Sa oled siin

Valitsuse 23.05.2000 istungi info ja päevakord

23. mai 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 09.00, Toompeal 23. mail 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Tulundusühistuseaduse eelnõu

Esitaja: M. Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks tulundusühistuseaduse eelnõu. Eestis on tulunduslikke organisatsioone käsitletud seni äriühingutena, milleks äriseadustiku kohaselt võivad olla täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. 1992. a jõustus Eesti Vabariigi ühistuseadus. Pärast seda on Eesti ühinguõiguses toimunud mitmed olulised muudatused, mis on seotud eelkõige äriseadustiku ja mittetulundusühingute seaduse vastuvõtmisega ja millega kehtiva Eesti Vabariigi ühistuseaduse vastuvõtmisel ei saanud arvestada. Tulenevalt sellest on kavas kehtestada senise ühistuseaduse reguleerimisalas täiesti uus seadus. Seaduse eelnõu kohaselt on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena; hankijatena; tööpanuse kaudu; teenuste kasutamise kaudu või mõnel muul sarnasel viisil.

 

2. Turismiseaduse eelnõu

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks turismiseaduse eelnõu. Praegu on turismialase ettevõtluse üldisemad põhimõtted reguleeritud majandusministri määruste ja käskkirjadega. Turismiseaduse eelnõu eesmärgiks on sätestada turismialase ettevõtluse põhimõtted seaduse tasandil, täpsustada kasutatavaid mõisteid, määratleda turismialase ettevõtlusega tegeleja õiguslik staatus ja sätestada turismialasele ettevõtlusele esitatavad nõuded. Samuti sätestatakse vastutus turismiseaduse rikkumise eest ja riikliku järelevalve teostamise kord.

 

3. Tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu aluseks on Euroopa Ühenduse direktiiv 98/34/EÜ "Infovahetuse protseduuride tagamine tehniliste standardite ja normide osas." "Tehnilise normi ja standardi seadus" on koos "Mõõteseaduse," "Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse" ja "Toote ohutuse seadusega" üks neljast Eestis tööstustoodete ohutust ja vaba liikumist üldiselt reguleerivast horisontaalseadusest. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus vajalikele infrastruktuurilistele muudatustele ja organisatsioonilistele ümberkorraldustele valitsusasutuste haldussuutlikkuse parandamiseks standardimisvajaduse prognoosimisel ning standardite tellimisel Eesti standardiorganisatsioonilt. Samuti tingis "Tehnilise normi ja standardi seaduse" muutmise "Toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse" kehtetuks muutumine 1.jaanuaril 2001. a, millega kaasnevad kontseptuaalsed muudatused tööstustoodete turule laskmist ja kasutusele võtmist reguleeriva seadusandluse väljatöötamisel ning olemasoleva seadusandluse täiendamisel.

 

4. Maareformi seaduse paragrahvi 224  muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2000. a istungil arutati Vabariigi Valitsuse 4. mai 1999. a korraldusega nr 524-k "Ministrite komisjoni moodustamine omandireformi kiirendamise meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks" moodustatud ministrite komisjoni ettepanekuid omandireformi kiirendamiseks ning keskkonnaministeeriumile tehti ülesandeks valmistada ette ja esitada valitsusele seaduseelnõu, mis võimaldaks laiendada maa ostueesõigusega erastamisel ettemaksu tasumise võimalust kõigile isikutele. Sellest tulenevalt esitab Keskkonnaministeerium seaduseelnõu "Maareformi seaduse" paragrahvi 224 muutmiseks. "Maareformi seaduse" paragrahvi 224 lõike 1 kohaselt on neil isikutel, kellel on õigus tasuda ostueesõigusega erastatava maa eest kogu müügihinna ulatuses erastamisväärtpaberitega, õigus kasutada ka ettemaksu võimalust. Ettemaksu  tasumise võimalus kehtib üksnes neile, kellel on maa ostueesõigusega erastamisel õigus tasuda kogu müügihind erastamisväärtpaberitega. Esitatud eelnõus tehakse ettepanek sätestada kõigile maa ostueesõigusega erastamise õigust omavatele isikutele ettemaksu tasumise õigus ning kui tasumisel tehakse nõutust suurem ettemaks või juhul kui maa ostueesõigusega erastamine ei ole erastajast mitteolenevatel põhjustel võimalik, antakse võimalus tagastada enammakstud summa selles maksevahendis milles tasumine toimus.

