Sa oled siin

Valitsuse 21.11.2019 istungi kommenteeritud päevakord

20. november 2019 - 19:19

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja justiitsminister Raivo Aeg.


1. Riigikaitseseaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu
 

Eelnõu põhineb riigikaitseõiguse revisjoni tulemustel, mille eesmärk oli riigikaitseõiguse põhimõtteliste kitsaskohtade analüüsimine ning nüüdisaegse ja muutunud julgeolekuolukorra vajadusi arvestava riigikaitseõiguse regulatsiooni välja töötamine.
 

Eelnõu lähtub põhimõttest, et riigil peavad olema vahendid, mis võimaldaks parandada asutuste ja isikute valmisolekut kaitseolukordadeks ning rakendada tavaolukorrast erinevat riigi juhtimise korraldust ja kõiki õigusriigile kohaseid põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid, et tagada demokraatliku riigikorra püsimine ja pöörduda tagasi rahuaegse riigikorralduse juurde.
 

Eelnõuga luuakse ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist, rakendades selleks vajalikke abinõusid. Võetakse kasutusele kaitseolukorra mõiste, mis hõlmab endas nii erakorralist kui sõjaseisukorda. See võimaldab lähtuda riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel samadest alustest.
 

Täpsustatakse Vabariigi Valitsuse ja peaministri rolli kaitseolukorra lahendamisel ning suurendatakse kaitseolukorda lahendava asutuse volitusi. Kaitseolukorra juhtimine on viidud võimalikult madalale tasemele, et haldusesisene koostöö toimiks takistusteta ja oleks selge. Kaitseolukorra lahendamise juhtimisel on eelnõus lähtutud põhimõttest, et kaitseolukorras ei tohiks toimuda olemuslikke muudatusi riigivõimu teostamise põhimõtetest. Eelnõuga jaotatakse pädevused ja antakse selged volitused strateegilise tasandi ning operatiivtaktikaliseks juhtimiseks.
 

Luuakse ähvardavate ohtude ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuv isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete süsteem, millega tagatakse, et riik kohaldab neid piiravaid meetmeid, mis on vajalikud kriisiolukorra kiireks lahendamiseks ja demokraatliku ühiskonnakorralduse taastamiseks. Eelnõus rõhutatakse, et olenemata olukorrast tuleb säilitada tasakaal põhiõiguste ja -vabaduste riive ulatuse ja intensiivsuse ning riivega taotletava eesmärgi kaalukuse vahel.
 

Eesti lähtub riigikaitses laiast käsitusest, mille kohaselt võimalike mittesõjaliste ja sõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks panustavad riigikaitsesse vastavalt oma pädevusele nii sõjalise riigikaitse valdkonna kui ka tsiviilvaldkonna esindajad. Kaitseolukorra lahendamiseks või avaliku korra kaitseks võib riigil olla vaja võtta kasutusse või sundvõõrandada tsiviilsektorile kuuluvaid asju või panna isikutele ühekordseid töökohustusi ja kaasata neid korrakaitsesse. Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse kehtivat asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, töökohustuse panemise ja isikute korrakaitsesse kaasamise regulatsiooni, et tagada kiire ja paindlik tsiviilsektori ressursside kaasamine nii avaliku korra kaitsesse kui ka riigikaitsesse. Uudsena nähakse ette riivest tulenevalt hüvitise maksmine.
 

Eelnõu järgi peab iga asutus ja inimene täitma üldjuhul oma seniseid ülesandeid edasi ka kaitseolukorra ajal. Selleks, et tagada kaitseolukorra kiire lahendamine täpsustatakse riigikaitseülesannete regulatsiooni ning määratakse isikutele riigikaitseülesanded. Riigikaitseülesanded määratakse näiteks elutähtsa teenuse osutajale, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Haigekassale, Eesti Töötukassale ja õhukvaliteedi taseme hindajale. Lisaks täpsustatakse kohalike omavalitsus üksuste riigikaitseülesandeid. Püsivate riigikaitseülesannete määramise peamine eesmärk on tagada, et isikul või asutusel on piisavad vahendid ja personal kriisiolukorras riigi jaoks olulise ülesande koheseks ja kiireks täitmiseks.
 

