Sa oled siin

Valitsuse 20.9.2018 istungi kommenteeritud päevakord

19. september 2018 - 16:45

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaministrit asendav kultuuriminister Indrek Saar, riigihalduse minister Janek Mäggi, rahandusminister Toomas Tõniste ning tervise- ja tööminister Riina Sikkut.


Lisainfo: Maria Murakas, 5219572


1. 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste 
Tüüp: seaduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste esitab valitsusele kinnitamiseks 2018. aasta riigieelarve muudatused, mida on 53. Riigieelarve kulude ja tulude kogumaht muudatuse tulemusel ei muutu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud.

Vastavalt riigieelarve seadusele võib Vabariigi Valitsus algatada riigieelarve muutmise hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.

2. Arvamuse andmine Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt makstakse oma algatusel tagasi astuvale Riigikogu liikmele volituste lõppemise hüvitist ainult siis, kui ta on olnud selles ametis vähemalt kaks aastat ning hüvitise suurust piiratakse Riigikogu liikme ühe ametipalgaga. Kehtiva korra kohaselt makstakse Riigikogu liikmele tagasiastumisel hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk.

Eelnõu eesmärk on muuta Riigikogu liikme lahkumishüvitise suurus adekvaatsemaks ja õiglasemaks ning selle saamise tingimused õigustatult karmimaks.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku loobuda Vabaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu kohta arvamuse andmisest.

Tegemist on parlamendi enesekorraldusliku küsimusega Riigikogu tegevuse reguleerimisel.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4e7bbc43-ac8e-4835-91f1-3...

3. Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamiseks.

Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta.

4. Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2013 määruse nr 89 "Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku määruse „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ eelnõu muutmiseks, et viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu tööstusheidete direktiiviga.

Direktiivist tulenevalt on määruses vaja täpsustada mõistet kodulind, mis on hetkel direktiivi mõistest laiem ning hõlmab ka silerinnaliste perekonda kuuluvaid linde, näiteks emusid. Kuid direktiiv ei määra kompleksloakohustust nende linnude kasvatamisele tööstuslikus mastaabis.

Eestisse ei ole pärast määruse jõustumist tekkinud ühtegi kodulindude intensiivkasvatuse farmi, kus kasvatataks silerinnaliste perekonda kuuluvaid linde.

Samuti tuleb kehtivas määruses kõrvaldada vastuolu orgaaniliste lahustite kasutamisele kehtestatud künnisvõimsuse ja direktiivis sätestatud künnisvõimsuse vahel. Vastuolu tekkis varasema direktiivi ülevõtmisel ning jäi parandamata kehtiva direktiivi ülevõtmisel.

Veel muutub määruse eelnõu heaks kiitmise järel leebemaks orgaaniliste lahustite kasutamisel nõutud kompleksluba. Kui varem oli luba nõutav 50 tonni orgaaniliste lahustite kasutamisel aastas, siis nüüd on luba vaja alates 200 tonni orgaaniliste lahustite kasutamisel aastas. Selle tulemusena väheneb kompleksloakohustusega ettevõtete arv vähemalt kahe võrra. Praegu on kompleksloakohuslasi 245, neist 11 kasutab orgaanilisi lahusteid.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5b8befd7-179a-4fc9-b086-f...

5. Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2019–2022
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga soovitakse kehtestada töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2019-2022.

Töötukassa nõukogu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta kehtivad töötuskindlustusmakse määrad muutmata. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks jääb 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks jääb 0,8% (kokku 2,4%).

Arvestades 2,4% töötuskindlustusmakse määraga, laekub 2019. aastal töötuskindlustusmakseid ligi 202 miljonit eurot. 2020. aastal laekub ligi 214 miljonit eurot ning 2021. ja 2022. aastal vastavalt 226 ning 239 miljonit eurot.

Töötuskindlustusmakse määrad kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal 1. oktoobriks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/00d19870-1941-44e1-92b9-3...

6. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2019. aastal
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega soovitakse kehtestada 2019. aastaks tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 16,1%. Sihtkapitalist rahastatakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste, v.a töötutoetuse, maksmist. Lisaks töötuskindlustuse vahenditele moodustavad sihtkapitali riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (stipendium ning sõidu- ja majutustoetus) maksmiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning sihtkapitali vahendite paigutamisest saadav investeeringutulu.

Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestab Vabariigi Valitsus iga aasta 1. oktoobriks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c435d618-c63f-4307-9613-2...

7. „Eesti keele arengukava 2011–2017“ pikendamine aastani 2021 ja „Eesti keele arengukava 2011–2017“ vahearuanne
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Vabariigi Valitsuse poolt 26. novembril 2010 heaks kiidetud „Eesti keele arengukava 2011–2017“ on jätk „Eesti keele arendamise strateegiale (2004–2010)“. Selle eesmärk on kindlustada põhiseadusliku ülesande – säilitada eesti rahvus, kultuur ja keel läbi aegade – täitmiseks vajalikud tegevused.

Eesti keele arengukava täitmise aruanne koostatakse iga kahe aasta järel koostöös Eesti Keelenõukoguga.

Haridus- ja teadusminister teeb valitsusele ettepaneku pikendada „Eesti keele arengukava 2011–2017“ kuni aastani 2021 ja siduda keelepoliitika ministeeriumi uue, 2021. aastast kehtima hakkava strateegiaga.

8. Vabariigi Valitsuse korralduse kehtetuks tunnistamine
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku tunnistada avaliku teenistuse seaduse alusel kehtetuks Marko Aaviku nimetamine andmekaitse inspektsiooni peadirektoriks. Aavik loobus ametikohast omal soovil.

9. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks alla hariliku väärtuse Lääne-Harju vallale (Paldiskis Väike-Pakrineeme kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib nõusolekut  Lääne-Harju vallas Paldiski linnas asuva Väike-Pakrineeme kinnistu võõrandamiseks Lääne-Harju vallale vara harilikust väärtusest 65% odavamalt ehk 55 250 euro eest. Kinnistule on planeeritud LNG terminali rajatiste ning terminali teenindava tee rajamine.

10. Vabariigi Valitsuse algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate kulude hüvitamine
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister soovib valitsuselt nõusolekut hüvitada valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatud kohaliku omavalitsuse üksustele ühinemise käigus tehtud kulud: Järva vallale 30 918,97 eurot, Kambja vallale 61 103,43 eurot ja Tartu vallale 32 666,78 eurot.

Valitsus on 28. juuni 2018 otsusega hüvitanud ühendamisest tekkinud vältimatud kulud 11 kohalikule omavalitsusele summas 877 000 eurot.

11. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Keskkonnaministeeriumi kaks kinnistut)
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister Janek Mägi teeb valitsusele ettepaneku anda Keskkonnaministeeriumile nõusolek kahe kinnistu (Mustamäe tee 51, Tallinn ja Akadeemia tn 4, Tartu) üleandmiseks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks.

Riigi poolt omandatavate RKAS-i aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

12. Vabariigi Valitsuse 6. septembri 2018 korralduse nr 216 „Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine ja nõukogust väljaarvamine“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: korralduse eelnõu

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut teeb Eesti Tööandjate Keskliidu soovil valitsusele ettepaneku nimetada Eesti Haigekassa uueks nõukogu liikmeks Swedbank AB vanemkrediidijuht Priit Perens. Haigekassa nõukogu liikme volituste tähtaeg on kolm aastat.

Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul Eesti Haigekassa nõukogu liikmeks nimetatud Sven Pertens arvati nõukogust välja volituste tähtaja lõppemise tõttu

13. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku taastada Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest.

14. Kinnisasja omandamiseks loa andmine isikule, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt  soovib valitsuselt nõusolekut anda Ameerika Ühendriikide kodanikule luba Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas asuva kinnistu omandamiseks.

Riigikaitselisi põhjusi silmas pidades tohivad piirialadel kinnisvara omada vaid Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide kodanikud. Erandid peab heaks kiitma valitsus.

