Sa oled siin

Valitsuse 21.5.20 istungi kommenteeritud päevakord

20. mai 2020 - 18:24

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Seoses eriolukorraga toimuvad valitsuse pressikonverentsid ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1). Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratase kõrval siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu.

Nakkuse leviku ohu vähendamiseks palume toimetustel kasutada maksimaalselt „Valitsuse uudiste“ YouTube’i kanali videoülekannet ning briifingu ajal küsimuste esitamiseks kommunikatsioonikeskuse pakutavaid digitaalseid kanaleid, mille kohta saab täpsemat infot press[at]riik[dot]ee.

 

1. Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seaduse muutmise eesmärk on muuta notari ametisse saamise korda viisil, et notariks saaks konkursi väljakuulutamise ajal parim kandidaat. Selleks tuleb notari ametikoha täitmiseks edaspidi alati sooritada eksam ning enam ei saa kandideerida kunagi varem sooritatud eksamitulemuse alusel, nii nagu see on korraldatud praegu.

Lisaks täiendatakse notariaadiseadust notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõppe kohustusega.

Olulise muudatusena ühtlustatakse notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest ettenähtud maksimaalsed trahvimäärad advokaatidele ja patendivolinikele määratavate trahvimääradega. Rahatrahvi piirmäär tõstetakse 6400 eurolt 16 000 euroni.

 

2. Energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on üle võtta direktiivist nr 2018/2002 tulenevad uued kohustused, mis aitavad energiakasutuse vähendamisel saavutada Euroopa Liidu pikaajalisi eesmärke. Direktiiv on samm sellise energialiidu suunas, mille raames käsitatakse energiatõhusust omaette energiaallikana.

Eelnõu kohustab riiki parandama energiatõhusust selliselt, et sõltumata majanduskasvu tasemest peab olema eesmärgiks energiatarbimise vähendamine.

Eelnõu järgi täpsustatakse riikliku energiatõhususe saavutamise fikseerimist valitsuse tasandil koos seda toetavate poliitikameetmetega ning energiatõhususkohustuse jaotuskavaga. Riigi üldine energiatõhususe eesmärk on hoida primaarenergia tarbimine 2010. aasta tasemel. See on kajastatud riiklikus energia- ja kliimakavas 2030 (REKK 2030). Eesmärgi saavutamisele aitab kaasa põlevkivijaamade vanemate plokkide sulgemine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine.

Reguleeritakse hoonete lõpptarbija kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimise mõõtmist ja sellega seotud arvete esitamist. Energiatarnija peab paigaldama üldmõõturi, ent korterelamutes korteripõhiste lõppkasutajate mõõturite paigaldamine on vajalik siis, kui see see on kulutõhus ja tehniliselt teostatav. Lõppkasutajale arvete esitamisel tuleb alates 25.10.2020 hakata andma ulatuslikku võrdlusinfot (nt varasema 12-kuu tarbimisega, sarnase tarbijaga) eesmärgiga, et tarbija saaks muuta oma käitumist.

Seadus on kavandatud põhiosas jõustuma 25. juunil 2020, uueks perioodiks riikliku energiatõhususe eesmärgi seadmist puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2021.

 

3. Raudteeseaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu põhieesmärk on korrastada kehtivat raudteeseadust ja üle võtta Euroopa Liidu direktiivid (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse (uuesti sõnastatud) ja 2016/798 raudteeohutuse kohta.

Alates 2003. aastast kehtivat raudteeseadust on selle vastuvõtmisest enam kui 30 korda muudetud, mis on teinud seaduse teksti raskesti loetavaks, seetõttu on mõistlik välja anda uus seaduse terviktekst.

Lisaks kehtiva seaduse teksti ja struktuuri muutmisele täiendatakse raudteeseadust direktiividest tulenevate sätete ja vähesel määral siseriiklike nõuete täpsustamisega.

Siseriiklike muudatuste osas vähendatakse näiteks ettevõtjate halduskoormust, nii jääb ära kohustus kiita tegevuseeskiri ja veoeeskiri heaks tehnilise järelevalve ametis.

Seaduses plaanitakse vähendada riigilõivumäära, kui raudteeliiklusregistri toiminguteks esitatakse taotlus TTJA e-teenuse infosüsteemi kaudu. Samas lisatakse seadusesse ka täiendavaid lõivusid näiteks raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa muutmise taotluste läbivaatamise eest, mis on suhteliselt töömahukas menetlus, kuid mille eest ekslikult ei olnud seni lõivu määratud.

Eelnõuga ülevõetavate direktiivide 2016/797 ja 2016/798 näol on tegemist niinimetatud neljanda raudteepaketi tehnilise samba õigusaktidega, mille eesmärk on viia lõpule Euroopa ühtse raudteeturu loomine.

