Sa oled siin

Valitsuse 24.10.2000 istungi info ja päevakord

24. oktoober 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 24. oktoobril 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Ehitisregistri seaduse eelnõu

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Ehitisregistri seaduse eelnõu. Ehitisregister on avalikuks kasutamiseks määratud andmekogu, mida peetakse üldistes huvides riigi kõige olulisemate ülesannete täitmiseks ja kodanike teenindamiseks (ehitise kohta teabe saamine, ehitustegevuseks vajalike projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa väljastamine, ehitise kui vallasasja omaniku tõendamine jne.). Ehitisregister koondab endasse riigi territooriumil asuvate ehitiste ja ehitamisega seotud teabe, mis tagab riigile, kohalikule omavalitsusele ja kodanikele operatiivse ülevaate planeerimise ja ehitamisega seotud probleemidest, rahva elukeskkonnast ja elamis­tingimustest. Seaduse eelnõu koostamisel on aluseks võetud riiklike ehitus- ja hooneregistri arendustööde raames koostöös tänaste ehitus- ja hooneregistri pidajatega projektitöö meetodil 1998/99.a. läbi viidud kehtivate registrite kaardistamine, lähteuuring ja analüüs. Seaduse eelnõu eesmärgiks on asutada ehitisregister riigi põhiregistrina ehitus- ja hooneregistri andmete baasil, ühendada nende objektid ja funktsioonid ning moodustada uus ehitisregistri pidamise organisatsioon. Seaduse eelnõu loob õiguslikud alused ehitisregistri andmetele reaalajas juurdepääsuks andmeside võrgu kaudu.

 

Ehitisregistri eesmärgiks on koondada riigi territooriumil asuvate nii kasutusele võetud kui ka pooleli olevate ehitiste andmed ühte andmebaasi, kindlustades ehitiste ümberehituste, rekonstrueerimiste ja laienduste registreerimisega ehitisregistri andmete uuenemine. Ehitisregister annab ülevaate riigi hoonestatusest, aitab planeerida ehitustegevust ja korraldada ehitusjärelevalvet. Ehitisregistrisse kantud andmed on abimaterjaliks erinevate sotsiaal- ja majandusprotsesside analüüsimisel ja prognooside tegemisel ning mitmesuguste arengukavade koostamisel. Ühtlasi kasutatakse ehitisregistri andmeid ehitusalase statistika koostamisel ja ehitise omanike poolt ehitistega tehtavates toimingutes. Ehitisregistri andmed on vajalikud mitmete asutuste töös (politsei, maksuamet, kohus, notariaat jne.).

Eelnõu järgi toimub ehitisregistri pidamise rahastamine vastavalt Andmekogude seadusele riigieelarvest ja andmetele juurdepääsu osutamisest saadud vahenditest.

 

Seaduse eelnõu vastuvõtmise ja rakendamise tulemusel lihtsustub riigi infosüsteem, vähenevad riigi andmekogude pidamise kulud ning luuakse seadusandlik alus riigi põhiregistrite integreerimiseks. Avanevad võimalused paremini korraldada ehituse riiklikku järelevalvet ja koguda operatiivset teavet ehituse valdkonnas riigi juhtimise paremaks korraldamiseks.

 

Seaduse jõustumine on kavandatud 1.mail 2001, mis võimaldaks ehitisregistri pidamisele lõplikult üle minna 2002.aastal.

 

2. Riigipiiri seaduse ja Konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Eelnõuga muudetakse Riigipiiri seaduse neid sätteid, mis reguleerivad Vabariigi Valitsuse pädevust välisriigi laevale laevaloa andmisel, samuti territoriaalmerest rahumeelsest läbisõidust informeerimist. Eelnõuga viiakse Riigipiiri seaduse sätted kooskõlla ÜRO 1982. a mereõiguse konventsiooniga (Eesti ei ole nimetatud konventsiooniga ühinenud), täiendatakse Riigipiiri seadust uute mõistetega ning täpsustatakse olemasolevaid lähtuvalt mereõiguse konventsioonist. Hetkel vajab laevaloa andmine või mitteandmine igakordse Vabariigi Valitsuse korralduse kehtestamist. Eelnõu eesmärgiks on kehtivat ebapraktilist laevaloa taotlemise korda muuta ning vabastada Vabariigi Valitsus kohustusest vaadata läbi ning otsustada laevaloa andmine igal üksikul juhtumil eraldi. Eelnõu paragrahvis 2 muudetakse Konsulaarseaduse paragrahvi 38 lõiget 4, mis käsitleb laevaloa taotlemist, et viia Konsulaarseadus kooskõlla Riigipiiri seaduses tehtavate muudatustega.

