Sa oled siin

Valitsuse 23.4.20 istungi kommenteeritud päevakord

22. aprill 2020 - 18:07

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Seoses eriolukorraga toimuvad valitsuse pressikonverentsid ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1). Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratase kõrval siseminister Mart Helme ja kultuuriminister Tõnis Lukas.

Nakkuse leviku ohu vähendamiseks palume toimetustel kasutada maksimaalselt „Valitsuse uudiste“ YouTube’i kanali videoülekannet ning briifingu ajal küsimuste esitamiseks kommunikatsioonikeskuse pakutavaid digitaalseid kanaleid, mille kohta saab täpsemat infot press[at]riik[dot]ee.

 

1. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnōu
Esitajad: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt ühendatakse keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused keskkonnaamet (KeA) ja keskkonnainspektsioon (KKI). Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet. Selleks tehakse muudatused valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse.

Keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ellu viiva keskkonnaameti ning keskkonnajärelevalvet tegeva keskkonnainspektsiooni ühendamine on osa valitsuse heaks kiidetud riigireformi kavast. Keskkonnaameti ja -inspektsiooni ühendamine annab ka mõningast kokkuhoidu, seda eeskätt sõidukite ja kinnisvara efektiivsema kasutamise osas.

Keskkonnametis ja keskkonnainspektsioonis on kokku 512 töötajat. Uue asutuse ametlik aadress hakkab olema Pärnus. Mõlemad asutused paiknevad juba praegu hajusalt üle Eesti. Praeguse plaani kohaselt alustab ühendatud keskkonnaamet tööd 1. jaanuaril 2021.

 

2. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahvastikuminister Riina Solman
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seaduses muudetakse sõnastusi, paraneb õigusselgus ja ühene arusaam isikute õigustest ja kohustustest. Eelnõu muudatused on tehnilist laadi ja ei loo uut õigust.

Eelnõu kohaselt täpsustatakse lastetoetuse maksmist üle 16-aastasele lapsele. Kehtiva perehüvitiste seaduse kohaselt on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapsetoetust makstakse tagasiulatuvalt suvekuude eest, juhul kui noor pärast põhikooli lõpetamist õpinguid samal aastal jätkab. Samas nende noorte puhul, kes lõpetavad gümnaasiumi klassi või kutsekoolis tasemeõppe ja soovivad sügisest õppida teises koolis või teisel erialal, ei ole täna otsest seaduslikku alust suvekuude eest peretoetusi maksta. Seaduse varasemas redaktsioonis olid selleks reeglid olemas, kuid need on seaduse muutmise käigus ekslikult välja jäänud, kuigi seadusandja pole soovinud vastavat praktikat sisuliselt muuta. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on taastada varasem kord ja tagada lapsetoetuse maksmine suvekuudel ka nende laste eest.

Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Eelnõuga täpsustatakse, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist. Muudatusega tagatakse õigusselgus, et ka emad, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, saaksid kasutada oma individuaalõigust hüvitisele lapse esimese 70 elupäeva jooksul ja seda õigust ei saaks vanemahüvitise peatamisega hiljem üle kanda isale. Ka seni kehtinud regulatsiooni puhul on sünnitushüvitise õiguseta emadel olnud ainuõigus esimese 70 päeva ulatuses vanemahüvitist saada, mis on seotud vajadusega tagada naise ja lapse tervisekaitse lapse esimestel elukuudel.

Eelnõu kohaselt nähakse ka töölepingu seaduses ette isikud, kellel on õigus isa täiendavale vanemahüvitisele sarnaselt 1. juulist 2020 jõustuva perehüvitiste seaduses ette nähtud isikutega. Perehüvitiste seaduse kohaselt on õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist ema abikaasal, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Töölepingu seaduses isapuhkuse õigustatud isikuid täpsustatud ei ole. Kuna aga töö- või teenistussuhtes isikutel on isa täiendava vanemahüvitise taotlemise eelduseks isapuhkusel viibimine, on oluline, et isapuhkusele õigustatud isikute ring oleks kirjas ka töölepinguseaduses.

 

3. Arvamuse andmine kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud riigikogu Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsioonid eesmärgiga luua võimalus kõrgemate riigiteenijate ametipalkade vähendamiseks eriolukorras.

Seadusesse viiakse sisse eriolukorra mõiste, mis võimaldaks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade koefitsientide vähendamist lisaks kõrgema kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra juhtudele ka eriolukorra ajal.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

 

4. Arvamuse andmine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud riigikogu põhiseaduskomisjon eesmärgiga võimaldada riigikogul kaugosalusega istungeid. Kaugosalusega istungitel osalevad Riigikogu liikmed ja teised isikud elektrooniliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata.

Riigikogu liikmele peab olema tagatud võimalus eemal viibides istungit jälgida ja teha reaalajas istungi toiminguid: hääletada, esitada eelnõusid, ettekandeid, suulisi küsimusi, sõnavõtte, proteste ja muud.

Kaugosalusega istungi toimumise otsustab Riigikogu juhatus kaalukate põhjuste olemasolul. Kaugosalusega istungil on Riigikogu otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole Riigikogu koosseisust.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku loobuda eelnõu kohta arvamuse andmisest, kuna tegemist on parlamendi enesekorraldusliku küsimusega. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt on valitsusel välja kujunenud hea tava loobuda riigikogu eneseregulatsiooni küsimustes arvamuse andmisest.

 

5. Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu maksmise ulatus ja kord
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega kehtestatakse tasu maksmise võimalus eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal kaitseliidu liikmele, kes osaleb erakorraliste sündmuste lahendamisel. Tegemist on sündmustega, mis vajavad lahendamiseks või ohuolukorra kiireks likvideerimiseks täiendavat inimressurssi lisaks vastutava valitsusasutuse isikkoosseisule.

