Sa oled siin

Valitsuse 23.1.2020 istungi kommenteeritud päevakord

22. jaanuar 2020 - 17:12

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaministri ülesannetes Mart Helme, riigihalduse minister Jaak Aab ja välisminister Urmas Reinsalu.

 

1. Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse Balti riikide valitsuste vaheline Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkulepe. Balti riikide kaitseministrid kirjutasid kokkuleppele alla 24. septembril 2019 Brüsselis.

 

1999. aastal loodi valitsustevahelise lepinguga kolme Balti riigi integreeritud õhuseirevõrk BALTNET eesmärgiga korraldada teabevahetust Eesti, Leedu ja Läti riigisiseste õhuseiresüsteemide vahel, võimaldada Balti regiooni ühtse õhuseirepildi tootmist ning vahetada seda kolmandate isikutega. NATO õhukaitsesüsteemi osana on BALTNET-i ülesanne lisaks õhuseirele ka lennujuhtimine ja õhuturbeoperatsioonide taktikaline juhtimine. BALTNET-i õhuseiresüsteem koosnes ühisest juhtimis- ja teavituskeskusest Leedus ja riiklikest keskustest Eestis, Lätis ja Leedus.

 

Uue riikidevahelise kokkuleppega nähakse ette, et keskne juhtimis- ja teavituskeskus suletakse ja selle asemel hakkab Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemide rakendamine õhuruumi puutumatuse tagamiseks toimuma riiklike juhtimis- ja teavituskeskuste kaudu, mis suudavad üksteist vajadusel asendada.

 

Kokkulepe tuleb Riigikogus ratifitseerida, kuna selle jõustumisega kaotab kehtivuse Riigikogus 24. oktoobril 2007 ratifitseeritud Eesti, Läti ja Leedu valitsusevaheline Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkulepe. Seadus jõustub üldkorras.

 

2. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine parkide piiride ja asukoha täpsustamise tõttu
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga korrigeeritakse kaitsealuste Ervita, Karinu, Seidla ja Väinjärve mõisa pargi piire ning lisatakse varem Rapla maakonnas asunud Käru mõisa park Järva maakonna kaitsealuste parkide hulka. Kehtivat kaitsekorda ei muudeta.

 

Ervita, Karinu, Seidla ja Väinjärve mõisa pargi kogupindala on 19,1 hektarit (eramaid 19 ha, munitsipaalmaid 0,1 ha). Parkide praegu kehtiv pindala on 21 hektarit. Kaitse alla lisandub 0,7 ha eramaad, kaitse alt arvatakse välja 2,6 ha eramaad. Kaitsealuste parkide pindala väheneb summaarselt 1,9 ha, millest kõik moodustab eramaa. Parkide piirid viiakse vastavusse uuema põhikaardiga ja katastriüksuste seisuga, välja arvatakse väheväärtuslikud servaalad.

 

Käru mõisa pargi (pindala 13,4 ha) kehtivat piiri ei muudeta.

 

Omavalitsustes parkide piiride korrigeerimise tõttu maamaksutulud ei vähene. Samuti ei kaasne riigile omandamise ega poollooduslike koosluste hooldamise toetuste ega metsatoetustega seotud täiendavaid kulutusi.

 

3. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatustega
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga viiakse kaks valitsuse määrust kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega tehtud muudatustega, mis jõustusid 1. jaanuaril 2020. Kasvuhoonegaaside heitkoguse luba integreeritakse alates käesoleva aasta 1. jaanuarist ühtse keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa osaks ning seda nimetatakse edaspidi kauplemissüsteemi loaks.

 

Seaduse kohaselt ei ole edaspidi vaja keskkonnamõju eelhinnangut enam üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu läbiviimisel. Praktika on näidanud, et eelhinnangute koostamisega kaasneb tegevusloa andajatele suhteliselt suur töömaht ja reaalset väärtust sellel ei ole, kuna uuringute mõju ei ole märkimisväärne. Tegevusloa andjale ehk otsustajale jääb siiski võimalus keskkonnamõjuhindamise algatamiseks, kui selleks on põhjendatud alus, kuna edaspidi liigituks need tegevused muude tegevuste alla, mis võivad teatud juhtudel kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

 

4. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Siseministeeriumi põhimäärust muudetakse selleks, et korrastada ministeeriumi juhtimist, struktuuri ja töökorraldust.

 

Eelnõuga eraldatakse kodakondsus- ja rändepoliitika osakonnast kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika teemad ning moodustatakse alates 1. veebruarist uus osakond – kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakond. Muudatusega seoses täpsustatakse ka kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna ülesandeid.

 

Lisaks korraldatakse ümber strateegiaosakonna, infohaldusosakonna ja varahaldusosakonna töö ja nende osakondade asemel moodustatakse alates 1. märtsist kaks uut osakonda – strateegia- ja arendusosakond ning info- ja varahaldusosakond. Sellega seoses muudetakse ka õigusosakonna ülesandeid.

 

5. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2019. a korralduse nr 18 „Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna komisjoni liikmete ja asendusliikme kinnitamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt nimetatakse haridus- ja teadusministri ettepanekul alates 24. jaanuarist 31. detsembrini 2020. a riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna komisjoni liikme Jüri Viikbergi asendusliikmeks Tallinna Ülikooli esindajana komisjoni liige Reili Argus.