 

3. Seisukoha andmine

1) Seisukoha andmine Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (546 SE) kohta

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, justiitsminister Märt Rask

 

2) Seisukoha andmine Välismaalaste seaduse, Pagulaste seaduse, Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (547 SE) kohta

Esitajad: Siseminister Tarmo Loodus, välisminister Toomas Hendrik Ilves, justiitsminister Märt Rask

 

3) Seisukoha andmine Ringhäälinguseaduse paragrahvide 32 ja 33^1 täiendamise seaduse eelnõu (550 SE) kohta

Esitajad: kultuuriminister Signe Kivi

 

4) Seisukoha andmine Kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu (551 SE) kohta

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

 

5) Seisukoha andmine Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (558 SE) kohta

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, justiitsminister Märt Rask

 

4. Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 291 Laevaseadmete, navigatsioonivahendite ja päästevahendite remondi ja kontrolliga seotud teenuseid ning lastimisega seotud eriteenuseid osutavale ettevõtjale tegevusloa väljaandmise tingimuste ja korra kinnitamine kehtetuks tunnistamine

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus tunnistab kehtetuks laevaseadmete, navigatsioonivahendite ja päästevahendite remondi ja kontrolliga seotud teenuste ning lastimisega seotud eriteenuste osutavale ettevõtjale tegevusloa väljaandmise tingimused ja korra, kuna see on meresõiduohutuse seaduses sätestatud.

 

5. Asendusteenistuslaste teenistuskohad ja ametikohtade nimetused

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kinnitab asendusteenistuslaste teenistuskohtade ja ametikohtade nimetused. Asendusteenistus ehk alternatiivteenistus on kaitseväeteenistuse asemel ettenähtud teenistus tsiviilstruktuurides, mis tegelevad pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitöödega. Asendusteenistuslaste ametikohtade nimetused on: 1) sanitar; 2) päästja; 3) autoremondilukksepp; 4) autojuht; 5) kokk; 6) sotsiaalhooldaja abiline; 7) isiklik abistaja.

 

6. Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määruse nr 327 Tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ning müügi eeskirja kinnitamine kehtetuks tunnistamine

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus tunnistab kehtetuks tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ning müügi eeskirja. Nimetatud määruse andmise aluseks oli Tarbijakaitseseadus paragrahvi 11 lõige 3. Riigikogu poolt 19. juunil 2000.a vastu võetud ja 1. jaanuaril 2001. a jõustuva Tubakaseaduse paragrahvi 26 punktiga 1 muudeti Tarbijakaitseseaduse paragrahvi 11 lõiget 3 selliselt, et jäeti välja volitusnorm valitsusele kehtestada tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ning müügi eeskirjad. Tulenevalt sellest tuleb nimetatud määrus kehtetuks tunnistada.

 

7. Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2000. a määruse nr 277 Riikliku hooneregistri pidamise põhimäärus muutmine

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

Tüüp: määruse eelnõu

K: Riikliku hooneregistri pidamise põhimääruse preambulit täiendatakse Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse. Asjaõiguse seaduse rakendamise seaduse paragrahvi 13 lõige 7 sätestab hooneregistrisse ja ehitusregistrisse kantud ehitiste ja ehitiste osade kuuluvust ning nendel lasuvaid koormatisi puudutavad, samuti vallasasja määratlemiseks vajalikkude andmete avalikkuse ja annab volitusnormi Vabariigi Valitsusele kehtestada andmetega tutvumise ja ning valjavõtete saamise kord. kuivõrd hooneregistri põhimäärus reguleerib ka registrist andmete vä1jastamist, andmete registrisse vastuvõtmist ja registrist väljastamise üle arvestuse pidamist tuleb täiendada Vabariigi Valitsuse 22.08.200.a. määruse nr 277 preambulat Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikega 7.