Suurendamaks kaitseliidu liikmete huvi osaleda kaitseliidu tegvustes ning aidata kaasa eriolukorra või erakorralise seisukorra lahendamisele on seadusega neile ettenähtud selle aja eest tasu maksmise võimalus.

 

6. Eriolukorras Eesti Haigekassa kaudu hüvitiste ja teenuste eest maksmise tingimused ja kord
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega pannakse paika eriolukorras haigekassa kaudu makstavate hüvitiste ja tervishoiu täiendavate kulude katmise tingimused. Kokku eraldatakse haigekassale 2020. aasta lisaeelarvest tervishoiu erakorraliste kulude katmiseks enam kui 213,2 miljonit eurot, millest ligi 40,7 miljonit töövõimetushüvitiste ning 172,5 miljonit eurot tervishoiusüsteemi kulude katmiseks.

Eelnõuga nähakse ette Eesti Haigekassa kaudu hüvitiste ja teenuste eest maksmise tingimused ja kord. Määruse kehtestamine on vajalik, et võimaldada haigekassal rahastada eriolukorra meetmeid tervishoiuteenuse osutajatele, tagamaks tervishoiusüsteemi toimepidevus ning kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus. Samuti võimaldab see maksta töötavatele inimestele haigushüvitist esimese kolme haiguspäeva eest. Haigushüvitist makstakse riigieelarvest Eesti Haigekassa kaudu.

Eelnõu kohaselt tasub haigekassa 1.-3. haiguspäeva eest kõigile kindlustatud inimestele ehk töötajatele, ametnikele, võlaõigusliku lepingu alusel töötajatele, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele, ettevõtlustulu maksu maksjale, füüsilisest isikust ettevõtjale ja tema tegevuses osalevale abikaasale. Hüvitist esimese kolme haiguspäeva eest makstakse 13. märtsist 2020 kuni eriolukorra lõppemiseni välja kirjutatud haiguslehtede puhul. Haigekassa maksab haigushüvitist 70 protsenti keskmisest tulust, mille kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse ravikindlustuse seaduse alusel.

Lisaks nähakse ette eelnõu kohaselt ette juhud, mil Eesti Haigekassa rahastab eriolukorra meetmeid tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks ning kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuseks. Selleks rahastatakse esmatasandi, õendusabi, kiirabi ja eriarstiabi täiendavaid kulusid ajavahemikus 13. märtsist 2020 kuni eriolukorra lõppemisele järgneva 60 kalendripäeva jooksul.

Eesti Haigekassale eraldatakse 2020. a lisaeelarvest sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu 213,2 miljonit eurot, millest 40,7 miljon eurot eraldatakse töövõimetushüvitiste kulude katmiseks ning 172,5 miljonit eurot tervishoiusüsteemi kulude katmiseks.

Määrust rakendatakse alates 13. märtsist 2020 tagasiulatuvalt. Määrus jõustub 1. mail 2020, samal ajal tervishoiuteenuste korralduse seaduse muudatuse jõustumisega, mis annab aluse määruse kehtestamiseks

 

7. Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2015. a korralduse nr 150 „„Eesti elukestva õppe strateegia 2020” rakendusplaani aastateks 2015–2018 heakskiitmine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korralduses korrigeeritakse "Eesti elukestva õppe strateegia 2020” rakendusplaani aastateks 2015–2018 lisas "Haridustaristusse investeerimise põhimõtted" peatükki, mis käsitleb investeeringute kriteeriume üldhariduskoolide taristus.

Haridustaristusse investeerimise põhimõtetes korrigeeritakse investeeringute mahtu ning oodatavaid tulemusi. Investeerimise põhimõtetesse lisatakse alampeatükk, mis käsitleb vastavalt muudetud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale investeerimist Tallinna Muusika- ja Balletikooli hariduskeskusesse.

Pilootprojektina toetatakse Tallinna Muusika- ja Balletikooli õppehoone ehitamist ning sisutuse ja inventari, seal hulgas kogu heli-, valgus- ja videotehnika hankimist, et koondada ühte koolihoonesse erinevad kooliastmed ja –tüübid ning efektiivselt kasutada spetsiifilisi ressursse, unikaalset oskusteavet ja spetsialiste. Kool peab toimima üle-Eestilise vastuvõtuga muusika- ja tantsuhariduse tippkeskusena, kus pööratakse tähelepanu rahvusvahelistumisele ning tehakse tihedat koostööd teiste sama valdkonna õppeasutustega Eestis.

Ida-Viru maakonna koolivõrgu kavandamise erisused, näiteks kvaliteetse eestikeelse hariduse jätkusuutlikkuse tagamine, on selguse huvides välja toodud nii põhikoolide kui riigigümnaasiumide alampeatükkides.

 

8. Tilgu sadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus määrab Tilgu sadama akvatooriumi piiripunktide koordinaadid.

Tilgu sadam asub Harju maakonnas Harku vallas Merikülas ning avaneb Kakumäe lahte. Sadama maa-ala koosneb ühest katastriüksusest. Sadamat kasutavad kohalikud elanikud, harrastuskalamehed, merehuvilised paadiomanikud, purjetajad ja Tilgu Merepääste Selts.

Sadama akvatooriumi piiripunktide asukohad on kooskõlastatud Veeteede Ametiga.

 

9. Eesti kodakondsuse andmine (48 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 48 inimesele, kuna nad on täitnud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

10. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine, Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku, alalise esindaja nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks, Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku, alalise esindaja nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.