Sa oled siin

Valitsuse 23.8.2018 istungi kommenteeritud päevakord

22. august 2018 - 15:06

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas ning rahandusminister Toomas Tõniste.


1. Kurimetsa looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku uuendada Kurimetsa looduskaitseala kaitse-eeskirja, täpsustada kaitse-eesmärke ja piire ning muuta kaitserežiimi.

Kurimetsa looduskaitseala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Ainja ja Sudiste külas.

Kaitseala on tsoneeritud üheks sihtkaitsevööndiks. Uuendatud kaitseala pindala on 52,3 ha, millest 2,4 ha eramaad ja 49,9 ha riigimaad. Võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga väheneb kaitstava ala pindala 4,6 ha võrra, mis kõik on eramaa. Kaitstavat ala vähendatakse haritava maa ja looduskaitseliselt väheväärtusliku metsa (valdavalt küpsed hall-lepikud ja metsata metsamaa ehk lagealad) väljaarvamisega.

Kurimetsa looduskaitseala kaitsekord muutub peale eeskirja kinnitamist rangemaks, senise piirangu- ja sihtkaitsevööndi kaitserežiimiga ala muudetakse tervikuna sihtkaitsevööndiks. Alal on keelatud majandustegevus, sh metsa majandamine. Eelnõuga soovitakse kaotada jahipidamise ajaline piirang ning samuti ka liikumise piirang, mis oli varasemalt seotud kalakotkaste pesitsemisega alal.

2. Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler on esitanud valitsusele eelnõu, millega soovib muuta olemasoleva Vääna maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda.

Kaitseala asub Harju maakonnas Harku vallas Adra, Humala ja Vääna külas. Vääna maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Loode-Eestile iseloomulikke põõsasmaranaloopealseid, Tõlinõmme raba ja järve.

Kaitseala on ka edaspidi tsoneeritud üheks piirangu- ja sihtkaitsevööndiks. Uuendatud kaitseala pindala on 408,4 ha, sellest sihtkaitsevööndis 182,2 ha ja piiranguvööndis 226,2 ha. Kaitsealal on riigimaad 226,3 ha (sellest 147,6 ha sihtkaitsevööndis), eramaad 147,7 ha (sellest 18,8 ha sihtkaitsevööndis) ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad 34,4 ha (sellest 15,8 ha sihtkaitsevööndis). Vääna maastikukaitseala välispiiri oluliselt ei muudeta, kogupindala väheneb 0,4 ha, peamiselt kaitseala välispiiri ühildamist uue põhikaardi ja maaüksuste piiridega. Sihtkaitsevöönd suureneb 11,6 ha võrra, mis tagab rabaala tervikliku kaitse koos Tõlinõmme järve ja seda ümbritseva õõtsikuga.

3. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ ja Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on viia Rahandusministeeriumi struktuurivahendite ja riigisiseste regionaaltoetuste andmine Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Eelnõu on seotud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mis jõustub 1. septembril 2018.

Riigi Tugiteenuste Keskusele läheb üle ka perioodi 2007-2013 samade toetuste haldamine. Kuigi selle perioodi toetused on juba antud, tuleb teha järelkontrolle ja menetleda kohtuasju. Kuna projektid on juba ellu viidud, siis toetuse saajaid eelnõu kuidagi ei mõjuta.

Eelnõu kohaselt nimetatakse Rahandusministeeriumi asemel struktuuritoetuse registri vastutavaks töötlejaks Riigi Tugiteenuste Keskus. Samuti soovitakse registrit kasutama hakata regionaalsete toetuste menetluskeskkonnana.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a54d4cd1-ed31-4e97-a715-e...

4. „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek kehtestada uus meetmete nimekiri, kus on ära toodud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 muutmisest (2017. aastal) tulenevad täiendused ja muud struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumidelt laekunud ettepanekud. Tulenevalt rahandusministeeriumi algatatud toetuste ühtse rakendusteenuse elluviimisest soovitakse muuta ka rakendusüksuse ülesannete täitjate nimetusi.

5. „Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020“ 2018–2020. aasta rakendusplaani heakskiitmine ja aastate 2014–2017 vahearuanne
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister annab valitsusele ülevaate programmi rakendamisest aastatel 2014-2017 ning teeb ettepaneku sõnastada valdkonna edasised eesmärgid.