 

8. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määruse nr 308 Arhiivieeskirja kinnitamine muutmine

Esitajad: riigisekretär Aino Lepik von Wirén

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat määrust nr 308 29. detsembrist 1998.a, millega kinnitati arhiivieeskiri. Arhiivieeskirja rakendamise käigus on selgunud vajadus muuta eeskirja mõningaid sätteid, samuti parandada mõned ilmnenud eksitavad vead. Määruse eesmärgiks on täpsustada dokumentide loetelude ja näidisloetelude ning ohuplaanide koostamise korda ja kehtestada reaalsed tähtajad dokumentide loetelude koostamiseks.

 

9. Vabariigi Valitsuse 10. septembri 1998. a määruse nr 196 Rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis reisijate teenindamiseks ettenähtud müügipunkti asutamise, tegutsemise ja tegevuse lõpetamise tingimuste ning korra kinnitamine muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis reisijate teenindamiseks ettenähtud müügipunkti asutamise, tegutsemise ja tegevuse 1õpetamise tingimusi ning korda. Kehtiva korra kohase1t väljastab ja tühistab loa müügipunkti tegutsemiseks rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis Tolliamet. Määruse kohaselt on loa väljastamine ja tühistamine delegeeritud tollinspektuurile, kelle piirkonnas rahvusvaheline lennujaam asub. Antud muudatuse eesmärgiks on seni Tolliameti pädevuses oleva müügipunkti tegutsemisloa väljastamise ja tühistamise õiguse andmine tolliinspektuurile, kelle piirkonnas rahvusvaheline lennujaam asub ning kes teostab seal ka otseselt järelevalvet. Kuna kehtiva korra kohaselt on Tolliameti poolt müügipunktile tegutsemisloa väljastamise üheks tingimuseks see, et vastav taotlus on eelnevalt tolliinspektuuri poolt kooskõlastanud, siis on sisuliselt tegemist formaalse toiminguga, mis ainult pikendab loa väljastamist. Samuti ei ole kehtiva korra kohaselt võimalik operatiivselt tegutsemisluba kehtetuks tunnistada, sest selleks peab tolliinspektuur esitama Tollimetile vastava ettepaneku. Määruse kohaselt saab tolliinspektuur ise koheselt kehtetuks tunnistada müügipunkti tegutsemisloa, kui müügipunktis rikutakse tollieeskirju. Lisaks nimetatud muudatustele sisaldab määrus redaktsioonilisi muudatusi mõningate sätete täpsustamiseks ning kaasajastamiseks.

 

10. Rahvastikuregistri volitatud töötleja määramine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega AS Andmevara määratakse rahvastikuregistri volitatud töötlejaks. ASi Andmevara sobivust rahvastikuregistri volitatud töötlejaks vastavalt Rahvastikuregistri seaduse esitatud nõuetele on kontrollitud ja asjakohane akt lisatud. Arvestatud on ka ASi Andmevara pikaajalisi kogemusi rahvastiku arvestuse andmebaasi, Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri ja Eesti hääleõiguslike välismaalaste riikliku registri volitatud töötlejana.

 

11. Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a korralduse nr 187-k Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine muutmine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, rahvastikuminister Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat korraldust Kodakondsuse seaduse alusel ning lähtudes isiku soovist mitte täita varem kehtinud Kodakondsuse seaduse § 2 lõikes 3 ettenähtud nõuet kodakondsuse tunnistuse väljavõtmise kohta. Korraldusega 187-k 11. märtsist 1997.a lisa punktiga 85 anti Vjatdeslav Krasnovile Eesti kodakondsus vastavalt varem kehtinud Kodakondsuse seaduse § 6. Varem kehtinud Kodakondsuse seadus sätestas, et Eesti kodakondsust arvatakse kodakondsuse tunnistuse väljaandmise päevast. Vjatdeslav Krasnov ei soovi täita varem kehtinud Kodakondsuse seaduse § 2 lõikes 3 ettenähtud nõuet kodakondsuse tunnistuse väljavõtmise kohta, kuna lähtudes isiklikest motiividest on ta võtnud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse ning ei soovi sellest loobuda. Lähtudes eeltoodust ning Vjatdeslav Krasnovi isiklikust avaldusest tunnistab valitsus kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11.03.1997.a korralduse nr 187-k Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine lisa punkt 85.

