Sa oled siin

Valitsuse 22.11.2018 istungi kommenteeritud päevakord

21. november 2018 - 16:49

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572


1. Kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu on esitanud valitsusele heaks kiitmiseks eelnõu, millega soovitakse muuta kaubamärgiseadust ja tööstusdisaini kaitse seadust.

Kehtivas õiguses on intellektuaalomandit puudutavate tsiviilasjade lahendamise pädevus kõigil Eesti maakohtutel. Praktikas aga jõuab enamus intellektuaalomandi vaidlusi Harju Maakohtusse. Harju Maakohus on ka ainus, kus on intellektuaalomandile spetsialiseerunud kohtunikke.

Eelnõu kohaselt antakse intellektuaalomandiõigusega seonduvate vaidluste lahendamise ainupädevus Harju Maakohtule.

Teise muudatusena saab Patendiamet võimaluse kasutada kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste puhul elektroonilist menetlust ning soodustatakse Patendiameti ja isiku vahelist elektroonilist suhtlust. Selleks nähakse ette võimalused teabe elektrooniliseks esitamiseks ja väljastamiseks. Tulevikus on Patendiametil kavas minna üle elektroonilisele menetlusele ja digitaalse registritoimiku pidamisele ka leiutiste (patendid, kasulikud mudelid), mikrolülituse topoloogiate ning geograafiliste tähiste puhul. 

Muudatuste järel lihtsustatakse ka patendivoliniku kutse omandamist vandeadvokaatidel. Kehtiva õiguse järgi peab patendivoliniku kutse soovija olema töötanud vähemalt viimased neli aastat patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus. Edaspidi loetakse kutse omandamiseks nõutava staaži hulka ka advokaadibüroos tööstusomandi valdkonnas õigusteenuse osutamise aeg. Vandeadvokaatidele aga säilib nõue sooritada patendivoliniku kutseeksam.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a088364f-e4c7-4bec-88fb-7...

2. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004 määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: määruse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik on esitanud valitsusele heaks kiitmiseks Kaitseministeeriumi põhimääruse muutmise eelnõu. Selle peamiseks eesmärgiks on anda objektide julgeoleku tagamise vastutus Kaitseministeeriumile, et juhtida senisest efektiivsemalt Kaitseministeeriumi valitsemisala objektidel julgeoleku tagamiseks vajalikke ressursse ning nende planeerimist. Veel soovitakse muuta Kaitseministeeriumi küberpoliitika ja infotehnoloogia osakond küberpoliitika osakonnaks. Heaks kiidetud põhimäärusega soovitakse võimaldada kantsleril ajutiste komisjonide kõrval moodustada ka alalisi komisjone.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS-is:  https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a3b90af4-7ebc-4f03-973a-c...

3. Niidu maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler on esitanud valitsusele heaks kiitmiseks eelnõu, millega soovitakse muuta Niidu maastikukaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja tsoneeringut. Kaitseala asub Pärnu linnas.

Muudatus on vajalik, et tagada kaitsekorra vastavus tegelike loodusväärtustega. Samuti ei võimalda kehtiv kaitsekord piisavalt ala puhkevõimalusi arendada kohtades, kus see ala loodusväärtusi ei kahjusta. Alal kaitstakse metsamaastikku ja sellele omast linnustikku, niidukooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Niidu maastikukaitseala pindala on 68,1 ha.

Võrreldes senise kaitsekorraga väheneb kaitseala pindala 16,7 ha võrra. Kaitsealalt arvatakse välja alad, kus ei esine kõrgeid loodusväärtusi ega kaitsealuseid liike. Varasema kaitsekorra järgi kuulus kogu maastikukaitseala sihtkaitsevööndisse. Uue kaitsekorra järgi väheneb sihtkaitsevööndi pindala seniselt 84,8 hektarilt 38,3 hektarini. Ülejäänud ala tsoneeritakse piiranguvööndisse. Suurendatakse rahvaüritusel osalejate arvu sajalt kahesajani, millest alates tuleb üritus kooskõlastada kaitseala valitsejaga.

4. Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler on esitanud valitsusele heaks kiitmiseks eelnõu, millega soovitakse muuta olemasoleva maastikukaitseala piire, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Sinimäe alevikus ja Mustanina külas. Praegu kehtib alal 1998. aastal kinnitatud kaitse-eeskiri.

Alal kaitstakse väärtuslikke pinnavorme ja maastikku – Vaivara Sinimägesid, vanu loodusmetsi, rohunditerikkaid kuusikuid ning soostuvaid ja soo lehtmetsi ning kaitsealuseid samblaliike.

Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

Eelnõuga muudetakse telkimise ja lõkke tegemise korda, mis on eramaal lubatud vaid selleks ette nähtud kohas. Praegu on lõkke tegemine lubatud omaniku loal.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f25eb308-6b90-4826-b87e-c...

5. Sadramõtsa looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler on esitanud valitsusele heaks kiitmiseks eelnõu, millega soovitakse moodustada Sadramõtsa looduskaitseala. Sellega tagatakse kaitse-eesmärgiks oleva metsise ja loodusdirektiivis toodud elupaigatüüpide kaitse.

Sadramõtsa looduskaitseala asub Võru maakonnas, Rõuge vallas ning ala pindala on 322 ha. Ala on 2005. aastast kaitse all olnud Sadramõtsa metsise püsielupaigana. Kaitseala eesmärkidesse lisanduvad haruldased ja ohustatud looduslikud elupaigatüübid – vanad loodusmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning rabad koos nokkheinakooslustega.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/04dba1fe-65db-44a0-89aa-f...

6. Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler on esitanud valitsusele heaks kiitmiseks eelnõu, millega soovitakse muuta olemasoleva Pärnu maastikukaitseala kaitse-eesmärke, piire ja kaitsekorda. Kaitseala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Reiu külas.

Maastikukaitseala pindala on 510,9 ha ning võrreldes kehtivaga väheneb kaitseala pindala 7,6 ha.

Muudatuse eesmärk on kaitsta Pärnu rohelise vööndi metsamaastikku, sealseid rekreatsiooni ja puhkevõimalusi, väärtuslikke metsakooslusi- metsastunud luited, liivikud, vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soolehtmetsad. Samuti kaitsealuste liikide elupaiku.

Kehtivas eeskirjas oli vaja kooskõlastada rahvaüritused alates 30 osalejast. Uue määrusega ei piirata rahvaüritustel osalejate arvu selleks ettevalmistatud kohas. Selleks ettevalmistamata kohas ürituse korraldamiseks tuleb üritus aga kooskõlastada kui osalejaid on rohkem kui 250.

Edaspidi on jalgratastega sõitmine lisaks teedele lubatud ka radadel.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f08fb8ab-55ca-4e30-8dda-a...

7. Iisaku maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler on esitanud valitsusele heaks kiitmiseks eelnõu, millega soovitakse muuta olemasoleva kaitstava loodusobjekti tüüpi: kaitsealuse pargi ja kaitsealuse liigi elupaikade baasil moodustatakse maastikukaitseala ja kehtestatakse kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Alutaguse vallas Iisaku alevikus ja Tärivere külas. Iisaku maastikukaitseala pindala on kokku 58,5 ha.

Eelnõu eesmärk on kaitsta Iisaku-Illuka oosiahelikku kuuluvat Tärivere mäge ja maastikuilmet, sealset metsakooslust, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike- kuldkinga ning lendoravat ja nende elupaiku.

8. Nõusolek Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kehtna vallale (Staadioni tn 18 asuv kinnistu)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps soovib valitsuselt nõusolekut võõranda otsustuskorras tasuta Kehtna vallale Rapla maakonnas Kehtna alevikus Staadioni tn 18 asuv kinnistu (staadion). Kinnistu kuulub praegu ministeeriumile.

