VABARIIGI
VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD
Toompeal 23. veebruaril 1999.a.
Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest.
Seepärast
palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale
arvestusega, et need pole lõplikud.
1. Kohaliku omavalitsuse seaduse eelnõu
Esitaja: Peep Aru
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kommentaar: Esimesel lugemisel oli eelnõu Vabariigi valitsuse 19. jaanuari istungil.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muudatuste väljatöötamiseks moodustati Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 1996 korraldusega Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjon. Seaduseelnõu on kooskõlas 28. septembril 1994.a. ratifitseeritud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga.
Eelnõus esitatakse valla või linna ülesandeid käsitleva paragrahvi uus sõnastus, mille koostamisel lähtuti põhiseaduse sõnastusest ning põhimõttest, et kohaliku elu küsimuste lahendamist finantseeritakse valla või linna eelarvest ning riiklikke ülesandeid riigieelarvest. Eraldi nähakse ette seaduse väljatöötamine, mis reguleerib rahvahääletuse ja-küsitluse korda kohaliku elu küsimustes.
Eelnõusse on sisse toodud volikogu liikmete enesetaandamise põhimõte ning sätestatud põhimõte, mille kohaselt võimaldatakse uue volikogu tööst osa võtta vana valitsuse liikmetel, kes on valitud uude volikokku. Seadusest on välja jäetud linnaosa ja osavalda puudutav peatükk.
Sätestatakse ka volikogu liikmete õigus moodustada fraktsioone, nende moodustamise kord ja teenindamine. Täiendatud on volikogu tegutsemisvõimetuks tunnistamise aluseid.
Eelnõus täpsustatakse vallavanema või linnapea valimist konkursi korras. Tehakse vahet ka ametiasutuse ja hallatava asutuse vahel, samuti on erinev ametiasutuse ja hallatava asutuse juhi ametisse nimetamine või töölevõtmine.
2. Perekonnaseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu
Esitaja: Olari Taal
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kommentaar: Perekonnaseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu on osa Siseministeeriumis ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametis (KMA) kavandatud abinõudest Eesti kodanike ning Eestis viibivate välismaalaste toimingute teostamise lihtsustamiseks ametiasutustes. Lõppeesmärgina peab isik saama võimaluse teostada põhilisi toiminguid omavalitsuste ametnike juures.
Kohaliku omavalitsuse funktsioonide laiendamisele peab eelnema vastava õigusliku aluse, juhendite, koolituskavade koostamine ning ametnike täiendõpe
Käesoleval ajal tegelevad isikute dokumenteerimisega seotud küsimustega kesktasandil siseministeeriumi perekonnaseisuosakond ja KMA kesküksused, maakonna tasandil maavalitsuste perekonnaseisuosakonnad ning KMA regionaalsed struktuuriüksused. Siseministeerium peab otstarbekaks nende allüksuste ühendamist.
Esitatud perekonnaseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu annab võimaluse Siseministeeriumi perekonnaseisuosakonna üleviimiseks KMA koosseisu. Maavalitsuste perekonnaseisuosakondade ülesanded läheksid üle KMA-le.
Eelnimetatud muudatused perekonnaseisuosakonna üleviimiseks KMA koosseisu on kavas läbi viia hiljemalt 1. aprilliks 1999 ja maavalitsuste perekonnaseisuosakonnad viia KMA koosseisu hiljemalt 1.juuliks 1999.
Muudatuste teine etapp on kavandatud aastateks 1999-2000 ning hõlmab kohaliku omavalituse ametnike ettevalmistamist perekonnaseisuametnike funktsioonide täitmiseks ja rahvastikuregistri ja isikuttõendavate dokumentide seaduse rakendamiseks.
Perekonnaseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu vastuvõtmisega korrastatakse kogu elanike dokumenteerimine ja arvestus ning määratakse ära vastutus ühtse, tervikliku, turvalise ja täpselt piiritletud andmete töötlemise ja säilitamise süsteemi loomise eest.
Perekonnaseisuasutuste süsteemi reorganiseerimine on kooskõlas avalikule haldusele esitatavate nõuetega.
