Sa oled siin

Valitsuse 23.11.17 istungi kommenteeritud päevakord

22. november 2017 - 16:17

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. NB! Seoses aasta täitumisega koalitsioonivalitsuse ametisse astumisest toimub istungijärgne pressikonverents kell 12 Riigivanemate saalis. Koalitsiooni aasta võtavad kokku peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning  justiitsminister Urmas Reinsalu.

Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse ehitamiseks mõeldud kinnisasja käibemaksuga maksustamise regulatsiooni. Regulatsiooni muudatus puudutab käibemaksukohustuslasi, ehk eelkõige ettevõtetevahelist maatükkide müüki.

Kehtiva korra kohaselt ehitamiseks mõeldud kinnisasja müüki käibemaksuga ei maksustata, välja arvatud juhud, mis seaduses eraldi nimetatud. Muuhulgas on seaduses eraldi nimetatud, et maksustada tuleb ehitiseta, see tähendab ilma hooneta ja rajatiseta, maatüki müüki, millele detailplaneeringuga on antud ehitusõigus.

Eelnõuga muudetakse maksustamisele kuuluva maatüki mõistet ning tuuakse sisse ehitusmaa mõiste. Ehitusmaa mõiste puudutab hooneteta maatükki. Seega kui kehtiva korra kohaselt müüakse maatükki, millel on rajatis, näiteks elektripost, siis selle müüki ei maksustata, välja arvatud juhul, kui ettevõtja soovib seda maksustada ning teavitab sellest maksuhaldurit. Tulevikus tuleb rajatisega maatüki müüki maksustada igal juhul.

Laieneb ka mõiste, milline on see maatükk, mis on kavandatud ehitamiseks. Täna on see detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Nimetatud mõiste katab küll enamuse neid maatükke, millel tulevikus hakatakse ehitama, kuid ei kata kõiki. Seetõttu lisatakse juurde, et ehitusmaana käsitatakse ka hoonestamata maatükke, mis on projekteerimistingimuste, riigi eriplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille sihtotstarve on elamumaa või ärimaa.

Lisaks kavandatakse pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade loetelust välja arvata profiilpleki, ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu- ja vihmaveetorud. Muudatusettepaneku tegid ettevõtjad ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit. Pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade nimekirjast arvati välja need tooted, kuna nende osas maksuhalduri ja ettevõtjate andmetel ei ole täheldatud varem maksupettusi. Täna kuuluvad pöördmaksustamisele nt väärismetallid, teatud metalltooted ja metallijäätmed. Pöördmaksustamisel tekib käibemaksu tasumise kohustus müüja asemel ostjal.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. aprillil 2018, ehitusmaad puudutavad sätted 1. septembril 2018.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b1910b84-b626-40fc-b8ec-ec...

 

2. Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemine ning rakendamine Eestis. Konventsiooni eesmärk on kaitsta merekeskkonda laevade ballastvee kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest. Võõrliikide levikut loetakse üheks viiest põhilisest ohust looduse mitmekesisusele.

Põhiliseks muudatuseks on, et ballastvett kasutavad laevad peavad hakkama merre pumbatavat ballastvett nõuete kohaselt käitlema, mis tähendab, et laevadele tuleb paigaldada puhastussüsteemid.

Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eesti lipu all sõitvatel laevadel vabastuste taotlemist nendest nõuetest. Vabastusi on võimalik anda kindlatele laevadele, mis sõidavad kindlaksmääratud sadamate vahel. Eestis taotletakse vabastusi eeldatavalt regulaarliinidele, nt Tallinn–Helsingi ja Tallinn–Stockholm liinid. Eestis hakkab laevadele vabastusi andma Veeteede Amet, mis täidab Eestis mereadministratsiooni ülesandeid. Laevadele puhastussüsteemi mittepaigaldamine on õigustatud kui
regulaarliinide sadamate võõrliigid on samad.

Konventsioon võeti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peaassambleel vastu 2004. aastal ning jõustus rahvusvaheliselt 8. septembril 2017 aastal. Konventsiooni on ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud 63 riiki, mis esindavad 68,51% maailma kaubalaevastiku mahust.

Ühinemise seadus jõustub üldises korras. Eesti suhtes jõustub konventsioon kolme kuu möödumisel ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast.