 

12. Nõusoleku andmine mittetulundusühingu Järvamaa Ühistranspordi Keskus asutamiseks ja selles liikmena osalemiseks

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega antakse nõusoleku mittetulundusühingu Järvamaa Ühistranspordi Keskus asutamiseks ja selles liikmena osalemiseks. Mittetulundusühingu Järvamaa Ühistranspordi Keskus asutamise ja selles riigi nimel liikmeõiguste teostamise algatajaks ning riigi nimel liikmeõiguste teostajaks selles keskuses on Järva Maavalitsus. Seletuskirja kohaselt kaetakse Järvamaa Ühistranspordi Keskuse asutamisega seotud kulud Järva Maavalitsusele teede- ja sideministri 17. augusti 2000.a käskkirjaga nr 219 Järvamaa ühistranspordikeskuse loomise pilootprojekti osaliseks finantseerimiseks eraldatud 100 000 krooni arvel.

 

13. Alalise elamisloa andmine

Esitajad: Jüri Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus annab alalise elamisloa 13 isikule. Kui taotleja on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse elamisloa andmise kohta erandina Vabariigi Valitsus. Välismaalaste seaduse § 12 lõike 3 kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks. Eelnõus nimetatud isikud vastavad alalise elamisloa andmise tingimustele. Nimetatud isikud ei ole välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelased, nende abikaasad ega alaealised lapsed, mistõttu ei kohaldata nende suhtes elamisloa andmise otsustamisel Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktides 7 ja 14 sätestatut.

 

14. Alalise elamisloa andmisest keeldumine

1) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus keeldub Valeri Udalovile alalise elamisloa andmisest. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Valeri Udalov on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud alampolkovniku auastmes. Valeri Udalov on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Valeri Udalovile anda alalist elamisluba. Valeri Udalov on Vabariigi Valitsuse 31.12.1996 korraldusega nr 1024-k erandina antud tähtajaline elamisluba 31. detsembrini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Valeri Udalovi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Valeri Udalovile.

 

2) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub Alexei Semoutenkole alalise elamisloa andmisest. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Alexei Semoutenko on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud majori auastmes. Alexei Semoutenko on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Alexei Semoutenkole anda alalist elamisluba. Alexei Semoutenkole on Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1996.a korraldusega nr 598-k erandina antud tähtajaline elamisluba 25. juunini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Alexei Semoutenko alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Alexei Semoutenkole.

 

3) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub Vladimir Borzovile alalise elamisloa andmisest. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta ega pikendata elamisluba sama seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktides 6, 7, 10, 11 ja 12 nimetatud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele. Vladimir Borzov on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud ja sealt erru läinud välismaalase Aleksandr Borzovi alaealine laps, Aleksandr Borzov kuulub Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktis 7 sätestatud välismaalaste hulka. Seega on Vladimir Borzov Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktis 14 nimetatud isik. Vladimir Borzov on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võidakse sama seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktides 5-8 ja 14 loetletud välismaalastele anda erandina tähtajalise elamisloa ja seda pikendada, kui nende suhtes ei ole tuvastatud Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu. Välismaalaste seadus ei sätesta võimalust anda erandina alaline elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase alaealisele lapsele. Komisjon, läbi vaadanud Vladimir Borzovi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Vladimir Borzovile.

 

4) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub Dmitri Rybalkine'ile alalise elamisloa andmisest. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Dmitri Rybalkine on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud 3. järgu kapteni auastmes. Dmitri Rybalkine on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Dmitri Rybalkine'ile anda alalist elamisluba. Dmitri Rybalkine'ile on Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996.a korraldusega nr 464-k erandina antud tähtajaline elamisluba 14. maini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Dmitri Rybalkine'i alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Dmitri Rybalkine'ile.