15. Ülevaade riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise ja lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise tulu kasutamisest 2017. aastal
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler esitab valitsusele info riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise ja lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise tulu kasutamise kohta 2017. aastal.

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega (LHÜ) kauplemise süsteem toimib 2005. aastast. Eestist osaleb selles 46 tootmisettevõtet, mis tegutsevad energeetika, mineraalõli rafineerimise ja tootmise valdkonnas. 2017. aastal müüs Eesti enampakkumistel 6 821 500 LHÜd ning selle tulemusel laekus riigieelarvesse 39 307 630 eurot. Sellest vähemalt 50% kasutati kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.

Eesti toetas saadud tuludest 2017. aastal Fidži Vabariigi kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 23. konverentsi (nn COP23) eesistumist 100 000 euroga ja World Cleanup 2018 ettevalmistamist 699 400 euroga. Riigisiseselt kasutati tulusid väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõtuks ja küttesüsteemide uuendamiseks, korterelamute renoveerimiseks ning avaliku sektori hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustas ettevalmistusi alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis.

Alates 2014. aastast toimuvad lennunduse lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumised, millest saadud tulu läheb vaid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. 2017. aastal oli see tulu 46 500 eurot, millest toetati sarnaselt eelnevate aastatega Euroopa suurimat säästvate tehnoloogiate ehk cleantech äriideede võistlusprogrammi. Lisaks rahastati MTÜ Prototron kaudu Prototroni 2016. aasta sügiseses taotlusvoorus osalenud meeskondi Tark Energia ja Sphebotics oma prototüüpide, mis edukuse korral vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid, edasiarendamisel. 2017. aastal toetas keskkonnaministeerium ettevõtet Climate KIC Holding B.V., kes korraldas 27. oktoobril ürituse Climathon Tallinn. Tallinn valiti samaaegselt sajas maailma linnas toimuva kliimamuutuste ideekonkursi pealavaks.

16. Eesti seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta
Esitaja: Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Välisminister esitab Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukoha Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse nr 2018/2122 kohta, mis käsitleb direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse) puudulikku ülevõtmist Eesti õigusesse.

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide kohta

1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta eelnõu suhtes

Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon avaldas 30. mail ettepaneku Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF)“ kohta. Tegemist on kolmanda korraga, kui räägitakse läbi vastavasisulise finantsinstrumendi kasutamise raamistik. Fondi tingimusi on selle toimimise aja jooksul lihtsustatud ning perioodil 2014-2020 on hõlmatud ka koondamised, mis on tingitud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõjudest.

Fondist on liikmesriikidel võimalik taotleda ühekordset sihtotstarbelist toetust suuremahuliste koondamiste korral koondatud töötajatele aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks. Toetust saab taotleda: kui ühes ettevõttes ja selle tarne- ja tootmisahela järgmises etapis koondatakse nelja kuu jooksul 250 töötajat; ühes piirkonnas või kõrvuti asuvates piirkondades kaotab kuue kuu jooksul ühes majandussektoris töö 250 töötajat; ühes piirkonnas või ühes või mitmes majandussektoris koondatakse nelja kuu jooksul 250 töötajat; väikestel tööturgudel või eriolukordades ka juhul kui eespool nimetatud tingimused pole kaetud, kui koondamisel on tööhõivele ja kohalikule või piirkondlikule majandusele negatiivne mõju.

Arvestades fondi eesmärki toetada liikmesriikide tööturge eriolukordades, lihtsustatud tingimusi ja menetluse skeemi, teeb tervise- ja tööminister Riina Sikkut valitsusele ettepaneku toetada selle käsitlemist eraldi instrumendina. Samuti on ministri ettepanek toetada põhimõtet, et fondi vahenditest rahastatakse aktiivseid tööturumeetmeid koondatud töötajate kiiresti tööle aitamiseks. Samas ei pea minister oma ettepanekus põhjendatuks, et lühiajalisi erimeetmeid (näiteks tööturumeetmetes osalemist või tööle asumist soodustavad toetused) käsitletakse passiivsete tööturumeetmetena ja nende kulu ei tohi moodustada üle 35% kogu EGF teenuste paketi maksumusest. Ettepanek on, et aktiivsete-passiivsete meetmete kulu suhte kindlaksmääramise asemel tuleb koostada nimekiri tööturumeetmetest, mida fondist rahastatakse, lubades seejuures otseselt õpinguid või tööle asumist soodustavaid toetusi.

2) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse nõukogu määrust ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb valitsuse ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad. Eelnõu kohaselt muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009 määrust (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta.

Täiendava kaitse tunnistusega on võimalik pikendada ravimile väljastatud patendi kehtivust. Selle põhjuseks on asjaolu, et regulatiivsed nõuded ja pikk müügiloa taotlemise protsess võimaldavad ravimiga reaalselt turule tulla sageli alles aastaid pärast patendi väljastamist, mil selle 20-aastasest kehtivusajast on suur osa juba möödas. Seetõttu saavad ravimitootjad taotleda kuni viieks aastaks täiendavat, sisult patendiga analoogset kaitset.

Määrusega on plaanis kehtestada ravimite täiendava kaitse tunnistusega antavast kaitsest tootmiserand, mis võimaldab Euroopa Liidu territooriumil ravimite täiendava kaitse tunnistuse kehtivusaja jooksul toota geneerilisi või biosarnaseid ravimeid, mis on suunatud ekspordiks kolmandatesse riikidesse, kus patendikaitse on juba lõppenud ja täiendav kaitse ei kehti või kus selline kaitse ei ole kunagi kehtinud.

Muudatuse eesmärk on tõsta Euroopa Liidu ravimitööstuse konkurentsivõimet. Praegu on Euroopa Liidu geneeriliste, sealhulgas biosarnaste ravimite tootjad ebasoodsas seisus, kuna nad ei saa Euroopa Liidu piires tootmisega tegeleda ka selleks, et müüa toodangut nendes riikides, kus tunnistus ei kehti ja kus patendikaitse on lõppenud. Kolmandate riikide tootjad aga saavad seda teha.

Justiitsministri ettepanek valitsusele on eelnõu toetada ning minister leiab, et see pakub head tasakaalu ja arvestab nii ravimi täiendava kaitse tunnistuse omaja, kui erandi alusel ravimit toota sooviva isiku õigustega; seda tasakaalu soovitakse säilitada.

3) Eesti seisukohad nõukogu direktiivi kohta, millega sätestatakse aktsiisiga maksustamise üldised põhimõtted
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku toetada aktsiisi- ja tollireeglite ühtlustamist aktsiisikauba sujuvama ekspordi ja impordi korraldamiseks.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on kaasajastada direktiivi terminoloogiat, ühtlustada aktsiisi- ja tollireegleid aktsiisikauba sujuvamaks ekspordi ja impordi korraldamiseks ning teha muid lihtsustusi. Olulisim muudatus puudutab aktsiisiga maksustatud kaupu (kütus, alkohol, tubakas). Ühest liikmesriigist teise liikuvate kaupade puhul nõutakse paberdokumendi asemel edaspidi elektroonilist saatelehte (e-saateleht). Eestis on riigisiseselt e-saateleht kasutusel olnud 2014. aasta keskpaigast.

4)  Eesti seisukohad alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisi struktuuri ühtlustamise direktiivi 92/83/EMÜ muutmise eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisi struktuuri ühtlustamise direktiivi muutmise eelnõu kohta.

Ettepanekuga antakse liikmesriikidele võimalus kehtestada aktsiisi soodusmäär neile siidri väiketootjatele, kelle tootmismaht on vähem kui 15 000 hektoliitrit ehk 1,5 miljonit liitrit aastas. Selleks defineeritakse siider muudest kääritatud jookidest eraldi, kusjuures tooraine peab olema ainult õuna- või pirnimahl. Euroopa Liidus luuakse ühtne sertifikaadi vorm, millega kinnitatakse, et tegu on väiketootjaga. Lisaks tõstetakse lahja õlle etanoolisisalduse piirmäära 2,8 mahuprotsendilt 3,5 mahuprotsendile. Vastavalt praegu kehtivale direktiivile võivad liikmesriigid lahjale õllele madalama aktsiisimäära kehtestada.