Uuringutele ja programmi rakendamise käigus saadud tagasisidele tuginedes kavandab programmi nõukogu eelseisval perioodil Eestisse tagasipöördujatele suunatud teenuste (nõustamine, tööturu võimaluste tutvustamine, toetuste maksmine jm) arendamist. Teiseks suuremaks eesmärgiks on laiendada eesti keele õppe võimalusi välismaal ning toetada Üleilmakooli ja teiste e-õppe võimaluste arendamist.

Rakendusplaani vahearuande koostamise käigus analüüsiti rahvuskaaslaste poliitika aluste loomise vajalikkust ning jõuti järeldusele, et välismaalt Eestisse tagasi pöörduvate rahvuskaaslaste arvu kasv toob kaasa kõrgendatud ootused ka rahvuskaaslaste programmile. Vajalik on toetuste suurendamine juba olemasolevates valdkondades – välismaal elavate eesti laste suure arvu tõttu ennekõike eesti keele õpetamiseks, samuti kultuuri ja identiteedi säilitamiseks ning tagasipöördumise toetamiseks.

Programmi suunati aruandeperioodi jooksul 3 442 785 eurot, millest 2 514 179 eurot Haridus- ja Teadusministeeriumi, 858 606 eurot Kultuuriministeeriumi, 40 000 eurot Riigikantselei ning 30 000 eurot Siseministeeriumi eelarvest.

2018. aastal on programmi eelarve 974 673 eurot, 2019. ja 2020. aastal 854 673 eurot.

6. Represseeritu või represseerituga võrdsustatud isiku isikuandmeid avaldama pädeva haldusorgani määramine
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu on esitanud valitsusele eelnõu ettepanekuga määrata justiitsministeerium avaldama represseeritu või represseerituga võrdsustatud isiku andmeid.

Eelnõu heakskiitmine annab võimaluse teavitada avalikkust okupatsioonirežiimide poolt represseeritutele tekitatud ülekohtust ning jäädvustada selle ajaperioodiga kaasnevat mälestust.

7. Riigivara valitseja määramine (Kitse A-84 talumaa Narva-Jõesuus)
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister Janek Mäggi on teinud valitsusele ettepaneku määrata riigile pärimisõiguse alusel üle tulnud vara valitsejaks keskkonnaministeeriumi. Tegemist on 22,87 hektari suuruse õigusvastaselt võõrandatud talumaaga Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas (Kitse A-84, endine Vaivara vald).

8. Nõusolek Siseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmiseks Kaitseliidule ja Juminda Poolsaare Seltsile (Juminda kordoni kinnistu)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseministeerium soovib nõusolekut tema valitsemises oleva Juminda kordoni kinnistu (5,05 ha) otsustuskorras tasuta Kaitseliidu ja Juminda Poolsaare Seltsi ühiskasutusse andmiseks 10 aastaks.

Juminda kordon on üks kaitseliidu kohalike üksuste väljaõppe- ja koondumiskoht ning see tagab rahuajal suurema osaluse väljaõppes ja selle parema kvaliteedi ning oluliselt suurema operatiivsuse kriisiolukorras reageerimiseks.

Juminda Poolsaare Seltsi eesmärk on turvalisuse tagamine Juminda poolsaarel, inimväärse elukeskkonna arendamine, piirkonna külaelu ja merenduse edendamine, traditsioonilise rannakalanduse, muu pärandkultuuri säilitamine ning koostöö arendamine teiste vabatahtlike ühendustega piirkonnas. Seltsi põhitegevused on Juminda poolsaarel turvalisuse tagamine ja vabatahtliku merepääste tegevuse korraldamine. Selts kasutab kinnistut politsei- ja piirivalveameti ning seltsi vahelise koostöölepingu kohaselt merepäästelaagrite ja koolituste läbiviimiseks, merepäästevarustuse hoiustamiseks, merepäästetöö korraldamiseks, ennetustöö tegemiseks, veesõidukite veeskamiseks ja hoidmiseks.

Kaitseliit ja selts on kokku leppinud Juminda kordoni kasutuskorra, mille eesmärk on kordoni maa-ala, hoonete, taristu ja õueala heaperemehelik kasutus ning säilimine ja selle eest hoolitsemine riigivara tasuta kasutamise ajal.