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile e-residendi isikutunnistuse väljastamise kuludeks

Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Kuna e-residentide digitaalseid isikutunnistusi väljastatakse välisesindustes tänavu rohkem, kui riigieelarvet koostades prognoositi, teeb rahandusminister Toomas Tõniste valitsusele ettepaneku eraldada vabariigi valitsuse reservist 771 772 eurot välisministeeriumile e-residendi isikutunnistuse väljastamise kulude katmiseks.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumile erakorralisteks päästetöödeks pikaajalistel metsa- ja maastikutulekahjudel
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku eraldada vabariigi valitsuse reservist 536 622 eurot siseministeeriumile tänavu 1. maist kuni 31. augustini kestnud metsa- ja maastikupõlengutega seotud erakorraliste päästetööde kulude katteks.

10. Eesti seisukohad tehisintellekti teatise kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist esitab valitsusele heaks kiitmiseks Eesti seisukohad “Tehisintellekt Euroopa huvides” (tehisintellekti teatise) kohta. Teatise üldiseks eesmärgiks on võimaldada läbi ühtse raamistiku saada tehisintellektist maksimaalselt kasu ning lahendada tehnoloogia rakendamisest tulenevad ülesanded koostöös ning Euroopa väärtusruumile vastavalt.

Teatisega soovitakse edendada ELi tehnoloogilist suutlikkust, tööstusvõimsust ja tehisintellekti kasutuselevõttu kõikides majandusharudes nii era- kui ka avalikus sektoris. See hõlmab investeeringuid teadustegevusse ja innovatsiooni ning paremat juurdepääsu andmetele. Samuti valmistuda sotsiaal-majanduslikeks muudatusteks, mis kaasnevad tehisintellektiga. Selleks tuleb edendada haridus- ja koolitussüsteemi moderniseerimist, toetada talente, prognoosida tööturu muudatusi, toetada tööturustaatuste vahelist liikumist ja sotsiaalkaitsesüsteemide kohandamist. Samuti tagada asjakohane eetika- ja õigusraamistik, mis põhineb liidu väärtustel ja on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Samuti hõlmab see suuniseid tootevastutuse eeskirjade kohta, esile kerkivate probleemide üksikasjalikku analüüsi ja koostööd sidusrühmadega Euroopa tehisintellekti liidu kaudu.

Tehisintellekti tehnoloogia ja selle rakendused on oma olemuselt globaalsed. Väärtustel põhinev tehisintellekti eetikaraamistik on miski, mida liikmesriigid ei saa eraldiseisvalt luua - seetõttu on vajalik luua ühtsed põhimõtted Euroopa tasandil. Eesti toetab teatises toodud seisukohti ühtsete põhimõtete loomiseks ning tervitab initsiatiivi koostööks erinevates valdkondades. Avalikkuse kaasamine tehisintellekti küsimustesse on väga oluline loomaks usalduslikku fooni tuleviku arenguteks. Tehisintellekti kasutuselevõtt erasektoris, sh tööstuses ja põllumajanduses, suurendab oluliselt nii liikmesriikide kui Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimet.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist teeb valitsusele ettepaneku Eesti seisukohad heaks kiita.

11. Eesti täpsustatud seisukohad Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi aruteludes
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Rahandusminister Toomas Tõniste esitab valitsusele heaks kiitmiseks Eesti täpsustatud seisukohad Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi aruteludes.

Peamisteks arutelu teemadeks on pangandusliidu kriisilahendusfondi rahalise kaitsemeetme põhiprintsiibid, ESMi ennetavad toetusinstrumendid ning ESMi roll abiprogrammide ettevalmistuses, elluviimises ja seires.

Euroala rahandusministritel on ülesanne detsembriks lauale panna ESMi reformi põhipunktid, mis on osa laiemast Euroopa majandus- ja rahaliidu reformist.

Juunis otsustasid euroala valitsusjuhid, et ESM saab uue rolli – kindlustada kriisi järel loodud pangandusliidus pankade kriisilahendust ehk olla kriisilahendusfondi kaitsemeetme pakkuja. Selle uue funktsiooni peamised põhimõtted tahetakse detsembris kokku leppida.

