, et nad toetaksid iga-aastaselt keeleküsimuste arutelu riiklikult tähtsa teemana Riigikogus. Samuti soovitab ministeerium kaaluda ka rahvusvahelise emakeelepäeva tähistamist 21. veebruaril riikliku tähtpäevana, kus saaksid oma keelt pidulikult meeles pidada ka kõigi Eestis elavate 157 vähemuskeele kandjad. Rahvusvaheline emakeelepäev on UNESCO poolt 17. novembril 1999. aastal 21. veebruarile määratud tähtpäev, mille eesmärk on keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse edendamine. Nimetatud tähtpäeva tunnistas oma resolutsioonis rahvusvahelise keelte aasta kohta ka ÜRO.

 

2) Arvamuse andmine jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (633 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud riigikogu keskkonnakomisjon sooviga täiendada jahiseadust nõudega, et jahiturist saab Eestis jahiloa juhul kui ta on läbinud siin jahindusalase koolituse. Seaduse muudatusega soovitakse tagada, et välismaalastel, kes soovivad Eestis pidada linnujahti, on õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ning Eesti jahinduse heast tavast. Vastava koolituse korraldamisega ja koolitajatega seotud nõuded kehtestab keskkonnaminister.

Keskkonnaministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada eelnõu.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. augustil 2018, kui algab linnujahi hooaeg.

 

4. Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamine seoses kaitseministri määruse jõustumisega
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks kaks enne 1. aprilli 2013 kehtinud Kaitseliidu seaduse alusel kehtestatud valitsuse määrust.

„Tegevliikme poolt Kaitseliidu sõjalises väljaõppes osalemisel tehtud kulutuste kompenseerimise korra kehtestamine“ määruse asemel kehtestatakse kaitseministri määrus "Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuse täitmisel tehtud kulu eest hüvitise maksmise tingimused, ulatus, piirmäär ja kord". Ning valitsuse määruse „Kaitseväe reservväelastega ühisele õppekogunemisele kutsutud Kaitseliidu tegevliikmele hüvituse maksmise kord“ asemel hakkab neid küsimusi reguleerima Kaitseliidu seadus ning kaitseväeteenistuse seaduse alusel antud rakendusaktid.

Alates 1. aprillist 2013 kehtiv Kaitseliidu seadus sätestab, et eelmise seaduse alusel kehtestatud määrused kehtivad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.

Määrus jõustub 2018. aasta 1. juunil.

Eelnõu link EIS-ile:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1cfa40da-350d-486f-977c-10...

 

5. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Väike-Maarja vallale (Emumäe külas asuvad kolm kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Väike-Maarja vallale tasuta üle Tornikülje, Tornipargi ja Mursi kinnistud. Tornikülje ja Tornipargi kinnistuid soovib vald matkaradade rajamiseks ja Mursi kinnistut sellel asuva pargi ja kalmistu korrastamiseks.

 

6. Volitus maaeluministrile halduslepingu sõlmimiseks
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Maaeluminister saab volituse sõlmida SAga Võrumaa Arenduskeskus ja Tartumaa Omavalitsuste Liit halduslepingud Setomaa ja Peipsiveere arenguprogrammide projektide eeltaotlusvoorude läbiviimiseks ning Setomaa vallaga toetusskeemi „Noored Setomaale“ rakendamiseks.

Nende programmide raames toetatakse Setomaa ja Peipsiveere piirkonna projekte, et aidata kaasa kohaliku kogukonna säilimisele ja ettevõtluse arendamisele. Regionaalprogramme rahastatakse riigieelarvest ning nende maht on 512 000 eurot.

 

7. Eesti kodakondsuse taastamine (K.K.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud taotlejale taastatakse kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Inimese avaldus Venemaa kodakondsusest vabastamiseks on töös.

 

8. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (23 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 23-le eelnõus nimetatud taotlejale, kes on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (52 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 52-le eelnõus nimetatud taotlejale, kes on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused.

 

9. Suursaadiku diplomaatilise auastme taotlemine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku anda kahele ametnikule suursaadiku diplomaatiline auaste.

 

10. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu toiduahela riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta

Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Maaeluminister esitab valitsusele kinnitamiseks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni seadusandliku ettepaneku kohta parandada ELi toiduahela riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust.

Ettepaneku kohaselt peaks kodanikel olema suurem ligipääs Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) valduses olevale infole, mis puudutab erinevate ainete (näiteks pestitsiidid, toidu lisaained) turule lubamist ja selleks tehtud uuringuid. Samuti antakse EFSA-le õigus erakorralistel juhtudel ja komisjoni taotlusel teha täiendavaid uuringuid lisaks tööstuse esitatud andmetele.

EFSA mudel sõltub tema võimest kaasata eksperte liikmesriikidest. Eelnõuga soovitakse tagada tihedam koostöö liikmesriikide teadlastega ning kindlustada seeläbi EFSA kestlik toimimine.

Eesti toetab Euroopa Liidu toiduahela riskihindamisprotsessi läbipaistvamaks ja avalikkusele paremini mõistetavaks muutmist ning Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) kestlikkuse tagamist.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja liikmesriikide valitsuste esindajate otsuse, millega antakse Euroopa Komisjonile ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba alustada ja pidada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vahelise partnerluslepingu üle, eelnõude kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Välisminister esitab valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja liikmesriikide valitsuste esindajate otsuse eelnõude kohta, millega antakse Euroopa Komisjonile ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba alustada ja pidada läbirääkimisi EL-i ja selle liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (AKV) vahelise partnerluslepingu üle.

