Sa oled siin

Valitsuse 21.11.2000 istungi info ja päevakord

21. november 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 21. novembril 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Haldusdokumentide välisriikides üleandmise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, justiitsminister Märt Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks haldusdokumentide välisriikides üleandmise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Nimetatud konventsiooni võtsid Euroopa Nõukogu liikmesriigid vastu 24. novembril 1977.a. Eesti Vabariik kirjutas sellele alla 19. mail 2000.a Konventsiooni eesmärk on luua õiguslik alus vastastikuseks abiks haldusdokumentide kättetoimetamisel. Konventsioon kehtestab reeglid üleandmistaotluste, legaliseerimisest vabastamise ja keele kohta ning konsulaarametnike kaudu, otsepostituse teel või muul viisil kättetoimetamise kohta.

 

2. Äriseadustiku, Pankrotiseaduse ning nendega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks äriseadustiku, pankrotiseaduse ning nendega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on tagada üleminek kohturegistrite arvutis pidamisele ja arvutivõrgu kaudu kasutamisele, viia Äriseadustik vastavusse Euroopa Liidu äriühinguõigusega, tõsta äriühingu juhatuse vastutust ühingu maksejõuetuse korral ning kiirendada registripidaja otsuste ja määruste vaidlustamist. Samuti kõrvaldada Äriseadustiku ja Pankrotiseaduse vastuolud ning kajastada pankroti ja ärikeeldude alaseid andmeid äriregistris.

 

3. Immunoprofülaktika riiklik arengukava nakkushaiguste vältimiseks aastatel 2000-2005

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks immunoprofülaktika riikliku arengukava nakkushaiguste vältimiseks aastatel 2000-2005. Arengukava eesmärgiks on nakkushaiguste leviku tõkestamine ja raskete tagajärgedega haigestumiste vältimine inimeste vaktsineerimise teel. Seletuskirja kohaselt on aastatel 1994-1999 realiseeritud arengukavade tulemused head, haigestumine oluliselt vähenenud, suurenenud on eelarvelised vahendid preparaatide ostmiseks, mis on viimastel aastatel võimaldanud loobuda humanitaarabist selles valdkonnas.

 

4. Ülevaade erastamisväärtpaberite väljaandmisest ja kasutamisest

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: K: Valitsus kuulab ära rahandusministeeriumi poolt esitatava ülevaate erastamisväärtpaberite väljaandmisest ja kasutamisest seisuga 15. oktoober 2000. Nimetatud ülevaade keskendub: 1) jooksev info erastamisväärtpaberite (EVP) väljaandmise ja kasutamise kohta; 2) EVP väljaandmise ja kasutamise üldprognoosi täpsustamine; 3) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise olukord ja prognoos; 4) EVP turuhinda kujundavad tegurid; 5) ettepanekud reformiprotsesside kiirendamiseks. Erastamisväärtpaberite keskregistri aruande kohaselt oli 16. oktoobriks 2000.a. välja antud erastamisväärtpabereid (koos RKO arvestuskaartidelt kasutatud summaga) nimiväärtuses 16,01 miljardit krooni, sealhulgas hüvitusväärtpabereid 7,72 miljardit krooni. Kustutatud oli 13,89 miljardit ja kasutusarvetel oli 1,96 miljardit EVP-krooni. Viimasele summale lisandub veel 0,15 miljardit EVP-krooni, mis on kantud Eesti Väärtpaberite Keskregistris registreeritud väärtpaberiarvetele. Seniste andmete põhjal võib suure kindlusega prognoosida, et 2002. aasta keskpaigaks ulatub emiteeritud hüvitusväärtpaberite kogusumma 8,0 miljardi kroonini ning sellele vastavalt EVP-de kogusumma 16,3 miljardi kroonini. Praegusest hetkest kuni 2002. a. 1. aprillini (kui vastavalt seadusele lõpeb hüvitusväärtpaberite väljaandmine) võidakse emiteerida täiendavalt umbes 0,28 miljardit EVP-krooni.

 

5. Kinnipeetava töö tasustamise kord

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Vangistusseaduse alusel arutab valitsus Kinnipeetava töö tasustamise korra kinnitamist. Kord reguleerib kinnipeetavatele pakutud töö eest tasu maksmist. Tasustamise kord põhineb küllalt väikesel miinimumtasul ja piiramata suurusega lisatasul, mida makstakse tööülesannete hea täitmise eest.