Täpsustatakse ka denatureeritud ehk joomiskõlbmatuks muudetud alkoholi aktsiisivabastuse põhimõtteid.

Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku toetada, et liikmesriigile antakse õigus siidri väiketootjatele aktsiisi soodusmäära kehtestamiseks. Minister toob oma ettepanekus välja, et lisaks õunast ja pirnist valmistatud siidrile peaks soodusmäära võimaldama ka muudest puuviljadest või marjadest valmistatud kääritatud jookidele.

Lisaks on ettepanek, et liikmesriikidele antaks õigus otsustada, kas kääritatud joogile, veinile ja vahetootele rakendada toote kogusest või etanoolisisaldusest sõltuvat aktsiisimäära. Praeguses direktiivis on õlle puhul arvestus etanoolisisalduse põhine, kääritatud joogile, veinile ja vahetootele aga liitri põhine. Ettepanek on, et etanoolisisaldusest sõltuva aktsiisimäära rakendamise võimalus peaks olema kõikidel alkohoolsetel jookidel.

5) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond, eelnõu kohta
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Varjupaiga- ja Rändefondist toetatakse rändevoogude tõhusat juhtimist ja edendatakse muu hulgas varjupaiga valdkonna ühiseid meetmeid. Fondist toetatakse ka integratsioonistrateegiaid ja tõhusamat seadusliku rände poliitikat, et tagada liidu pikaajaline konkurentsivõime ning vähendada jätkusuutliku tagasisaatmis- ja tagasivõtmispoliitika abil ebaseadusliku rände stiimuleid. Samuti toetatakse koostöö süvendamist kolmandate riikidega, et tugevdada varjupaika või muud rahvusvahelise kaitse vormi taotlevate isikute voogude juhtimist, avardada seadusliku sisserände võimalusi, võidelda ebaseadusliku rändega ning tagada kolmandatesse riikidesse tagasisaatmise ja sealse tagasivõtmise jätkusuutlikkus.

Komisjoni ettepanekus on Varjupaiga- ja Rändefondile ajavahemikuks 2021–2027 ette nähtud 10,415 miljardit eurot (jooksevhindades). Ettepaneku kohaselt moodustavad riiklikud eraldised 60% fondi kogumahust. 40% vahenditest jäetakse reservi, mida on võimalik kasutada erimeetmete, liidu meetmete ja erakorralise abina. Seeläbi loodetakse tagada võimalus suunata paindlikult ja vajaduspõhiselt erakorralist rahastust liikmesriikidesse ning rahastada võimalikke uusi ja kriitilisi prioriteete.

Üldjoontes on komisjoni ettepanekud Eestile sobivad ja siseministeerium teeb ettepaneku toetada pakutud vahendite kasutamise struktuuri, mille kohaselt varasemast suurem osa vahenditest jäetakse Euroopa Komisjoni kesksesse reservi. Siseminister Andres Anvelt toob olulise punktina välja, et fondist saaks rahastada muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteeme, varjupaiga ja tagasisaatmise valdkonna tugiteenuseid ning seadusliku rände soodustamisega seotud tegevusi, samuti lõimumist toetavaid tegevusi. Oluline on, et fondi vahendite kasutamisel on liikmesriikidel edaspidi suurem paindlikkus, kuna kaotatakse kohustuslikud rahastamismahud fondi erieesmärkide lõikes.

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku toetada Euroopa Komisjoni ideed suurendada varjupaiga- ja rändepoliitika rahastamist liidu eelarvest ning samuti on ettepanek nõustuda vahendite kasutamise väljapakutud struktuuriga.

6) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse integreeritud piirihalduse fond ja Sisejulgeolekufond, eelnõu kohta
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes  

Määruste eesmärgiks on jätkata Euroopa Liidu üldise poliitika toetamist välispiiride haldamise, viisade ja sisejulgeoleku valdkonnas ning tagada tollikontrollide samaväärsus kõigis liikmesriikides. Sealjuures on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku pea kolmekordistada uues pikaajalises eelarves piirihaldusele ja sisejulgeolekule suunatud rahastust. Piirihalduse ja viisade rahastamisvahendile on ajavahemikuks 2021–2027 ette nähtud 8 miljardit eurot (jooksevhindades) ning Sisejulgeolekufondile 2,5 miljardit eurot.

Piirihalduse ja viisade rahastamisvahendit ja Sisejulgeolekufondi rakendatakse nii riiklike programmide alusel kui ka keskselt Euroopa Komisjoni poolt. Ettepaneku kohaselt moodustavad riiklikud eraldised 60% mõlema fondi kogumahust. 40% vahenditest jäetakse reservi, mida on võimalik kasutada erimeetmete, liidu meetmete ja erakorralise abina. Seeläbi loodetakse tagada võimalus suunata paindlikult ja vajaduspõhiselt erakorralist rahastust liikmesriikidesse ning rahastada võimalikke uusi ja kriitilisi prioriteete.

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku toetada sisejulgeoleku valdkonna rahastamise suurendamist liidu eelarvest ning nõustuda väljapakutud vahendite kasutamise struktuuriga, mille kohaselt varasemast suurem osa vahenditest jäetakse Euroopa Komisjoni kesksesse reservi. Samas on võimalus toetada ka keskse reservi osakaalu vähendamist riiklike programmide kasuks. Piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi puhul on Eesti jaoks oluline kasutada võimalust rahastada paindlikult välismaismaa piiri väljaehitamist, sealhulgas taristu rajamist ning vajaliku tehnilise seire süsteemi loomist ja hooldust. Sisejulgeolekufondi määruse eelnõu puhul peab siseminister samuti oluliseks suuremat paindlikkust investeeringutele seadmete ja transpordivahendite ostmiseks või julgeolekuga seotud rajatiste ehitamiseks.

7) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Tegemist on uue perioodi EL-i kosmosealastele investeeringutele ette nähtud rahastusega, mille kogumaht on 16 miljardit eurot. Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti loomise tulemusel liidetakse kõik varasemad kosmoseprogrammid ühtsesse, erinevatest komponentidest koosnevasse EL-i kosmoseprogrammi. Eraldi meetmena koondab komisjon EL-i programmide kanderaketiteenuse vajadused ning tegutseb Euroopa usaldusväärsete ja kulutasuvate orbiidile saatmise teenuste nn targa tarbijana, toetudes praeguse eelarveperioodi raames alustatud meetmetele. EL jätkab ka kosmosevaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni toetamist.

Eesti suuremateks prioriteetideks selles rahastuses on Euroopa Liidu kosmosevõimekuse tugevdamine ja tähelepanu pööramine kosmosevaldkonna julgeoleku mõõtmele. Eelduste loomine väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsuks kosmosevaldkonna hangetele ja teadus-arendusprojektide pakkumistele.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist teeb valitsusele ettepaneku toetada Euroopa kosmoseprogrammi eesmärke ning nende saavutamiseks ettenähtud meetmeid.

18. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise “Euroopa, mis kaitseb: puhas õhk kõigile” kohta
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Euroopa Komisjoni teatise eesmärk on parandada õhukvaliteeti Euroopas ning vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale. Samuti soovitakse vähendada liikmesriikide rikkumisi kehtivate õhualaste EL-i õigusaktide suhtes. Käesolev algatus ei too kaasa uusi kohustusi, vaid pöörab tähelepanu olemasolevatele reeglitele ja nende täitmise vajalikkusele.

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku toetada Euroopa Komisjoni teatise eesmärki juhtida tähelepanu EL-i õhukvaliteedi seisukorrale ja õhukvaliteedi parendamise meetmetele, mis aitavad vältida negatiivset mõju nii inimese tervisele kui keskkonnale.