 

5. Rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: T. Lukas

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eesmärgiks on sätestada Vabariigi Valitsusele õigus lubada  rakenduskõrgkoolide ühinemine avalik-õiguslike ülikoolidega kuni 1. septembrini 2005. Ühinemise eesmärgiks on omandatava hariduse kõrgem kvaliteet, mille tagavad parem õppekorraldus, kvalifitseeritud õppejõud, kaasaegsem õpikeskkond jpm. Kavas ei ole kõigi rakenduskõrgkoolide ühinemine ülikoolidega, lähtuda tuleb otstarbekuse põhimõttest.

 

6. Seisukoha andmine Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse paragrahvi 13  täiendamise seaduse eelnõu (385 SE) kohta

Esitaja: S. Kallas, E. Nestor

 

7. Toidugruppide suhtes esitatavad mikrobioloogilised nõuded

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse "Toidugruppide suhtes esitatavad mikrobioloogilised nõuded". Toidu mikrobioloogiline kvaliteet on üks olulisemaid toidukõlblikkuse ja ohutuse näitajaid. Mikrobioloogiliste nõuete kehtestamine toidule loob aluse mikrobioloogiliselt ohutu toidu käitlemiseks ja turustamiseks ja annab aluse mikrobioloogilistele nõuetele mittevastava toidu ja toidutoorme käitlemise peatamisele. Eelnõu on välja töötatud peamiselt Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivides ja Komisjoni otsustes toitudele kehtestatud mikrobioloogiliste normide põhjal.

 

8. Liiklusjärelevalve kord

Esitaja: T. Jürgenson

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks liiklusseaduse alusel määruse "Liiklusjärelevalve kord". Liiklusjärelevalve korraldus Eestis on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 31.08.95 määrusega nr 309 kinnitatud "Liiklusjärelevalve korraga". Viimase nelja aasta jooksul on autode arv Eestis kasvanud kolmandiku võrra, samuti on muutunud sõidukite tehnojärelevalve süsteem ning täpsustatud rahvusvahelises teeliikluses kehtivaid nõudeid. Võrreldes kehtiva liiklusjärelevalve korraga on esitatud kord märksa laiahaardelisem ja konkreetsem, määratleb selgemalt liiklusjärelevalve eesmärgi, ülesanded ja korraldamise põhimõtted. Määruse eelnõus on toodud liiklusjärelevalve objektid ja nende kontrollimise olemus, seadusest tulenev järelevalvet teostavate isikute ring ja nende pädevus, kohustused, vastutus ning õigused. Määruse eelnõus määratletakse ka liiklusjärelevalve tehnilised vahendid ja nende kasutamise valdkonnad, samuti on selles toodud nõuded liiklusjärelevalvel töö planeerimise kohta. Määruse rakendamine ei nõua seletuskirja kohaselt täiendavaid kulutusi.

 

9. Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord

Esitaja: T. Jürgenson

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks liiklusseaduse alusel määruse "Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord". Vabariigi Valitsuse 15.08.95 määrusega nr 293 kinnitatud  "Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestamise korra" muutmine on tingitud vajadusest valmistuda ette ühinemiseks Euroopa Liidu liikmesriikide ühtse liiklusõnnetuste andmebaasiga, mis põhineb Euroopa Nõukogu 30. novembri 1993 otsusel 93/704/EC. Seletuskirja kohaselt saavutatakse määruse rakendamisel riigisisese liiklusõnnetuste statistika korrastamine, eri ametkondade koordineeritud tegevus ja registreeritava info ühtsus.