Praegu reguleerib EL-AKV vahelisi suhteid Cotonou leping, mis lõpeb 2020. aastal. Seetõttu on vaja alustada läbirääkimisi (vastavalt Cotonou lepingus sätestatule) EL-i ja AKV vahel uue lepingu sõlmimiseks.

Euroopa Komisjon esitas soovituse Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu ja läbirääkimisjuhiste kohta ning seda on teemade kaupa arutatud Euroopa Liidu Nõukogu AKV töögrupis.

Välisasjade nõukogus plaanitakse nõukogu otsuse eelnõu heaks kiita 28. mail 2018.

 

12. Eesti seisukohad töötajate ja iseseisva töö tegijate juurdepääsu kohta sotsiaalkaitsele
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Sotsiaalkaitseminister ning tervise- ja tööminister esitavad valitsusele Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Liidu Nõukogu soovitus, milles käsitletakse töötajate ja iseseisva töö tegijate juurdepääsu sotsiaalkaitsele.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku võtta vastu EL-i Nõukogu soovitus, mis sisaldab põhimõtteid, kuidas tagada töötajatele ja iseseisva töö tegijatele juurdepääs sotsiaalkaitsele. Uute töö vormide üha laialdasema kasutamise kontekstis on tegemist kõikides ELi riikides aktuaalse teemaga, millele lahendusi otsitakse.

Liikmesriikidel soovitatakse võtta samme, et nii töötajad kui ka iseseisva töö tegijad saaksid liituda sotsiaalkaitseskeemidega, omandada ja kasutada asjakohaseid õigusi ning neil oleks hõlpsam neid õiguseid töökohtade vahel ka üle kanda. Samuti on soovituste eesmärk aidata töötajatel ning iseseisva töö tegijatel saada läbipaistvat teavet oma sotsiaalkaitsealaste õiguste ja -kohustuste kohta.

Soovituses tuuakse välja mitteammendav loetelu erinevatest töö tegemise vormidest, mille sotsiaalkaitseskeemidega kaetust soovitakse mõjutada. Näiteks on välja toodud tähtajaline, ajutine ja osaajatöö, koduabitöö, praktika, nõudetöö, vautšeripõhine töö, platvormitöö ja renditöö. Soovituse eesmärk on toetada kõiki neid, kes ei ole oma lepingu tüübi või tööturustaatuse tõttu sotsiaalkaitseskeemidega piisavalt kaitstud töötuse, haiguse, raseduse ja sünnituse või isaduse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste, invaliidsuse ja vanaduse korral.

Sotsiaalkaitsesüsteemide kujundamine ja rahastamine kuulub liikmesriikide pädevusse. Soovitus ei loo ühtseid miinimumstandardeid riikide sotsiaalpoliitikatele, vaid pakub põhimõtted, mida arvesse võtta edasisi riigisiseseid tegevusi ja poliitikaid planeerides.

Eesti seisukohalt nõustume, et uued töötamise vormid esitavad väljakutse sotsiaalkaitseskeemidele, mis omakorda peavad arengutega kaasas käima. Eesti toetab töötajate ja iseseisva töö tegijatele juurdepääsu tagamist sotsiaalkaitsele. Samas leiame, et Euroopa Liidu tasandi soovitus peab jätma piisava paindlikkuse arvestamaks riikide sotsiaalkaitsesüsteemide ülesehituse erinevust.

 

13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 28. mai 2018. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Maikuise välisasjade nõukogu välisministrite kohtumise aruteluteemad on Iraani temaatika, ELi–Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (AKV) suhted pärast Cotonou lepingu lõppemist, valimistega seonduv Kongo Demokraatlik Vabariigis ning Venezuelas.

Nõukogu arutab Iraani tuumakokkuleppe tagamise võimalusi ning Iraaniga koostöö jätkamist olulistes sektorites. Samuti käsitletakse pingestunud olukorda piirkonnas.

Arutelu ELi–AKV riikide suhete üle pärast aastat 2020 on päevakorras seoses sooviga kiita heaks uue partnerluslepingu läbirääkimiste mandaat.

Venezuela arutelul on hea võimalus anda vahetu hinnang 20. mail riigis toimuvatele presidendivalimistele. Nõukogu võtab vastu ka järeldused Venezuela kohta. Samuti arutatakse EL-i võimalikke samme Kongo Demokraatliku Vabariigi valimiste-eelsel perioodil.

Nõukogu võtab vastu järeldused, mis käsitlevad Euroopa Liidu seisukohti väike- ja kergrelvade kolmandal ülevaatekonverentsil ning Venezuela, tsiviilse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamise, Aasias ja Aasiaga Euroopa Liidu julgeolekukoostöö tugevdamise ning Euroopa Audiitorite Koja valimisvaatlusmissioonide aruande kohta.

Välisministeeriumi esitab ka informatsiooni Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta, mis on vastu võetud Euroopa Liidu nõukogu istungitel pärast aprilli välisasjade nõukogu.