Kuna konventsiooni rakendamiseks tuleb muuta Eesti seadusi, peab konventsiooni ratifitseerima Riigikogu. Ühinemise seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d4308717-611f-42f8-94cc-eaaadfb215af#tFP1pfcG

 

3. Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (522 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioon eesmärgiga piirata ametialase kuriteo toime pannud isikute võimalusi kandideerida kohalike omavalistuste volikogude, Riigikogu või Euroopa Parlamendi valimistel.

Kehtivate seaduste järgi ei saa valimistel kandideerida isik, kes on kuriteos süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust. Sealjuures tingimisi vanglakaristus ja eelnev karistatus kandideerimist ei takista. Kandideerimisõiguse piiramine ametialaseid kuritegusid toime pannud isikute suhtes ohjeldab ja ennetab korruptsiooni. Eelnõu kohaselt ei või volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks kandideerida inimene, kellele mõistetud ametialase kuriteo karistatus pole kustunud.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud põhimõtteliselt toetada, kuid esitab omapoolsed ettepanekud ja märkused. Muu hulgas toob ministeerium välja, et seadusandja peab kehtestama täpsed kavandatud muudatuste rakendamise juhised. Seda ei ole eelnõu algatajad ette näinud. Samuti märgib ministeerium, et kuna kavandatavad muudatused omavad isikute õiguste suhtes piiravat mõju, on sellistel juhtudel tagasiulatuv jõud välistatud ning seaduse jõustumise ajal valitavasse kogusse juba kuuluvatele varasemat karistust omavatele inimestele, see laieneda ei saa. Seega kohalduksid kavandatavad muudatused järgmistele esinduskogu valimistele.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc008926-965a-4cd0-bb9e-37...

 

4. Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määruse nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on ajakohastada avaliku teenistuse tippjuhtide teenistusnõudeid ning nende teenistusse värbamise ja valiku korda.

Eelnõu kohaselt muudetakse avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelit. Muudatus on tingitud vajadusest viia tippjuhtidelt nõutavad kompetentsid kooskõlla ümbritseva tegevuskeskkonnaga, mis eeldab senisest enam tulevikku suunatust, paindlikkust ja uuendusmeelsust. Samuti tuleb ajakohastada kompetentsimudelit kui tippjuhi värbamise, valiku, arendamise ja hindamise tööriista. Selleks muudetakse tippjuhi tööks vajalike kompetentside kirjeldust tervikuna ja asendatakse senine kompetentsimudel uue, 2017. aastal väljatöötatud kompetentsimudeliga.

Kehtivas ametnike värbamise ja valiku korras on ette nähtud võimalus viia mitme olulises osas ühesuguste teenistusülesannetega ametikoha täitmiseks läbi üks konkurss. Eelnõuga luuakse sarnane võimalus ka tippjuhtide konkursside läbiviimiseks. 2018. aastal lõpeb teenistustähtaeg kahekümne kuuel tippjuhil. Vabanevatest ametikohtadest kakskümmend tuleb täita avaliku konkursi korras. Olukorras, kus korraga tuleb täita mitmeid tippjuhi ametikohti, suurendab ühe konkursi läbiviimine mitmele ametikohale avaliku teenistuse avatust ja vähendab kandidaatide koormust.

Lisaks muudetakse eelnõu kohaselt ministeeriumi kantsleri värbamise ja valiku korda ning tippjuhi arengu- ja hindamisvestluse pidamise reegleid. Muudatustega kõrvaldatakse senises praktikas ilmnenud kitsaskohad. Kehtiva korra kohaselt esitab tippjuhtide kompetentsikeskus juhul, kui kantsleri ametikohale ei korraldata avalikku konkurssi, ministrile vähemalt kaks kantslerikandidaati. Praktikas on sellise reegli täitmine osutunud ülemäära keeruliseks, sest sobivaid kandidaate kantsleri ametikohale on vähe. Eelnõu kohaselt esitab tippjuhtide kompetentsikeskus ministrile vähemalt ühe kantsleri kandidaadi. Kui sobivaid kandidaate on rohkem, võib tippjuhtide kompetentsikeskus esitada ministrile mitu kandidaati.

Eelnõu kohaselt lisatakse tippjuhtide hulka, kelle suhtes määrust kohaldatakse, riigi peaprokurör (arendustegevuste ja hindamise osas) ja alates 1. jaanuarist 2018. a Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektor.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8725b075-446d-4381-8773-7e...