Paketi eesmärk on elavdada raudteesektorit ja teha see konkurentsivõimelisemaks võrreldes teiste transpordisektoritega. Tehnilise samba rakendamisega loodetakse suurendada konkurentsi raudteesektoris vähendades kulusid ja halduskoormust ettevõtetele, kes soovivad tegutseda mitmes Euroopa Liidu riigis. Selle eesmärgi saavutamiseks saab edaspidi taotleda lubasid Euroopa Liidu Raudteeameti kaudu, mitte esitada taotlus igas riigis eraldi.

 

4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 muutmise seaduse eelnõu (182 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon eesmärgiga lühendada teatud juhtudel arupärimiste vastamise tähtaega kahekümnelt istungipäevalt neljale istungipäevale. Tavaolukorras tuleb arupärimisele vastata 20 istungipäeva jooksul, eelnõu kohaselt hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või söjaseisukorra ajal tuleb vastata 4 istungipäeva jooksul.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 29. maiks põhiseaduskomisjonile.

 

2) Arvamuse andmine koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (183 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon eesmärgiga kaotada lastevanematele lasteaia kohatasu. Kehtiv regulatsioon näeb ette, et vanemate poolt kaetav osa koolieelses lasteasutuses ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti valitsuse kehtestatud palga alammäärast.

Haridus- ja teadusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. 2021. aasta alguses on plaanis Riigikogule esitada alushariduse seaduse eelnõu, milles muuhulgas täpsustatakse alushariduse rahastamise aluseid, seal hulgas luuakse võimalus arvestada täiendavaid asjaolusid lapsevanemate lasteaia osalustasust vabastamiseks.

Valitsuse arvamus tuleb 29. maiks esitada kultuurikomisjonile.

 

5. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 "Raadioside piiramise kord" muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on võimaldada kaitseväel ja muudel sisejulgeoleku tagamisega seotud asutustel kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi raadioside piiramiseks, kui seda on vaja neile pandud ülesannete täitmiseks, ohu ennetamiseks, julgeoleku tagamiseks või teabe ebaseadusliku kogumise takistamiseks.

 

6. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 108 "Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused" muutmine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt lisatakse kohustus koostada riskianalüüs keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine (edaspidi CBRNE) sündmuse kohta. Riskianalüüsi koostamise juhtivaks asutuseks määratakse kaitsepolitseiamet.

 

7. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate eelnevatel kalendriaastatel kogunenud kasutamata vahendite määr 2020. aastal
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on tagada töötukassale täiendavad vahendid töötasu hüvitise kulude katmiseks.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse töötajate ja tööandjate sihtfondidesse kogunenud sissemaksetest ülekantavate vahendite määr, mis on 23% mõlemast sihtfondist. Sihtkapitalist rahastatakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmist.

2. aprilli 2020 istungil kiitis valitsus heaks töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille kohaselt võib valitsus tööturuteenuste sihtkapitali vahendite vähesuse korral kanda sinna üle töötuskindlustushüvitiste ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitiste kasutamata vahendeid.

Valitsus võib nimetatud otsuse teha töötukassa nõukogu ettepanekul erakorralise tööturu vajaduse tõttu ning arvestades, et sihtfondide vahenditest oleks võimalik katta muud seaduses sätestatud kulud.

Töötukassa nõukogu 6. mai ja 13. mai koosolekutel otsustati teha valitsusele ettepanek kehtestada 2020. aastal sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 23 protsenti kummagi sihtfondi kasutamata vahenditest. Kokku kantakse sihtfondidest sihtkapitali 147,9 miljonit eurot. Sihtfondidest täiendavate vahendite kandmine sihtkapitali vähendab töötuskindlustushüvitise sihtfondi vahendeid 98,9 miljoni euro ning tööandja hüvitiste sihtfondi vahendeid 49 miljoni euro võrra.

Seoses koroonaviiruse levikuga seotud eriolukorra ja sellest tingitud majandusolukorra halvenemisega on töötuskindlustuse kogukulud võrreldes 2020. aasta esialgse eelarvega oluliselt suuremad, tulenedes hüvitiste kulude kasvust ja ajutise töötasu hüvitise lisandumisest aktiivsete meetmete paketti. Töötasu hüvitise lisandumise tõttu ei piisa aktiivsete meetmete kulude katmiseks jooksval aastal sihtkapitali ülekantavatest vahenditest ning vahendeid jääb puudu ka siis, kui kasutada ära varasematel aastatel sihtkapitali kogunenud vahendid.

Aktiivsete meetmete kulude katmiseks on seetõttu vaja kindlustatute ja tööandjate sihtfondidesse eelnevatel aastatel kogunenud vahenditest kanda sihtkapitali täiendavaid vahendeid.

Määrus jõustub üldises korras.

