Sa oled siin

Valitsuse 22.2.18 istungi kommenteeritud päevakord

21. veebruar 2018 - 17:10

Eesti Vabariigi 100. aasta sünnipäevanädala jooksul liigub juubelisündmuste kese läbi Eesti linnade. Seoses sellega toimub riigi 100. aasta juubelinädala valitsuse istung Viljandis. Väljasõiduistung algab homme Viljandi Gümnaasiumis kell 11.

Istungi algus on pidulik ja avatud ajakirjanikele, kooliperele ning kutsutud külalistele. Valitsuse kommunikatsioonibüroo teeb sellest otseülekande, mida saab jälgida kodulehel: www.valitsus.ee.

Istungile järgneb  pressikonverents kell 12 Viljandi Gümnaasiumi uues osas, kus osalevad peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning justiitsminister Urmas Reinsalu.

Pressikonverentsi ülekannet saab jälgida siit - http://meediaveeb.valitsus.ee/show.php

 

1. Eesti Vabariigi 100. sünnipäev
Esitaja: peaminister Jüri Ratas

 

Sõnavõtud ja tagasivaade 100 aasta tagustele sündmustele ning valitsuse pöördumise vastuvõtmine.

Sõnavõttudega esinevad Viljandi linnavolikogu esimees Helir-Valdor Seeder, linnapea Madis Timpson, gümnaasiumi direktor Ülle Matsin. Ajaloolise tagasivaate 100 aasta eest toimunud sündmustele teeb Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak.

 

2. Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Kaitseliidu seadusesse ja tulumaksuseadusesse viiakse sisse muudatused, mis puudutavad muuhulgas liikmeks astumise lihtsustamist, kaitseliidu liikmete üle arvestuse pidamist, tervisekontrolli, sotsiaalseid tagatisi, esmaabi osutamist kaitseliidus jmt.

Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liikmeks astumisel vabastatakse tervisekontrollist lapseealised poisid ja tüdrukud. Samuti ei pea edaspidi kaitseliiduga liitumisel tervisekontrolli kordama inimesed, kellel on kehtiv relvaluba või kellele on tehtud tervisekontroll tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseinikuna ja kellel on seetõttu õigus kanda sõjaväe- või tulirelva.

Kaitseliidu liikmete üle hakatakse arvestust pidama andmekogus, mis liidestub X-teega ning saab edaspidi vajalikke andmeid riiklikest registritest, mis parandab kogutavate andmete kvaliteeti. Seni peeti liikmete arvestust kaitseliidu ülema asutatud asutuse andmekogus, mille andmevahetus riiklike registritega oli piiratud ja toimus üksikpäringute kaudu.

Seaduses sätestatakse ka kaitseliidu liikme kohustus teavitada organisatsiooni oma terviseseisundi halvenemisest kui see ei pruugi enam vastata ettenähtud nõuetele. Sätte eesmärk on juhtida kaitseliidu liikmete tähelepanu vajadusele teavitada oma terviseseisundi muutumisest, kui see mõjutab kaitseliidu tegevliikmena kaitseliidu ülesannete täitmises osalemise võimet.

Lisaks nähakse ette, et õigus ravikulude hüvitamisele on ka kaitseliidu liikmel, kes on saanud vigastada teenistuskohustuse täitmisel, kaasatuna kaitseliidu koosseisus päästesündmuse või hädaolukorra lahendamisse, politseitegevusse, riigikaitseobjekti vastase ründe või riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamisse. Siiani kaetakse ravikulud vaid kaitseliidu tegevliikmel, kes on saanud vigastada sõjaväelise väljaõppe ajal.

Kaitseliidu liikmed osalevad organisatsiooni tegevuses vabatahtlikult ning nende seas on ka arste ja õdesid, kellel on tervishoiutöötajatena õigus osutada iseseisvalt tervishoiuteenuseid oma kutse või eriala piirides. Seadusega antakse neile õigus osutada vajadusel esmaabi oma pädevuse piires ka kaitseliidu ülesannete täitmisel.

Seadus jõustub 2018. aasta 1. mail.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8700e821-2f64-49ff-b4cf-d63c6f9ea1d1#gAt2onzt

 

3. Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (riigikaitse arengukava 2017-2022 rakendamine)
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Muudatustega korrastatakse kaitseväe struktuuri ja selle kehtestamise tasandeid. Muudatuste tulemusena peab kaitseväe tegevus muutuma paindlikumaks ja võimaldama kiiremini reageerida uutele ülesannetele.

