Sa oled siin

Valitsuse 23.7 istungi kommenteeritud päevakord

22. juuli 2020 - 20:37

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub kell 12 Stenbocki majas (Rahukohtu 3). Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu.


1. Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe, mis sõlmitakse nootide vahetamise teel pärast ratifitseerimise seaduse vastuvõtmist Riigikogus.

Eesti ja Rootsi vahelisele lepingule kirjutati alla 31. märtsil 1992 Stockholmis ja see jõustus 20. mail 1992. Tänavu 27. veebruari noodiga tegi Rootsi Eestile ettepaneku lepingut muuta ja see lõpetada. Lepingut tuleb enne lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel 20 aastat pärast lepingu lõpetamist. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega. Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõigi liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sh need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid.

Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga. Tänavu 5. mail kirjutati alla ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule, mis lõpetab koordineeritult ELi-sisesed kahepoolsed investeerimislepingud. Leping lõpetab Eesti sõlmitud 12st ELi-sisesest investeeringute kaitse lepingust kaheksa. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi Majandusliiduga sõlmitud lepingud.

2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (213 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu eesmärk on võimaldada füüsilisest isikust ettevõtjatel ja füüsilistel isikutel omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust täiendavalt maha arvata senise kuni 2877 euro asemel kuni 5000 eurot.

Maaeluministeerium hindab eelnõu eesmärki, kuid juhib tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas puudub mõjude analüüs ning hinnang riigieelarveliste kulude ja tulude kohta. Ministeeriumi hinnangul tuleks teemaga edasi liikuda pärast mõjude analüüsi tegemist, misjärel on võimalik hinnata täiendava tulumaksuvabastuse vajadust ja rakendatavust.

Rahandusministeerium toetab füüsilisest isikust ettevõtjate poolt põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust täiendava mahaarvatava summa suurendamist ning ka ettepanekut jätta seadusest välja nõue, et põllumajandussaadused peavad olema töötlemata. Samas ei toeta Rahandusministeerium täiendavat analüüsi tegemata muudatust, millega laiendatakse põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust mahaarvamist ka füüsilistele isikutele.

2) Arvamuse andmine kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (208 SE) kohta
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe, Urmas Kruuse ja Kaja Kallase algatatud eelnõu eesmärk on täpsustada kohanimede määramist.

Rahandusministeerium ja Keskkonnaministeerium ei toeta eelnõu. Rahandusministeeriumi hinnangul ei anna eelnõuga kavandatud muudatused kehtivale seadusele lisandväärtust ega sobi ka sellisel kujul omavalitsuste survestamiseks. Samuti leitakse, et ei ole mõistlik näha seadusega kohanimenõukogule ette ühekordset ülesannet esitada riigihalduse ministrile ülevaade sobimatutest kohanimedest, sest seda on võimalik teha ka seadust muutmata. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb kohanimeseaduse muudatust põhjalikumalt analüüsida ja teha kindlaks, milliseid kõrvalmõjusid ja kulutusi kavandatud muudatus kaasa toob.

3. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja Keeleinspektsiooni ümbernimetamisega Keeleametiks
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt tehakse valitsuse 12 määruses muudatused, et viia need kooskõlla tänavu 1. augustil jõustuva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Seaduse eesmärk on moodustada Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet (ühendamet) ning nimetada Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks.

Seadusega konsolideeritakse ühendametisse Eesti Noorsootöö Keskus, Sihtasutus Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja Sihtasutus Innove. Ühendamet hakkab täitma alates 1. augustist seni halduslepinguga riigi sihtasutustele üle antud ülesandeid. Lisaks viiakse Haridus- ja Teadusministeeriumist ühendametisse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist ja SAst Archimedes.

Eelnõuga kavandatud muudatused on peamiselt tehnilised, näiteks asendatakse kehtivates määrustes senised organisatsioonide nimetused Haridus- ja Noorteametiga. Samuti ajakohastatakse valitsuse määrusi ka muudes küsimustes, näiteks muudetakse eksamite infosüsteemi põhimäärust.

4. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 "Siseministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitajad: siseminister Mart Helme, rahvastikuminister Riina Solman
Tüüp: määruse eelnõu

Siseministeeriumi põhimäärust muudetakse, et korrastada ministeeriumi struktuuri ja töökorraldust.