 

10. Riigieelarves ettenähtud assigneeringute kasutamise aruande esitamise kord

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse "Riigieelarves ettenähtud assigneeringute kasutamise aruande esitamise kord". "Riigieelarve seaduse" paragrahvi 35 lõike 1 kohaselt annavad valitsusasutused aru Vabariigi Valitsusele riigieelarves ettenähtud assigneeringute kasutamisest vähemalt üks kord kvartalis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Rahandusministeeriumi riigikassa osakonnal on assigneeringute kasutamise kohta vastav aruandlus olemas, mistõttu ei ole valitsusasutuste poolt assigneeringute kohta täiendavate aruannete koostamine otstarbekas. Eelnõu kohaselt saadab Rahandusministeerium valitsusasutustele nende assigneeringute kasutamise kassalise aruande kinnitamiseks ning pärast kinnitamist tagastatakse aruanne Rahandusministeeriumile, kes esitab aruanded koos seletuskirjaga kord kvartalis Vabariigi Valitsuse istungile.

 

11. Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse, milles määratakse Rannamõisa maastikukaitseala territoorium, kaitseala valitseja ja kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Harju maakonnas Harku vallas. "Kaitstavate loodusobjektide seaduse" paragrahvi 5 lõikes 4 on sätestatud: "(4) Kaitseala jagunemise eriosadeks (vöönditeks) ning neis käesoleva seaduse paragrahvide 11-13 alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirja kujul Vabariigi Valitsus." Seaduse paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitseja riigiasutus, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava üksikobjekti valitsemise volitus. Seaduse paragrahvi 6 lõikes 3 on sätestatud: "(3) Kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või Keskkonnaministeeriumi maakonnas asuva keskkonnateenistuse." Rannamõisa maastikukaitseala valitsejaks määratakse Harjumaa keskkonnateenistus. Maastikukaitseala eesmärk on Rannamõisa panga ning sellega piirnevate panga- ja loometsade kaitse. Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiividest.

 

12. Laukesoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: "Kaitstavate loodusobjektide seaduse" alusel esitatakse määruse eelnõu "Laukesoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri", milles määratakse välispiiri kirjeldusega Laukesoo maastikukaitseala territoorium, millel kehtib kaitse-eeskiri ja määratakse kaitseala valitseja.. Kaitseala asub Harju maakonnas Kõue vallas. Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 on sätestatud: "(4) Kaitseala jagunemise eriosadeks (vöönditeks) ning neis käesoleva seaduse paragrahvide 11-13 alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirja kujul Vabariigi Valitsus. " Seaduse paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitseja riigiasutus, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava üksikobjekti valitsemise volitus. Seaduse paragrahvi 6 lõikes 3 on sätestatud: "(3) Kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või Keskkonnaministeeriumi maakonnas asuva keskkonnateenistuse." Määruse eelnõus tehakse ettepanek määrata Laukesoo maastikukaitseala valitsejaks Harjumaa keskkonnateenistus. Laukesoo maastikukaitseala eesmärk on suure, puhta vee varudega rabamassiivi kaitse. Kaitsealal on mitmekesised maastikuelemendid, sookurgede pesitsus- ja kogunemiskohad. Laukesoost saab alguse Pirita jõgi. Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiividest.

 

13. Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: "Kaitstavate loodusobjektide seaduse" paragrahvi 5 lõike 4 alusel esitatakse määruse eelnõu, milles määratakse Letipea maastikukaitseala territoorium, kaitseala valitseja ja kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas. "Kaitstavate loodusobjektide seaduse" paragrahvi 5 lõikes 4 on sätestatud: "(4) Kaitseala jagunemise eriosadeks (vöönditeks) ning neis käesoleva seaduse paragrahvide 11-13 alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirja kujul Vabariigi Valitsus." Seaduse paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitseja riigiasutus, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava üksikobjekti valitsemise volitus. Seaduse paragrahvi 6 lõikes 3 on sätestatud: " (3) Kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või keskkonnaministeeriumi maakonnas asuva keskkonnateenistuse." Määruse eelnõus tehakse ettepanek määrata Letipea maastikukaitseala valitsejaks Lääne-Virumaa keskkonnateenistus. Maastikukaitseala eesmärk on piirkonnas pesitsevate ja läbirändavate lindude, koosluste ja maastike kaitse. Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiividest.