 

5. Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2016. a määruse nr 84 „Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piirava meetme rakendamine“ muutmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Valitsus täiendab oma määrust, millega rakendatakse Eestis ÜRO ja Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (edaspidi KRDV) vastu suunatud piiravaid meetmeid. Eelnõuga sätestatakse keeld väljastada KRDV kodanikele tähtajalisi elamislube töötamiseks.

11. septembril 2017 võttis ÜRO JN vastu resolutsiooni, milles väljendas sügavaimat muret Korea Rahvademokraatliku Vabariigi jätkuva tuuma- ja ballistiliste rakettide alase tegevuse pärast. Resolutsiooniga kehtestati muu hulgas keeld väljastada KRDV kodanikele töölubasid liikmesriikide jurisdiktsioonis. Kohustuste täitmiseks võttis EL Nõukogu 10. oktoobril 2017 vastu vastavasisulise otsuse.

Laienenud kohustuste riigisiseseks rakendamiseks piiratakse eelnõuga välismaalaste seaduses ettenähtud elamisloa töötamiseks andmist KRDV kodanikele. Piirangu rakendamise eest vastutab Siseministeerium.

Määrus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bbd2ac89-026c-4919-8c99-e0...

 

6. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Järva vallale (Järva-Jaani alevis Jaani tänav L2 kinnistu)

Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Järva vallale tasuta transpordimaad Järva-Jaani alevis kergliiklustee jaoks.

 

2) Nõusolek Harju Maavalitsusele riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Lääne-Harju vallale (Keila-Lehola kergliiklustee L12 ja L14 kinnistud)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Harju maavalitsus saab nõusoleku anda tasuta Lääne-Harju vallale transpordimaad Kulna ja Lehola külas jalgratta- ja jalgteede jaoks.

Järgmisel aastal on plaanis ehitada 4075 meetri pikkune Keila-Lehola kergliiklustee kogumaksumusega 699 755,6 eurot. Lääne-Harju valla omafinantseering on 104 963,34 eurot (15%) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist on 594 792,26 eurot (85%).

 

3) Nõusolek Tartu Maavalitsusele riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Elva vallale (Rannakülas asuvad Veejaama ja Kujaranna kinnistud)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tartu maavalitsus saab nõusoleku anda tasuta Elva vallale Rannakülas asuvad Veejaama ja Kubjaranna kinnistud Võrtsjärve-äärse puhkeala jaoks.

 

7. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks MTÜle Sõrve Tuletorn (Sõrve Tuletorni kinnistu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saab nõusoleku riigivara otsustuskorras tasu eest kasutusse andmiseks mittetulundusühingule (MTÜ) Sõrve Tuletorn Sõrve Tuletorni kinnistu.

Kinnistu kasutustasu on 10 protsenti piletimüügikäibest, sealhulgas määratakse käibest sõltumatu miinimumtasu, mis on vähemalt 950 eurot aastas. Sellele lisanduvad kõik riigivara kasutamisega seotud kõrvalkulud, mis tulenevad riigivara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust ja muudest riigivara säilimiseks tehtavatest toimingutest.

Saaremaal Sääre külas asuv Sõrve tuletorn on töötav majakas, mille avamine külalistele ei sega navigatsioonitööd. Kohalikult omavalitsuselt soovituse saanud MTÜle Sõrve Tuletorn antakse majaka põhitöö korraldamise kõrvalt ka võimalus avada tuletorn selle ajaloo ja merekultuuri tutvustamiseks.

Sarnasel viisil on otsustuskorras kasutamiseks antud Kihnu, Suurupi, Vormsi, Pakri, Ruhnu ja Suurupi ülemise ja alumise tuletornide kinnistud.

 

8. Eesti kodakondsuse andmine (22 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 22-le inimesele tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Eesti kodakondsust taotleb 1 Türkmenistani, 2 Ukraina ja 19 Venemaa Föderatsiooni kodanikku.

 

9. Eesti lipu heiskamine Soome, Leedu, Poola ja Läti vabariigi 100. aastapäeva puhul
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt sätestatakse, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel tuleb heisata Eesti lipp Soome, Leedu, Poola ja Läti 100. aastapäeva puhul.

Eesti riik soovib selle sümboolse tähelepanuavaldusega väärtustada sarnase ajaloolise kogemuse jagamist lähipartneritega.

