Sa oled siin

Valitsuse 21.2.2019 istungi kommenteeritud päevakord

20. veebruar 2019 - 16:13

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, rahandusminister Toomas Tõniste, riigihalduse minister Janek Mäggi ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572

1. „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017“ lõpparuanne ja 2016–2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler esitleb valitsusele „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017“ lõpparuannet ning 2016–2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruannet.

Aruanne on koostatud kiirgusohutuse riikliku arengukava vastutavatelt täitjatelt laekunud tagasiside põhjal. Arengukava üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine ning alameesmärkideks luua Eestis kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteem, vähendada radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohte, tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks, suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse allikatest ning samuti tagada kiirguse optimeeritud kasutamine meditsiinis.

Aruanne koosneb neljast peatükist ja ühest lisast. Esimeses peatükis esitatakse lühikokkuvõte ning olulisemad järeldused arengukava ja rakendusplaani elluviimise kohta. Teises tutvustatakse aruande koostamise aluseid. Kolmandas peatükis antakse ülevaade arengukava ja neljandas peatükis rakendusplaani täitmisest eesmärkide lõikes. Lisas on toodud põhjalikum ülevaade rakendusplaani 2017. aasta täitmise tulemustest.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/394b911f-35b5-44b4-b260-9...

2. Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2019–2024 kinnitamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku kinnitada avalikku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024.

Tegevuskava eesmärk on anda avaliku raudtee majandajatele, rahastajatele, raudtee-veoettevõtjatele ja teistele raudtee kasutajatele ülevaade avalikul raudteel teostatavatest arendus- ja remonttöödest ning selleks planeeritavatest vahenditest perioodil 2019–2024.

3. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
3.1 Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Võru vallale (kolm Haigla kergtee kinnistut)

Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada Võru vallale otsustuskorras tasuta Võlsi külas ja Meegomäe külas kolm Haigla kergtee kinnistut, millel asub kergliiklustee. Tee-ehituseks saadi toetust piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist.

3.2. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kehtna vallale (Aleti puhkeala kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada otsustuskorras tasuta Kehtna vallale Kenni külas asuv Aleti puhkeala kinnistu.

4. Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2019. aastal
Esitajad: rahandusminister Toomas Tõniste ning riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Ministrid teevad valitsusele ettepaneku tasandus- ja toetusfondi vahendite jaotamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste vahel.

Tasandusfondi eesmärk on luua omavalitsustele ühtlasemad võimalused kohalike teenuste pakkumiseks.

Tasandusfondi maht on 102 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga on toetus kasvanud 12 miljonit eurot. Tasandusfondist 71 protsenti eraldatakse Lõuna- ja Kirde-Eesti ning 26 protsenti Kesk- ja Lääne-Eesti valdadele ja linnadele.

Toetusfond koosneb valdkondlikest toetustest ja hüvitistest. Toetusfondi maht on 444 miljonit eurot, millest jääki jääb 5 miljonit. Toetusfondi haridustoetus mahuga 342 miljonit eurot jaotati valitsuse 10. jaanuari 2019 otsusega. Praeguse korraldusega jaotatakse ülejäänud 97 miljonit eurot.

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks eraldatakse 15 miljonit eurot. Toetuse saamise eelduseks on, et kohalik omavalitsus on tõstnud lasteasutuse õpetajate palgad vähemalt 90 protsendini kooliõpetaja miinimumist ehk 1125 euroni kuus ja magistrikraadiga õpetajatel 100 protsendini ehk 1250 euroni kuus. Selle nõude on kõik kohalikud omavalitsused täitnud.

Huvihariduse ja -tegevuse toetuseks eraldatakse 14 miljonit eurot. Toetus võimaldab parandada huvitegevuse kättesaadavust hajaasustusega piirkondades või sotsiaalmajanduslikult kitsamate oludega peredes elavatel noortel.

Raske ja sügava puudega laste abistamise toetuseks eraldatakse 2,6 miljonit eurot. Eelmisest aastast on kohalikel omavalitsustel reserve 1 miljon eurot, seega kokku saavad omavalitsused kasutada 3,6 miljonit eurot.

Toimetulekutoetuse maksmise hüvitamiseks jaotatakse 15 miljonit eurot (lisaks 3 miljonit eurot jääb reservi), asendus- ja järelhoolduseks 16 miljonit eurot (lisaks 2 miljonit eurot jääb reservi), matusetoetuseks 4 miljonit eurot ja kohalike teede hoiuks 29 miljonit eurot.

Rahvastikutoimingute hüvitamiseks eraldatakse 1 miljon eurot. Lisaks sündide ja surmade registreerimisele vormistavad omavalitsused 2018. aastast ka abielusid, nime muutusi ning väljastavad mitmeid tõendeid.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b4bfe125-13d4-460e-89a1-b...

5. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
5.1. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile autoralli maailmameistrivõistluste sarja ametliku testralli Rally Estonia korraldamiseks

Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb ettepaneku eraldada valitsuse reservist kultuuriministeeriumile 980 000 eurot autoralli maailmameistrivõistluste sarja ametliku testralli Rally Estonia korraldamiseks.

Taotlust arutati tänavu 31. jaanuari kabinetinõupidamisel, kus valitsus andis sellele oma põhimõttelise toetuse.

5.2 Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Riigi Infosüsteemide Ametile e-valimiste infotehnoloogiliste kulude katmiseks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku eraldada valitsuse reservist riigi infosüsteemide ametile 303 888 eurot e-valimiste infotehnoloogiliste kulude katmiseks.

6. Eesti kodakondsuse andmine (27 inimest)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus 27 inimesele, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks. Nendest 24 on määratlemata kodakondsusega inimesed ja 3 Vene Föderatsiooni kodanikud.

7. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
7.1. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. V.)

Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2007–2015 on toime pannud mitmeid väärtegusid. Samuti ei ole kustunud isiku karistused.

7.2. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (K. E.)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on ühel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes aastatel 2009–2017 on toime pannud mitmeid väärtegusid. Samuti ei ole kustunud isiku karistused.

8. Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Majanduspiirkonna Kohtu (EFTA Kohtu) menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ja projekti „EU Pilot“ päringutest 2018. aastal
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: ülevaade

Välisminister Sven Mikser esitab valitsusele iga-aastase ülevaate Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Majanduspiirkonna Kohtu (EFTA Kohtu) menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ja projekti „EU Pilot“ päringutest aastal 2018.

2018. aastal ei esitanud Komisjon Eesti vastu Euroopa Liidu Kohtusse ühtegi hagi.  Kohus tegi otsuse nn suhkrutrahvi asjas, jättes Eesti apellatsioonkaebuse Üldkohtu otsuse peale rahuldamata.

2018. aastal algatati Eesti suhtes kuus uut rikkumismenetlust direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmise tõttu ja viis mittenõuetekohase ülevõtmise või rakendamise tõttu.

„EU Piloti“ projekti päringute eesmärk on anda liikmesriigile võimalus enne ametliku rikkumismenetluse alustamist komisjoni küsimustele ja võimalikele etteheidetele vastata, et võimalikult kiiresti lahendus leida.

Kui 2016. aastal algatati Eesti suhtes 23 „EU Piloti“ päringut, siis 2017. aasta jooksul oli uusi algatatud päringuid ainult neli ning 2018. aastal vaid kolm.

9. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuste kohta, millega antakse luba alustada Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi piiratud ulatusega kaubanduslepingute üle
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon küsib liikmesriikidelt mandaati Ameerika Ühendriikidega läbirääkimiste alustamiseks piiratud ulatusega kaubanduslepingute üle.

Tollitariifide kaotamist käsitleva lepingu eesmärk on kaotada vastastikku kõik tööstuskaupade suhtes kohaldatavad tollimaksud. Leping ei laiene põllumajandustoodetele.

Leping ei avalda EL-i (sh Eesti) eelarvele negatiivset mõju, küll aga toob see kaubanduse mahu suurenemise järel kasu mõlemale lepinguosalisele- EL-ile ja USA-le. Veel toetavad lepingu läbirääkimised ELi ja USA suhteid.

Vastavushindamise lepingu üldine eesmärk on lihtsustada EL-i ja USA vahelist kaubandust ühtlustatud protsesside väljatöötamise kaudu, et hõlbustada vastavushindamise tulemuste tunnustamist.

EL-i ja Ameerika Ühendriikidel on oma vastavushindamise menetlused, tagamaks, et tootjad saavad toote turule viia ainult juhul, kui see vastab kõikidele ohutust tagavatele nõuetele. Erinevad lähenemisviisid vastavushindamisele võivad kaasa tuua lisakulusid ning pikki ja keerukaid haldusmenetlusi, kuid toodete ohutus ei pruugi sellest paraneda.

Ameerika Ühendriikide ja EL-i vaheline vastavushindamise leping ei avalda EL-i (sh Eesti) eelarvele negatiivset mõju. Suurenenud kaubavoogudest on oodata aga kaudset positiivset mõju ning kaubandust liberaliseeriva lepingu läbirääkimised toetavad EL-i ja USA suhteid.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks esitatud seisukohad ning toetada Euroopa Liidu Nõukogu otsust, millega antakse Euroopa Komisjonile luba alustada Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi tööstuskaupade suhtes kohaldatavate tollitariifide kaotamist käsitleva lepingu ning vastavushindamise lepingu üle.

10. Eesti seisukoht Euroopa Liidu ja Araabia Riikide Liiga ühisavalduse kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Ühisavaldus on kavas vastu võtta Euroopa Liidu ja Araabia Riikide Liiga tippkohtumisel tänavu 24.-25. veebruaril Sharm El Sheikis, Egiptuses.

Välisminister Sven Mikser esitab valitsusele Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Araabia Riikide Liiga ühisavalduse kohta ning teeb ettepaneku need heaks kiita.