3. Vabariigi Valitsuse 22. septembri 1998.a korraldusega nr 913-k moodustatud komisjoni töö aruanne ja komisjoni töö lõpetamine
Esitaja: Peep Aru
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kommentaar: Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. septembri 1998.a korralduse nr 913-k "Komisjoni moodustamine" punktile 3 esitab nimetatud korraldusega moodustatud komisjoni esimees aruande kalalaevaga "Vegas" 1. veebruaril 1998.a. toimunud inimohvritega laevaavarii kohta ning korralduse eelnõu komisjoni töö lõpetamisest.
Kalapüügilaev "Vegas" uppus Hiiumaa lähistel 01. veebruaril 1998.a., mille tagajärjel hukkus 3 laevapere liiget.
4. Hüvitusfondi tegevusest 1998.a I poolaastal
Esitaja: Mart Opmann
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kommentaar: vastavalt Hüvitusfondi seaduse paragrahv 41 lõikele 1 peab Hüvitusfond kord poolaastas esitama rahandusministri kaudu Vabariigi Valitsusele aruande oma majandustegevuse kohta.
Hüvitusfond alustas oma tegevust 1993.a. septembris. Esimesed fondi obligatsioonid emiteeriti 1994. aasta septembris ja alates 2000. aastast hakkab fond obligatsioone lunastama.
5. Informatsioon rahvastikupoliitika sõnastamisest ja rahvastikuprogrammi koostamisest
Esitaja: Andra Veidemann
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kommentaar: Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1997.a. korraldusega nr 529-k "Asjatundjate komisjoni moodustamine" moodustati asjatundjate komisjon demograafia ja etniliste vähemuste Eesti ühiskonda integreerumise küsimuste käsitlemiseks.
Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998.a. korraldusega 737-k "Ministrite komisjoni moodustamine" moodustati ministrite komisjon rahvastikupoliitika alaste kontseptuaalsete seisukohtade väljatöötamiseks.
Valitsuse istungil kannab minister Andra Veidemann valitsusele ette sellest, mida on nimetatud valdkonnas jõutud ära teha.
6. Riigi rakenduskõrgkoolide põhimääruste kinnitamine
Esitaja: Mait Klaassen
Tüüp: määruse eelnõu
Kommentaar: 10. juunil 1998.a. vastuvõetud rakenduskõrgkooli seaduse paragrahvi 32 lõikes 3 nähakse ette rakenduskõrgkoolide põhikirjade ja põhimääruste kooskõlla viimise rakenduskõrgkooli seadusega kuue kuu jooksul rakenduskõrgkooli seaduse jõustumisest. Sama seaduse paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatakse, et rakenduskõrgkooli põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. Hetkel reguleerivad riigi rakenduskõrgkoolide tegevust nende põhikirjad.
Haridusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Narva Kõrgkooli, Tartu Lennukolledþi, Tartu Õpetajate Seminari, Viljandi Kultuurikolledþi, Virumaa Kõrgkooli põhimäärused.
Käesoleva eelnõuga hõlmatud rakenduskõrgkoolide põhimäärused on koostatud arvestades iga kooli omapära, õppekavasid, struktuuri, sisekorda ja traditsioone.
Eelnõu vastuvõtmisega viiakse riigi rakenduskõrgkoolide tegevus kooskõlla rakenduskõrgkooli seadusega.
7. Riigi omandis oleva vara munitsipaliseerimise tingimuste ja korra kinnitamine
Esitaja: Jaak Leimann
Tüüp: määruse eelnõu
Kommentaar: Munitsipaliseerimise kord ja tingimused tulenevad Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse III osa sätete nõuetest.
Riigikogu võttis 16. novembril 1998.a. vastu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse, millega arvati munitsipaliseerimise objektide nimekirjast välja riigi äriühingu omandis olev vara . seadusemuudatus kaotas vastuolu, mis takistas munitsipaliseerimise tingimuste ja korra kinnitamist.
