Sa oled siin

Valitsuse 22.08.2000 istungi info ja päevakord

22. august 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 22. augustil 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega.

Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Rahuaja riigikaitse seaduse eelnõu

Esitaja: Jüri Luik

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Rahuaja riigikaitse seaduse eelnõu. Seletuskirja kohaselt seaduseelnõu sätestab Eesti riigikaitse rahuaegse korralduse, määratledes riigikaitse eesmärgi, riigikaitse juhtimise eest vastutavate põhiseaduslike institutsioonide seisundi ning pädevuse ning riigikaitse kavandamise alused. Eelnõu eesmärkideks on määratleda riigikaitse täidesaatva riigivõimu ühe ülesandena, sätestada alused rahvusvaheliseks koostööks, sätestada riigikaitse kõrgeima juhi pädevus, määrata kaitseväe koht riigi valitsemissüsteemis, kehtestada kaitseväe kasutamise alused rahuajal. Eelnõu lähtub totaalkaitse põhimõttest, mille kohaselt võib seaduses sätestatud alustel ning korras panna kogu rahvale riigikaitsekohustusi saavutamaks riigikaitse eesmärke. Eelnõus täpsustatakse Riigikaitse Nõukogu pädevust, nõukogu koosseisu, mis on sätestatud praegu kehtiva "Rahuaja riigikaitse seaduse", on lisatud rahandusminister. Eelnõu sätestab ka Vabariigi Valitsuse pädevuse, piiritledes loodava julgeolekukomisjoni ülesanded Riigikaitse Nõukogu omadest. Eelnõu reguleerib kaitseministeeriumi pädevust riigikaitse korraldamisel ning määratleb kaitseväe ja Kaitseliidu koha ja rolli riigikaitse korralduses. Seaduseelnõu väljatöötamisel on analüüsitud mitme välisriigi riigikaitset reguleerivaid õigusakte, samuti on silmas peetud võimalikke rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad võimalikust NATO -liikmelisusest. Seaduse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi. Eelnõu vastuvõtmisega kaasneb mitmete rakendusaktide väljatöötamine, mille loetelu on toodud seletuskirjas.

 

2. Julgeolekukontrolli läbiviimisega seonduv riigikontrolli seaduse, õiguskantsleri seaduse, Eesti Panga seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse ja jälitustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: Tarmo Loodus

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Julgeolekukontrolli läbiviimisega seonduva riigikontrolli seaduse, õiguskantsleri seaduse, Eesti Panga seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse ja jälitustegevuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu. Seaduseelnõu eesmärgiks on kehtestada riigikontrolöri, õiguskantsleri, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikmete, Eesti Panga presidendi ja kaitseväe juhataja ametisse nimetamisele eelneva julgeolekukontrolli teostamise ja ametikohale sobivuse hindamiseks vajalike andmete kogumise tingimused.

 

3. Vedelkütuste miinimumvaru seaduse eelnõu

Esitaja: Mihkel Pärnoja

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks "Vedelkütuste miinimumvaru seaduse" eelnõu. Seletuskirja kohaselt tingib seaduse kehtestamise vajaduse Euroopa Liiduga liitumisel esitatav nõue viia Eesti seadused vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu kohaselt sätestab seadus kohustusliku vedelkütuse miinimumvaru moodustamise, hoidmise ja haldamise põhimõtted. Seletuskirja kohaselt tekitab eelnõu rakendamine riigi eelarvele suure rahalise koormuse. Varu peab olema vedelkütuste kõigis liikides. Varu kogus peab kõigi kütuseliikide puhul vastama vähemalt 90 päeva keskmisele sisetarbimisele eelmisel kalendriaastal. Varu hoidjatena nähakse ette riiki, kõiki vedelkütuse importijaid ning vedelkütuse suurtarbijaid. Miinimumvaru seaduse eelnõuga täiendatakse energiaseadust. Seaduse jõustumise korral peavad vedelkütuse importijad võtma turuloa saamisega kohustuse hoida vedelkütuse miinimumvaru. Seaduseelnõu ei kohusta hoidma kogu moodustatavat miinimumvaru Eesti territooriumil, vaid seda võib hoida ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

 

4. Hasartmänguseaduse paragrahvi 10 muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: Siim Kallas

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K Valitsus kiidab heaks Hasartmänguseaduse paragrahvi 10 muutmise seaduse eelnõu. Hasartmänguseaduse paragrahvi 10 lõike 2 punktiga 1 volitatakse Vabariigi Valitsust või tema poolt volitatud ministrit kehtestama nõuded mänguinventari parameetritele, mis kindlustavad võidu juhuslikkuse ja hasartmängu korraldamisel tehtavate operatsioonide registreerimise.

