Sa oled siin

Valitsuse 2.4.20 istungi kommenteeritud päevakord

1. aprill 2020 - 18:28

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Seoses eriolukorraga toimuvad pressikonverentsid ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1).

Seoses sellega, et peaminister annab homme kell 12 riigikogule üle 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu, toimub homme pressikonverents tavapärasega võrreldes tund aega varem kell 11. Pressikonverentsil tutvustavad lisaeelarvet ja sellega seonduvat peaminister Jüri Ratas ja rahandusminister Martin Helme. Valitsuskoalitsiooni kolmandat partnerit esindab pressikonverentsil Isamaa erakonna juht Helir-Valdor Seeder.

 

1. Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu arutatakse valitsuskabineti nõupidamisel ja esitatakse esimesel võimalusel.

 

2. Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõusse on koondatud need eriseaduste muudatused, millel on mõju lisaeelarvele, st mis sisaldavad rahaliste arvestuste aluseid või määrasid ja mida tuleb lisaeelarve vastuvõtmiseks või meetmete kasutusele võtuks muuta. Samuti täiendatakse riigieelarve seadust eriolukorra tingimustes eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist puudutavate sätetega.

 

3. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmetega seonduvaid seadusemuudatusi käsitleva seaduse eelnõu
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu sisaldab seadusemuudatusi, mis on vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmete elluviimiseks.

 

4. Kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse kohtute tegevusele paindlikkust suure töökoormusega toime tulemisel. Kohtute seaduses luuakse mehhanism, mis annab õiguse suunata kohtuasju lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks.

Kohtuasjade kohtualluvus ega asja arutamise koht kohtutevahelise delegeerimise käigus ei muutu. Eelduseks on, et teise kohtusse hakatakse senise statistika põhjal lahendamiseks suunama valdavalt kirjalikus menetluses lahendatavaid asju, kuid vajaduse korral hüvitatakse kohtunikule lähetuskulud.

Selleks, et suunata kohtuasi lahendamiseks teise kohtusse, tuleb kohtu esimehel esitada ringkonnakohtute esimeestele põhjendatud taotlus, milles on märgitud korrakohast õigusemõistmist ohustavad tegurid ning selgitused, miks seda ei ole võimalik tagada kohtute seaduses ettenähtud teiste meetmete abil. Ringkonnakohtute esimehed otsustavad ühiselt teise kohtusse lahendamiseks suunamise. Muudatusega nähakse kohtute haldamise nõukojale ette pädevus kehtestada kohtuasjade teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted.

Eelnõu säte lubab suunata asju lahendamiseks ainult teistesse samaliigilistesse kohtutesse – st maakohtust maakohtusse ja halduskohtust halduskohtusse. Juhul, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) eelnõus väljatoodud eriolukord, antakse ringkonnakohtu esimeestele lisaks õigus kaasata maakohtu ja ringkonnakohtu kohtunikke ajutiselt halduskohtu koosseisu välismaalase kinnipidamise loa taotlusi läbi vaatama.

Lisaks nähakse ette õigus saada erakorralist abi, arutades kohtu esimeeste nõusolekul vabatahtlikus korras asju ka teiste sama ja madalama astme kohtute juures ehk kohtuniku menetluslähetus. Täiendavalt võimaldatakse erandjuhul pikendada enda soovil või vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Lisaks pikendatakse kohtuniku kohustust teatada ametist vabastamise soovist senise kuue kuu asemel vähemalt üheksa kuud ette.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega viiakse kõigi registriasjades tehtud kandemääruste peale esitatavate määruskaebuste lahendamine Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtu erialluvusse. Muudatuse eesmärgiks on koondada registriasjade kompetents püsivalt Tartu kohtute tööpiirkonda ning suurendada seeläbi kohtunike spetsialiseerumist.

Eelnõu sihtrühmaks on kõik esimese ja teise astme kohtunikud, kelle vahel töökoormust regulatiivsete mehhanismidega potentsiaalselt ringi hakatakse suunama. Eesti esimese ja teise astme kohtutes on kokku 223 kohtunikukohta.

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus.

 

5. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eesti Reformierakonna fraktsioon algatas seaduseelnõu, mille eesmärk on anda abikaasadele võimalus esitada ühine tuludeklaratsioon.

Siseministeerium ei toeta eelnõu. Valitsus on algatanud mitmeid olulisi muudatusi lastega peredele, et muuta maksusüsteemi peresõbralikumaks. 1. jaanuaril 2020 jõustusid mitmed vastavasisulised tulumaksuseaduse muudatused, nt täiendav maksuvaba tulu lapse eest alates kolmandast lapsest suurenes 1200 euro võrra ehk 3048 euroni aasta kohta. Täiendavaid peredele suunatud maksupoliitilisi samme tuleb hoolikalt kaaluda, kõrvutades nende otstarbekust teiste võimalike perepoliitika meetmetega. Eriti oluline on see arvestades eelnõu olulist mõju riigieelarvele.

Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Süsteemsete ja riigieelarvet koormavate muudatuste arutamine ei ole otstarbekas praeguses olukorras, kus esmatähtis on majanduskriisi leevendavate abinõude väljatöötamine ja inimeste sissetuleku säilimise tagamine. Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul oleks abikaasade ühisdeklaratsiooni taastamise mõju 16—25 miljonit eurot aastas. Lisaks kaasnevad selle muudatusega ka IT-arenduste kulud.

 

6. Stabiliseerimisreservi kasutusele võtmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

 

Valitsus teeb riigikogule ettepaneku võtta stabiliseerimisreservi vahendid kasutusele täies ulatuses vastavalt vajadusele.

Riigieelarve seaduse kohaselt rahastatakse stabiliseerimisreservist investeerimis- ja finantseerimistehinguid, mille eesmärk on:
1) üldmajanduslike riskide vähendamine;
2) sotsiaal-majanduslike kriiside vältimine või leevendamine;
3) eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine;
4) finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine.

Seoses COVID-19 levikuga kehtestatud eriolukorraga ja sellega seonduva kriisiga võib tekkida vajadus vahendite kasutamiseks kõigil nimetatud otstarvetel.

Otsuse tulemusena on võimalik kaasata stabiliseerimisreservi vahendeid järk-järgult ning vastavalt vajadusele 2020. ja 2021. aasta jooksul, mil kriisi tõttu on riigil suurenenud kuluvajadus ja samal ajal on prognoositav maksulaekumise vähenemine. Rahandusministri hinnangul on negatiivne rahavoog sel ja järgmisel aastal kokku 3 kuni 3,5 miljardit eurot.

Samas on oluline, et rahandusministeerium saaks operatiivselt võtta kõik stabiliseerimisreservi vahendid kasutusele, kui riigil tekib raskusi väljamaksete tegemisel ja võlakohustuste kaasamisel tulenevalt probleemidest finantsurgudel. Reservi vahendeid võetakse kasutusele vastavalt riigi rahavoo juhtimise vajadusel katmaks riigieelarve kulude ja tulude vahet, eesmärgiga leevendada COVID-19 epideemia tõttu väljakuulutatud eriolukorda ning sellega seonduvaid üldmajanduslikke riske ja sotsiaal-majanduslikke kriise.

 

7. Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud, et senine Euroopa Liidu sõjaline missioon EUNAVOR Med/Sophia (edaspidi missioon Sophia) lõpetatakse ning selle asemel alustatakse uut sõjalist missiooni EUNAVFOR Med/Irini (edaspidi missioon Irini).

Missiooni Sophia lõpetamisotsuse ning missiooni Irini loomise ja käivitamise otsuse võtab nõukogu vastu kirjalikul menetlusel, mis kestab kuni 31. märtsini 2020. a. Otsused jõustuvad samal päeval. Ajakriitilisuse tõttu ei ole võimalik uue Riigikogu otsuse taotlemine, mistõttu on vajalik valitsuse korraldusel alustada kaitseväe kasutamist Euroopa Liidu uuel sõjalisel missioonil Irini.

Euroopa Liit käivitas 22. juunil 2015 Vahemere keskosas sõjalise missiooni Sophia, tõkestamaks ja ennetamaks inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike tegevust ning nende süül põgenike hukkumist teekonnal üle Vahemere Euroopasse.

Missiooni kiitsid Euroopa Liidu nõukogu 18. mai 2015 otsusega (CFSP) 2015/778 heaks Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid ja kaitseministrid. Missiooni Sophia mandaati uuendas Euroopa Liidu nõukogu viimati 26. septembril 2019 kuni 31. märtsini 2020.

Euroopa Liidu nõukogu jõudis 17. veebruaril 2020 poliitilisele kokkuleppele luua missiooni Sophia asemele uus missioon Vahemerel, mille esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine, kasutades selleks õhu-, satelliidi- ja merelisi võimeid.

Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist. Sellega seoses lõpetatakse 2015. aastal loodud missiooni Sophia tegevus. Uus missioon tugineb suures osas lõppevale missioonile.

 

8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile autoveo-ettevõtjate tegevuslubade tasuta ümbervahetamise kuludeks
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile eraldatakse valitsuse omandireformi reservfondist 38 664 eurot 390 autoveo-ettevõtja tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja või tõestatud koopia tasuta ümbervahetamiseks 2020. ja 2021. aastal.

