Sa oled siin

Valitsuse 20.6.2019 istungi kommenteeritud päevakord

19. juuni 2019 - 16:43

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaministrit asendav siseminister Mart Helme, riigihalduse minister Jaak Aab, sotsiaalminister Tanel Kiik, välisminister Urmas Reinsalu ja kultuuriminister Tõnis Lukas.

1. Konsulaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Alates 2013. aastast on konsulaartoimingute maht suurenenud ligi 40% võrra. Koormuse leevendamiseks on ette võetud mitmeid meetmeid – on muudetud tõhusamaks tööprotsesse, välisesindustesse on lähetatud lisadiplomaate, sealhulgas suurema koormusega või asendamist nõudvateks perioodideks.

Lisakoormusega toimetulekuks luuakse eelnõuga võimalus teatud madalamat kvalifikatsiooni nõudvate ning standardsemate toimingute korral (nt Eesti kodanikule passi väljastamine) ülesannete andmist mittediplomaatilisel teenistuskohal töötavatele teenistujatele.

Muudatuse jõustumisega kasvab märkimisväärselt paindlikkus suureneva konsulaarkoormusega toimetulekuks välisesindustes ning sellega kaasneb konsulaarteenuste parem kättesaadavus nendele klientidele, kes pöörduvad teenuse saamiseks Eesti välisesinduste poole. Eelnõu tulemusena on võimalik osutada teenust riigile soodsamalt ning paindlikumalt.

Muudatuste jõustumiseks on vaja muuta ka isikut tõendavate dokumentide seadust, perekonnaseisutoimingute seadust ja rahvastikuregistri seadust. Seadus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc029374-fda4-47b1-9a32-b...

2. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 "Ehitisregistri põhimäärus" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: määruse eelnõu

Ehitisregistri põhimäärust täiendatakse sätetega, mis võimaldavad kiire elektroonilise side võrkude valdajate ja sideettevõtete vahel teavet vahetada. Lisaks tehakse määruses praktikast tulenevad parandused, näiteks võimaldatakse teatud registriandmeid parandada automaatkandega. See hõlbustab ehitisregistri andmete korrastamist 1. jaanuariks 2020.

Sideettevõtja ja kiire elektroonilise side võrguvaldaja vaheliseks infovahetuseks on ehitisregistrile loodud võrgurajatiste moodul. Kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtu kulude vähendamise direktiivi rakendamiseks määratlevad võrguvaldajad registris huvipiirkonnad, mis võimaldab sideettevõtjatel teha infopäringuid olemasoleva ja ehitatava taristu kohta.

Andmete korrastamise eesmärgil luuakse võimalus parandada ehitisregistri andmeid automaatkandega. Seda saab kasutada näiteks tehnosüsteemide puhul, kus veevarustuse, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, soojusvarustuse olemasolu nähtub võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust. Samuti on võimalik tuletada ehitise esmase kasutuselevõtu tõenäoline aeg topograafilise informatsiooni analüüsi tulemusel.

Määrus jõustub üldkorras. Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a8504afd-23b8-4205-a307-f...

3. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 "Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine" muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse valitsuse määrus kooskõlla 1. mail 2019 jõustunud erastamisest laekuva raha kasutamisega seaduse muudatusega. Määruse muudatuse kohaselt saab omandireformi reservfondist eraldada raha omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste toetamiseks.

Eelnõu kohaselt sätestatakse, et reservfondist saab eraldada toetust omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Omandireformi reservfondist raha eraldamise otsustab valitsus.

Toetusi tagastatud ehitismälestiste jaoks on võimalik eraldada järgneva viie aasta jooksul kuni 1 miljon eurot aastas.

Ehitismälestis on hoone koos selle interjööri ja hoone algse funktsiooniga seotud sisseseadega, rajatis või ehituslik kompleks, mis on oluline Eesti arhitektuuriajaloo ja ruumilise keskkonna arengu tähistaja ja mitmekesise elukeskkonna hoidja. Eestis on ehitismälestistena kaitse alla võetud üle 6000 ehitise (sh üle 2000 ehitismälestise asub mõisakompleksides). Määrus jõustub üldises korras.

4. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärust ning sätestatakse, et julgeolekukomisjoni koosseisu kuulub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri asemel väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister.

5. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse uus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste, kus täpsustatakse üldarstiabi tervisekeskuse rahastamise tingimusi, ajakohastatakse viljatusraviteenuste nimekirja ning lisatakse uued tõenduspõhised ja kulutõhusad teenused.

Olulisemad muudatused:

Selleks, et soodustada tervisekeskuste rajamist maapiirkondades saab haigekassa võimaluse rahastada põhjendatud juhtudel ka esmatasandi tervisekeskuseid, mille nimistus on vähem kui 4500 inimest. Seni on olnud nimistute minimaalseks suuruseks 4500. Muudatuse on algatanud kohalikud omavalitsused, kus elab alla 4500 inimese ja tervisekeskuse rajamine on vajalik.

Loetellu lisatakse Eesti Naistearstide Seltsi ettepanekul uued viljatusravi protseduurid (näiteks emakasisene viljastamine) ning viljakust säilitada lubavad protseduurid (munarakkude ja seemnerakkude külmutamine) vähiravi või muu viljakust kahjustava ravi vajadusel. Loetelus nähakse ette viljakust säilitavate protseduuride nimetused, piirhinnad ja rakendamise tingimused. Samuti ajakohastatakse viljatusravi protseduuride nimetusi, piirhindu ja rakendamise tingimusi. Uus viljatusraviteenuste loetelu asendab senise tervishoiuteenuste loetelus olnud kehavälise viljastamise (IVF, kompleksteenused embrüo siirdamine ja kehaväline viljastamine). Eelnõu kohaselt on viljatusprobleemide korral tehtavad tegevused eraldi loetletud, varasemalt olid samad teenused arvestatud komplekshindadesse. Muudatused parendavad viljatusravi praegust olukorda, patsienditel on võimalik saada uusi teenuseid.

Uue teenusena lisatakse üld- ja erihooldekodus elava isiku gripivastane vaktsineerimine. Üld- ja erihooldekodude elanikud on gripist eriti ohustatud, sest enamik neist on vanemaealised, neil on kaasuvad kroonilised haigused ning nad elavad koos kinnisel territooriumil.

Kehtiva korra kohaselt pidi 1. augustist 2019. aastal hakkama toimima üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsioon. Teenuse osutamiseks korraldatud riigihanke tulemus vaidlustati kohtus ja seetõttu ei ole võimalik kehtivat tähtaega järgida. Eelnõu kohaselt nähakse ette perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni võimalus alates 1. jaanuarist 2020.

Tervishoiuteenuste loetelu muudatuse mõju haigekassa eelarvele on kuni 1,49 miljonit eurot, milleks vahendid on haigekassa eelarves olemas. Perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsioon rakendub 2020. aastast, aastane lisakulu on 0,16 miljonit eurot.

Eelnõuga kavandatud muudatused on tehtud erialaühenduste esitatud tervishoiuteenuste ja ravimiteenuste taotluste alusel ning Eesti Haigekassa ettepanekul.

Määrus jõustub 1. juulil 2019. a, välja arvatud üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni teenus, mis jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78de9317-78d8-4413-a63a-e...

6. Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Ajaloomuuseum
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: korralduse eelnõu

Kultuuriministeeriumile antakse nõusolek võõrandada Sihtasutusele Eesti Ajaloomuuseum üleandmise teel mitterahalise sissemaksena varem riigiasutuse Eesti Ajaloomuuseum kasutuses olnud riigivara. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum asutati jaanuaris 2019.

7. Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni moodustamine
Esitaja: rahvastikuminister Riina Solman
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt moodustatakse ülemaailmne eestluse koostöökomisjon eesmärgiga tagada parem koostöö eri ministeeriumide ja eestluse edendamisega tegelevate organisatsioonide vahel.

Koostöökomisjoni juhib rahvastikuminister ning liikmed on haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, sotsiaalminister, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, välisminister ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Integratsiooni Sihtasutuse, rahvuskaaslaste programmi nõukogu ja väliseesti organisatsioonide esindajad.

