Sa oled siin

Valitsuse 22.10 istungi kommenteeritud päevakord

22. oktoober 2020 - 9:09


Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga, istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Valitsuse pressikonverentsi ei toimu: https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-pressikonverentsi-sel-nelja... .  

 

1. Meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu

Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

Aastal 1875 koostatud meetrikonventsioon pani aluse alalisele valitsustevahelisele organisatsioonistruktuurile, mille eesmärgiks on kooskõlastatud tegevuse korraldamine mõõtühikutega seotud küsimustes. Peamine ülesanne on üha täpsemate mõõteetalonide loomine ning erinevate riikide etalonide võrdväärsuse tõstmine. Konventsiooniga on liitunud 62 riiki.

Eesti on olnud meetrikonventsiooni kõrgeima organi, Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi, assotsieerunud liige aastast 2005. Pikaaegse assotsieerunud liikmena tasub Eesti praeguseks osamaksu summas 51 490 eurot. Täisliikmena, kelle on oluliselt rohkem kaasarääkimise õigust, maksaks Eesti aastas nimetatud summale lisaks u 5700 eurot enam. Osalisriigina saame võimaluse suunata metroloogia arengu fookust ning teadus- ja arendusprojektide iseloomu, kandideerida sealsetele ametikohtadele ning osaleda istungitel hääleõigusega.

Eesti osalemise kaudu saame suunata metroloogia digitaliseerumist meile sobivalt ning mõjutada teisi riike metroloogia vallas kasutusele võtma Eestis loodud ja toimivaid e-riigi lahendusi. Meetrikonventsiooniga ühinemisel on osalisriigi osamaksega tagatud tasuta ligipääs riigietalonide võrdlusmõõtmistele ja kalibreerimisteenustele.

2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (249 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaiu 28. septembril algatatud seaduseelnõu.
Muu riigieluküsimuse otsustamiseks korraldatava rahvahääletuse algatamisel seatakse edaspidi tingimuseks, et rahvahääletusele esitatav küsimus ei tohi käsitleda põhiseaduse ega mõne muu seaduse muutmist. Endiselt tuleb esitada rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu, mis sisaldab rahvahääletusele pandavat küsimust, mille vastus saab olla üksnes «jah» või «ei».
Eelnõu eesmärgiks on seletuskirja kohaselt täpsustada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses rahvahääletuse korraldamise tingimusi, et tagada regulatsiooni vastavus Põhiseadusega.
Justiitsministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna nõuded rahvahääletusele pandavale küsimusele tulenevad põhiseadusest endast, ei ole õige asuda neid reguleerima seaduses.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 3. novembriks Riigikogu põhiseaduskomisjonile.

2) Arvamuse andmine töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaiu algatatud seaduseelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi selliselt, et töötajatel ja teenistujatel, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel, on õigus saada töötuskindlustushüvitist. Kehtiva regulatsiooni järgi on õigus saada töötuskindlustushüvitist nn sunnitud töötuse korral, näiteks kindlustatu koondamisel, asutuse likvideerimisel vms.
Eelnõuga tõstetaks töötuskindlustushüvitise suurust. Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva töötasust oleks 70 protsenti ja seda esimesest kuni 100. kalendripäevani ja 101. kalendripäevast 50 protsenti kuni töötuskindlustushüvitise perioodi lõpuni. Kehtiva regulatsiooni kohaselt moodustab töötuskindlustushüvitise suurus esimesel 100 kalendripäeval 60 protsenti ja 101. kalendripäevast 40 protsenti eelnevast sissetulekust.
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel suureneksid kulud seoses töötuskindlustushüvitise suurenemisega 2020. aastal 29 miljonit eurot ja 2021. aastal 24 miljonit eurot. Töötuskindlustushüvitise saajate ringi laiendamise kulu on 88 miljonit eurot.
Sotsiaalministeerium toetab küll eelnõu eesmärki, aga ei saa toetada muudatusettepanekuid esitatud kujul. Omal algatusel või poolte kokkuleppel töölt lahkujatele töötuskindlustushüvitise maksmine on väga põhimõtteline muudatus töötuskindlustussüsteemis, mis nõuab laiemat ühiskondlikku arutelu ja kokkuleppeid tööturu osapoolte vahel. Arvestades, et Töötukassa prognoositud töötuskindlustushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta on 2021. aastal u 95 miljonit eurot, on eelnõuga pakutud muudatustel märkimisväärne mõju töötuskindlustuse kuludele ning suure tõenäosusega kaasneb muudatustega vajadus tõsta töötuskindlustusmakse määra, mida praeguses majandusolukorras on mõistlik vältida.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 3. novembriks Riigikogu sotsiaalkomisjonile.

3. Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2017. a korralduse nr 78 „Eesti keelenõukogu koosseisu kinnitamine“ muutmine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

Seoses Eesti Keele Instituudi direktori vahetumisega arvatakse Eesti keelenõukogu koosseisust välja Tõnu Tender ning uueks liikmeks nimetatakse Arvi Tavast.

4. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Põltsamaa vallale (37 Jõgeva-Põltsamaa tee kinnistu)

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Vägari külas asuva 37 Jõgeva-Põltsamaa tee kinnistu tasuta võõrandamiseks Põltsamaa vallale Niinesaare tee ristmiku rekonstrueerimiseks.

5. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tartu vallale (Lähte alevikus 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee L8 kinnistu)

Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Tartumaal Tartu vallas Lähte alevikus asuv 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee L8 kinnistu Tartu vallale. Kinnistul asub jalgratta ja -jalgtee.

6. Eesti kodakondsuse andmine (36 isikut)

Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 36 isikule.

7. Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine

Esitajad: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku välisministeeriumi kantsleri nimetamiseks.

8. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine

Esitajad: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

9. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Hezbollah’ terroriaktidega

Esitajad: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Määruse eelnõu

Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Hezbollah’ terroriaktidega“ eelnõu.

Eelnõu eesmärk on kehtestada rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel Vabariigi Valitsuse sanktsioonina sissesõidukeeld ja väljasõidukohustus Hezbollah’ liikmete suhtes, kelle kohta on andmeid või on põhjendatud alust arvata, et nende tegevus on seotud terroriaktide toimepanemise või terrorismi toetamisega ja nad on seetõttu ohuks rahvusvahelisele või Eesti julgeolekule.