Esitatud korras on täpsustatud munitsipaliseerimise korda ja tingimusi, munitsipaliseerimise otsuse sisu ,erastamiskohustuse tähtaega, vara hariliku väärtuse määramist ja saadud raha laekumist. Majandusministeerium peab vajalikuks jätkata riigivara munitsipaliseerimist läbi Eesti erastamisagentuuri.
8. Volituste andmine mikrolülituse topoloogia kaitse seadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks
Esitaja: Jaak Leimann
Tüüp: määruse eelnõu
Kommentaar: Riigikogu võttis mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse vastu 25. novembril 1998.a. Seadusest tulenevate alamaktide kehtestamiseks on sätestatud volitusnormid Vabariigi Valitsusele või tema poolt volitatud ministrile.
Kuna Patendiamet tegutseb Majandusministeeriumi valitsemisalas ning seaduses nimetatud alamaktid reguleerivad toiminguid Patendiametis või Patendiametiga suhtlemisel, on otstarbekas kehtestada nimetatud aktid majandusministri määrusega. Selleks on vajalik Vabariigi Valitsuse määruses sisalduv edasidelegatsioon majandusministrile nimetatud aktide kehtestamiseks.
9. Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses oleva vallasvara, mis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks, kasutusse andmise korra kinnitamine
Esitaja: Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu
Kommentaar: Metsaseaduse paragrahvi 52 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses oleva vallasvara kasutusse andmise korra. Riigimetsa Majandamise Keskus kui riigitulundusasutus on metsanduses riigi majandusfunktsioonide kandjaks. Keskuse tegevuse alused (majandustegevuse lubatud ulatus, juhtimise ja finantseerimise alused, asutuse valduses oleva riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord jne) sätestab metsaseadus.
Metsaseaduse paragrahvi 52 lõige 3 määrab keskuse valduses oleva vallasvara kasutada andmise võimalused, kui see ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks. Metsaseaduse kohaselt võib eelnimetatud vara anda tasuta kasutamiseks riigiasutusele, kui see vara on vajalik riigivõimu teostamiseks või siis tasu eest kasutamiseks avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel.
Vara kasutusse andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
Erinevalt
riigivaraseadus alusel kehtestatud korrast võimaldab antud kord
tegutseda keskusel operatiivsemalt ja efektiivsemalt, andes vallavara kasutusse
andmise ja alghinna kehtestamise keskuse peadirektori otsustada.
10. Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses oleva vallasvara, mis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks, üleandmise ja võõrandamise korra kinnitamine
Esitaja: Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu
Kommentaar: Metsaseaduse paragrahvi 52 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses oleva vallasvara kasutusse andmise korra. Riigimetsa Majandamise Keskus kui riigitulundusasutus on metsanduses riigi majandusfunktsioonide kandjaks. Keskuse tegevuse alused (majandustegevuse lubatud ulatus, juhtimise ja finantseerimise alused, asutuse valduses oleva riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord jne) sätestab metsaseadus.
Metsaseaduse paragrahvi 52 lõige 3 määrab keskuse valduses oleva vallasvara kasutada andmise võimalused, kui see ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks. Metsaseaduse kohaselt võib eelnimetatud vara anda tasuta üle teisele riigiasutusele, kui see vara on vajalik riigivõimu teostamiseks või siis võõrandada tasu eest avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel.
Vara üleandmise ja võõrandamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
Erinevalt
riigivaraseadus alusel kehtestatud korrast võimaldab antud kord
tegutseda keskusel operatiivsemalt ja efektiivsemalt, andes vallavara üleandmise
ja müügi ning alghinna kehtestamise keskuse peadirektori otsustada.
11. Halliste valla ja Karksi valla piiride muutmine
Esitaja: Olari Taal
Tüüp: määruse eelnõu
Kommentaar: Halliste valla ja Karksi valla senised piirid pärinevad külanõukogude ajast. Seejuures ei arvestatud ei piirkondade ajaloolist ja geograafilist ühtekuuluvust, keskuste ja tagamaa vahelisi teenindamisalaseid sidemeid ega elanike liiklemise tingimusi.