 

Kuna Reili Argus esindab praegu keeleauhinna komisjonis Emakeele Seltsi, siis omakorda tema asemel  nimetatakse Emakeele Seltsi esindajaks komisjonis Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi läänemeresoome keelte lektor Miina Norvik.

 

6. Vabariigi Valitsuse 16. novembri 2017. a korralduse nr 338 „Riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt arvatakse kultuuripreemiate komisjoni koosseisust välja Eha Komissarov vastavalt tema soovile.

 

Valitsus kinnitab riigi kultuuripreemiate komisjoni kolmeks aastaks. Kuna komisjoni viimase koosseisu  volitused lõpevad 15. novembril 2020, ei määrata Komissarovi asemel uut liiget.

 

Komisjoni pädevuses on riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide ettepanekute läbiarutamine, esitatud töödega tutvumine ning ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele preemiate määramiseks.

 

7. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Ida-Virumaal Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldise territooriumil paiknevate kinnisasjade ja kasutusvalduste avalikes huvides omandamise täiendavate kulude katmiseks)
Esitajad: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tulenevalt valitsuskabineti 24. oktoobri 2019. a nõupidamisel otsustatust eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist 2 954 943 eurot majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile maade omandamiseks Ida-Virumaal Lüganuse vallas.

 

Kaevandamisvõimaluse loomine tagab Ida-Viru maakonna sotsiaalmajandusliku stabiilsuse, Kiviõli linna soojavarustuse ja riigi maavarade heaperemeheliku kasutuse.

 

Kinnistu suurus on 287 hektarit ja kaevandatava põlevkivivaru maht on alal ligikaudu 8 miljonit tonni.

 

8. Aktsiaseltsi Eesti Teed makstavate dividendide summa kinnitamine 2020. aastaks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Seoses sellega, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kavandab lähiajal välja kuulutada aktsiate avaliku kirjaliku enampakkumise kinnitatakse ASi Eesti Teed poolt makstavate dividendide summa 2020. aastaks teistest äriühingutest eraldi.

 

9. Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2020. aastal
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega jaotatakse toetusfondist kohalike omavalitsustele (KOV) haridustoetuseks 353,75 miljonit eurot. Võrreldes 2019. aastaga on haridustoetuse maht kasvanud 12 miljonit eurot, seal hulgas õpetajate tööjõukulude toetus 10 miljonit eurot.

 

Haridustoetusest 285 miljonit eurot (ligi 80% haridustoetuse mahust) on ette nähtud õpetajate tööjõukuludeks. Õpetaja töötasu alammäär suurenes 2020. aastal 1250 eurolt 1315 eurole (kasv 5,2%). Toetus võimaldab KOV-idel suurendada üldhariduskooli õpetaja arvestuslikku keskmist brutopalka 1500 eurolt 1540 euroni.

 

Ülejäänud haridustoetus jaguneb: 24 miljonit eurot koolilõunaks, 20 miljonit tõhustatud ja eritoel olevate õpilaste tegevuskuludeks, 15 miljonit eurot direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks, 8 miljonit eurot õppevahenditeks ning 2 miljonit eurot täienduskoolitusteks.

 

Teised toetusfondi vahendid (näiteks huvitegevuse toetus, kohalike teede hoiu toetus ja toimetulekutoetus) esitatakse valitsusele otsustamiseks veebruaris.

 

10. Nõusolek Siseministeeriumile riigivara otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks Stendal Halduse OÜ kasuks (Narva-Jõesuu linnas Suur-Lootsi tn 1c asuv kinnistu)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseministeeriumile antakse nõusolek tema valitsemisel oleva Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas asuva Suur-Lootsi tn 1c kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks Stendal Halduse OÜ kasuks 30 aastaks, et tagada talle kuuluvate rajatiste (kaid 2, 3, 4, betoonplats ja slipp) teenindamiseks vajalik maa. Hoonestusõiguse aastatasu suurus on 1980 eurot, mida võib muuta iga kolme aasta järel. Hoonestaja on kohustatud kandma kõik kinnistuga seotud avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja tasuma kõik maksud.

 

11. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud inimesele taastatakse kodakondsus.

 

12. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse senisest kodakondsusest. Taotlejad on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Taotlejad on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

3) Eesti kodakondsuse andmine (31 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 31-le eelnõus nimetatud inimsele, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

13. Eesti Vabariigi valitsuse ja Malta Vabariigi valitsuse vaheline taastuvatest allikatest toodetud energia statistilise ülekandmise raamkokkuleppe eelnõu heakskiitmine ning volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus volitab majandus- ja taristuminstrit Taavi Aasa sõlmima Maltaga lepingu taastuvenergia statistiliseks ülekandmiseks.

 

Eestis on energiamajanduse arengukavas aastaks 2020 seatud taastuvenergia tootmise eesmärk saavutatud. Enamtoodetud taastuvenergiat, näiteks tuule-, päikese- ja maapõueenergia, samuti biomassist loodud taastuvenergia, on EL-i õiguse kohaselt võimalik statistiliselt üle kanda teistele liikmesriikidele, et kaasa aidata nende kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele.

 

Müüdud taastuvenergia koguste eest laekuvaid vahendeid kasutatakse vastavalt elektrituruseadusele.

 

Plaanis on, et kahe riigi energeetika valdkonna ministrid kirjutavad kokkuleppele alla 24. jaanuaril Vallettas.