 

5. Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni muudatusprotokollide ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitaja: Toomas Hendrik Ilves, Toivo Jürgenson

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni muudatusprotokollide ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eesti Vabariik ühines Chicago 1944.a rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga 22. veebruaril 1992. Eesti konventsiooniga ühinemise ajaks oli Rahvusvahelise Tsiviillennunduseorganisatsiooni (ICAO) assamblee tunnistanud autentseteks konventsiooni prantsuse-, hispaania- ja venekeelse teksti, pärast seda vastavalt 1995.a ning 1998.a araabia- ja hiinakeelse teksti, võttes vastu konventsiooni muudatusprotokollid. Tuleb tunnustada ICAO assamblee otsust ning näidata üles lugupidamist araabia ja hiina keelte vastu ning sellest tulenevalt on esitatud ettepanek ratifitseerida rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 1995.a ja 1998.a koostatud muudatusprotokollid ning 1998.a koostatud protokoll konventsiooni autentse kuuekeelse teksti kohta.

 

6. Ülevaade piraatlusevastase võitluse tulemustest

Esitaja: Tarmo Loodus

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsuse 18. jaanuari 2000.a istungil tehti siseministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesandeks ette valmistada ja esitada ülevaade piraatlusevastase võitluse senistest tulemustest ja konkreetsed ettepanekud sellealase tegevuse tõhustamise kohta. Siseministeerium esitab ülevaate piraatlusevastase võitluse tulemustest. Politseipeadirektori käskkirjaga on määratud kindlaks politseiametnikud, kelle tööfunktsiooniks on intellektuaalse omandi käitelmisega seotud kuritegude tõkestamine. 2000.a kuue kuu jooksul on politseiametnike poolt kontrollitud 532 ettevõtet ja isikut ning avastatud piraattoodangut 35473 ühikut.

 

7. Raudtee-ehituse järelevalveinseneri litsentseerimise kord ja järelevalveinseneri õigused

Esitaja: Toivo Jürgenson

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab raudteeseaduse alusel heaks määruse, mis käsitleb raudtee-ehituse järelevalveinseneri litsentseerimise ja raudtee-ehituse ehitusjärelevalve mõistet. Paragrahvi 3 kohaselt on raudtee-ehituse järelevalveinseneride litsentseerijaks Raudteeamet, kuna just see valitsusasutus kannab Raudteeseaduse paragrahvi 20 lõike 4 kohaselt vastutust raudtee-ehituse ehitusjärelevalve teostamise eest tervikuna. Määruses käsitletakse raudtee-ehituse järelevalveinsenerile esitatavaid nõudeid (paragrahv 4), raudtee-ehituse järelevalveinseneri litsentseerimistunnistuse väljaandmise ja pikendamise taotluse vormistusnõudeid (paragrahvid 5 ja 10), Raudteeameti toiminguid litsentseerimist taotleva isiku pädevuse hindamisel ning litsentseerimistunnistuse väljaandmisel või selle pikendamisel (paragrahvid 6 ja 11), raudtee-ehituse järelevalveinseneri litsentseerimistunnistuse vormistusnõudeid (paragrahv 8), litsentseerimistunnistuse väljaandmisest ja pikendamisest keeldumise ning litsentseerimistunnistuse kehtetuks tunnistamise aluseid (paragrahvid 9, 12 ja 13). Raudtee-ehituse järelevalveinseneri litsentseerimistunnistus antakse välja viieks aastaks (paragrahv 7 lõige 1), mida võib enne kehtivuse lõppemist pikendada järgnevaks viieks aastaks. Litsentseerimistunnistuse tähtajalisus koos selle pikendamise võimalusega tagab raudtee-ehituse järelevalveinseneri kvalifikatsiooni ehk pädevuse säilivuse (ja arengu) perioodilise kontrolli. Paragrahvi 4, mis sätestab nõuded raudtee-ehituse järelevalveinseneri litsentseerimistunnistust taotleva isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele, kohustab taotlejat läbima ka eelnevat tervisekontrolli. Määrus annab raudtee-ehituse järelevalveinseneri õiguste põhiloetelu ehitusjärelevalve teostamisel.

 

8. Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a määruse nr 108 Maavalitsuste asukoha ja struktuuri kinnitamine muutmine

Esitaja: Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 108 3. juunist 1997.a Maavalitsuste asukoha ja struktuuri kinnitamine muutmine. Võru Maavalitsuse senisest 8 struktuuriüksusest arengu- ja planeeringuosakond ning majandusosakond on omavahel tihedalt seotud ja ülesanded kattuvad, siis peetakse otstarbekaks nende ühendamist majandusarenguosakonnaks, eesmärgiga tagada maakonna efektiivsem areng, olemasolevate ametnike otstarbekam kasutamine ja kvaliteetsema teenuse osutamine. Struktuurimuudatused viiakse läbi olemasoleva koosseisu ja palgafondi arvel.

 

9. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1993. a määruse nr 174 Riigilipu kasutamise korra kinnitamine muutmine

Esitaja: Aino Lepik von Wirén

Tüüp: määruse eelnõu

K: Riigilipu seaduse alusel ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 1999.a määrusest nr 301 "Vabariigi Valitsuse 22. septembri 1998.a määruse nr 206 "Suveaja rakendamine" kehtetuks tunnistamine" muudetakse seoses Eesti üleminekuga aastaringselt ühtsele kellaajale Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1993.a määrusega nr 174 kinnitatud "Riigilipu kasutamise korra" punkti 8, määratledes lipu heiskamise aja senise suve- ja talveaja asemel vastavate kalendrikuudega

 

10. Vabariigi Valitsuse 3. augusti 1994.a määruse nr 277 Tuletõrjejärelevalve korra kinnitamine kehtetuks tunnistamine

Esitaja: Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus tunnistab kehtetuks "Vabariigi Valitsuse seaduse" paragrahvi 27 lõikega 2 vastuolus olev Vabariigi Valitsuse 3. augusti 1994.a määrus nr 277 "Tuletõrjejärelevalve korra kinnitamine" ja seoses riikliku tuleohutusjärelevalve täieliku regulatsiooni sätestamisega "Päästeseaduses" (V peatükk).

 

11. Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu otsuse eelnõu heakskiitmine

Esitaja: Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab välissuhtlemisseaduse alusel ja kooskõlas Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) artikliga 108 heaks välisministeeriumi ettepanekul Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu otsuse, millega pikendatakse viie aasta võrra ajavahemikku, mille jooksul võetakse igasuguse Eesti poolt antava riigiabi hindamisel arvesse asjaolu, et Eestit käsitatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a kirjeldatud ühenduse piirkondadega samaväärsena. Euroopa lepingu artikli 63 lõike 4 punkt a sätestab, et kuni 31. detsembrini 1999.a arvestatakse Eesti poolt mistahes avaliku abi andmisel seda, et Eestit käsitatakse samaväärselt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a kirjeldatud Ühenduse piirkondadega. Euroopa lepingu artikli 63 lõike 4 punkt a annab assotsiatsiooninõukogule võimaluse pikendada eelnimetatud perioodi.

 

12. Volituste andmine Järva Teedevalitsusele ja selle juhatajale läbirääkimiste pidamiseks

Esitaja: Toivo Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab Järva Teedevalitsust ja selle juhatajat Aldur Aasat esindama Eesti Vabariiki Maanteeameti põhitegevuseks vajaliku, Järvamaal Türi vallas asuvate omanikega läbirääkimiste pidamiseks ja tehingute sooritamiseks riigi omandisse jääva transpordimaa omandamiseks. Seletuskirja kohaselt on teede-ja sideministeeriumi investeerimisprojektide nimistus ühe projektina ette nähtud T-5 Pärnu-Paide-Rakvere maantee Järva maakonnas asuva Rae - Parasi maanteelõigu ümberehitustööd. Projektdokumentatsioon on kooskõlastatud Türi Vallavalitsusega ning kinnitatud Maanteeameti poolt.

 

13. Kadrina vallas asuva õigusvastaselt võõrandatud vara kohta

Esitaja: Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse kohaselt omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, kui valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul Vabariigi Valitsus otsustab tagastamata jätta sõjalise, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekti või riikliku kaitse all oleva objekti, samuti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse valduses oleva haldushoone. Rahandusministeerium esitab Kadrina Vallavalitsuse taotlusel korralduse eelnõu, mille kohaselt jäetakse tagastamata Kadrina vallas asuva endise Niinesalu A-1 talu hoonetest elamu ja 2 keldrit kui Kadrina vallale oluline sotsiaalobjekt. Vastavalt seletuskirjale on rahandusministeeriumi töötajad käinud olukorraga kohapeal tutvumas. Rahandusministeerium teeb ettepaneku toetada Kadrina Vallavolikogu taotlust vara mittetagastamise kohta, kuid jätta Kadrina Vallavolikogu poolt taotletud varade nimistust välja lauda hoone, kuna seda ei kasutata sotsiaalobjektina.

 

14. Raha eraldamine

Vabariigi Valitsuse reservist

1) Tarbijakaitseametile (alkoholi ja tubakatoodete erikontrolli läbiviimiseks)

Esitaja: Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise oma reservist Tarbijakaitseametile 108590 krooni suuruses summas alkoholi ja tubakatoodete erikontrolli läbiviimise kulude katmiseks. Vastavalt seletuskirjale anti käibemaksu-ja aktsiisipettuse tõkestamise valitsuskomisjoni koosolekul 30.03.2000.a Tarbijakaitseametile ülesanne valmistada ette koos teiste asjaomaste ametkondadega tegutsemise plaan, nähes ette meetmed käibemaksu-ja aktsiisipettuste tõkestamiseks. Otsuse täitmiseks on Tarbijakaitseamet kavandanud korraldada koos politsei, Maksuameti ja Tolliameti töötajatega kogu Eesti territooriumil alkoholi ja tubakatoodete erikontrolli reide.

 

2) Haridusministeeriumile (eesti keele õpetaja saatmiseks Krasnojarski kraisse Ülem-Suetuki külla)

Esitaja: Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: : Valitsus otsustab raha eraldamise oma reservist 34345 krooni suuruse summa eesti keele õpetaja saatmiseks Ülem-Suetuki külla Krasnojarski krais. Nimetatud summa hõlmab õpetaja 4 kuu töötasu ( 1.09 - 31.12.2000), sotsiaalmaksu ja sõidukulu. Kuna taotlus eesti keele õpetaja saamiseks laekus alles käesoleval aastal, siis haridusministeeriumil ei olnud võimalik vastavaid kulusid 2000.a eelarvesse planeerida. Seletuskirja kohaselt on 2001. aasta eelarve projekti kavandamisel vastavate kuludega arvestatud

 

3) Haridusministeeriumile (eesti keele tasemeeksamite läbiviimiseks)

Esitaja: Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise oma reservist haridusministeeriumile 500 000 krooni suuruse summa eesti keele tasemeeksamite läbiviimiseks. Vastavalt seletuskirjale oli 1. juuni 2000.a seisuga eesti keele tasemeeksamite läbiviimiseks kulutatud 958 000 krooni, selleks haridusministeeriumi eelarvesse kavandatud 1 miljonist kroonist. Käesoleva aasta II poolaastaks vajatakse veel täiendavalt 1 miljon krooni, arvestades vähemalt 2500 eksami sooritajaga

 

15. Vabariigi Valitsuse 21. aprilli 1998.a istungi protokolli nr 17 päevakorrapunktis nr 2 märgitud otsuse muutmine

Esitaja: Heiki Kranich

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus pikendab "Säästva arengu seaduse" täiendamise seaduse eelnõu väljatöötamise tähtaega 2005. a II kvartalini. Protokolli nr 17 päevakorrapunkti 2 kohaselt tehti keskkonnaministeeriumile ülesandeks korraldada "Säästva arengu seaduse" täiendamise seaduse eelnõu väljatöötamine ja esitada see valitsusele 2000.a II kvartalis. Seletuskirja kohaselt moodustati keskkonnaministri käskkirjaga erinevate ministeeriumide ja muude institutsioonide esindajatest Nõukoda "Säästva arengu seaduse" täiendamise seaduse eelnõu ettevalmistamiseks. Koostöös sotsiaalministeeriumi ja majandusministeeriumiga jõuti seisukohale, et edasine tegevus tuleb kooskõlastada algatatava säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" loomisega ning otsustati teha ettepanek "Säästva arengu seaduse" täiendamise seaduse eelnõu esitamise tähtaja pikendamiseks.

 

16. Rahvusarhiivi põhimäärus

Esitaja: Mart Laar, Aino Lepik von Wircn

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks arhiiviseaduse alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse seadusega määruse "Rahvusarhiivi põhimäärus", millega tunnistatakse ühtlasi kehtetuks Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998.a määrusega nr 300 "Rahvusarhiivi moodustamine" kinnitatud Rahvusarhiivi põhimäärus. Rahvusarhiivi uue põhimääruse vastuvõtmine tuleneb asjaolust, et Rahvusarhiivi esimese tööaasta jooksul ilmnesid mitmed struktuurilised puudused, mis muutsid Rahvusarhiivi raskesti juhitavaks ning organisatsiooni loomise protsess on olnud ebatõhus ja aeglane. Esitatud Rahvusarhiivi põhimääruse eesmärgiks on Rahvusarhiivi struktuuri ja juhtimisskeemi parandamine, et viia lõpule arhiivinduse reform ja välja arendada Rahvusarhiivi organisatsioon.

 

17. Riiklike investeeringute programmi koostamise kord

Esitaja: Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse "Riiklike investeeringute programmi koostamise kord". Rahandusministeerium on koostanud riiklike investeeringute programmi (RIP) alates 1994. aastast. Siiani on RIPi koostatud rahandusministri 25.03.96. a määrusega nr 32 "Riiklike investeeringute programmi koostamise ja täitmise kontrolli kord" alusel, mis käesolevaks ajaks on kehtetuks tunnistatud.  Vastavalt "Riigieelarve seaduse" paragrahvi 16 lõike 3 punktile 3 tuleb RIP koostada Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra kohaselt. Uue korra kohaselt võetakse RIPi vaid riiklikult strateegilise tähtsusega projekte ja programme, mille kogumaksumus ületab 50 miljonit krooni. Samuti võetakse RIPi laenust ja välisabist rahastatavad projektid ning programmid, millega kaasneb riigipoolne kaasfinantseerimise kohustus. RIPi perioodi pikendatakse neljale aastale. Oluliseks täienduseks on eelnõus säte, mille kohaselt kinnitab RIPi Vabariigi Valitsus.

 

18. Ministeeriumide ja Riigikantselei põhimäärusi käsitlevate Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

Esitaja: Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse "Ministeeriumide ja Riigikantselei põhimäärusi käsitlevate Vabariigi Valitsuse määruste muutmise" kohta. Vastavalt "Vabariigi Valitsuse seaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse koodeksi ja riigivaraseaduse muutmise seaduse" paragrahvi 5 lõikele 1 tuleb ministeeriumide ja nende valitsemisalas olevate valitsusasutuste põhimäärused, samuti Riigikantselei põhimäärus, seaduse jõustumise ajaks so 1. septembriks 2000 viia kooskõlla seadusega.

 

19. Riigi lepingulise esindamise kord kohtus tsiviil, haldus- ja kriminaalasjades

Esitaja: Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse seaduse alusel esitab justiitsministeerium valitsuse istungile määruse "Riigi lepingulise esindamise kord kohtus tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades". Määruse väljatöötamine oli tingitud vajadusest kindlustada ja täpsustada riigi positsiooni lepingulise esindaja suhtes ning tagada riigile adekvaatne protsessuaalne kaitse ning täielik ülevaade kohtuasjade kulgemisest.

 

20. Andmete loetelu kohtus riigi esindamise kohta tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades ning andmete edastamise kord

Esitaja: Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse määruse "Andmete loetelu kohtus riigi esindamise kohta tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades ning andmete edastamise kord". Määrusega sätestatakse kohtus riigi esindamise kohta andmekogu loomine, mis võimaldab justiitsministeeriumil efektiivsemalt koordineerida õigusloome valdkondi ning jälgida riigi osalemist kohtumenetluses.

 

21. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1996. a määruse nr 160 Vabariigi Valitsuse reglemendi kinnitamine muutmine

Esitaja: Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: : Valitsus muudab oma varajasemat määrust 11. juunist 1996.a nr 160 Vabariigi Valitsuse reglemendi kinnitamine. Määruse väljatöötamine on tingitud vajadusest viia nimetatud määrus kooskõlla "Vabariigi Valitsuse seaduse" paragrahvi 36 lõike 2 punktiga 5^1.