 

5) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub Anatoli Petrovile alalise elamisloa andmisest. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Anatoli Petrov on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud. Anatoli Petrov on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Anatoli Petrovile anda alalist elamisluba. Anatoli Petrovile on Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1996.a korraldusega nr 1024-k erandina antud tähtajaline elamisluba 31. detsembrini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Anatoli Petrovi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Anatoli Petrovile.

 

6) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub Alexandre Pantchoulile alalise elamisloa andmisest. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Alexandre Pantchoul on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud 2. järgu kapteni auastmes. Alexandre Pantchoul on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Alexandre Pantchoulile anda alalist elamisluba. Alexandre Pantchoulile on Vabariigi Valitsuse 2. juuli 1996.a korraldusega nr 625-k erandina antud tähtajaline elamisluba 2. juulini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Alexandre Pantchouli alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Alexandre Pantchoulile.

 

7) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub Albina Pantchoulile alalise elamisloa andmisest. Albina Pantchoul on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Alexandre Pantchouli abikaasa. Albina Pantchoul on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele. Sama seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Albina Pantchoulile anda alalist elamisluba. Albina Pantchoulile on Vabariigi Valitsuse 2.juuli 1996.a korraldusega nr 625-k erandina antud tähtajaline elamisluba 2.juulini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Albina Pantchouli alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Albina Pantchoulile.

 

8) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub Tatiana Pegovale alalise elamisloa andmisest. Tatiana Pegova on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Ivan Pegovi abikaasa. Tatiana Pegova on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele. Sama seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Tatiana Pegovale anda alalist elamisluba. Tatiana Pegovale on Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1996.a korraldusega nr 598-k erandina antud tähtajaline elamisluba 25. juunini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Tatiana Pegova alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Tatiana Pegovale.

 

9) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub Veera Tdehhile alalise elamisloa andmisest. Veera Tdehh on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Anatoli Tchekhi abikaasa. Veera Tdehh on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele. Sama seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Veera Tdehhile anda alalist elamisluba. Veera Tdehhile on Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996.a korraldusega nr 648-k erandina antud tähtajaline elamisluba 11. juulini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Veera Tdehhi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Veera Tdehhile.

 

10) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub Alexandra Rybalkinale alalise elamisloa andmisest. Alexandra Rybalkina on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Dmitri Rybalkine abikaasa. Alexandra Rybalkina on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele. Nimetatud seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Alexandra Rybalkinale anda alalist elamisluba. Alexandra Rybalkinale on Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996.a korraldusega nr 464-k erandina antud tähtajaline elamisluba 14. maini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Alexandra Rybalkina alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Alexandra Rybalkinale.

 

11) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub Sofia Petrovale alalise elamisloa andmisest. Sofia Petrova on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Anatoli Petrovi abikaasa. Sofia Petrova on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele. Sama seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Sofia Petrovale anda alalist elamisluba. Sofia Petrovale on Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1996.a korraldusega nr 1024-k erandina antud tähtajaline elamisluba 31. detsembrini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Sofia Petrova alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Sofia Petrovale.

 

12) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub Nadejda Borzovale alalise elamisloa andmisest. Nadejda Borzova on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Aleksandr Borzovi abikaasa. Nadejda Borzova on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele. Sama seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Nadejda Borzovale anda alalist elamisluba. Komisjon, läbi vaadanud Nadejda Borzova alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Nadejda Borzovale.

 

15. Käibemaksu määra 0% erandkorras rakendamine ja käibemaksu erandkorras tagastamine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vastavalt Käibemaksuseadusele on Vabariigi Valitsusele õigus lubada erandkorras käibemaksu määra 0% rakendamist kaupade ja teenuste müümisel Käibemaksuseaduse paragrahvi 5 lõikes 4 nimetamata isikutele Euroopa Liidu abiprogrammide ja välisriikide abiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest. Valitsus otsustab käibemaksu määra 0% erandkorras rakendamise ja käibemaksu erandkorras tagastamise kohta Tartu Ülikoolile. Tehingud, mille puhul Tartu Ülikool käibemaksumäära 0% erandkorras rakendamist taotleb, teostatakse vastavalt Euroopa Ühenduste poolt finantseeritavale projektile Tempus Phare, mille raames ostab Tartu Ülikool raamatukaupluselt Krisostomus kirjandust ja ASlt Microlink Astrodata arvuti.