Eelnõus taotletakse jätta Viljandi maakonna Halliste valla külade nimistust välja Muri küla ning lisada nimetatud küla Karksi valla külade nimistusse.
Mõlema valla elanike küsitlused Muri küla haldusliku kuuluvuse muutmise suhtes andsid ülekaalukalt positiivse tulemuse. Halliste valla ja Karksi valla piiride muutmisega kaasnevad kulud kaetakse asjaomaste omavalitsusüksuste ja valitsusasutuste poolt vastavalt nende pädevusele.
Muri küla üleviimisega ühest vallast teise kaasneb vajadus muuta Halliste valla ja Karksi valla külade nimistut ja külade lahkmejooni.
12. Delegatsiooni moodustamine Haagis toimuval diplomaatilisel konverentsil osalemiseks
Esitaja: Raul Mälk
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar: 14.-29.03 1999 toimub Haagis diplomaatiline konverents, mille eesmärk on muuta 1954.a. Haagi konventsiooni "Kultuuriväärtuste kaitset relvakonflikti korral". Konventsiooni muutmiseks on kavas vastu võtta lisaprotokoll.
eesti ühines 1954.a. Haagi konventsiooniga 22.veebruarl 1995. Selle konventsiooni peamine põhimõte on, et riigi või rahva jaoks erilise tähtsusega kultuuripärand - arhitektuuri-, kunsti-, või ajaloomälestised, teosed, kollektsioonid jms, samuti kohad, kus neid hoitakse, peavad olema erilise kaitse all. Selleks näeb konventsioon ette, et tuleb vältida niisuguste objektide või kohtade ründamist või nende kasutamist sellisel moel, mis seaks nad hävimisohtu.
Välisministeerium peab konverentsil osalemist ja lisaprotokollile allakirjutamist oluliseks.
13. Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vahelise rahvusvahelise autoveo kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: Raul Mälk
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar: Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi ja Küprose Vabariigi Kommunikatsiooni- ja Tööministeeriumi spetsialistide koostööna on ette valmistatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vaheline rahvusvahelise autoveo kokkuleppe eelnõu.
Kokkuleppe eesmärgiks on reguleerida sõitjate ja veoste rahvusvahelist autovedu Eesti ja Küprose vahel ning transiidina läbi nende territooriumide pädevate valitsusasutuste lubade alusel.
Kokkuleppes on toodud üldised nõuded sõidukite masside ja mõõtmete kohta, käsitletud nõudeid maksude ja lõivude kohta, lepingupoolte kohustusi kokkuleppe sätete rikkumiste korral, ühiskomisjoni loomist ja kokkukutsumist ning kokkuleppe jõustumist ja kehtivusaega.
14. Vabariigi Valitsuse 28. mai 1998.a määruse nr 110 "Tolliametnikele toitlustuskulude kompenseerimise tingimuste ja ulatuse kehtestamine" muutmine
Esitaja: Mart Opmann
Tüüp: määruse eelnõu
Kommentaar: Vabariigi Valitsuse 28. mai 1998.a määruse nr 110 "Tolliametnikele toitlustuskulude kompenseerimise tingimuste ja ulatuse kehtestamine" muutmine" eelnõu näeb vastavalt 1999. aasta riigieelarves Tolliametile eraldatud toitlustuskulude üldsummale ette tolliametnike toitlustuskulude kompenseerimise senise päevanormi muutmise.. arvestuse kohaselt moodustavad toitlustuskulud ühe tolliametniku kohta 8-tunnise tööpäeva puhul 42 krooni, mis vastab piirivalvurite ja kaitseväelaste toitlustuskulude tasemele 1999. aastal.
15. Erandina elamisloa taotlemise lubamine
Esitajad: Olari Taal, Andra Veidemann
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar: eelnõuga edastatakse Vabariigi Valitsuse otsustamiseks 25 välismaalase taotlused erandina elamisloa taotlemise lubamiseks.
16. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine (2 korralduse eelnõu)
Esitajad: Olari Taal, Andra Veidemann
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar: eelnõuga edastatakse Vabariigi Valitsuse otsustamiseks dokumendid 247 ja 120 naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmiseks.