Eelnõuga lisatakse riigikaitse eesmärkide hulka elanikkonna turvalisus.

Lisaks ühtlustab eelnõu riigikaitseõiguse regulatsioone, sh lahendab kehtiva riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja korrakaitseseaduse koos rakendamisel kerkinud probleeme ja kõrvaldab kehtivast õigusest dubleerivad ja vastukäivad regulatsioonid, ning koondab riigi sõjalise kaitse ja muud riigi julgeolekut puudutavad regulatsioonid võimalikult vähestesse loogiliselt süstematiseeritud õigusaktidesse. Eelnõus on ühendatud ja uuendatud seni eraldi seadustena kehtivad riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus.
 

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.

2. Karistusseadustiku muutmise seaduse (riigikaitsevastased süüteod) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu
 

Eelnõu on välja töötatud riigikaitseõiguse revisjoni raames, mille ühe teemana analüüsiti kaitseväeteenistusalaseid süütegusid.
 

Kaitseväeteenistusalaste süütegude näol on tegemist riigivastaste süütegude ühe eriliigiga, mis on suunatud sõjalise riigikaitse korraldamise ja kaitseväelise distsipliini vastu. Eksimused Kaitseväe ja kaitseväelise korra vastu võivad halvata riigi sõjalise valmisoleku, raskendada riigi kaitsmist, kujutada ohtu riigi või isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või seada ohtu Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmise.
 

Muudatuste eesmärk on tagada, et kaitseväeteenistusalaste süütegude ning riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude eest ettenähtud karistused mõjuksid preventiivselt nii erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra kui ka loodava kaitseolukorra ajal ning mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal, samuti väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt toimepandavate kaitseväeteenistusalaste süütegude suhtes.
 

Näiteks laiendatakse karistusseadustiku sätteid, mis näevad ette raskema karistuse (koosseisu raskendav asjaolu) teo eest, mis on toime pandud erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal, ka tegudele, mis on toime pandud kaitseolukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt (salakuulamine, Kaitseväes võimuhaaramine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine ja kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumine ning hukkuva sõjalaeva mahajätmine).
 

Lisaks tehakse kaitseväeteenistusalaste süütegude ja riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude juures muid muudatusi, et need oleks kooskõlas varasemalt tehtud muudatustega ametialaste kuritegude regulatsioonis ning karistusõiguse revisjoni põhimõtetega (näiteks dubleerivate koosseisude kaotamine, väärteo prejuditsioonist loobumine).
 

Seadus on kavandatud jõustuma koos riigikaitseseadusega 1. jaanuaril 2021. aastal.


3. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamise seadus) eelnõu
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu
 

Eelnõu peamine eesmärk on tõkestada erakordselt suure hulga välismaalaste ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet ning kehtestada õigusaktides erisused, mis võimaldavad massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kalduda kõrvale rahvusvahelise kaitse taotlejale või viibimisaluseta välismaalasele ettenähtud tagatistest ja teenustest. Õiguslik regulatsioon kehtestatakse ühetaolisena nii viibimisaluseta välismaalase kui ka rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes.
 

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsember 2008 direktiivi 2008/115/EÜ (nn naasmisdirektiiv) artikkel 18. See võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid.
 

Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on direktiiviga lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada seadusliku aluseta viibivaid välismaalasi kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel privaatsuse tagamise nõudest. Samuti on hädaolukorras põhjendatud piirata ebaseaduslikele sisserändajatele osutavate teenuste hulka.
 

Politsei ja Piirivalveameti (PPA) hinnangul on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga tegemist, kui Eesti peab lühikese aja jooksul vastu võtma vähemalt 3000 välismaalast.
 