 

14. Kaitsealuste parkide kaitse-eeskiri ja välispiiride kirjeldused (2 määruse eelnõu)

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: 2 määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse, milles määratakse kaitsealuste parkide kaitse-eeskiri ning sätestatakse, et kaitsealuse pargi valitseja on asukohajärgses maakonnas asuv Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistus. "Kaitstavate loodusobjektide seaduse" paragrahvi 5 lõikes 4 on sätestatud: "(4) Kaitseala jagunemise eriosadeks (vöönditeks) ning neis käesoleva seaduse paragrahvide 11-13 alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirja kujul Vabariigi Valitsus." Seaduse paragrahvi 17 lõike 1 kohaselt käsitletakse kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu maastikukaitseala eritüüpidena ja paragrahvi 17 lõike 3 kohaselt kaitse alla võetud pargi , arboreetumi  ja botaanikaaia maa-ala on piiranguvöönd. Käesoleva eelnõu kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kaitsealustes parkides "Kaitstavate loodusobjektide seadusest" lähtuv ühtne kaitsekord, mis hakkab kaitsealuses pargis kehtima pärast Vabariigi Valitsuse määruse, millega määrati tema välispiiri kirjeldus, jõustumist. Eestis on üle 500 varem kaitse alla võetud parki või arboreetumit, millel puudub "Kaitstavate loodusobjektide seaduse" sätetele  vastav kaitse-eeskiri. Kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirja kehtestamiseks on vaja määrata objekti asukoht ja välispiiride kirjeldus. Eelnõu on kooskõlastatud maavalitsustega ja asjaomaste kohalike omavalitsustega ning parkide nimekirjade täpsustamise tulemusena jääb keskkonnaministeeriumi selgituste kohaselt parke ja arboreetumeid kaitse alla ligi 300. Koos eelnõuga on esitatud käesolevale valitsuse istungile arutamiseks määruse eelnõu "Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused"  esimese 15 pargi välispiiri kirjeldusega ja "Kaitsealuste parkide kaitse-eeskiri" hakkab määruste vastuvõtmisel kehtima nende 15 kaitsealuse pargi osas. Keskkonnaministeeriumi selgituse kohaselt ei ole kõikide kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldusi võimalik korraga koostada ning need eelnõud esitatakse  edaspidi järkjärgult arutamiseks valitsuse istungile määruse "Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused"täiendustena. Kaitsealuste parkide kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiividest.

 

 

"Kaitstavate loodusobjektide seaduse" paragrahvi 5 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1994. a määrusega nr 462 "Loodusobjekti kaitse alla võtmise korra ning II kategooria kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimekirjade kinnitamine"esitatakse määruse eelnõu, millega kehtestatakse kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused. "Kaitstavate loodusobjektide seaduse" paragrahvi 5 lõikes 2 on sätestatud: (2) Looduskaitsealad, maastikukaitsealad, looduse üksikobjektid ning II ja III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras." Seaduse paragrahvi 17 lõike 1 kohaselt käsitletakse kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu maastikukaitseala eritüüpidena ja paragrahvi 17 lõike 3 kohaselt kaitse alla võetud pargi, arboreetumi ja botaanikaaia maa-ala on piiranguvöönd. Eestis on üle 500 kaitse alla võetud parki või arboreetumit, millel puudub "Kaitstavate loodusobjektide seaduse" sätetele vastav kaitse-eeskiri. Kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirja kehtestamiseks on vaja määrata objekti asukoht ja välispiiride kirjeldus. Keskkonnaministeeriumi seisukoha järgi on kavas esmalt täpsustada kõigi kaitse alla jäävate parkide piirid looduses, koostada uued välispiiride kirjeldused, mis määratakse Vabariigi Valitsuse otsusega ja seejärel jõustub kindlaksmääratud välispiiriga pargi territooriumil käesoleval valitsuse istungil arutusel oleva eelnõu kohaselt kehtestatav "Kaitsealuste parkide kaitse-eeskiri". Eelnõu on kooskõlastatud maavalitsustega ja asjaomaste kohalike omavalitsustega ning selle tulemusena jääb keskkonnaministeeriumi selgituste kohaselt parke ja arboreetumeid kaitse alla ligi 300. Nende välispiiride kirjeldusi ei ole võimalik korraga koostada. Käesolevaga esitatakse määruse eelnõu esimese 15 pargi välispiiri kirjeldusega ja edaspidi on kavas jätkuvalt täiendada määrust "Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused".