Kaitseväe ülesehitus, struktuuriüksuste nimetused ja nende ülesanded sätestatakse edaspidi sarnaselt teiste valitsusasutustega põhimääruse tasemel. Muudatuse jõustumise järel jäävad endiselt seaduse tasemel reguleerituks kaitseväe ülesanded ja õigused ning kohustused. Senine regulatsioon ei võimalda kaitseväe ülesehitust operatiivselt ja paindlikult muuta.

Seadusest jäetakse välja ka Vabariigi Valitsuse kohustus kehtestada väeüksuste tüüpsuurus, ülesehitus, allüksuste nimetused, kuulumine väeliiki ja relvaliiki, samuti väeüksuste jagunemine alalises valmiduses väeüksusteks, kiirreageerimisväeüksusteks ja põhivalmiduses väeüksusteks. Sellega antakse Kaitseväe juhatajale suurem tegutsemisruum väeüksuse ülesannete täitmise korraldamisel. Samuti jäetakse kaitseväeteenistuse seadusest välja kaitseväe struktuuriüksuste ülemate ametinimetused ja asendatakse need viitega, et tegemist on Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastustava ministri nimetatava ametikohaga. Seadus käsitleb edaspidi vaid Kaitseväe juhataja nimetamist.

Kavandatava kaitseväe põhimääruse muudatuse kohaselt ei looda juurde valitsuse poolt nimetatavaid ametikohti, kuid valitsusele jäetakse võimalus neid ette näha. Kaitseminister nimetab kaitseväe juhataja asetäitja, kaitseväe peastaabi ülema, mereväe ülema, õhuväe ülema, erioperatsioonide väejuhatuse ülema, luurekeskuse ülema ja toetuse väejuhatuse ülema. Põhimääruse kavandis nähakse ette anda kaitseministrile uue õigusena küberväejuhatuse ülema ja sõjaväepolitsei ülema nimetamise õigus.

Eelnõu kohaselt luuakse ka võimalus reservistide kaasamiseks rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele. Sellega suurendatakse kaitseväe võimekust reageerida kiiremini vahetutele ohtudele.

Seaduses sätestatakse ka väärteokaristused kaitseväe loata mehitamata sõiduki kasutamise eest kaitseväe territooriumil ja eelneva loata pildistamise või salvestamise eest. Kaitseväe objektid, kus on pildi või kujutise salvestamine või edastamine keelatud, on üldjuhul märgistatud keelava tähisega või tuletatakse seda meelde objektile sisenemisel.

Muudetakse tegevväelase pikaajalisse lähetusse saatmise reegleid.

Kavandatavad muudatused on plaanitud jõustuma 1. juulil 2018.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fe5e20dc-5504-41c6-b961-71...

 

4. Suure elektrikulude osakaaluga ettevõtjatele elektriaktsiisi soodusmäära kehtestamist käsitleva seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on tõsta Eesti kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjate konkurentsivõimet, võimaldades neil tarbida elektrit soodusaktsiisimääraga.

Eesti tööstusettevõtjad on ebasoodsamas konkurentsiolukorras võrreldes naaberriikides tegutsevate konkurentidega, sest energiamahukaks tootmisele ei ole Eestis erisusi rakendatud. See pärsib juba tegutsevate ettevõtete laienemist ning uusi otseinvesteeringuid Eestisse. Erisuste rakendamine võimaldaks vähendada energiakulusid ning suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Leevendused energiamahukale tootmisele on Euroopa Liidus väga levinud, sellised leevendusmeetmed on kehtestatud näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes.

Eelnõu kohaselt saavad kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse ja infoalase tegevuse sektori ettevõtjad teatud tingimuste täitmisel tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga. Soodsam aktsiisimäär on 0,5 eurot megavatt-tunni kohta, mis on ligi 9 korda madalam kui tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta. Potentsiaalselt võib muudatus puudutada ligi 240 ettevõtjat.

Ettevõtja elektrointensiivsus olema vähemalt 20%. Elektrointensiivsus näitab elektrile tehtavaid kogukulutusi ja selle osakaalu ettevõtte loodavast lisandväärtusest. Soodustuse saamiseks peab ettevõtja elektrointensiivsus olema möödunud majandusaastal keskmiselt 20% või rohkem. Nii alustavad kui ka juba tegutsevad ettevõtjad saavad soodustust taotleda ka järgneva 12 kalendrikuu prognoosandmete alusel. Kui prognoos ei täitu, maksab ettevõtja saadud soodustuse tagasi.

Lisaks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastama ISO 50001 standardile ja ettevõtjale pannakse kohustus kasutada vandeaudiitorit, kes vaatab üle, kas elektrointensiivsuse arvutused on korrektsed ning ega ettevõtja pole raskustes. Raskustes ettevõtja vastavalt riigiabi reeglitele soodustust taotleda ei saa.