Eelnõuga nähakse ette, et halduskohus võib anda loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 7 päevaks, kui massilisest sisserändest põhjustatud olukorras ei ole 48 tunni jooksul võimalik teha välismaalase suhtes kõiki vajalikke menetlustoiminguid, et kohus saaks hinnata välismaalase põgenemise riski. Taotlus tuleb kohtule esitada 24 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates ning selles tuleb kirjeldada vähemalt massilise sisserände olulisi asjaolusid, loetleda need välismaalased, kelle suhtes on menetlustoimingute tegemine raskendatud ning menetlustoimingud, mille tegemine on takistatud, ning märkida menetlustoimingute läbiviimiseks vajalik aeg. Eelnõuga nähakse ette ka hädavajalikud teenused, mis tuleb riigis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele tema kinnipidamise ajal hädaolukorras osutada. Need on nt toitlustamine, majutamine, keelelise abi andmine menetlustoimingute läbiviimisel, esmavajalike tarbe- ja hügieenivahenditega varustamine jms. Samuti nähakse ette, et kinni peetud pereliikmed paigutatakse kokku esimesel võimalusel.
 

Lisaks tehakse muudatused, mis võimaldavad tagasisaatmis- ja rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimisele kaasata Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Varjupaiga Tugiameti lähetatud ametnikke. Õigusselguse eesmärgil täpsustatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise korda väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse rakendamisel. Samuti tehakse muid vähemolulisi muudatusi.

Muudatused on planeeritud jõustuma üldises korras.
 

Eelnõu on seotud 100 päeva plaani punktiga 2.15.
 

4. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2006. a määruse nr 3 "Ühendusevälisest riigist Eestisse taime, taimse saaduse ja muu objekti toimetamiseks ettenähtud piiripunktide loetelu ning piiril asuvate piiripunktide ja tunnustatud sihtkohtade kohta esitatavad nõuded ning nende tunnustamise kord" muutmine
Esitaja: maaeluminister Mart Järvik
Tüüp: Määruse eelnõu
 

Määruse täiendamise eesmärk on tagada, et alates 2019. aasta 14. detsembrist, kui liikmesriikidel tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625, oleksid Eestis jätkuvalt olemas piiripunktid, kus on võimalik teha ametlikku kontrolli Eestisse toimetatava taime, taimse saaduse ja muu objekti üle.
 

Piiripunktide töö järjepidevuse tagamine on oluline kaubavahetuse takistamatuks toimimiseks ning liiduvälisest riigist Eestisse toimetatava taime, taimse saaduse ja muu objekti üle taimetervise kontrolli tegemiseks.
 

Eelnõu kohaselt jõustub määrus 14. detsembril 2019.
 

5. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” täitmise aruanne aastatel 2016–2018
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
 

Kehtiv Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TAI strateegia) kiideti Riigikogus heaks 22. jaanuaril 2014.

Aruanne sisaldab ülevaadet olulisematest tegevustest ja algatustest aastatel 2016-2018, mis aitavad täita strateegia peamisi eesmärke: Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine, teadus- ja arendustegevus (TA) toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks, Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav.

Aastal 2016 tehti suuremad investeerimisotsused ja käivitusid esimesed meetmed, 2018 jõudsid kõik tegevused rakendamise faasi. ASTRA programmiga toetati seitsme kõrgharidus- ja teadusasutuse hoone ehitamist või renoveerimist, samuti õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist. TeaMe+ meetmega suurendatakse õpilaste huvi loodus- ja täppisteaduste vastu, sh jätkati noorte teadussaate „Rakett69“ tootmist ja lisandus uus teadust populariseeriv sari ”Uudishimu tippkeskus”. Jätkus riiklike programmide „Eesti keel ja kultuurimälu“ ning „Eesti keeletehnoloogia“ elluviimine, ette on valmistatud uued programmid.

Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamiseks on käivitatud rakendusuuringute programm RITA. Loodud on ministeeriumite teadusnõunike võrgustik, teadusnõunikud on ametis kümnes ministeeriumis. 2016 käivitati nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise tegevused. Kõrghariduses makstakse nutika spetsialiseerumise erialastipendiume. 2016 rakendusid ka teaduse rahvusvahelistumise programm Mobilitas Pluss ja kõrghariduse rahvusvahelistumise programm Dora Pluss.

2016 korrastati uurimistoetuste ja baasfinantseerimise süsteemi. Baasrahastus on alates 2014. aastast pea kolmekordistunud. 2018 oli konkurentsipõhise ja baasrahastuse suhtarv 60:40 (sihiks on 50:50).