Komisjoni ülesanne on esitada ettepanekuid rahvuskaaslaste poliitika kujundamiseks, analüüsida rahvuskaaslaste olukorda ning osaleda Globaalse Eesti programmiga seotud tegevustes.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f50227ff-05db-48f4-be7c-2...

8. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Kivilõppe kalakaitsekordoni kinnistu)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile antakse üle keskkonnaministeeriumile vajalik Kivilõppe kalakaitsekordoni kinnistu. Kinnistul asuvad kalakaitsekordoni hoone, paadikuur, kütusehoidla, puurkaev ja tulevalvetorn. Kinnistut kasutab keskkonnainspektsioon, kes jätkab selle kasutamist edaspidi RKASiga sõlmitud üürilepingu alusel.

9. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest.

10. Euroopa prokuröri kandidaatide esitamine
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Justiitsminister teeb ettepaneku esitada Euroopa Prokuratuuri (EPPO) valikukomisjonile Eesti riigi poolt kolm kandidaati. Kui valitsus on kandidaadid heaks kiitnud, esitab Eesti nad valikukomisjonile, kes viib läbi intervjuud ning hindab esitatud kandidaate. Lõpliku valiku, kes kolmest kandidaadist saab Euroopa prokuröriks, teeb Euroopa Liidu nõukogu.

EPPO loomise eesmärk on tagada Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus.

EPPO koosneb nn kesktasandist asukohaga Luksemburgis ning nn kohalikust tasandist. Kesktasandi moodustavad Euroopa peaprokurör ja Euroopa prokurörid, keda valitakse igast liikmesriigist üks. Euroopa prokurörid moodustavad kolleegiumi, kes võtab vastu EPPO-t puudutavad strateegilised otsused. Samuti moodustatakse neist kolmeliikmelisi alalisi kodasid, mis juhivad konkreetseid kriminaalmenetlusi ning võtavad vastu olulisemaid otsuseid nagu näiteks süüdistuse esitamine, menetluse lõpetamine jt. Kohaliku tasandi moodustavad Euroopa delegaatprokurörid, keda on igast osalevast liikmesriigist vähemalt kaks. Euroopa prokurörid juhendavad oma liikmesriigist pärit delegaatprokuröre konkreetses kriminaalasjas. Delegaatprokurörid juhivad oma riigis kriminaalmenetlust ning esindavad süüdistust liikmesriigi kohtus.

EPPO alustab tööga 2020. aasta lõpul.

11. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ kohta
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjoni teatise "Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas" eesmärk on pöörata tähelepanu ravimite jääkide sisaldusele pinna- ja põhjavees, pinnases, loomade kudedes ning mõningal juhul ka joogivees. Euroopa Liidu üleselt tuleb leida lahendused, kuidas vähendada ravimijääkide sattumist keskkonda, alustades ravimite keskkonnasõbralikumast tootmisest, mõistlikust tarbimisest ning lõpetades nende jäätmekäitlusega.

Eesti nõustub teatises välja pakutud meetmetega ravimijääkidega kaasneva negatiivse keskkonna- ja tervisemõju vähendamiseks. Peame oluliseks vähendada ravimijääkide hulka, mis jõuavad heitveega reoveepuhastitesse. Välja tuleb töötada juhised tervishoiutöötajatele keskkonnale ohtu kujutavate ravimite mõistliku kasutamise kohta. Samuti tuleb tõhustada kasutamata ravimite ja ravimijäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi. Eestile on oluline, et Euroopa Liidu tasandil arvestatakse ravimite olelusringist tulenevaid probleeme ka teiste seotud valdkondade õigusaktides.

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 25. juuni 2019. a energeetikaministrite ametlikul kohtumisel
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

25. juunil toimub Luksemburgis EL transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite ametlik kohtumine, kus soovitakse saavutada kokkulepe EL nõukogu järeldustes tuleviku energiasüsteemide valdkonnas, et kindlustada 2030. ja edasi kliima- ja energeetika eesmärkide saavutamine. Lisaks toimub ministrite poliitiline arutelu energeetika välissuhete osas ning lõunalaua arutelu euro kasutuse tugevdamisest energeetikatehingutes.