 

8. Eesti lipu heiskamine 15. juunil 2020. a
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Käesoleva aasta 15. juunil möödub 100 aastat Eesti vabariigi esimese Põhiseaduse vastuvõtmisest. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril. Seoses sellega plaanib valitsus kiita heaks korralduse kuulutada 15. juuni 2020 lipupäevaks. See tähendab, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud heiskavad 15. Eesti lipu, et tähtpäeva tähistada.

Põhiseaduse 100. aastapäeva tähistamise kohta saab lähemalt lugeda: https://www.just.ee/et/pohiseadus100

 

9. Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 10 kinnistut Kambja ja Nõo vallas)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium annab ASile Tallinna Lennujaam üle Tartu maakonnas Kambja ja Nõo vallas asuvad 10 kinnistut hariliku väärtusega 521 880 eurot, mis on vajalikud Tartu lennuvälja teenindamiseks.

 

10. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Tartus F. R. Kreutzwaldi tn 30 kinnistu)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Maaeluministeerium annab Riigi Kinnisvara AS-le üle veterinaar- ja toidulaboratooriumi valduses oleva Tartu linnas F. R. Kreutzwaldi tn 30 asuva hoonestatud kinnistu. Vara antakse RKAS-le üle tagasiüürimise eesmärgil, leping sõlmitakse 10 aastaks.

 

11. Keskkonnamõju hindamata jätmine Eesti Vabariigi idapiiri maismaaosa taristu ehitamiseks
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on toetada idapiiri ehitamise jätkamist võimalikult kiires ajakavas, et tagada riigi julgeolek ja turvalisus.

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse väljaselgitamiseks tellis PPA keskkonnamõjude eelhinnangu, millest selgus, et ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud. Seoses sellega ning arvestades eesmärki, et idapiiri ehitamine jätkuks võimalikult kiires ajakavas, teeb siseminister valitsusele ettepaneku jätta Kagu-Eestis Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone Eesti poolse maismaa osa taristu ehitamisel, sealhulgas juurdepääsuteede rajamisel, keskkonnamõju hindamata.

Kagupiiri maismaaosa ehitamiseks on vaja veel raadata 141,2 hektarit metsamaad.

Keskkonnamõju hindamise läbiviimise kohutus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). Keskkonnamõju on vaja hinnata, kui raadatakse üle 100 hektari metsamaad. Samas näeb seadus ette erandi juhuks, kui tegemist on riigi julgeoleku tagamisega.

 

12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumised
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on ühel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes aastatel 2008–2019 on toime pannud üheksa väärtegu. Kodakondsuse seadus keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, kes on toime pannud kuusteist õigusrikkumist, millest pooled on seotud lubatud sõidukiiruse ületamisega. Taotlejalt oli 2019. aastal võetud ära juhtimisõigus kuueks kuuks ning ta tabati sel perioodil ilma loata sõiduauto juhtimiselt. Kodakondsuse seadus keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi.

 

13. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Kreeka Vabariigi valitsuse julgeolekukokkuleppe kahe riigi vahel vahetatava salastatud teabe kaitse kohta" muutmise protokolli eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks muudatused Eesti ja Kreeka valitsuse vahelises julgeolekukokkuleppes salastatud teabe kaitse kohta. Muudatus on vajalik riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesande ülemineku tõttu kaitseministeeriumist välisluureametisse.

 

14. Ministri kehtestatava toetusmeetmeid käsitleva määruse eelnõu heakskiitmine
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse kohaselt esitatakse vastavad ministrite määruste eelnõud enne vastuvõtmist heakskiitmiseks valitsusele.

 

15. Euroopa Aatomienergiaühenduse tarneagentuuri nõuandva komitee liikme nimetamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Euroopa Aatomienergiaühenduse tarneagentuuri nõuandva komitee (Advisory Committee of the Euratom Supply Agency) liikmeks nimetatakse keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Marily Jaska kolmeks aastaks.

Euroopa Aatomienergiaühenduse tarneagentuur on loodud Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingu alusel. Selle eesmärk on tagada kasutajatele pidev ja piisav tuumamaterjali tarnimine Euroopa Liidus. Tarneagentuuri nõuandva komitee eesmärk on olla ühenduslüliks tuumamaterjali lõppkasutajate ja tootjate ning tarneagentuuri vahel. Teised ülesanded on tarneagentuuri nõustamine, analüüside koostamine, võimaliku kapitali suurendamise kooskõlastamine, agentuuri reeglite muutmine/kinnitamine.

 

16. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni pandeemia mõju leevendamist käsitleva panganduspaketi kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Panganduspaketi põhiline eesmärk on leevendada COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslikku mõju inimestele, ettevõtjatele ja majandusele tervikuna.

Pakutud muudatused peaksid andma ajutiselt pangandussektorile piisavalt paindlikkust ning toetama Euroopa Liidu majandust kui tervikut nii tekkinud olukorras kui ka selle taastumist tekkivast majanduslangusest.

Plaani järgi kiidab valitsus heaks rahandusministri esitatud Eesti seisukohad.