Jätkus asutuste võrgu konsolideerimine: Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus ühinesid Tartu Ülikooliga, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ühines Tallinna Tehnikaülikooliga. 2017 toimus teadus- ja arendusasutuste korraline evalveerimine, mis kinnitas, et Eesti teadus on rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel.
 

6. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaani aastateks 2019–2023 heakskiitmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) kiideti Riigikogus heaks 22. jaanuaril 2014. Käesolev rakendusplaan käsitleb arengukava tegevusi aastatel 2019-2023.
 

TAI strateegia üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Eesmärkide täitmine toimub nelja meetme kaudu:
1) teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine;
2) TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine;
3) majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest;
4) Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI koostöös.
 

Rakendusplaanis on esitatud konkreetsed tegevused ja nende maksumus aastate, vastutajate ja meetmete kaupa. Rahastamisallikatena on kajastatud nii maksutuludest kui ka Euroopa Liidu tõukefondidest jm välisabist rahastatavad tegevused. Lisaks on toodud välja ka teiste ministeeriumite planeeritavad TAI investeeringute mahud.


7. Vabariigi Valitsuse 3. novembri 2016. a korralduse nr 373 „Riigi teaduspreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Riigi teaduspreemiate komisjoni nimetatakse uute liikmetena Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi professor ja vanemteadur Tiiu Koff, Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski, akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Tiina Randma-Liiv ja Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi professor Veiko Uri.
 

Riigi teaduspreemiate komisjoni koosseisust arvatakse välja ametiaja täitumisel Marika Mänd ning omal soovil Rainer Kattel, Priit Kulu ja Jüri Martin.


8. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks

 

1) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Ristiku tänav 97 asuv kinnistu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Ristiku tänav 97 asuv transpordimaa kinnistu Tallinna linnale.
 

Kinnistul asunud raudtee ja raudteetaristu on Eesti Raudtee AS likvideerinud. Eesti Raudtee AS on teinud otsuse, et ei soovi Ristiku tn 97 kinnistule hoonestusõiguse seadmist. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Ristiku tn 97 maaüksus perspektiivse põhitänava trassil. Läbi Ristiku tn 97 kinnistu on kavandatud rattatee ja pikemas perspektiivis ka trammitee. Tegemist on Pelguranda ja Kesklinna ühendava taristuobjektiga.
 

2) Nõusolek Maaeluministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tartu linnale (Tartus 7 kinnistut)
Esitaja: maaeluminister Mart Järvik
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Maaeluministeeriumile antakse nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tartu linnale kohalikeks teedeks ja aiamaaks.


9. Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks vahetamise teel (Pärnus Lubja tn 72 ja Looga tn 13 kinnistud Rannametsa tee 4 kinnistu vastu)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Rahandusministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras võõrandada vahetamise teel Pärnu linnas asuvad Lubja tn 72 ja Looga tn 13 kinnistud Rannametsa tee 4 kinnistu vastu. Maksu- ja tolliamet vajab Rannametsa tee 4 kinnistut tollikontrolli toiminguteks ning Pärnu linn Lubja tn 72 ja Looga tn 13 kinnistuid spordirajatisteks.
 

Eksperthinnangu järgi on rahandusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara harilik väärtus kokku 67 900 eurot (Lubja tn 72 kinnistu 37 600 eurot ja Looga tn 13 kinnistu 30 300 eurot) ning Pärnu linna omandis oleval Rannametsa tee 4 asuval kinnistul 72 300 eurot. Vahetatavate kinnistute väärtuse vahe summas 4300 eurot hüvitab riik Pärnu linnale.


10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile (sissemakseks Sihtasutuse Rootsi-Eesti Koostööfondi sihtkapitali)
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus eralab eelnõu järgi vabariigi valitsuse reservist välisministeeriumile 150 000 eurot sissemakseks Rootsi-Eesti Koostööfondi algkapitali.

