Sa oled siin

Valitsuse 20.2.2020 istungi kommenteeritud päevakord

19. veebruar 2020 - 17:27

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kuna peaminister Jüri Ratas viibib Euroopa Ülemkogul Brüsselis, on valitsusjuhi ülesannetes siseminister Mart Helme. Kava kohaselt osalevad tema kõrval kell 12 toimuval pressikonverentsil sotsiaalminister Tanel Kiik ja välisminister Urmas Reinsalu.

 

1. Arvamus kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Seaduse muutmise on algatanud Riigikogu maaelukomisjon eesmärgiga luua Peipsi järvel võimalus aastasaagi kehtestamiseks püügivahendi kohta. Muudatus puudutab kastmõrdu ja tindimõrdu. Kastmõrraga püütakse rääbist ja tindimõrraga Peipsi tinti.

Muudatus võimaldab ettevõtjatel paremini kalapüüki planeerida. Kui lubatud saak on kehtestatud püügivahendi kohta, on kaluril kindlus see saak välja püüda vastavalt püügihooajale.

Maaeluministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

 

2. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Valitsus kaasajastab tervise infosüsteemi (TIS) põhimäärust.

Muudatusega nähakse ette automaatne andmevahetus nakkushaiguste andmete edastamisel ning luuakse võimalus võtta kasutusse uus tarkvaralahendus, mis võimaldab tervishoiutöötajal paremini hinnata inimese terviseseisundit, terviseriske ning anda ravisoovitusi.

Esimeseks TIS-i tarkvaralahenduseks on plaanitud tervishoiu otsustustugi, mis hakkab perearstidele ja -õdedele operatiivselt edastama patsientide kohta ravisoovitusi, mis kuvatakse perearsti ja -õe töölaual visiidi käigus. Ravisoovitused võtavad arvesse nii patsiendi seniseid terviseandmeid ja väljakirjutatud digiretsepte kui ka konkreetse visiidi käigus lisatud andmeid, mida ei ole veel lõplikult kinnitatud tervisedokumendi kujul TIS-i edastatud. Tervishoiutöötajatele on see täiendav võimalus, tarkvaralahenduse kuvatud ravisoovituste õigsuses ja kindluses veendub lõpuks alati tervishoiutöötaja ise.

Määruse muudatused on planeeritud jõustuma 2. märtsil 2020. a.

 

3. Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2020. aastal
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus eraldab kohalikele omavalitsustele tänavused tasandus- ja toetusfondi vahendid 203,6 miljoni euro ulatuses. 2020. aasta tasandus- ja toetusfondi kogumaht on 562 miljonit eurot, sellest jaanuaris eraldati üldhariduskoolide toetus summas 353,7 miljonit eurot. Tasandusfondi eesmärk on ühtlustada kohalike omavalitsuste võimekust. Toetuse jaotust mõjutab peamiselt tulumaksu ja maamaksu tase elaniku kohta ning omavalitsuse demograafiline koosseis. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetustest ning hüvitistest rahvastikutoimingute ja toimetulekutoetuse maksmisega seotud kuludeks.  

 

4. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 15-le eelnõus nimetatud inimesele, kes on täitnud kodakondsuse saamise tingimused.

 

5. Ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti Vabariigi vastu esitatud individuaalkaebustest
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Ülevaade

 

Välisminister esitab ülevaate 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIL) Eesti Vabariigi vastu esitatud individuaalkaebustest.

Möödunud aastal lahendas EIK 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Selle aasta jaanuari seisuga oli EIK-s pooleli 27 Eestile vastamiseks saadetud kaebuse arutamine. Lisaks on Eesti kahes teise riigi vastu arutatavas kohtuasjas sekkunud menetlusse kolmanda isikuna.

Eelmisel aastal lõpetas Euroopa Nõukogu ministrite komitee kahe Eesti kohta tehtud otsuse täitmise järelevalve.

Kuna Eesti alalise kohtuniku Julia Laffranque’i ametiaeg lõppes, siis on alates sellest aastast uueks Eestist valitud kohtunikuks EIK-s Peeter Roosma. Eelmisel aastal otsustas EIK, et kohtunike ametiaega pikendatakse seniselt kahelt aastalt neljale aastale, mistõttu jätkuvad Eesti seniste kohtunike – Madis Ernitsa, Meeli Kauri ja Villem Lapimaa – volitused kuni 1. juunini 2022.

 

6. Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelisele Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus kiidab heaks Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelisele Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale lepingule lisatud põhikirja muutmise kokkuleppe eelnõu, millega täiendatakse panga juhatajate nõukogu pädevust.

Põhikirja lisatakse, et panga liikmesriikide rahandusministritest koosneva juhatajate nõukogu pädevuses on panga kapitali ja likviidsuse juhtimise põhimõtteid käsitlevate otsuste tegemine. Põhikirjas tehakse ka muid muudatusi, et panga vahendeid oleks võimalik tõhusamalt kasutada ja kaasajastatakse panga finantsjuhtimise raamistikku.


Muudatuse tulemusel saab pank lisaks laenudele ja garantiidele võimaluse hakata osalema omakapitali investeeringutes. See tähendab, et pank saab investeerida otse ettevõttesse ja omandada seal osaluse. Balti riikide kapitaliturg on noor ja seega võiks panga osalemine Balti ettevõtetes elavdada ning mitmekesistada Balti kapitaliturgu. Põhjamaades nähakse omakapitali investeeringute vajadust eelkõige keskkonnasõbralike projektide rahastamise ja kasvufaasis ettevõtete rahastamise vallas. Täna on puudu investoritest, kes oleksid spetsialiseerunud keskkonnasõbralikele ehk nn roheinvesteeringutele.

Valitsus volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut Norra Kuningriigis Janne Jõesaar-Ruusalu Eesti Vabariigi nimel kokkuleppele alla kirjutama. Kokkuleppe allkirjastavad Põhjamaade Investeerimispanga liikmesriikide Norras resideerivad saadikud 28. veebruaril 2020.

Põhjamaade Investeerimispanga asutasid 1976. aastal Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani eesmärgiga tugevdada ning arendada Põhjamaades koostööd ja eksporti. Eesti, Läti ja Leedu said panga liikmeteks 1. jaanuaril 2005. Panga peakontor asub Helsingis. Panga eesmärk on pakkuda rahastamist konkurentsivõime tugevdamiseks ning puhtama keskkonna edendamiseks Põhjamaades ja Balti riikides. Pank annab turutingimustel pikaajalisi laene, mille tagasimakse periood on viiest 20 aastani, finantseeritakse kuni pool projekti maksumusest.

 

7. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 25. veebruari 2020. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

25. veebruaril 2020. aastal toimub Brüsselis üldasjade nõukogu istung. Päevakorras on Euroopa Liidu pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027 (võimalik sõltuvalt 20. veebruari erakorralise ülemkogu tulemustest), 26. ja 27. märtsi Euroopa Ülemkogu ettevalmistus, seadusandluse kavandamine, laienemine ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess, samuti otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluslepingu üle, vastuvõtmine ja arvamuste vahetus edasiste sammude teemal.