 

16. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kaitsepolitseiametile oma ülesannete täitmiseks vajalikeks investeeringuteks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus eraldab oma reservist Kaitsepolitseiametile 700000 krooni oma ülesannete täitmiseks vajalikeks investeeringuteks. Vabariigi Valitsuse 18.01.2000 istungi protokolli nr 3 päevakorrapunktis nr 19 märgitud otsusega on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse tegevuskava Euroopa Liitu integreerumiseks 2000 ja Vabariigi Valitsuse 26.09.2000 istungi protokolli nr 44 päevakorrapunktis nr 20 märgitud otsuses on heaks kiidetud Eesti NATOga liitumise riiklik aastaprogramm 2000/2001 (Estonian Annual National Programme 2000/2001- ANP 2000/2001), mis paneb Kaitsepolitseile kohustusi, mille täitmiseks vajalike seadmete soetamist 2000.aasta riigieelarves siseministeeriumi valitsemisala investeeringuteks eraldatud vahendid ei võimalda.

 

17. Volituste kehtetuks tunnistamine

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus tunnistab kehtetuks majandusministeeriumi kantslerile Marika Priskele oma varasema korraldusega nr 444-k 25. maist 2000.a antud volitused Eesti Vabariigi esindamiseks kohtus kostjana Vladimir Beljakovi hagis Nadethda Beljakova, Tatjana Galitsõna ja Eesti Vabariigi vastu tehingute ja enampakkumise kehtetuks tunnistamise, omandiõiguse tunnustamise ning hooldus- ja kommunaalteenuste tasu nõudes. Kohtuasja ettevalmistamise käigus on selgunud, et hageja nõuded on suunatud täitemenetluses tehtud toimingute ja notariaalsete tehingute tühisuse tunnustamisele. Kuna nimetatud valdkonnad on justiitsministeeriumi valitsemisalas, tegi majandusministeerium ettepaneku, et riiki esindaks kohtus nimetatud asjas justiitsministeerium.

 

18. Eesti Vabariigi suursaatkonna asutamine Türgi Vabariigis

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab Eesti Vabariigi suursaatkonna asutamise Türgi Vabariigis. Diplomaatiliste suhete puudumine Türgi Vabariigiga on seni piiranud pidevat Eesti Vabariigi huvide esindamist ja infovahetust Türgi valitsuse, parlamendi ja teiste ametkondadega. Vaatamata Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vahelisele vabakaubanduslepingule on kahe riigi vaheline kaubavahetus ning investeeringud olnud tagasihoidlikud. Türgi valitsus on otsustanud lähiajal avada suursaatkonna Tallinnas. Arvestades eelpooltoodut ja soovist tõhustada infovahetust ja arendada koostööd Türgi Vabariigiga, teeb välisministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku avada Eesti Vabariigi suursaatkond Türgi Vabariigis Ankaras.

 

19. Diplomaatilise passi andmine

1) Diplomaatilise passi andmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

K: Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel otsustab valitsus diplomaatilise passi andmise justiitsministeeriumi õigusloome metoodika osakonna Euroopa Liidu õiguse talituse spetsialistile Kristi Rabale ühekordseks kasutamiseks seoses tema lähetamisega eriatadeena justiitsküsimustes Eesti Vabariigi Alalisse Esindusse Euroopa Liidu juures Brüsselis. Diplomaatilise passi andmine K. Rabale on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja vastab rahvusvahelisele tavale.

 

2) Diplomaatilise passi andmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

K: Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel otsustab valitsus diplomaatilise passi andmise Kaitsejõudude Peastaabi Eesti alalise sõjalise esindaja NATO juures abile, kapten Tiia Sõmerile ühekordseks kasutamiseks seoses tema lähetamisega staabiohvitserina Eesti Vabariigi Alalisse Esindusse NATO juures Brüsselis. Diplomaatilise passi andmine Tiia Sõmerile on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja vastab rahvusvahelisele tavale.