Soodusmääraga elektri tarbimise luba saab taotleda maksu- ja tolliameti kaudu ja loa kehtivus on tähtajatu eeldusel, et ettevõtja täidab aruandluskohutuse ja muud eelnõus sätestatud nõuded.

Muudatusega jääb riigieelarvesse 2019. aastal laekumata 3 miljonit eurot ning alates 2020. aastast ja edasi ligi 1,8 miljonit eurot aastas. 2019. aasta suurem laekumata jääv summa tuleneb peamiselt elektrointensiivsetele ettevõtjatele antavast õigusest taotleda 2018. aasta eest aktsiisi osalist tagastamist tavaaktsiisimääraga tarbitud elektrienergialt.

Lisaks tehakse eelnõuga muid eelkõige tehnilise iseloomuga muudatusi parema õigusselguse tagamise eesmärgil või praktikas tekkinud probleemide lahendamiseks.

Seaduse üldine jõustumiskuupäev on planeeritud 2019. aasta 1. jaanuariks. Tulenevalt ettevõtjate ootusest tarbida juba 2018. aastal soodusaktsiisimääraga elektrienergiat, rakendatakse elektrienergia aktsiisi osalist tagastamist 2018. aasta tarbimiselt. Seda juhul, kui energia aktsiisivabastuse luba väljastati 2019. aasta sees. Alates 2020. aasta 1. jaanuarist väljastatud energia aktsiisivabastuse loa omanikel ei ole õigust juba tarbitud elektrienergialt aktsiisi tagasi saada.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0eea6cc4-9830-423a-8c2d-22...

 

5. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2003. a määruse nr 316 „Väikesaarte komisjoni põhimäärus“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Muudetakse väikesaarte komisjoni koosseisuga seonduvat regulatsiooni. Eelnõus on arvestatud püsiasustusega väikesaarte seaduses tehtud muudatustega, mille kohaselt arvatakse 2018. a 1. jaanuarist komisjoni koosseisust välja kaks maavanemate esindajat ning koosseisu arvatakse maaeluministeeriumi esindaja.

Eelnõuga muudetakse saarte elanike huve esindava ühingu komisjoni koosseisu nimetamise sätet. Vastav ühing määratakse komisjoni kohaliku omavalitsuse üksuste, mille koosseisu püsiasustusega väikesaar kuulub, ettepanekul ja vajalik on poolthäälte enamus. Kehtiva määruse kohaselt on nimetatud saarte elanike huve esindavaks ühinguks Eesti Saarte Kogu.

Väikesaarte komisjon on moodustatud väikesaarte arenguga seonduvate küsimuste arutamiseks ja valitsuse nõustamiseks väikesaartele suunatud regionaalpoliitika küsimustes. Väikesaarte komisjoni kuuluvad valdkonna eest vastutav minister, kaks Rahandusministeeriumi esindajat, üks keskkonnaministeeriumi, üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning üks maaeluministeeriumi esindaja, üks iga väikesaarte nimekirja kantud saare esindaja, üks saarte elanike huve esindavate ühingute esindaja ja kaks väikesaarte esindajate kutsutud Riigikogu liiget.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9289e31-9294-43ef-8857-1c...

 

6. Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2015. a korralduse nr 141 „Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade arvu ülempiiri kehtestamine Kaitseliidus“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõuga tõstetakse kaitseliidus olevate tegevväelaste ametikohtade piirarvu seniselt 227 ametikohalt 232 ametikohani.

Ettepanek tegevväelaste ülempiiri muutmiseks laekus kaitseliidult. Kaitseliit võimaldab ühe oma ülesandena oma liikmetel saada sõjaväelist väljaõpet, olles see läbi ka oluline reservarmeele tegutsemisvõime ettevalmistaja. Lisanduvad tegevväelased peavad kaasa aitama kaitseliidule püstitatud sõjalise võime ettevalmistamisse. Tagama senise väljaõppe taseme säilitamise ja uute sõjalise väljaõppe vajaduste rakendamise.

Eelnõu link EIS-s:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9289e31-9294-43ef-8857-1cec0bb4d34d#DSBQgEDb

 

7. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (17 inimest)

Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 17-le kodakondsuse taotlejale, kes on täitnud seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (14 inimest)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 14-le kodakondsuse taotlejale, kes on täitnud seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused.

 

3) Eesti kodakondsuse andmine (2 inimest)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest.

 

4) Eesti kodakondsuse andmine (2 inimest)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest.

 

5) Eesti kodakondsuse andmine (41 inimest)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 41-le kodakondsuse taotlejale, kes on täitnud seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused.