 

15. Eesti Mereakadeemia ümberkorraldamine

Esitaja: T. Lukas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse Eesti Mereakadeemia ümberkorraldamise kohta. Rakenduskõrgkooli seaduse kohaselt võib rakenduskõrgkoolides toimuda aastani 2000 kutsekeskhariduse andmine vastavalt Kutseõppeasutuse seadusele. Eesti Mereakadeemiast eraldatakse kutsekeskharidust andev struktuuriüksus, mille baasil moodustatakse uus kutseõppeasutus Tallinna Merekool. Eesti Mereakadeemia säilib rakenduskõrgkoolina, kus õpe toimub keskhariduse baasil.

 

16. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1998. a määruse nr 155 "Eesti Erastamisagentuuri põhimääruse kinnitamine" muutmine

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 155 8. juulist 1998.a "Eesti Erastamisagentuuri põhimääruse kinnitamine". Esitatud määruse eelnõuga täpsustatakse Eesti Erastamisagentuuri esindusõigust käsitlevaid sätteid, samuti ülesandeid erastamise ettevalmistamise, läbiviimise ja muude kohustuste osas. Kahe üksuse ühendamise tulemusena saavutatakse koosseisu vähendamine. Eesti Erastamisagentuuri põhimääruse muutmist arutati Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu koosolekul 5. aprillil 2000 ning otsustati esitada muudatused kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele

 

17. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määruse nr 435 "Volitatud laboratooriumina ja referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse taotlemise korra ja volitamise kriteeriumide kinnitamine" muutmine

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 435 29. detsembrist 1999 "Volitatud laboratooriumina ja referentlaboritooriumina tegutsemiseks volituse taotlemise korra ja volitamise kriteeriumide kinnitamine". Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999 määrusega nr 435 kehtestati kord toidutoorme ja toidu ning nende käitlemise nõuetekohasuse järelevalvel võetud kontrollproovide analüüsimiseks ja volitatud laboratooriumide üle järelevalve korraldamiseks volituste taotlemise korra ja volitamise kriteeriumid. Eelnõuga täiendatakse kontrollproovide analüüsimise valdkondi, lisades võimaluse volituste andmisel määratleda täpsemalt valdkondi toidugruppide, määratavate näitajate või toidugruppide ja määratavate näitajate kaupa. Seletuskirja kohaselt ei too määruse eelnõu vastuvõtmine riigile kaasa täiendavaid kulutusi

 

18. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine

Esitaja: T. Loodus, K. Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine." Eelnõuga edastatakse valitsusele otsustamiseks dokumendid naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmiseks 35 isiku kohta. Vastavalt "Kodakondsuse seaduse" paragrahvi 20 lõikele 1 otsustab Eesti kodakondsuse andmise või taastamise Vabariigi Valitsus. Vastavalt seaduse paragrahvi 32 lõikele 2 loetakse enne 1. aprilli 1995.a alusetult passi saanud isiku passi saamiseks esitatud avaldus Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseks, kui ta esitab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kirjaliku taotluse. Korralduse eelnõus nimetatud 21 isikut on Kodakondsus- ja Migratsiooniametile esitanud nõuetekohase taotluse ning lisanud sellele dokumendid, mis tõendavad, et nad on eesti soost ja omavad õigust Eesti kodakondsuse saamiseks varem kehtinud seaduse paragrahvi 7 punkti 1 alusel. Korralduse eelnõus nimetatud 9 isikut on Kodakondsus- ja Migratsiooniametile esitanud nõuetekohase taotluse ning lisanud sellele eesti keele oskuse tunnistuse ja omavad õigust Eesti kodakondsuse saamiseks vastavalt varem kehtinud seaduse paragrahvile 6. Üks eelnõus nimetatud isik taotleb Eesti kodakondsust seaduse paragrahvi 32 lõike 3 alusel, mille kohaselt rakendatakse seaduse paragrahvi 32 lõikes 2 sätestatut ka isiku suhtes, kes pärast kehtiva seaduse jõustumist on alusetult loetud Eesti kodanikuks  sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku järgi. Ta on esitanud nõutavad dokumendid Eesti kodakondsuse saamiseks varem kehtinud kodakondsuse seaduse paragrahvi 7 punkti 1 alusel. 3 isikut on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamid ning taotlevad Eesti kodakondsust kodakondsuse seaduse paragrahvide 6 ja 33 alusel. Üks isik taotleb Eesti kodakondsust varem kehtinud "Kodakondsuse seaduse"  paragrahvi 6 alusel ja on esitanud sooviavalduse kodakondsuse saamiseks Eesti Kodanike Komiteede taotlejakaardi alusel. Siseministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus korralduse eelnõus nimetatud 35le isikule , kuna nimetatud isikud on täitnud kõik kodakondsuse seadusest tulenevad taotlejale esitatavad nõuded.

 

19. Tallinnas Pärnu mnt 18 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara kohta

Esitaja: S. Kivi

Tüüp: korralduse eelnõu

K: "Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse" kohaselt omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, kui valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul Vabariigi Valitsus otsustab tagastamata jätta sõjalise, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekti või riikliku kaitse alla oleva objekti, samuti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse valduses oleva haldushoone. Tulenevalt nimetatud seadusesättest otsustab valitsus heaks kiita korralduse, mille kohaselt jäetakse tagastamata õigusvastaselt võõrandatud, Tallinnas Pärnu mnt 18 asuv hoone kui riigile vajalik kultuuriobjekt, sest hoones asuvad Vene Draamateatri tegevuseks vajalikud tööruumid

 

20. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a korralduse nr 670-k "Maa riigi omandisse jätmine" kehtetuks tunnistamine

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus tunnistab kehtetuks oma varajasema korralduse nr 670-k 16. juulist 1996. a "Maa riigi omandisse jätmine". Nimetatud korraldusega jäeti riigi omandisse Pärnu maakonnas Häädemeeste ja Tali vallas asuva Nigula looduskaitseala maa pindalaga 3027,8 ha. Pärast seda on seoses looduskaitseala piiride muutumisega kaitseala pindala suurenenud. Keskkonnaministeeriumil on kavas vormistada, arvestades kehtestatud looduskaitseala välispiiri, Nigula looduskaitseala loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndite maa kooskõlas kehtiva seadusandlusega riigi omandisse. Maa riigi omandisse jätmise otsustajaks on keskkonnaminister.

 

21. Riigieelarve vahendite ümberpaigutamine (2 korralduse eelnõu)

Esitaja: S. Kallas, I. Padar, M. Rask

Tüüp: 2 korralduse eelnõu

K: Seoses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskuse ja maaparandusteenistuse ümberkujundamisega esitab rahandusministeerium korralduse "Riigieelarve vahendite ümberpaigutamine" eelnõu. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1999. a istungil kiideti heaks "Investeeringutoetuste programm põllumajandusele ja maaelule (Euroopa Liit SAPARD 2000-2006)" põllumajanduse ja maaelu arendamiseks ettenähtud struktuurivahendi SAPARD rakendamiseks (istungi protokoll nr 56, päevakorrapunkt nr 25). Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskus on kavas ümber korraldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiks (Makseagentuur), kes hakkab tegelema SAPARDi rakendamisega. Makseagentuuri loomise ettevalmistamiseks on osa riikliku maaparandusteenistuse töötajatest viidud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskuse koosseisu, kus nad jätkavad varem maaparandusteenistuse kaudu toimunud põllumajandustoetuste saamiseks esitatud taotluste vastuvõtmist ja kontrollimist. Eelnõu kohaselt vähendatakse 1. juunist 2000. a Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevale riiklikule maaparandusteenistusele 2000. aastaks ettenähtud eelarvekulusid 1 551 000 krooni võrra, suunates need  Vabariigi Valitsuse reservi ning eraldades sealt nimetatud summa Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevale Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskusele.