Tasulise autoveo teostamiseks peab ettevõtjal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutuses oleva autovedu teostava mootorsõiduki kohta selle tegevusloa kinnitatud ärakiri (veoseveol) või tegevusloa tõestatud koopia (sõitjateveol). Lisaks muudele andmetele peab dokumendil olema ka vedaja korrektne aadress. See paberdokument peab autojuhil sõidukis kaasas olema.

Tegevusloa kinnitatud ärakirja ja tõestatud koopia tasuta ümbervahetamine on vajalik, kuna aadressiandmed neis dokumentides on riigi poolt aadressandmete korrastamise käigus muutunud. Oleks põhjendamatu, kui ettevõtjad peaksid autovedude teostamiseks nõutavate dokumentide ümbervahetamise kulud ise kandma.

Autoveoalaseid dokumente väljastab halduslepingu alusel MTÜ Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA). Et vedajad saaksid dokumendid tasuta ümber vahetada, tuleb ERAA-le kompenseerida sellega seotud paberi-, trükkimis- ja töökulud. 2017. aastal eraldas valitsus selleks 55 000 eurot ja 2018. aastal 38 880 eurot.

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk on 30,11 miljonit eurot.

 

9. Raha eraldamine Vabariigi Valisuse reservist Justiitsministeeriumile vanglatele C-hepatiidi ravimite ostmiseks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tulenevalt valitsuskabineti 27. märtsi 2020 nõupidamisel otsustatust eraldatakse valitsuse reservist justiitsministeeriumile 600 000 eurot, et soetada vanglatele C-hepatiidi ravimeid kinnipeetavate ravijuhendijärgse ravi tagamiseks.

 

10. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2014. a korralduse nr 420 „Valitsuskomisjoni moodustamine kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liiduga“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti Linnade ja Valdade Liiduga läbirääkimiste pidamiseks moodustatud valitsuskomisjoni asendusliikmete loetelus muudetakse haridus- ja teadusministeeriumi esindaja ametinimetust tulenevalt ministeeriumi struktuurimuudatusest: kutse- ja täiskasvanuhariduse ning planeerimise asekantsleri ametinimetus on nüüd kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler.

Valitsuskomisjoni ülesanne on kahepoolsete läbirääkimiste pidamine omavalitsuste esindajatega kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi arengu, eelarvete koostamise ja kujundamise, tasandusfondi mahu ja jaotuse ning muudes kohaliku omavalitsusega seonduvates küsimustes.

 

11. Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise uuendatud konventsioon ja antakse Eesti suursaadikule Euroopa Nõukogu juures volitus sellele allakirjutamiseks.

Konventsiooni eesmärk on edendada rahvusvahelist filmialast koostööd Euroopas. Konventsiooni uuendamise tingis asjaolu, et alates 1992. aastast on filmitööstus olulisel määral nii tehniliselt, majanduslikult kui ka kunstiliselt edasi arenenud. Uus tehnoloogia on muutnud filmide tootmise-, levi- ja linastusmeetodeid ning osalisriikides on riiklikud filmivaldkonna rahastuskeemid muutunud mitmekesisemaks.

Konventsioon kohaldub koostööfilmidele näiteks mängu-, anima- ja dokumentaalfilmid, mis on mõeldud kinos näitamiseks ja milles osaleb üldreeglina vähemalt kolm tootjat kolmest liikmesriigist. Vastavate riikide koostööprojektid tuleb osalisriigi pädevas asutuses registreerida ja taotleda kaastootmisprojekti staatust. Kaastootmisprojekti staatuse saamisel on võimalik taotleda toetust avalikest vahenditest.

Eesti jaoks on konventsiooniga ühinemine oluline, et osaleda kaastootmisprojektides, kus tootja panus jääb alla 10 protsendi filmi tootmiskuludest, aga ei ole väiksem kui 5 protsenti. Võrreldes 1992. aasta konventsiooniga on minimaalset vajalikku vähemuskaastootja rahalist panust vähendatud ning see avab eelkõige väikeriikidele võimaluse osaleda senisest enamates kaastootmisprojektides. Kaastootmine on olulise tähtsusega keskmisest suurema eelarvega Eesti filmide tegemisel, kuna ainuüksi Eesti poolse rahastusega neid filme ei ole võimalik toota.

Konventsiooni rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest, kuna sätestatud eesmärgid saavutatakse Kultuuriministeeriumi ja Sihtasutuse Eesti Filmi Instituudi eelarve piires.

Pärast konventsiooni allkirjastamist on vajalik see Riigikogus ratifitseerida.

 

12. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks.