Sa oled siin

Valitsuse 21.6.18 istungi kommenteeritud päevakord

20. juuni 2018 - 19:46

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, riigihalduse minister Janek Mäggi, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, justiitsminister Urmas Reinsalu ning välisminister Sven Mikser.

1. Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu järgi võetakse riigisisesesse õigusesse üle avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv. Direktiivi eesmärk on muuta inimeste, sealhulgas puudega inimeste jaoks avaliku sektori asutuste veebilehed, e-teenused ja mobiilirakendused paremini tajutavaks, mõistetavaks ja töökindlaks.

Tulevikus peavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õiguslik juriidilise isiku ja teabevaldajaks oleva eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku veebilehed ja mobiilirakendused vastama tehnilistele ligipääsetavuse nõuetele, mis võimaldavad erivajadustega inimestel mugavalt veebilehtede sisu tarbida. Erandina ei rakendata ligipääsetavuse nõudeid meediateenust osutavale teabevaldajale (nt ERR), samuti koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, välja arvatud üldinfo, sealhulgas vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamisel. Osad veebisisu liigid, nagu näiteks internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused, samuti kultuuripärandi kogudes olevate esemete reproduktsioonid, on jäetud direktiivi kohaldamisalast välja.

Täpsed ligipääsetavuse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister, kelleks on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, määrusega. Ligipääsetavuse nõuded võtavad arvesse erivajadusi, nagu nägemis-, kuulmis-, taju-, kõne- ja keelepuudeid, õpiraskusi ning füüsilisi ja neuroloogilisi puudeid. Kavas on kehtestada ligipääsetavuse nõuded vastavalt Euroopa standardile EN 301 549 „Euroopas IKT toodete ja -teenuste riigihangetele kohaldatavad juurdepääsetavusnõuded“. Mobiilirakendusi puudutav standard on alles väljatöötamisel.

Lisaks ligipääsetavusele, nõuab seadus edaspidi veebilehel oleva dokumendi avaldamise ja uuendamise kuupäeva märkimist. Samuti hakkavad seni veebilehtedele kehtestatud nõuded kehtima tulevikus ka mobiilirakendustele.

Seadus on kavandatud jõustuma 2018.a septembrikuus, kuid uute nõuete jõustumisele nähakse ette ülemineku aeg: pärast 23. septembrit 2018. a loodud veebilehtedele kohalduvad nõuded alates 23. septembrist 2019 ja varem loodud veebilehtedele sellest veel aasta hiljem. Mobiilirakenduse pidamise nõudeid kohaldatakse alates 2021. aasta 23. juunist.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/64ef77a8-5268-4e82-b684-e...

2. Arvamuse andmine
1) Abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) kohta
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Arvamuse andmine

Tegemist on Riigikogu EKRE fraktsiooni koostatud eelnõuga.

Eelnõuga soovitakse abipolitseinike praegusi ülesandeid ja õigusi märkimisväärselt laiendada, muu hulgas laiendada relva kasutamise õigust.

Siseministeerium toetab eelnõu eesmärki luua paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks. Samas leiab ministeerium, et kuna eelnõus on mitmeid põhimõttelisi muudatusi, vajab see laiemat avalikku arutelu ja põhjalikumat analüüsi. Näiteks ei toeta siseministeerium tulirelva ja elektrišokirelva kasutamise õiguste laiendamist. Kui abipolitseiniku ja politseiametniku pädevused ning õigused soovitakse muuta samasugusteks, on vajalik täiendavalt hinnata abipolitseiniku õigusliku staatuse muutmist, seal hulgas kaaluda eri liiki teenistussuhte kasutusele võtmist.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9a007e8-2143-4a86-9df7-4...

2) Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) kohta
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsiooni 9. mail algatatud seaduseelnõu.

Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on võimaldada sünnijärgsetele kodanikele mitmikkodakondsust juhul, kui selles riigis on ajalooline Eesti kogukond (Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Kanada või Uus-Meremaa) või kui vastav riik on sõlminud Eestiga mitme kodakondsuse tunnustamise kokkuleppe. Samuti nähakse ette Eesti kodakondsuse saamine optsiooni teel. Eelnõuga soovitakse taastada Eesti kodakondsus inimestele, kes võtsid eelnõus nimetatud riikide kodakondsuse ja on loobunud sellel põhjusel Eesti kodakondsusest. Samuti soovitakse luua võimalus võtta teatud tingimustel Eesti kodakondsus inimestelt, kes on selle saanud eriliste teenete eest.

Siseministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna eelnõus toodud kodakondsuse seaduse muudatused nõuavad eelnevat põhjalikku kaalumist ja analüüsi seaduse muudatuste mõjude, eelkõige eelnõu eesmärgi täitmise osas. Siseministeerium märgib, et mitmikkodakondsuse lubamine üksnes sünnijärgsetele Eesti kodanikele või osale neist seab ebasoodsasse olukorda need, kellele mitmikkodakondsust ei lubata. Samuti toob ebavõrdse kohtlemise kaasa eelnõuga ettenähtud Eesti kodakondsuse optsiooni teel saamise regulatsioon, kuna eelnõus on tingimuseks seatud, et territoorium, kus inimene elas, ei peaks täna kuuluma Venemaa Föderatsiooni koosseisu. Ka ei tuleks kodakondsuse äravõtmise sätetes eristada, kas inimene taotles kodakondsust üldises korras või sai eriliste teenete eest. Ka täna saab kõigilt neilt, kes pole omandanud Eesti kodakondsust sünniga, kodakondsuse valitsuse otsusega teatud alustel ära võtta.

Valitsuse arvamus tuli esitada põhiseaduskomisjonile 15. juuniks 2018. a. 

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6666d1e6-0282-495a-b4eb-f...

3) Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu

Eelnõu kohaselt soovitakse muuta Vabariigi Valitsuse seaduses valitsuse liikmete arvu ülempiiri. Muudatuse tulemusena on valitsuse liikmete arvu ülempiiriks 12, kehtiva seaduse kohaselt on ülempiiriks 15. Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk riigi valitsemise kulude kokkuhoid seoses valitsuse liikmete ja nende nõunike arvu vähendamisega. Samuti ministeeriumide juhtimise selgemaks muutmine, jättes igasse ministeeriumisse ühe ministri ametikoha. Samuti soovitatakse eelnõus liita keskkonnaministeerium ja maaeluministeerium.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et valitsuse koosseisu arvulises piiramises ja kolme ministri palga säästmises seisnev muutmis ettepanek on formaalse iseloomuga ja ei kaalu üles sisuliselt töövõimelise valitsuse moodustamise vajadust. Oluline ei ole valitsuse liikmete arv, vaid et valitsus oleks ühtne ja töövõimeline.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d33db200-c255-432b-bc34-7...

3. „Küberjulgeoleku strateegia 2014–2017“ ja selle rakendusplaani täitmise lõpparuanne
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Arengukava „Küberjulgeoleku strateegia 2014-2017“ üldeesmärgiks oli suurendada küberturvalisuse alast võimekust ja inimeste teadlikkust küberohtudest, tagamaks jätkuvat usaldust küberruumi vastu. Strateegial on viis alameesmärki: Eesti kriitiliste teenuste infosüsteemid on küberohtude eest kaitstud, küberkuritegevuse vastane võitlus on tõhusam, riigikaitsealased võimed küberkaitse valdkonnas on välja arendatud, küberturbelahendusi loovatest ja pakkuvatest ettevõtetest on tekkinud tärkav majandusharu ja tagatud on toetustegevuste arendamine.

Kokkuvõtvalt võib hinnata, et alameesmärgid ja neid sisustavad tegevused olid asjakohased ning strateegia raames on palju saavutatud. Samas on tegemist oma olemuselt pikaajaliste ja jooksvate väljakutsetega, mille adresseerimine jätkub ka uuel strateegiaperioodil. 2014. aasta strateegia laiapindsus ja kõikide valdkondade katmine andis tervikpildist dokumendina hea ülevaate, samas jäi ebapiisavaks valdkondadeülene sidusus. Strateegia eesmärkide saavutamise mõõdikute määratlemine oli õige ambitsioon ning kvantifitseeritavate sihtide seadmine leidis tähelepanu ja järgimist vääriva praktikana äramärkimist ka rahvusvaheliselt (mh tugevdades Eesti positsiooni rahvusvahelistes küberturvalisuse indeksites). Uus strateegia peab tagama, et kõik kasutatavad mõõdikud oleksid analüütiliselt mõtestatud ja sisulised.

Selge kitsaskohana tuli välja tõsiasi, et strateegias kavandatud tegevustele ei planeeritud asutuste poolt piisavat rahalist katet ega arvestatud inimressursside piiratust. Sagedane probleem oli, et planeerimisel arvestati küll soetus-, aga mitte pikaajaliste hoolduskuludega – paljus süvendas seda mustrit projektipõhisus, mida toitis tuginemine Euroopa Liidu struktuurifondide rahastusele.

Rakendusplaani aruande statistika näitab, et strateegiaperioodil lõpetati 70% tegevustest, 16% tegevuste lõpuleviimine jääb järgmisse perioodi ning 14% tegevustest jäid kas tegemata või täideti osaliselt rahaliste- või inimressursside nappusest või muudest mõjudest tingituna.

4. „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaani aastateks 2018−2022 heakskiitmine ja 2017. aasta täitmise aruanne
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitab kinnitamiseks Eesti Infoühiskonna arengukava 2020 2018. aasta rakendusplaani ning 2017. aasta rakendusplaani täitmise aruande. Tegemist on iga-aastaselt kinnitamiseks esitatava aruandega. Arengukava püstitab infoühiskonna arendamise eesmärgid ning määrab meetmed ja tegevussuunad, lähtudes infoühiskonnast, kui tervikust pikas perspektiivis. Rakendusplaanis on arengukava eesmärkide saavutamiseks planeeritud erinevate osapoolte tegevused ja nende saavutamiseks planeeritavad mõõdikud.

5. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga tehakse tehnilised muudatused, millega viiakse riigisaladuse kaitse kord vastavusse Kaitseväe korralduse seadusega, mida muudeti Riigikogu poolt 16.05.2018.

Määrus jõustub 2018. aasta 1 juulil.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84897aba-5fa5-4ad9-9cf7-1...

6. Kaitseväe põhimääruse muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu

Tulenevalt 1. juulil jõustuvatest kaitseväe korralduse seaduse muudatustest kehtestatakse uues sõnastuses Kaitseväe põhimäärus. Selles määratakse kindlaks Kaitseväe juhtimine ja ülesehitus, kaitseväe juhataja asetäitja ja struktuuriüksuse ülema üldised ülesanded ning struktuuriüksuste ülemate eripädevused. Muudatustega jäeti seadusest välja struktuuriüksuste nimetused ning Kaitseväe ülesehituse kehtestamise õigus anti Vabariigi Valitsusele.

Määrus jõustub 2018. aasta 1. juulil, samaaegselt seaduse muudatuste jõustumisega.

7. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses riigikaitselise töökohustuse arvestusega
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsuse määrusi muudetakse tulenevalt 1. juulil jõustuvast hädaolukorra seaduse, maksukorralduse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seadusest (riigikaitselise töökohustuse arvestus), millega loodi alus riigikaitselise töökohustuse arvestuseks.

Muudatuse kohaselt kantakse töötamise registrisse see teave, mis on isikul riigikaitselise töökohustuse kohta olemas. Selle aluseks on tsiviiltoetuse registrist saadud teave. Tsiviiltoetuse registrisse kantakse tööandjad, kelle juures on seaduse või valitsuse määrusega antud õigus moodustada riigikaitselisi ameti- ja töökohti.  Selleks muudetakse vastavalt töötamise registri, tsiviiltoetuse registri ja kaitseväekohustuslaste registri põhimääruseid.

Määrus jõustub 2018. aasta 1. juulil koos hädaolukorra seaduse, maksukorralduse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse ning riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse jõustumisega.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ac50fa83-c08e-4b81-bdea-e...

8. Kaitsealade kaitse-eeskirjade kehtestamine
1) Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse 1986. aastast kaitse all olnud maastikukaitseala välispiiri, tsoneeringut, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kaitstakse geoloogiliselt ehituselt omapäraseid pinnavorme, vana loodusmetsa, kaitsealuseid taime-ja samblaliike ning nende kasvukohti. Maastikukaitseala kuulub osaliselt Natura 2000 võrgustikku.

Moodustatakse sihtkaitsevöönd, kus majandustegevus on keelatud. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ehitise püstitamine ja veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Piiranguvööndis lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul turberaie langi suurusega kuni 2 ha ja lageraie hall-lepikutes langi suurusega kuni 1 ha ning puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kogu kaitsealal lubatakse maastikusõidukiga sõitmine suusaradade sissesõitmisel ja hooldamisel.

Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Aasuvälja, Mõedaka, Nurkse ja Põlula külas.

Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala pindala on 346,6 ha (278 ha eramaa, 51,1 ha riigimaa ja 17,5 ha munitsipaalmaa). Piirimuudatuste tõttu väheneb kaitseala pindala 90,3 ha võrra. Kaitsealast arvatakse välja põllumaad ja elumajade ümbrusesse jäävad tugevate inimmõjutustega alad. Kaitseala koosneb kahest sihtkaitsevööndist ning ühest piiranguvööndist. Sihtkaitsevöönditesse jääb 70,1 ha ja piiranguvööndisse 276, 5 ha. Moodustatavast sihtkaitsevööndist jääb eramaale 34,7 ha ja riigimaale 29 ha ning munitsipaalmaad 6,4 ha. Sihtkaitsevööndisse tsoneeriti väärtuslikud metsakooslused ja rangemat kaitserežiimi vajavate kaitsealuste liikide elupaigad.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9b5a391-fd80-4e6f-af01-f...

2) Pamma maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsus moodustab olemasoleva, kuid uuendamata kaitsekorraga ala, et kaitsta Pamma maalinna, metsaökosüsteemi, luitekooslusi ja neile kooslustele iseloomulikku elustiku mitmekesisust. Ala on kaitse all alates 1959. aastast. Maastikukaitseala hõlmab täielikult Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kooljamägede loodusala.

Kaitseala on tsoneeritud üheks sihtkaitsevööndiks. Ala pindala on 7,5 ha ning see jääb kogu ulatuses eramaale. Kaitseala pindala väheneb piiri korrigeerimise tulemusena 0,8 ha võrra. Kaitsealast jäetakse välja männinoorendikud, mis loodusdirektiivi elupaigatüübile ei vasta.

Pamma maastikukaitseala kaitsekord muutub eeskirja kinnitamise järgselt rangemaks, senise piiranguvööndi kaitsekorra asemel kehtestatakse sihtkaitsevööndi kaitsekord. Alal on keelatud majandustegevus, sh metsa majandamine. Lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul rajatise püstitamine kaitseala tarbeks ning reguleeritakse kaitstaval alal rahvaürituste korraldamist.

Eelnõu jõustumisega kaasneb kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine, Saaremaa vallale laekub maamaksu vähem ligikaudu 15 eurot aastas. Erametsamaa toetuse tõttu kaasnevad riigile määruse kehtestamisega lisakulud summas 375 eurot aastas. Arvestades, et tegemist on eramaaga, mille kaitsekord muutub rangemaks, siis võib riigil tekkida maa riigile omandamise kohustus.

Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Pamma ja Purtsa külades.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d9c32ab7-3d71-46d7-979b-8...

3) Puhatu looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva looduskaitseala piire, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kaitsealaga liidetakse piirnev Permisküla metsise püsielupaik ja Punamäe laialehise nestiku püsielupaik. Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku.

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Puhatu soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike. Kaitstakse raba, siirde- ja õõtsiksood, liigirikast madalsood, jõgesid ja ojasid, vanu loodusmetsi, vanu laialehiseid metsi, siirdesoo- ja rabametsi, laialehiseid lammimetsi ja lammi- ning lodumetsi. Kaitsealustest liikidest on kaitse-eesmärgiks 37 looma-, taime- ja samblaliiki, nendest 7 on I kategooria kaitsealused liigid (nt kaljukotkas, merikotkas, must-toonekurg).

Kaheksas sihtkaitsevööndis on kehtestatud I kategooria liikide häirimatu mängu- ja pesitsuse tagamiseks liikumispiirang. Kalapüük on lubatud kogu kaitsealal, aga vöönditi ajaliselt reguleeritud. Kaitsealal on lubatud jahipidamine piiranguvööndis aastaringi ning sihtkaitsevööndis 1. septembrist 31. jaanuarini. Välja arvatud linnujaht, mis on aastaringselt kogu kaitsealal keelatud. Piiranguvööndis on lageraie lankidele hall-lepikutes ning turberaie lankidele seatud piirmäärad.

Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Agusalu, Konsu, Kuningaküla, Permisküla ja Puhatu külas. Puhatu looduskaitseala pindala on 12 823,9 ha. Kaitseala suureneb 437,5 ha võrra, millest 398,7 ha on varem kaitse alla olnud Permisküla metsise ja Punamäe laialehise nestiku püsielupaik. Puhatu looduskaitsealalt arvatakse piirimuudatustega välja 56,8 ha karjääri ja turbakaevandusega piirnevat ala. Uut kaitstavat ala lisandub 95,6 ha, sellest 16,9 ha on eramaa, 76 ha riigimaa ja 2,7 ha jätkuvalt riigi omandis olev maa. Juurde liitmiste ja tsoneeringu muudatuste tulemusena arvatakse sihtkaitsevööndisse täiendavalt 727,4 ha, millest eramaa moodustab 57 ha.

Puhatu looduskaitseala koosneb 19 sihtkaitsevööndist (11 977,8 ha) ja viiest piiranguvööndist (846 ha).

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e24d606-43cf-4326-b276-c...

9. Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist.
Aastateks 2020 ja 2030 kehtestatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused järgmistele saasteainetele: vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, eriti peened osakesed, ammoniaak ja mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid. Õhusaaste ainete vähendamise kohustused on väljendatud protsendina võrreldes 2005. aasta tasemega.

Määrusega nähakse ette lineaarne saasteainete heitkoguste vähendamise kava, millega seatakse õhusaasteainete soovituslikud heitetasemed 2025. aastaks. Kava on osa teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikust programmist ning selle eesmärk on toetada aastaks 2030 seatud heitkoguste vähendamise kohustuste saavutamist.

Määruses on esitatud ka nimekiri erandjuhtudest, mille korral ei kohaldata saasteainete heitkoguste vähendamise kohustusi. Nimekirja on lisatud ka lämmastikoksiidide ja mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused, mis pärinevad sõnnikukäitluse ja mullaharimisega seotud tegevustest.

Määrus on plaanitud jõustuma 1. juulil 2018. a.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/926527df-657b-4619-9086-6...

10. 2018/2019. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu järgi kehtestatakse riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 2018/2019. õppeaastaks 2000 eurot. Seni on valitsuse kehtestatud õppelaenu summa maksimaalmäär olnud 1920 eurot. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas igal aastal hiljemalt 1. juuliks.

Õppelaenu on võimalik saada Eesti kodanikul või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kalendrikuud või enam ning kes on:

- täis- või osakoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või
- kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või
- õpib välisriigis Eesti kõrgkooli või kutseõppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.

Õppelaenu annavad pangad oma krediidiressursi arvelt. 31. märtsi 2018. a seisuga oli pankadel kehtivaid õppelaenulepinguid 90,2 miljoni euro väärtuses.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/389e8e8e-6086-4c68-9c1f-9...

11. Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori ametikohale nimetamine
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb ettepaneku nimetada Andmekaitse Inspektsiooni peadirektoriks Marko Aaviku. Heakskiidu Marko Aaviku kandidatuurile AKI juhiks on andnud ka Riigikogu põhiseaduskomisjon.

Avaliku konkursi andmekaitse inspektsiooni peadirektori ametikohale korraldas riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. Peadirektori ametiaeg kestab viis aastat.

12. Vabariigi Valitsuse korralduste muutmine seoses kaitseväeteenistuse seaduse muutmisega
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Korralduse eelnõu

Alates 01.07.2018 jõustub Kaitseväeteenistuse seaduse muudatus, millega Kaitseväe juhataja põhipalga määramise õigus antakse valdkonna eest vastutavale ministrile.

Eelnõuga muudetakse seoses kaitseväeteenistuse seaduse muutmisega kahte Vabariigi Valitsuse korraldust, millega määrati ametikohale Kaitseväe juhataja ja tunnistatakse kehtetuks üks Vabariigi Valitsuse korraldus Kaitseväe juhataja põhipalga määramisest.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9925a898-278f-4d6e-b7a8-5...

13. Vabariigi Valitsuse 14. detsember 2017. a korralduse nr 364 „Geenitehnoloogiakomisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse geenitehnoloogiakomisjoni koosseisu - Tuuli Levandi asemel nimetatakse komisjoni liikmeks Teele Jairus.

14. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tartu Priitahtlike Pritsumeeste Seltsile (hüdrograafiakaater EVA-015)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tartu Priitahtlike Pritsumeeste Seltsile. Tegemist on veeteede ameti valduses oleva hüdrograafiakaatriga EVA-015, mida kasutati 2013. aastani ujuvmärgistuse haldamiseks. Veeteede amet kaatrit enam kasutada ei soovi, kuna selle remontimine on liiga kulukas. Priitahtlike Pritsumeeste Selts leiab ise vahendid kaatri remontimiseks.

15. Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara hoonestusõigusega koormamiseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek hoonestusõiguse seadmiseks.

16. Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2015. a korralduse nr 494 „Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) koosseisu. Tartu Ülikooli uue rektori valimise tõttu nimetatakse peaministri ettepanekul nõukogu liikmeks Toomas Asser.

Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisu kuuluvad vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele ametikoha järgi peaminister, valdkondade eest vastutavad ministrid, üks peaministri nimetatud valitsuse liige ning kaheksa valitsuse nimetatud liiget.

17. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

18. "Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu" eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldusega kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu eelnõu ja antakse Eesti Vabariigi erakorralisele ja täievolilisele suursaadikule, alalisele esindajale Euroopa Liidu juures volitus sellele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutada.

Eelnõu on seotud ELi Nõukogu otsuse eelnõuga, millega kiidetakse heaks ELi nimel lepingule allakirjutamine ja selle ajutine kohaldamine. Otsus plaanitakse võtta Nõukogus vastu 25. juunil 2018. EL ja Jaapan plaanivad lepingule alla kirjutada juulis 2018 toimuval ELi-Jaapani tippkohtumisel. Liikmesriikide poolne allakirjutamine on plaanitud 4. juuliks.

Tegu on poliitilise raamlepinguga, mis loob aluse edasise poliitilise ja julgeoleku koostöö koordineerimiseks. Jaapani jaoks on see esimene sellelaadne leping. Jaapan on ELi strateegiline partner aastast 2001, pidades pidevat poliitilist dialoogi ELiga mitmes valdkonnas ning jagades ELiga olulisi ühiseid väärtusi, nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Lepinguga tugevdatakse ELi ja Jaapani poliitilisi sidemeid ja koostööd välispoliitika- ja julgeolekuküsimustes, viies nende suhte strateegilise partnerluse tasandile. Lepingu eesmärk on tihendada koostööd ka paljudes muudes valdkondades, sealhulgas kestlik areng, teadusuuringud ja innovatsioon, haridus ja kultuur, ränne, terrorismivastane võitlus, õigusalane koostöö ning võitlus organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu. Nii nagu lepingud, mille EL on sõlminud teiste partnerriikidega, sisaldab ka käesolev leping poliitilisi sätteid, mis põhinevad lepinguosaliste ühistel väärtustel.

Leping võimaldab senisest veelgi laiaulatuslikumat koostööd Eesti ja Jaapani vahel. Alates diplomaatiliste suhete taastamisest 10. oktoobril 1991 on Jaapan olnud Eestile oluline partner nii kahepoolses suhtluses kui ka mitmepoolsel tasandil. Eesti ja Jaapani vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping ratifitseeriti Riigikogus 20. detsembril 2017 ja Jaapani parlamendis 16. mail 2018. Lisaks on sõlmimisel töötamisõigusega turismiviisade leping. Mõlema riigi jaoks on oluline interneti haldamise ja -vabaduse temaatika – nii Eesti kui ka Jaapan on 30 riiki hõlmava internetivabaduse koalitsiooni liikmed. Kuna sõlmitav leping ei reguleeri ELi ja Jaapani kaubandus- ja majandussuhteid, on mõju majandusele pigem kaudne. 2017. aastal hoidis Jaapan ekspordipartnerite seas hoidis 26. kohta ning impordipartnerite seas 33. kohta.

Lepingu rakendamiseks ei ole Eesti õigusakte muuta vaja. Lepingut ei ole vaja ratifitseerida.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/848bc1b0-9b04-4a1c-b6c0-6...

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu Euroopa Liidu nimel allakirjutamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Välisministeerium esitab valitsuse istungile Eesti seisukoha Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta. Nõukogu otsuse eelnõuga kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu allkirjastamine Euroopa Liidu nimel. Nõukogu otsus on vajalik selleks, et EL saaks lepingule alla kirjutada. Leping on plaanis allkirjastada 11. juuli 2018. aasta EL-Jaapani tippkohtumisel. Majanduspartnerlusleping Jaapaniga on kõige suurem kahepoolne kaubanduspartnerlus, milles EL on kunagi kokkuleppele jõudnud.

2) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega kehtestatakse eeskirjad finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel, eelnõu kohta
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Siseminister esitab valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mille eesmärk on tagada õiguskaitseasutustele õigeaegne juurdepääs finantsalasele teabele, mida nad vajavad raskete kuritegude uurimisel. Tänase korra ja riikidevahelise koostööga on sellekohase info liikumine märgatavalt aeglasem, kui on raha liikumine ülekannetega Euroopa Liidus või rahvusvaheliselt. Direktiiviga nähakse ette parem ja kiirem koostöö riiklike õiguskaitseasutuste ja riikliku rahapesu andmebüroo vahel ning ka liikmesriikide vahel.

Selle muudatusega antakse uurivatele asutustele igal üksikjuhul eraldi vahetu juurdepääs pangakonto andmetele riiklikes keskregistrites, et välja selgitada, millistes pankades on kahtlustataval kontod. Juurdepääsu saavad taotleda ka teatavad maksu- ja korruptsioonikuritegevuse uurimisega seotud asutused ja Europol. Kättesaadavaks muutuvad vaid pangakonto omaniku väga piiratud isikuandmed ning üksnes teatavate raskete kuritegude ja terrorismijuhtumite korral.

Eelnõuga kaasneb oluline mõju riigi siseturvalisusele, kuna pädevatele asutustele keskregistris olevatele andmetele juurdepääsu võimaldamine ning kiire infovahetus on oluline vahend võitluses terrorismi ja muu raske kuritegevusega. Sellega aidatakse kaasa kogu Euroopa Liidu sisejulgeoleku tõstmisele.

Eesti toetab Euroopa Komisjoni algatust, kuid soovime eelnõu menetlemise käigus täpsustada, millistele asutustele ja millistel juhtudel peaks andmetele juurdepääsu võimaldama.

3) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise määruse eelnõu kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Majandus- ja taristuminister esitab valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise määruse eelnõu kohta.

Euroopa Komisjon on näinud vajadust esitada eelnõu lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamist käsitlevate õigusnormide karmistamiseks.

Keelatud ainete loetellu lisatakse uusi aineid, mida on võimalik kasutada isetehtud lõhkeainete valmistamiseks nagu näiteks teatud kontsentratsiooniga väävelhape, nitrometaan ja ammooniumnitraat. Kuna tänapäeval on võimalik kõiki aineid soetada ka internetipõhistest kauplemiskohtadest, kohaldatakse uusi norme ühtlasi internetimüügi suhtes.

Eelnõuga ühtlustatakse liikmesriikides seni küllaltki erinvalt kujundatud reegleid, mis võimaldavad piirangutega lõhkeainete lähteainete müüki üldsusele ehk tavakasutajale. Seni osades liikmesriikides kehtivad ja ebaturvaliseks peetavad tehingute registreerimisel põhinevad süsteemid kaotatakse. Nende asemel võivad liikmesriigid sisse viia lubade süsteemi, mille puhul väljastab liikmesriigi pädev asutus taotlejale pärast hoolika taustakontrolli läbiviimist kuni 3-aastase kehtivusega loa. Eestis ei ole hetkel kasutusel kumbagi süsteemi ning seega teatud normist suurema kontsentratsiooniga ainete müük üldsusele võimalik ei ole.

Eesti toetab eelnõu ja leiab, et muudatused ja meetmed, mis võetakse kasutusele - sealhulgas teatud ainete lisamine piiranguga lõhkeainete lähteainete hulka ning internetipõhiste kauplemiskohtade reguleerimine - vähendavad terrorismiohtu ja annavad võimaluse teostada tõhusamat järelevalvet selles valdkonnas.

4) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, õigluse ja läbipaistvuse edendamine veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks, eelnõu kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Majandus- ja taristuminister esitab valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega soovitakse kehtestada veebiplatvormide jaoks reeglid, mis peaksid looma ausa, läbipaistva ja selgelt ettenähtava majanduskeskkonna nende ettevõtjate jaoks, kes pakuvad kaupu või teenuseid veebiplatvormide vahendusel. Veebis vahendusteenuse osutajad peavad tagama, et nendepoolsed teenuse osutamise tingimused on hõlpsalt mõistetavad ja kättesaadavad. Veebiplatvormid peavad järgima direktiivis määratud miinimum etteteatamise tähtaega teenusetingimuste muudatuste kohta. Lisaks sätestatakse veebis vahendajale veel terve rida kohustusi - konto või kuulutuse peatamisel tuleb ettevõtjale anda tagasisidet selle põhjuse kohta, kasutustingimustes tuleb avaldada otsingutulemustes kajastuva järjestuse põhimõtted ja loogika, samuti erikohtlemise reeglid ja see, kas ja kuidas võimaldatakse ligipääsu teenuse kasutamise käigus genereeritud andmetele. Olulise uuendusena tekib kohustus sisse seada ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem ja kaasata lepitajaid. Ettevõtjate ühendustel on võimalik määrusest tulenevate kohustuste rikkumise korral veebiplatvormide poolt pöörduda ettevõtjate nimel kohtusse.

Eesti peab oluliseks, et nii veebiplatvormid kui ka nende ärikasutajad saaksid teostada majandustegevust ilma liigsete tõketeta ja ebaõiglaste raamtingimusteta. Eesti tahab vältida seda, et tulevikus väheneksid liiga keeruliste ja halduskoormust kasvatavate reeglite tõttu väikeettevõtjate ja start-up platvormide võimalused turule sisenemiseks. Seetõttu leiab Eesti, et tulevastes aruteludes tuleks keskenduda määruse rakendusala paremale piiritlemisele, välistamaks määruse rakendusalast väikesed, eelkõige vähese kasutajate hulgaga platvormid. Eesti hinnangul tuleb tagada, et eelnõus planeeritud veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja ärikasutajate vahelistes suhetes kehtestatud lepinguvabaduse piirangud oleksid vajalikud ja proportsionaalsed. Eesti toetab seda, et ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi loomise nõue ei kohaldu väikeettevõtjatest veebipõhistele vahendusteenuse pakkujatele, samuti ei pea Eesti piisavalt põhjendatuks veebipõhise vahendusteenuse osutajale lepitajate määramise kohustuse kehtestamist, arvestades selle teenuse väga erinevat kättesaadavust liikmesriikides.

5) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni poolt algatatud ühinguõiguse paketi kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatuse kohta

Justiitsminister esitab valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni poolt algatatud ühinguõiguse paketi kohta.

Euroopa ühinguõigust moderniseeriv pakett koosneb kahest eelnõust. Digitaalseid lahendusi reguleeriva direktiivi eelnõu seisab hea selle eest, et tulevikus oleksid kõik liikmesriigid valmis pakkuma vähemalt üht liiki äriühingu asutamise ja äriühingute äriregistriga seotud asjaajamise jaoks digitaalseid lahendusi. Ühingute piiriülest mobiilsust käsitleva direktiivi eelnõuga kaasajastatakse reegleid ühingute piiriülese ühinemise kohta ning luuakse uued sätted ühingute piiriüleseks jagunemiseks ja ümberkujundamiseks ehk registreeritud asukoha piiriüleseks muutmiseks. Praegu on EL normid, mis võimaldaksid ühingute vaba liikumist, sealhulgas ühingu viimist muusse liikmesriiki koos sealsesse registrisse kandmisega, puudulikud.

Eesti toetab mõlemat eelnõu. Ühingute piiriülese liikuvuse võimaluste parandamine on olnud Eesti EL poliitika pikaajaline prioriteet.

Digitaalse asutamise ja –infovahetuse puhul on oluline, et tulevikus ei väheneks turvalisuse tase meie äriregistrile andmete ja dokumentide esitamisel. Eesti ei ole valmis piiriülesel autentimisel aktsepteerima siseriiklikult nõutud e-identimise usaldusväärsuse tasemest madalama tasemega e-identimise vahendeid. Seoses piiriülese mobiilsusega tuleks Eesti hinnangul toetada lahendusi, millega vähendatakse ühingutele piiriülese liikumisega kaasnevat halduskoormust. Üheks näiteks on siin mikro- ja väikeettevõtjate vabastamine sõltumatu eksperdi aruande tellimise kulukast kohustusest. Oluline on ka, et uus regulatsioon oleks selge ning lihtsasti mõistetav ega võimaldaks liikmesriikidel piiriüleseks liikumiseks vajaliku tõendi andmisest keelduda lahti mõtestamata põhjustel, näiteks piiriülese liikumisega saadav alusetu maksueelis.

20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 25. juuni 2018. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Keskkonnaminister esitab valitsuse istungile Eesti seisukohad 25. juunil toimuva Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungi kohta.

Keskkonnaministrid vahetavad arvamusi uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite heitenormide määruse ja joogivee direktiivi kohta. Lisaks kiidetakse heaks nõukogu järeldused ringmajanduse teemal.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 25. juuni 2018. a kohtumisel ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Välisminister esitab valitsuse istungile Eesti seisukohad 25. juunil toimuva Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohta.

Juuni välisasjade nõukogu algab kaitse- ja välisministrite ühisaruteluga Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika üle, millele järgneb EL-NATO koostöö arutelu.

Lisaks esitletakse EL globaalstrateegia rakendamise raportit. Ühtlasi võtab nõukogu vastu Aafrika Sarve ja Punase mere olukorda käsitlevad järeldused.

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 26. juuni 2018. a istungil
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Välisminister esitab valitsuse istungile Eesti seisukohad 26. juunil Luxembourgis toimuva üldasjade nõukogu istungi kohta.

Üldasjade nõukogu käsitleb Euroopa Liidu laienemise teemat ning võtab vastu järeldused. Nõukogu valmistab ette 28.-29. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu järeldusi ning kiidab heaks eelnevate ülemkogu kohtumiste järelmeetmed. Samuti kiidetakse heaks Euroopa poolaasta raames riigipõhised soovitused, mis edastatakse ülemkogule. Nõukogul antakse ka ülevaade institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise seisust ning õigusriigi menetlusest Poolas.