 

Rahandusministeerium esitab korralduse "Riigieelarve vahendite ümberpaigutamine" eelnõu. Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2000. a määrusega nr 57  tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1994. a määrus nr 251  "Õigusterminoloogia komisjoni moodustamine". Pärast õigusterminoloogia komisjoni tegevuse lõpetamist jätkab komisjoni funktsioonide täitmist Justiitsministeerium, tegeledes õigusaktides õigusterminite ja õiguskeele kasutamise ühtlustamisega ning õiguskeelealaste trükiste väljaandmisega. "Seaduses "2000. aasta riigieelarve"" on justiitsministeeriumile õigusterminoloogia komisjoni kuludeks määratud 273000 krooni. Valitsuse istungile esitatakse korralduse eelnõu nimetatud summa suunamise kohta Vabariigi Valitsuse reservi ning sellest Justiitsministeeriumile 195 800 krooni eraldamiseks töötasudeks, sotsiaalmaksuks ja majandamiskuludeks ning 77 200 krooni Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee poolt moodustatud Riikide Korruptsioonivastase Ühenduse (GRECO), mille Eesti Vabariigi esindaja on justiitsministeerium, 2000. aasta liikmemaksu tasumiseks.

 

22. Raha eraldamine:

Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist

1) Haridusministeeriumile (Eesti Mereakadeemia ametikooli õppehoone remondiks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist haridusministeeriumile tagastamatu toetusena 400000 krooni suuruses summas Eesti Mereakadeemia ametikooli Tallinnas Västriku 6/10 asuva õppehoone remondiks seoses õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest ümberasumisega

 

Vabariigi Valitsuse reservist humanitaar- ja arenguabiks määratud vahenditest

2) Välisministeeriumile (Ukraina riigiametnikele erastamisalase seminari korraldamiseks)

Esitaja: S. Kallas, T. H. Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile humanitaar- ja arenguabiks määratud vahenditest 24640 krooni suuruses summas Ukraina riigiametnikele erastamisalase seminari korraldamiseks. Välisministeerium korraldab koostöös Suurbritannia saatkonnaga Ukraina riigiametnikele erinevaid valdkondi hõlmavaid eurointegratsioonialaseid seminare. Erastamisalasest seminarist võtab osa 6 Ukraina riigiametnikku. Eesti pool on võtnud endale kohustuse katta seminaril osalejate toitlustamiskulud ning kahe osaleja sõidu- ja majutuskulud, Suurbritannia saatkond aga seminari tõlkekulud ning nelja osaleja sõidu- ja majutuskulud.

 

23. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:

1) kaitseministri taotlusel (hoonete üleandmis-vastuvõtuaktide ja ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamise, vara võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ning omandiõiguse tunnustamise nõudes)

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise kaitseministeeriumi kantslerile Tarmo Männile (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki hagejana kõigis kohtuinstantsides Tallinna linna ja omandireformi õigustatud subjektide Doughearty Scheeli, John Scheeli, Peter Scheeli, Klaus Scheeli, Ruth tom Dieck-Fennemanni, Sylvilin Schmakowski ja Jörn Frischi vastu Tallinnas Kose tee 9 ja 9a asuvate hoonete üleandmis- vastuvõtuaktide kehtetuks tunnistamise, Kose Koolituskeskuse OÜ (endine Bonos Investeeringute AS) ja Ruth tom Dieck-Fennemanni, Jörn Frischi, Sylvilin Schmakowski ja Klaus Frischi vahel Kose tee 9 asuvate hoonete osas sõlmitud ostu- müügilepingu kehtetuks tunnistamise, vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ning omandiõiguse tunnustamise nõudes. Kaitseministeeriumi selgituses on märgitud, et vaidlusaluste hoonete Eesti Vabariigi omandiks oleku korral oleks võimalik jätta riigi omandisse hoonete alune ja nende teenindamiseks vajalik maa