Soome, Leedu, Poola ja Läti 100 aasta juubeli äramärkimiseks peavad riigi- ja kohalike omavalitsuste asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud heiskama Eesti lipu Soome Vabariigi 100. aastapäeval (6. detsember 2017), Leedu Vabariigi 100. aastapäeval (16. veebruar 2018), Poola Vabariigi 100. aastapäeval (11. november 2018) ning Läti Vabariigi 100. aastapäeval (18. november 2018). Eesti lippu on oodatud sel puhul heiskama kõik eestimaalased.

Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, hiljemalt kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, hiljemalt kell 22.00. Lipud heisatakse asutuste kõikidesse tühjana seisvatesse lipumastidesse ning -vardahoidjatesse.

 

10. Venezuela vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korralduse eesmärk on rakendada Eestis Venezuela ametivõimude vastu suunatud sisse- ja läbisõidukeeldu, mis kehtestati Euroopa Liidu Nõukogu otsusega.

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 15. mail 2017 vastu järeldused, milles kutsus kõiki Venezuela poliitilise tasandi osalejaid ja institutsioone üles leida lahendus riigis valitsevale kriisile. 26. juulil 2017 väljendas liit muret arvukate teadete pärast inimõiguste rikkumise ja ülemäärase jõu kasutamise kohta ning kutsus Venezuela ametivõime üles austama Venezuela põhiseadust ja õigusriigi põhimõtet. 2. augustil 2017 väljendas liit oma sügavat kahetsust Venezuela ametivõimude otsuse pärast jätkata põhiseadusliku kogu valimiste korraldamist, mis süvendas Venezuela kriisi püsivalt.

Eelneva taustal ja arvestades jätkuvat vägivalda, ülemäärast jõu kasutamist ja inimõiguste rikkumist, kehtestas ELNK 13. novembril 2017 piiravad meetmed nende füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes vastutavad inimõiguste raske rikkumise või kuritarvitamise või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest, ning isikute, üksuste ja asutuste suhtes, kelle meetmed, poliitika või tegevus õõnestavad Venezuelas demokraatiat või õigusriigi põhimõtet.

 

11. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi Eesti riikliku programmi heakskiitmine ajavahemikuks 2014–2020 uues sõnastuses
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) Eesti riikliku programmi muudatused on seotud valitsuse otsusega, mille kohaselt tuleb aastatel 2018 ja 2019 ümber asustada kokku 80 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest Türgist.

Selleks eraldab Euroopa Liit vastavalt 17. juulil 2017. a esitatud juhisele iga ümberasustatava inimese kohta liikmesriigile 10 000 eurot.

Muudatusega suureneb AMIFi Eesti eraldis kokku 15 274 552 euroni, millest ümberpaigutamisele ja asustamisele ette nähtud raha moodustab 4 014 000 eurot.

 

12. Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaadi kinnitamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Välisminister esitab valitsusele ettepaneku Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaadi esitamiseks.

Euroopa Kohut abistab 11 kohtujuristi. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel kuueks aastaks.

Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt asendatakse iga kolme aasta tagant osaliselt Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid. 18. oktoobril 2018 lõppeb muuhulgas viie kohtjuristi ametiaeg. Sellega seoses on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat palunud Eestil esitada 30. novembriks 2017 kandidaat vabanevale kohtujuristi ametikohale.

Vastavalt valitsuse reglemendile esitab välisminister valitsusele otsustamiseks Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaadi kooskõlastatult justiitsministriga, kuulanud ära Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri ja riigisekretäri arvamuse.

 

13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluses
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Eesti sai 5. oktoobril 2017 Euroopa Komisjonilt põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr 2017/0067, milles komisjon teatas, et Eesti ei ole komisjoni arvates endiselt direktiivi 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta teatud sätteid üle võtnud.

Põhjendatud arvamusele vastamise tähtaeg on 5. detsembril 2017.

Eesti vastab, et direktiiv on üle võetud alternatiivkütuste taristu tegevuskava ning avaliku teabe seadusega. Lisaks vastab Eesti komisjonile, et direktiivi II lisa punkti 3.3 ülevõtmiseks täiendatakse majandus- ja taristuministri määrust "Alternatiivkütuste taristu kasutusevõtule esitatavad ohutusnõuded". Muudatus on plaanis vastu võtta 2017. aasta novembrikuu jooksul.