 

20. Eesti taasiseseisvumise 10. aastapäeva tähistamise ürituste programmi, ajakava ja eelarve heakskiitmine

Esitajad: kultuuriminister Signe Kivi

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsuse 21. augusti 2000.a korraldusega nr 702-k moodustati ministeeriumidevaheline komisjon, kelle esimeheks nimetati kultuuriminister Signe Kivi. Komisjon valmistab ette Eesti taasiseseisvumise 10. aastapäeva tähistamist. Komisjonile tehti ülesandeks välja töötada ürituste programm, selle ajakava ja eelarve eelnõu ning esitada need Vabariigi Valitsusele. Kultuuriministeerium esitab komisjoni poolt ettevalmistatud materjali valitsusele koos vastava protokolli märgitava otsuse eelnõuga. Augustis 2001 möödub 10 aastat Eesti taasiseseisvumisest.

 

21. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a määruse nr 35 Kalapüügiseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine muutmine

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab Kalapüügiseadusest tulenevaid varasemalt kehtestatud õigusakte. Vastavalt Kalapüügiseadusele kehtestab kalapüügikorra kõigil veekogudel Vabariigi Valitsus kalapüügieeskirjaga. Keskkonnaminister võib määrata piirkonnad, kuhu kalastuskaartide müük on piiratud. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Eesti Mereinstituudi teadlaste ettepanekuid, samuti 14.-18.05.2000. a. toimunud Eesti ja Venemaa teadlaste kohtumisel kokku lepitut. Ettepanekud püügikorralduse muutmiseks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves tuginevad 24.-28.04.2000. a. toimunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalanduskomisjoni 11. sessiooni protokolli punktile 4. Ettepanek on tingitud asjaolust, et 1997. a. väga tugeva kohapõlvkonna isenditest väike osa ei ole 1. septembriks saavutanud praegu kehtivat alammõõtu ( 40 cm). Nende kalade väljasorteerimine, et mitte ületada lubatavat alamõõdulise kala kaaspüügiprotsenti, on tehniliselt väga tülikas ja ka raskesti kontrollitav.

 

Ahvenavaru rannikumeres on madalseisus ja vajab kaitset. Kevadisel keeluajal, kui on lubatud ainult räimepüük seisevpüünistega, ei ole lubatud spetsialiseeritud ahvenapüük. Ahvenat võib püüda ainult kalapüügieeskirjades ettenähtud kaaspüügiprotsendi ulatuses. Samuti võib varude madalseisu korral tekkida vajadus ajaliselt piirata ahvenapüüki kudeajal. Määruse rakendamiseks ei ole vajalik teha täiendavaid kulutusi.

 

22. Riigivara tasuta üleandmine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega antakse riigivara (ujuvvahend-kordonikaater PVK-005) tasuta üle haridusministeeriumi valitsemisele. Siseministeeriumi valitsemisalas ja Piirivalveameti valduses olev kaater on saadud Soome Vabariigist riikliku abi korras. Kaater on amortiseerunud ja vajab põhjalikku remonti ning ta kasutamine piirivalve teenistuses ei ole otstarbekas. Haridusministeeriumile on kaater vajalik Eesti Mereakadeemia kadettide merepraktika korraldamiseks.

 

23. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni lisaprotokolli nr 12 heakskiitmine ja volituste andmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni lisaprotokolli nr 12 heakskiitmise ja volituste andmise. Eesti Vabariik võttis Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (täiendatud protokollidega nr. 2, 3, 5 ja 8) ning selle lisaprotokollide nr. 1, 4, 7, 9, 10 ja 11 ratifitseerimise seaduse vastu 13. märtsil 1996. a. Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt 27. juunil 2000 vastu võetud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni lisaprotokoll nr 12 laiendab konventsiooni artikli 14 rakendusvaldkonda. Lisaprotokolli kohaselt laieneb diskrimineerimise keeld ka siseriiklikele seadustele ja õigusaktidele. Protokoll avatakse allakirjutamiseks 4. novembril 2000 Roomas konventsiooni allakirjutamise 50. aastapäeva tähistamiseks toimuval inimõigustealasel konverentsil, kuhu on kutsutud Euroopa Nõukogu liikmesriikide ministrid. Eelnõu punktis 2 antakse volitused justiitsminister Märt Raskile konventsioonile allakirjutamiseks.