 

6. Vanglaametniku ettevalmistusteenistusse võtmise ja ettevalmistusteenistuse läbiviimise korra kehtestamiseks volituse andmine

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus sätestab oma määrusega vanglaametniku ettevalmistusteenistusse võtmise ja ettevalmistusteenistuse läbiviimise korra kehtestamiseks volituse andmise. Vanglaametniku ettevalmistusteenistus toimub 2000/2001. õppeaastal siseministeeriumi valitsemisalas olevas Sisekaitseakadeemias ja haridusministeeriumi valitsemisalas olevas Tallinna Kopli Ehituskoolis. Vangistusseaduse kohaselt korraldatakse Sisekaitseakadeemia korrektsioonikolledthis kolme kõrgema astme vanglaametnike ettevalmistusteenistus. Seetõttu antakse määruses volitused ettevalmistusteenistusse võtmise ja ettevalmistusteenistuse läbiviimise korra kehtestamiseks siseministrile kooskõlastatult justiitsministriga. Tulenevalt haridusministri 16.02.2000 käskkirjast nr 38 Kutseõppeasutuste õpilaste 2000.a vastuvõtuarvude kinnitamine hakkab ülejäänud vanglaametnike ettevalmistusteenistus 2000/2001 õppeaastast alates toimuma haridusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvas Tallinna Kopli Ehituskoolis. Määruse kohaselt kehtestab Tallinna Kopli Ehituskoolis vanglaametnike ettevalmistusteenistusse võtmise ja ettevalmistusteenistuse korra haridusminister kooskõlastatult justiitsministriga.

 

7. Vangistusseaduse §-s 142 sätestatud toetuste ja hüvitiste arvutamise ning maksmise kord

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kehtestab vangistusseaduse§-s 142 sätestatud toetuste ja hüvitiste arvutamise ning maksmise korra. Vangistusseaduse §-ga 142 nähakse vanglaametniku sotsiaalsete tagatistena ette toetuste maksmine ja kulutuste hüvitamine vanglaametniku hukkumise või terviserikke saamise korral. Määrus reguleerib nende toetuste ja kulutuste arvutamise ja maksmise korda. Toetusi makstakse ja kulutused hüvitatakse seitsme kategooria isikutele või nende perekonna liikmetele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele: vanglas töötavale vanglaametnikule, vangla sotsiaaltöötajale, vanglaametnikukandidaadile, Sisekaitseakadeemias töötavale vanglaametnikule, Tallinna Kopli Ehituskoolis töötavale vanglaametnikule, Tallinna Kopli Ehituskooli direktorile ja vangla direktorile.

Vangistusseaduse §-s 142 ettenähtud toetust ja hüvitist makstakse: 1) vanglaametnikule; 2) vanglaametniku perekonnaliikmele ja vanglaametniku ülalpidamisel olnud isikule; (2) Vanglaametniku ning tema perekonnaliikme ja vanglaametniku ülalpidamisel olnud isiku kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka: 1) vangla sotsiaaltöötajale ning tema perekonnaliikmele ja sotsiaaltöötaja ülalpidamisel olnud isikule, kui sotsiaaltöötaja on hukkunud, jäänud püsivalt töövõimetuks, saanud terviserikkega kehavigastuse või haigestunud seoses teenistusega vanglas; 2) vanglaametnikukandidaadile ning tema perekonnaliikmele ja kandidaadi ülalpidamisel olnud isikule, kui kandidaat on hukkunud, jäänud püsivalt töövõimetuks, saanud terviserikkega kehavigastuse või haigestunud seoses praktilise väljaõppega vanglas.

Toetussumma arvutamisel lähtutakse vanglaametniku kuu palgamäärast ja lisatasudest, mis tal olid:

1)        tema hukkumise päeval;

2)        arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsuses püsiva töövõimetuse tekkimise ajana märgitud päeval või

3)        kehavigastuse saamise päeval.

Kui seoses vanglaametniku hukkumisega taotleb toetust mitu õigustatud isikut, jagatakse toetussumma nende vahel võrdselt.

 

8. Vanglaametnikule, vangla sotsiaaltöötajale ja vanglaametnikukandidaadile ning nende perekonnaliikmetele tekitatud varalise kahju hüvitamise tingimused ja kord

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Määrus sätestab vanglaametnikule, vangla sotsiaaltöötajale ja vanglaametnikukandidaadile ning nende perekonnaliikmetele tekitatud varalise kahju hüvitamise tingimused, kui kahju on tekkinud teenistusülesannete täitmise tõttu, ning reguleerib maksmise korda. Varaline kahju hüvitatakse seitsme kategooria isikutele või nende perekonnaliikmetele: vanglas töötavale vanglaametnikule, vangla sotsiaaltöötajale, vanglaametnikukandidaadile, Sisekaitseakadeemias töötavale vanglaametnikule, Tallinna Kopli Ehituskoolis töötavale vanglaametnikule, Tallinna Kopli Ehituskooli direktorile ja vangla direktorile.