Rootsi valitsus otsustas mullu teha kingituse Balti riikidele meie iseseisvuse 100. aasta puhul, luues kokku 30 miljoni Rootsi krooni ehk 2,8 miljoni euro suuruse Sajandi Fondi, et süvendada koostööd Rootsi ja iga Balti riigi vahel. Rootsi-Eesti Koostööfondi paigutas Rootsi riik 10 miljonit Rootsi krooni ehk veidi alla 1 miljoni euro ja katab kõik fondi loomisega seotud kulud. Lisaks on kutsutud fondi rahaliselt toetama ka ettevõtteid ja üksikisikuid. Ka Eesti valitsus on otsustanud hea tahte märgina anda fondi oma rahalise panuse. Sissemaksed moodustavad fondi algkapitali, mis investeeritakse. Projekte rahastab fond algkapitalist tekkivast tulust ja lisanduvatest panustest.

Koostööfondi eesmärk on arendada Eesti ja Rootsi koostööd ühiskondlikel, kultuuri- ja majandusteemadel, sh iduettevõtluse vallas. Kavas on soodustada noorte kontakte, et toetada ühiskondlikku sidusust, loomingulisust, uuenduslikkust ja uute algatuste loomist, samuti edendada eesti keele ja kultuuri Rootsis ja vastupidi. Tegu on iseseisva fondiga. Valitsus on varem andnud oma panuse ka sarnasesse Eesti–Soome kultuurifondi.
 

11. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile (teadusuuringu „Sotsiaalsed ja õiguslikud vastuolud omandireformis ning solidaarsuspoliitika võimalused nende leevendamiseks“ kulude katteks)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 191 280 eurot teadusuuringu „Sotsiaalsed ja õiguslikud vastuolud omandireformis ning solidaarsuspoliitika võimalused nende leevendamiseks“ kulude katteks. Teadusuuringu viib läbi Tallinna Ülikool. Raha kasutatakse mitme eraldi väljamaksena 2020. ja 2021. aastal.
 

Uuring on vajalik, kuna Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019‒2023 on riigihalduse ministril ülesanne analüüsida koos rahandusministri, justiitsministri ja rahvastikuministriga omandireformi sotsiaalset mõju rõhuasetusega elamu- ja restitutsioonipoliitikale ning uurida võimalusi muutuste käigus tekkinud vastuolude leevendamiseks. Uuring valmib 2021. aasta jaanuariks.
 

Aastatel 2017–2019 korraldas Rahandusministeerium eeltöid uuringu ettevalmistamiseks. Kavandatav uuring on fokuseeritud kahele mõjutatud isikute sihtgrupile, kelleks on 1) isikud, kellel puudus võimalus omandireformi käigus oma üüritavat eluruumi erastada, 2) okupatsioonivõimu repressioonide all kannatanud isikud. Uuringu käigus viiakse läbi mõjutatud isikute küsitlusi õiguslike, sotsioloogiliste, statistiliste jm uuringute tarbeks. Uuringu potentsiaalne valim on umbes 23 000 isikut. Represseeritute valimi suurus on ligikaudu 10 000 isikut.
 

Vabariigi Valitsus eraldas 31. mail 2018 rahandusministeeriumile omandireformi-alase uuringu korraldamiseks 2018. ja 2019. aastaks 50 000 eurot, mida kasutati arvamusküsitluste läbiviimiseks vajalike andmekogude koostamiseks ja uuringu lähteülesande ning tegevuskava ettevalmistamiseks. Eraldatud rahast on peamiselt tööjõukuludena ära kasutatud ligi 10 170 eurot ning ülejäänud osa kantakse omandireformi reservfondi tagasi, kuna põhiuuringu ettevalmistamise viibimise tõttu ei ole seda tõenäoliselt võimalik 2019. aasta jooksul kasutada.
 

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vaba jääk enne käesolevat eraldamist on 27,96 miljonit eurot.


12. Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Eelnõu järgi kinnitatakse uus teadus- ja arendusnõukogu (TAN) koosseis, suurendades seda kaheteistkümnelt liikmelt viieteistkümneni. Jätkavad kõik senised liikmed. Uued liikmed on Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land ja Eesti Panga asepresident ning varem Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (Joint Research Center) peadirektori asetäitjana töötanud Maive Rute. Liikmed on komisjonis ekspertidena ja mitte oma organisatsioonide esindajatena.
 

TANi koosseisu suurendamise eesmärk on muu hulgas koosseisu mitmekesistamine ning vajadus kaasata enam eri taustaga eksperte ning eri teadusvaldkondade esindajaid. Uued liikmed toovad TANi aruteludesse juurde rohkem sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna vaadet.
 