 

2) sotsiaalministri taotlusel (Helju Kuusiku hagis)

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise sotsiaalministeeriumi kantslerile Hannes Danilovile (edasi volitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Helju Kuusiku hagis Eesti Vabariigi vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmise ning keskmise palga hüvitamise nõudes.

 

24. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Vitali Slavgorodski vahelise sõbraliku kokkuleppe" eelnõu heakskiitmine

Esitaja: T. H. Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile "Välissuhtlemisseaduse" paragrahvi 7 lõike 1 punkti 8 alusel ja kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklitega 38 ja 39 korralduse "Eesti Vabariigi valitsuse ja Vitali Slavgorodski vahelise sõbraliku kokkuleppe eelnõu heakskiitmine" eelnõu. Valitsuse 18. jaanuari 2000. a nõupidamisel peeti vajalikuks, et Välisministeerium alustab Vitali Slavgorodskiga läbirääkimisi sõbraliku kokkuleppe sõlmimise üle tema kaebuse asjas. Vitali Slavgorodski esitas Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse Eesti riigi vastu selle kohta, et tema viibimise ajal kinnipidamiskohas rikuti tema õigust kirjavahetuse saladusele. Kohus tunnistas kaebuse vastuvõetuks. Välisministeeriumi ja Vitali Slavgorodski esindaja vaheliste läbirääkimiste tulemusena valminud kokkuleppe eelnõu kohaselt avaldab Vabariigi Valitsus kahetsust Euroopa Inimõiguste Komisjonile saadetud ja sealt saadud kirjade avamise üle ajavahemikus 1996 - 1998 ning maksab kaebajale rahalist hüvitist 67567,60 Eesti krooni. Kokkuleppe sõlmimise järel kinnitab Euroopa Inimõiguste Kohus selle oma otsusega.

 

25. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumine

Esitaja: T. H. Ilves

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile protokolli märgitava otsuse eelnõu Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumisest Jaapanis.

Lähtudes välisteenistuse seaduse paragrahvi 20 lõikest 1 esitada vastav ettepanek Vabariigi Presidendile

 

26. Eesti Vabariigi valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse vahelise lennundusalase lepingu muudatuste eelnõu heakskiitmine

Esitaja: T. H. Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Välissuhtlemisseaduse alusel korralduse "Eesti Vabariigi valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse vahelise lennundusalase lepingu muudatuse eelnõu heakskiitmine". Eesti Vabariigi valitsus ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsus sõlmisid 3. märtsil 1993. a lennundusalase lepingu. Alates 1995. aastast on Eesti Vabariik Euroopa Tsiviillennunduse konverentsi (ECAC) liige. ECAC on välja töötanud uues redaktsioonis lennuohutuse klausli, mille kohaselt tagatakse lepingupoolte koostöös vähemalt minimaalsed lennuohutuse nõuded ning õhusõidukite vajalik kontroll. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ettepanekul soovitakse eelpoolnimetatud klauslit lepingusse lisada artiklina 13A.

 

27. Rahvusvahelise ühisõppuse korraldamine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: "Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seaduse" kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväelaste saatmise ühisõppustele teiste riikide territooriumile ja rahvusvaheliste ühisõppuste korraldamise Eesti Vabariigi territooriumil. Soome Merevägi on teinud ettepaneku miinitõrjeoperatsiooni korraldamiseks Tallinna lahel. Ettepanekut on arutatud Eesti ja Soome mereväeülemate kohtumisel. Kaitseväe juhataja taotleb oma 8. mai 2000.a kirjas kaitseministrile plaanivälise miinitõrjeoperatsiooni kor