17. Elamisloa andmisest keeldumine (6 korralduse eelnõu)
Esitaja: Andra Veidemann
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte anda elamisluba 6-le kaadrisõjaväelasele.
18. Riigivara müük (Järva maakonnas Türil Weidemanni 4 asuv garaaz-kuur)
Esitaja: Raivo Vare
Tüüp: korralduse eelnõu
19. Loa andmine avalik-õiguslikule ülikoolile vara võõrandamiseks
Esitaja: Mait Klaassen
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar:
Ülikooliseaduse paragrahvi 46 lõi 1 sätestab, et ülikoolile
kuuluvat kinnisvara on õigus võõrandada Vabariigi
Valitsuse loal. Tulenevalt sellest esitab Haridusministeerium Eesti Põllumajandusülikooli
taotluse lubada ülikoolil võõrandada Tartumaal Tähtvere
vallas Märja alevis asuv kinnistu kui vara, mis ei ole ülikoolile
tarvilik eesmärgi saavutamiseks.
20. Riigimaa hoonestusõigusega koormamine
Esitaja: Andres Varik
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar:
Riigivara seaduse paragrahvi 19 lõike 2 ning paragrahvi 20 lõike
2 alusel esitab Põllumajandusministeerium Vabariigi valitsuse korralduse
eelnõu nõusoleku saamiseks ministeeriumi valitsemisel oleva,
Järva maakonnas Türi vallas Särevere alevikus asuva hoonestamata
riigimaa pindalaga 6500 m² avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega
pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks AS Ritabell kasuks 36
aastaks.
21. Volituste andmine allakirjutamiseks:
1) Eesti Vabariigi ja Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahelisele garantiilepingule (ASi Tallinna Lennujaam poolt reisijaterminaali rekonstrueerimiseks võetava laenu kohta)
Esitaja: Mart Opmann
Tüüp: korralduse eelnõu
2) Eesti Vabariigi ja Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahelisele garantiilepingule (ASi Eesti Raudtee poolt raudteeprojekti rahastamiseks võetava laenu kohta)
Esitaja: Mart Opmann
Tüüp:
korralduse eelnõu
22. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservfondist:
1) Haridusministeeriumile (Eesti Kirjandusmuuseumi fondihoidlate inventari soetamiseks)
Esitaja: Mart Opmann
Tüüp: korralduse eelnõu
2) Kultuuriministeeriumile (Eesti Kirjanike Liidu ruumide remondikulude osaliseks katmiseks)
Esitaja: Mart Opmann
Tüüp: korralduse eelnõu
3) Keskkonnaministeeriumile (üleandmiseks Tallinna Linnakohtu Täitevosakonnale)
Esitaja: Mart Opmann
Tüüp: korralduse eelnõu
4) Rahandusministeeriumile (käibemaksu- ja aktsiisipettuse tõkestamise abinõude väljatöötamiseks ja nende rakendamiseks moodustatud ministeeriumidevahelise komisjoni tegevusega seotud kulude katteks)
Esitaja: Mart Opmann
Tüüp: korralduse eelnõu
5) Välisministeeriumile (Võrumaal Meremäe vallas asuvate maaüksuste Eesti Vabariigile omandamise kuludeks)
Esitaja: Mart Opmann
Tüüp: korralduse eelnõu
6) Sotsiaalkindlustusametile (toetuse maksmiseks Vabadussõja veteranidele Eesti vabariigi 81. aastapäeva puhul)
Esitaja: Mart Opmann
Tüüp: korralduse eelnõu
7) Sillamäe Linnavalitsusele (Sillamäe Vanalinna Koolis toimunud põlengu tagajärgede likvideerimise kulude osaliseks katmiseks)
Esitaja: Mart Opmann
Tüüp: korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist
8) Otepää Linnavalitsusele (õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest Otepää Linnavalitsuse ümberpaigutamise kulude katteks)
Esitaja: Mart Opmann
Tüüp: korralduse eelnõu
23. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:
1) sotsiaalministri taotlusel
Esitaja: Tiiu Aro
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar: Vabariigi Valitsus volitab Sotsiaalministeeriumi kantslerit Hannes Danilovit esindama Eesti Vabariiki asjast huvitatud isikuna kõigis kohtuinstantsides Merle Linda Kanguri avalduse alusel kodaniku teadmata kadunuks tunnistamiseks.