TANi koosseisu kuuluvad veel ametikoha järgi peaminister, valdkondade eest vastutavad ministrid, üks peaministri nimetatud Vabariigi Valitsuse liige ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmed.
 

13. Eesti kodakondsuse andmine

 

1) Eesti kodakondsuse andmine (10 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kümnele eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
 

2) Eesti kodakondsuse andmine (9 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus üheksale eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

14. Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise konsulaarabi ja -koostöö kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Korraldusega kiidetakse heaks uus Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise konsulaarabi ja -koostöö kokkuleppe eelnõu, mis asendab seni kehtinud kokkuleppe.
 

Uuest kokkuleppest on välja jäetud notarina tegutsemine, sest antud teenust ei ole pakutud juba mõned aastad. Dokumendina, mis väljastatakse, kui reisil oleva EL kodaniku reisidokument kaob või ta ei saa seda muul põhjusel kasutada, lisatakse Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus.
 

Eesti, Leedu ja Läti on liitunud Euroopa Liiduga, millest tulenevalt saavad ELi kodanikud abi küsida mis tahes teiselt ELi liikmesriigi esinduselt. Siiski on endiselt oluline ka Balti riikide koostöö, seda näiteks ELi siseselt üksteise kodanikele abi osutamisel.
 

Senine kokkulepe, millele kirjutati alla 5. veebruaril 1999 Vilniuses ning mis jõustus 23. septembril 1999, on nüüdseks osaliselt sisu poolest aegunud.
 

15. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

16.  Eesti seisukohad Euroopa Liidu nõukogu istungitel


1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite 25. novembri 2019. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
 

25. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite kohtumisel arutatakse Euroopa Liidu tuleviku arengurahastamise struktuuri üle tarkade rühma aruande alusel.
 

Samuti arutatakse Euroopa Liidu liikmesriikide rolli üleminekujärgus olevates riikides Etioopia ja Sudaani näitel. Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu kõrge esindaja annavad päevakajaliste teemade all ülevaate demokraatiat käsitlevate nõukogu järelduste, ülemaailmse pagulasfoorumi ja uue Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise partnerluslepingu (uue Cotonou lepingu) läbirääkimiste kohta.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu ministrite 28. ja 29. novembri 2019. a kohtumisel
Esitajad: haridus- ja teadusminister Mailis Reps, justiitsminister Raivo Aeg ja majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
 

28.-29. novembril toimub Brüsselis Euroopa Liidu konkurentsivõime ministrite nõukogu. 28. novembril tulevad arutlusele EL ühtse turu ja tööstuse küsimused ja 29. novembril kosmose küsimused.
 

Konkurentsivõime nõukogul on plaanis kokku leppida üldised lähenemisviisid kollektiivsete esindushagide ja tulumaksualase teabe avalikustamise direktiivide suhtes. Samuti toimub poliitiline arutelu Euroopa konkurentsivõime välisdimensiooni teemal.
 

Soome eesistuja annab ülevaate tehtud tööst turismisektori digitaliseerimise kohta. Austria tutvustab oktoobri alguses Viinis toimunud tööstuse sõprade ministriste taseme kohtumise tulemusi. Järgmine eesistuja Horvaatia jagab oma eesistumisprogrammi.
 

Kosmose teemas võetakse vastu järeldused kosmoselahenduste kohta kestliku Arktika jaoks ning arutletakse kestliku kosmosemajanduse edendamise üle.
 

Eesti ei toeta EL Nõukogu positsiooni vastuvõtmist tulumaksualase teabe avalikustamise direktiivi küsimuses. Direktiivi muutmise ettepaneku eesmärk on maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemine nii Euroopa Liidus kui üleilmselt. Olgugi, et Eesti nõustub eelnõu sisuga, ei saa aktsepteerida direktiiv õiguslikku alust, mille järgi toimuks eelnõu heakskiitmine kvalifitseeritud häälteenamusega. Eesti jagab nõukogu õigusteenistuse seisukohta, mille kohaselt peaks õiguslik alus olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115, mida kasutatakse maksude ühtlustamise puhul ning mis näeb õigusakti vastuvõtmiseks ette liikmesriikide ühehäälsuse.