Sellega seoses on üle vaatamisel ka ESMi teised instrumendid. Põhifookus on ennetavatel instrumentidel, mis aitaksid euroalal tõkestada kriisi üle kandumist ühelt liikmesriigilt teisele, või toetada liikmesriike, mida on tabanud muu negatiivne välismõju, mis ei ole tingitud riigi enda otsustest.

Memorandumis toodud ettepanekud Eesti seisukohtade täpsustamiseks Euroopa ESMi reformi käsitlevates aruteludes olid jutuks 15. novembril toimunud valitsuskabineti nõupidamisel, kus need kiideti esitatud kujul heaks.

Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku põhipunktides ESMi reformimist toetada ning Eesti seisukohad heaks kiita.

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite 26. novembri 2018 kohtumisel
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

26. novembril 2018 toimub Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite kohtumine, kus arutatakse uue Aafrika-Euroopa alliansiga seonduvaid arenguid ja Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI), sealhulgas Euroopa Kestliku Arengu Fondi+ (EFSD+) üle. Lisaks arutatakse soolise võrdõiguslikkuse ja arengukoostöö teemal. Euroopa Komisjon informeerib ministreid ka Post-Cotonou läbirääkimistest.

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad, millega toetatakse Aafrika–Euroopa alliansi kestlikuks investeerimiseks ja töökohtade loomiseks kasutusele võetud meetmeid. Samuti toetab Eesti soolise võrdõiguslikkuse arengut Euroopa Liidus.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu haridus- ja noortenõukogu 26. novembri 2018 istungil
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Noortenõukogus kiidetakse heaks Euroopa Liidu (EL) Nõukogu üldine lähenemisviis Euroopa Solidaarsuskorpuse eelnõusse ja nõukogu järeldused, mis käsitlevad noorsootöö rolli rände ning põgenike kontekstis. Kinnitatakse ka EL-i noortestrateegia 2019-2027 koos lisadega.

Haridusnõukogus kiidetakse heaks Erasmus+ programmi määruse üldine lähenemisviis ja võetakse vastu kõrgharidus- ja keskhariduskvalifikatsiooni ning välismaal veedetud osaõpingute õpiväljundite tulemuste automaatse vastastikuse tunnustamise soovitus.

Lisaks toimub Euroopa haridusruumi visiooni rakendamise teemaline arutelu.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad ning toetada Euroopa solidaarsuskorpuse määrust ja EL-i noortestrateegiat. Samuti toetab Eesti noorsootöö järeldusi, sest kvaliteetsete ning kõikidele noortele pakutavate noorsootöö võimaluste kaudu saab toetada isiklikku, haridusalast ning erialast arengut ja toimetulekut ühiskonnas. Ettepanek on toetada ka kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal veedetud osaõpingute õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamist käsitleva soovituse vastuvõtmist, et lihtsustada õpi- ja tööalast liikuvust Euroopa Liidus.

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikale pühendatud üldasjade nõukogu (ÜKP ÜN) 30. novembri 2018 istungil ning liitumine liikmesriikide ühisavaldusega Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste raames
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Ühtekuuluvuspoliitikale (ÜKP) pühendatud üldasjade nõukogu istungil toimub esimene poliitiline arutelu aastateks 2021–2027 kavandatud ühtekuuluvuspoliitika raamistiku üle. Lisaks soovitakse kuulda, mis on liikmesriikide jaoks võtmeküsimused ÜKP raamistikus. Eesti lähtub arutelus tänavu 8. novembril valitsuse istungil heaks kiidetud seisukohtadest.

Lisaks on koostamisel Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa riike ühendava ühtekuuluvuspoliitika sõprade rühma ühisavaldus, mille põhiline eesmärk on anda enne detsembris toimuvat riigipeade ja valitsusjuhtide ehk Euroopa Ülemkogu kohtumist selge ühine sõnum vajaduse kohta tugevdada ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarvet 2021–2027 Euroopa Liidu eelarveraamistikus.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku esitatud seisukohad heaks kiita.