2) sotsiaalministri taotlusel
Esitaja: Tiiu Aro
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar:
Vabariigi Valitsus volitab Sotsiaalministeeriumi kantslerit Hannes Danilovit
esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Harry
Raudvere hagis Eesti Vabariigi vastu töölepingu lõpetamise
hüvituse ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise tasu
nõudes.
3) keskkonnaministri taotlusel
Esitaja: Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar: Vabariigi Valitsus volitab Keskkonnaministeeriumi kantslerit Rein Ratast esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Priidu Loo kaebuses Eesti Vabariigi 22.04.1994.a. korralduse nr 257-k osaliselt seadusevastaseks tunnistamiseks.
4) rahandusministri taotlusel
Esitaja: Mart Opmann
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar: Vabariigi Valitsus volitab Rahandusministeeriumi kantslerit Agu Lellepit esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Väino Penti hagis Eesti Vabariigi vastu õigusvastaselt võõrandatud vara üleandmiseks.
5) kultuuriministri taotlusel
Esitaja: Jaak Allik
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar: Vabariigi Valitsus volitab Rahandusministeeriumi kantslerit Agu Lellepit esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides AS Honga hagis Eesti Vabariigi vastu 50 199 krooni ja 60 sendi suuruse võla nõudes.
24. Volituste andmine Rahandusministeeriumi kantslerile esindamaks Eesti Vabariiki võlausaldajana Asi EVEA Pank pankrotimenetluses.
Esitaja: Mart Opmann
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar: 1998. aasta 1. oktoobril tühistas Eesti Panga Nõukogu EVEA panga tegevlitsentsi ja 1998.a. 2.oktoobril algatas Tallinna Linnakohus pankrotimenetluse EVEA panga suhtes. 1999.a.a 5. veebruaril kuultati välja EVEA panga pankrott. Käesolevaks ajaks on pankroti otsuse peale edasi kaevatud Ringkonnakohtusse. 23. veebruaril 1999.a. toimub EVEA panga võlausaldajate üldkoosolek. Vastavalt korralduse eelnõule määrab Vabariigi valitsus riigi esindajaks võlausaldajana EVEA panga pankrotimenetluses Rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep
25. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine
Esitaja: Raul Mälk
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
- Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993.a. määruse nr 190 "matusetoetuse määramine ja maksmine" muutmine
Tüüp: määruse eelnõu
Kommentaar: Matusetoetust masktakse Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993.a.
määruse nr 190 alusel. Käesoleval ajal on matusetoetuse suuruseks 1400 krooni. 1999. aastaks on riigieelarvest eraldatud matusetoetuste maksmiseks kokku 30 miljonit krooni. Nimetatud summast lähtuvalt on võimalik matusetoetust suurendada alates 1. märtsis 1999. aastast 1500 kroonini.
27. Sotsiaalmajandusnõukogu moodustamine
Esitaja: Tiiu Aro
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar: Sotsiaalmajandusnõukogu tegevuse peaeesmärgiks on Vabariigi Valitsuse nõustamine sotsiaalmajanduslike protsesside ja makromajanduslike suhete valdkonnas ning sotsiaalse dialoogi pidamine tööandjate ja töövõtjate vahel.
Sotsiaalmajandusnõukogu moodustatakse kolmepoolsuse põhimõttel Vabariigi Valitsuse, tööandjate ja töötajate keskorganisatsioonide poolt nimetatud ekspertidest. Nõukogu tegevust finantseeritakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.
- Elamisloa andmisest keeldumine (4 korralduse eelnõu)
Tüüp: korralduse eelnõu
Kommentaar:välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte anda elamisluba 4-le kaadrisõjaväelasele.