Eelnõu eesmärk on luua ministeeriumis struktuur, mis aitaks viia kriisideks valmisoleku uuele tasemele ja saavutada koostöös ministeeriumi valitsemisala asutustega kriisiaegne toimepidevus. Selleks täpsustatakse pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna põhiülesandeid ning teabeseireosakonna asemel moodustatakse uus osakond – sisekaitse ja kriisivalmiduse osakond.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga rahvastiku- ja perepoliitika osakonna ülesandeid, mille hulgast viiakse väliseesti kogukondade kaasamist puudutava poliitika kavandamine ja korraldamine üle kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonda.

Muudatused, millega täpsustatakse pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna põhiülesandeid ning luuakse sisekaitse ja kriisivalmiduse osakond, jõustuvad tänavu 1. septembril. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras.

5. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

6. Raha eraldamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale nakkuse levikuteede täpsustamiseks genotüpeerimise abil
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsuse reservist eraldatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale tervise tulemusvaldkonna terviseriskide programmi 204 000 eurot, et täpsustada genotüpeerimise abil COVID-19 nakkuse levikuteid vastavalt valitsuskabineti 16. juuli otsusele.

7. Ministri kehtestatavate sihttoetusi käsitlevate käskkirjade eelnõude heakskiitmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsus otsustas 16. juuli kabinetinõupidamisel toetada Tartu Ülikooli ettepanekut käivitada reoveeanalüüsil põhinev COVID-19 eelhoiatuse seiresüsteem, et tuvastada viiruse uus laine võimalikult varajases faasis ja täpselt lokaliseeritult. Seire hõlmab regulaarset baasseiret kõigis Eesti maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades, riskiseiret kuni 70 kõige kriitilisema objekti juures (sh rahvusvahelised ühenduspunktid nagu lennujaam, sadam, bussijaam, piiripunktid ja valitud kohalikud objektid) ning baastaseme olulise kõrvalekalde korral positiivse signaali täppisseiret. Seire maksumus on 868 121 eurot.

8. Ülevaated õigeaegselt ülevõtmata direktiividest

1) Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Eesti ei ole õigeaegselt üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (energiatõhususe direktiiv). Direktiivi eesmärk on luua ühtne meetmete raamistik energiatõhususe edendamiseks Euroopa Liidus ja kehtestada eeskiri energiatarnimise ja -tarbimise tõhusust takistavate energiaturu tõkete eemaldamiseks ja turutõrgete ületamiseks. Direktiiv tuli riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt selle aasta 25. juuniks, erandiks on direktiivi artikli 1 punktid 5-10 ning lisa 3 ja 4, mis tuleb üle võtta hiljemalt 25. oktoobriks 2020.

Direktiivi ülevõtmiseks vajalik energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu on läbinud Riigikogus esimese lugemise. Eelnõu teine lugemine toimub sügisistungjärgul.

Ülevõtmise hilinemine on seotud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutava osakonna suure töökoormusega ning koroonaviiruse levikust tulenenud viivitustega menetlusprotsessides.

2) Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Eesti ei ole õigeaegselt üle võtnud nõukogu direktiivi (EL) 2018/131, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014.

Direktiivi täielikuks ülevõtmiseks tuleb meretöö seaduse alusel kehtestada määrus "Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted". Määrus on esitatud eelnõude infosüsteemi kaudu teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks.

Määruse kehtestamine on peamiselt veninud arutelude tõttu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Direktiivi ülevõtmise protsessi on aeglustanud ka asjaolu, et eriolukorra tõttu täitsid määruse menetlemisega seotud Sotsiaalministeeriumi ametnikud erakorralisi ja kiireloomulisi ülesandeid, mistõttu lükkus muude ülesannete täitmine edasi.

3) Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiividest
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Tänavu 5. juulil oli järgmiste direktiivide ülevõtmise tähtaeg: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/850, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta.

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine Riigikogus toimus 20. mail 2020, eelnõu teine ja kolmas lugemine toimuvad kõige varem sügisel. Kui selgub seadusemuudatuste jõustumisaeg, saadab Keskkonnaministeerium valitsusele kehtestamiseks ka direktiivide ülevõtmiseks vajalike määruste eelnõud.

Direktiivide ülevõtmise hilinemise põhjuseks on ühelt poolt keerulised ja mahukad läbirääkimised, teisalt asjaolu, et eelnõu valitsusele esitamise aeg kattus koroonaviiruse levikuga seotud eriolukorraga.