 

9. Vanglaametniku, vangla sotsiaaltöötaja ja vanglaametnikukandidaadi terviseuuringute tegemise tingimused, perioodilisus ja kord

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kehtestab vanglaametniku, vangla sotsiaaltöötaja ja vanglaametnikukandidaadi terviseuuringute tegemise tingimused, perioodilisuse ja korra. Määrusega nähakse ette vanglaametnike ja vangla sotsiaaltöötajate terviseuuringutele kohaldatavad erisused ning uuringute tingimused, sagedus ja kord. Sätestatakse terviseuuringutele saatja ning terviseuuringute kulude hüvitaja erinevate vanglaametnike osas. Määruse koostamisel on järgitud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide põhimõtteid.

 

10. Vanglaametniku, vangla sotsiaaltöötaja ning vanglaametnikukandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kehtestab vanglaametniku, vangla sotsiaaltöötaja ning vanglaametnikukandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise korra. Vormiriietusse kuuluvad: vormimüts; jope; vormikuub; püksid; blusoon; vihmakeep; talvemüts; nokkmüts; pluus; suvepluus; lips; kingad; poolsaapad; püksirihm; labakindad; vöörihm; seelik; kampsun; lipsunõel.

Vanglaametnik ja vangla sotsiaaltöötaja kannavad teenistuskohustuste täitmisel vormiriietust ja eraldusmärke. Vanglaametnikukandidaat kannab vormiriietust õppetöö ajal. Keelatud on koos vormiriietusega kanda nähtavale jäävaid riietusesemeid, mis ei kuulu vormiriietuse hulka. Välismaal viibides on vormiriietust lubatud kanda üksnes vangla direktori või õppeasutuse juhi loal.

 

Vormiriietuse varustusnormid ja esemete kandmise aeg

 

Nimetus

kogus, tk

kandmisaeg aastates

 

 

 

Vormimüts

1

4

Jope

1

2

Vormikuub

1

2

Püksid*

2

2

Blusoon

1

2

Vihmakeep

1

eseme purunemiseni

Talvemüts

1

4

Nokkmüts

1

2

Pluus (rohekashall pikkade varrukatega)

2

2

Suvepluus (rohekashall lühikeste varrukatega)

2

2

Pluus ( valge pikkade varrukatega)

1

2

Lips

1

2

Kingad

1

2

Poolsaapad

1

2

Püksirihm

1

6

Labakindad (paar)

1

eseme purunemiseni

Vöörihm

1

6

Seelik*

1

2

Kampsun

1

2

Lipsunõel

1

eseme purunemiseni

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

* naistele väljastatakse 1 seelik ja 1 paar pükse

 

 

11. Vanglaametniku teeneteristi kirjeldus

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kinnitab vanglaametniku teeneteristi kirjelduse. Vanglaametniku teeneteristi kirjeldus sisaldub justiitsministri 30.11.1998 määruses nr 56 Vanglaametniku teeneteristi põhimääruse kinnitamine. Määrus ei näe teeneteristi kirjelduses ette olulisi erinevusi praegu kehtivast kirjeldusest. Välja on jäetud teeneteristi tagaküljele järjekorranumbri graveerimise nõue.

 

12. Vanglaametnike ametiastmete ametijärkudele vastavad palgamäärad

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kinnitab vanglaametnike ametiastmete ametijärkudele vastavad palgamäärad. Vanglaametnike ametiastmeid on viis ning igal ametiastmel on kümme ametijärku. Vanglaametnike ametiastmetele vastavad ametikohad kinnitab justiitsminister. Vanglaametniku palk sõltub tema ametiastmest ja ametijärgust, ametijärk on seotud ametniku vanglateenistuse staathiga. Vangla peainspektori ja I klassi vanglainspektori ametijärgule vastavat palgamäära suurendatakse 10 protsendi võrra tema ametiastme madalaimale ametijärgule vastavast palgamäärast, kui palga määramisel eelnenud aastal on vanglas olnud aastas keskmiselt üle 500 kinnipeetava ja vahistatu.

Vangalametnike ametiastmete ametijärkudele vastavad palgamäärad kroonides.

 

 

 

 

 

ametijärk

 

 

 

 

 

 

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

AMETIASTE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vangla peainspektor

7590

7710

7830

7950

8070

8200

8330

8460

8590

8730

I klassi inspektor

4990

5070

5150

5230

5315

5400