 

6) Eesti kodakondsuse andmine (24 inimest)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 24-le kodakondsuse taotlejale, kes on täitnud seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused.

 

8. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine, Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamiseks, Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

9. Eesti seisukoht Tony de Brumi deklaratsiooniga ühinemise kohta
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Tony de Brumi deklaratsiooniga soovitakse rõhutada rahvusvahelisest merendussektorist pärit kasvuhoonegaaside heite vähendamise vajadust. Deklaratsioonis tõstetakse esile Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) juhtrolli ning toetatakse IMO plaani võtta vastu esialgne kasvuhoonegaaside heite vähendamise strateegia 2018. aastal ning lõplik strateegia 2023. aastal.

Deklaratsioon avati liitumiseks 12.12.2017 Pariisis korraldatud One Planet Summitil. Deklaratsiooniga on praeguseks liitunud 39 riiki, seal hulgas 23 Euroopa Liidu liikmesriiki.

Eesti toetab Tony de Brumi deklaratsiooniga ühinemist ja selles esitatud seisukohti, mille kohaselt rahvusvaheline meretransport peab panustama koos teiste majandussektoritega kliimamuutuste leevendamisse ja aitama kaasa Pariisi kokkuleppega võetud eesmärkide saavutamisele.

Tony de Brum (1945-2017) oli Marshalli Saarte endine välisminister ning väljapaistev kliimamuutuste vastu võitleja.

 

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Euroopa kodanikualgatuse kohta, eelnõu suhtes

Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 kohaselt sätestati Euroopa kodanikualgatuse vahendi eeskirjad ja kord 16. veebruari 2011. a määrusega nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta. Kehtiv Euroopa kodanikualgatuse määrus ei ole paraku rakendunud soovitud viisil - alates 2012. a on komisjon saanud üle 65 kodanikualgatuse taotluse, kuid edukaid algatusi on olnud vaid neli. 13. septembril 2017.a esitas komisjon nn demokraatia paketi raames uue Euroopa kodanikualgatuse määruse ettepaneku, eesmärgiga muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajate ja taotlejate jaoks vähem koormavaks ning kasutajasõbralikumaks. Komisjoni eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtiv määrus kehtetuks ja asendatakse see uue EL määrusega.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis reguleerib kaupade müügilepingutega seonduvaid teatavaid aspekte, eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Euroopa Komisjon avaldas 31.10.2017 uue direktiivi eelnõu, mis reguleerib kaupade müügilepingutega seonduvaid teatavaid aspekte.

Eelnõuga ühtlustatakse läbi maksimumharmoneerimise ettevõtjast müüja ning tarbija vahel sõlmitavatele müügilepingutele kohalduvaid reegleid. Ühtlustada soovitakse eelkõige kriteeriume, millele müüdav asi peab vastama selleks, et olla lepinguga kooskõlas, tarbija õiguskaitsevahendeid ja nende kasutamist kord olukorras, kus asjal esineb mõni puudus, ettevõtja vastutust ning tema tõendamiskoormise tähtaegasid ning müügigarantiide regulatsiooni. Hetkel valitsevad liikmesriikide õiguskordades küllaltki suured erisused, kuivõrd senised Euroopa Liidu õigusaktid nendes valdkondades on miinimumharmoneeriva mõjuga. Eelnõu eesmärgiks on lepingureeglite ühtsus kogu Euroopa Liidus, mis peaks kokkuvõttes soodustama ettevõtjate piiriülest kauplemist, tagades samas ühtlaselt kõrge tarbijakaitse taseme kogu Euroopa Liidus.

Eelnõu on osa paketist, millest teise osa moodustab direktiiv digitaalse infosisu lepingulise üleandmise kohta. Eesti toetab eelnõu.

 

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 26. veebruaril 2018. a kohtumisel ning informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Veebruari välisasjade nõukogu ametlikud aruteluteemad on Moldova, Venezuela, Lähis-Ida rahuprotsess. Moldova arutelu hõlmab nii Moldova ees seisvaid proovikive kui ka ulatusliku ja laiapõhjalise vabakaubanduslepingu elluviimist ja eelseisvaid valimisi, samuti Moldova rolli idapartnerluses ja julgeolekukoostöös.

Nõukogu eel toimub Rumeenia ja Prantsusmaa algatusel mitteametlik Moldova sõprade hommikusöök Moldova välis- ja integratsiooniministri Tudor Ulianovski osalusel.

Nõukogu võtab vastu järeldused Moldova, Myanmari, Kambodža, Maldiivide ja kliimadiplomaatia kohta ning EL prioriteetide kohta ÜRO inimõiguste küsimuses 2018. aastal.