 

22. Vabariigi Valitsuse 24. mai 1994. a määrusega nr 186 kinnitatud "Vanglaametnike teenistusmäärustiku" muutmine

Esitaja: Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 186 24. maist 1994. a Vanglaametniku teenistusmäärustik. 14. juunil 2000. a võeti vastu "Vangistusseadus," mis jõustub 1. detsembril 2000.a. Seaduse kohaselt on vanglaametniku ametisse nimetamise eelduseks ettevalmistusteenistuse läbimine, mis on oluliseks tagatiseks stabiilse ja kompetentse teenistuse rajamisel. 2000/2001. õppeaastast alustab lisaks siseministeeriumi haldusalas olevale sisekaitseakadeemiale, kus seni on antud vanglaametniku tööks vajalikku väljaõpet, 60 kutsekeskharidusega vanglaametniku aastase ettevalmistusega Haridusministeeriumi haldusalas olev Tallinna Kopli Ehituskool. Määruse eesmärk on anda tulevastele vanglaametnikele riiklikud tagatised nagu tasuta majutus, toitlustamine, õppetoetus ja tasuta vormiriietus. Määrus näeb ette "Vangistusseaduse" paragrahvis 117 sätestatud sotsiaalsete tagatiste rakendamise enne "Vangistusseaduse" jõustumist alates 2000/2001. õppeaastast. Määrus näeb ette "Vangistusseaduse" paragrahvi 117 rakendamisega seotud kulude katmise õppeasutuse eelarvest. Määrust on kavas jõustada 1. septembril 2000.a.

 

23. Teoreetilises väljaõppes viibiva Sisekaitseakadeemias või muus õppeasutuses vanglaametniku tööks vajaliku eriala õppiva isiku õppetoetuse määra kehtestamine

Esitaja: Märt Rask

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse Teoreetilises väljaõppes viibiva sisekaitseakadeemias või muus õppeasutuses vanglaametniku tööks vajaliku eriala õppiva isiku õppetoetuse määra kehtestamine. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2000. a määrusele nr 3 "Riigiteenistujate töötasustamine 2000. aastal" kuuluvad nooremvanglaametnikud 16.-18. palgaastmesse. Korraldusega kehtestatakse teoreetilises väljaõppes viibiva sisekaitseakadeemias või muus õppeasutuses vanglaametniku tööks vajaliku eriala õppiva isiku õppetoetuse määraks 15. palgaaste.

 

24. Riikliku hooneregistri pidamise põhimäärus ja Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 1990. a korralduse nr 378-k kehtetuks tunnistamine

Esitaja: Mihkel Pärnoja

Tüüp: määruse eelnõu, korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab majandusministeeriumis ettevalmistatud Vabariigi Valitsuse määruse Riikliku hooneregistri pidamise põhimääruse heakskiitmise ning Vabariigi Valitsuse korralduse Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 1990.a korralduse nr 378-k kehtetuks tunnistamise. Eelnõude väljatöötamise vajadus tuleneb Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.06.2000 otsusest nr 3-4-1-7-2000, millega otsustati tunnistada kehtetuks Elamuameti peadirektori 20.06.1995 käskkiri nr 45 Hoonete registreerimise juhendi kinnitamise kohta hooneregistri uue põhimääruse jõustumisest, kuid hiljemalt 1.septembrist 2000. Eesti riiklik hooneregister asutati ja põhimäärus kinnitati Vabariigi Valitsuse 20.12.1990 korraldusega nr 378-k, mis esitatud korralduse eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks.

 

25. Vabariigi Valitsuse 13. juuni 1995. a määruse nr 241 "Kõrghariduse hindamise nõukogu moodustamine ja selle koosseisu kinnitamine" muutmine

Esitaja: Tõnis Lukas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust 13. juunist 1995.a nr 241 kinnitatud Kõrghariduse hindamise nõukogu. Tehakse ettepanek arvata nõukogu koosseisust välja Tiia Karing, Venno Laul, Enn Põldroos, Andrus Ristkok, Hanno Sillamaa, Lembit Valt ja Peeter Vähi. Nõukogu liikmeteks nimetatakse Hele-Mai Haav, Jaak Kangilaski, Rein Küttner, Krista Mits, Jaan Ross, Mart Saarma, Valdur Veski. Haridusministeerium on seisukohal, et nõukogu koosseisus on vaja teha ulatuslikumaid muudatusi, et tagada nõukogu erapooletus ja võime täita talle seadusega pandud ülesandeid. Nõukogu koosseisu uuendamisel on lähtutud sellest, et pool nõukogu uutest liikmetest oleks esitatud rektorite nõukogu poolt vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1995.a määrusega nr 179 kinnitatud Kõrghariduse hindamise nõukogu põhikirja punktile 11.